AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus M Z vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
656,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, 03600 Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831x9, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, e-post: [email protected]); Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (4PS OÜ, asukoht x, e-post: x); Puudutatud isik: M Z (isikukood x, elukoht x); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Olga Väina (Ramstor OÜ, asukoht x, e-post: x).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus M Z vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista puudutatud isikult M Z avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks põhinõudena kahju hüvitis summas 602 eurot ja seisuga 05.02.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 6,72 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult M Z avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks viivis alates 06.02.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (602 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku M Z kanda. 4.2 Mõista puudutatud isikult M Z välja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks menetluskulud summas 210 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 160 eurot.
2-21-1865 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 210 eurot) tuleb puudutatud isikul M Z tasuda avaldajale AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
AVALDUS JA AVALDAJA SEISUKOHAD
1.Harju Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus M Z vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja taotleb välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks kahju summas 602 eurot (põhinõue), viivis põhinõudelt seisuga 05.02.2021 summas 6,72 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 06.02.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja seaduses sätestatud määras viivis menetluskuludelt otsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku tasumiseni.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on sõlminud korteri aadressil x omanikuga A A kindlustuslepingu nr 683454808. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 28.09.2020 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 28.09.2020 korteris zzz veekahju. Kahjuteate kohaselt naaber korterist x uputas ja kahjustada said koridori sein ning põrand. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. Kinnisvarahaldur P selgituse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr x. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri üle ja pildistas nähtavad kahjustused. Korteris x on kahjustada saanud koridori seinad, mille tapeet on lahti löönud. Korteri nr x remondiks tegi hinnapakkumise I OÜ summas 1170 eurot. Avaldaja hinnangul oli hinnapakkumine mõistlik ja näidatud kulud vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Avaldaja hüvitas kahju summas 602 eurot A Ai arvelduskontole. Kuna kindlustusvõtja soovis hüvitist sularahas, siis vähendas kindlustusandja hüvitist 40% ning omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda (1170*0,6100=602).
3.Puudutatud isik on korteriomandi xxx, Tallinn omanik. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 02.12.2020 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 16.12.2020. Puudutatud isik avaldajale kahju ei hüvitanud. Tulenevalt KrtS § 31 lg 1 p 1 ja AÕS § 72 lg 5 oleks puudutatud isik pidanud vältima teise kaasomaniku (alumise naabri) kahjustamist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel kahjustav asjaolu (veekahju) tekkis. Avaldaja hinnangul on oluline see, et puudutatud isik olid kahju tekkimise hetkel korteri x omanik. Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud x korterist. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Kahjunõue muutunus sissenõutavaks alates 17.12.2020.
4.Avaldaja on iga faktilise asjaolu kohta välja toonud dokumentaalse tõendi ja kahjunõude avaldust on õiguslikult põhjendatud. Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud korterist ja seetõttu ei ole avaldaja hinnangul ka oluline, kuidas täpselt veekahju alguse sai või millisel viisil korteriomanik oma kohustust rikkus. Puudutatud isiku väide, et korterid x ja x asuvad üksteise vastas, on paljasõnaline. Kahjunõude avaldusele lisatud fotod
2-21-1865 on tehtud avaldaja esindaja poolt korteri x ülevaatuse ajal. Avaldajal pole võimalik tõendada põhjusliku seose olemasolu, kuna see on oma olemuselt hinnang, mida ei ole võimalik tõendada. Avaldaja hinnangul käesoleva vaidluse lahendamisel korteriomandiseadus ei kohaldu, sest kahju toimus 28.09.2020. Samuti ei kohaldu VÕS § 489 ja VÕS § 477, kuna avaldaja ning puudutatud isiku vahel ei ole sõlmitud kindlustuslepingut, samuti ei ole kindlustuslepingut sõlmitud ka puudutatud isiku ja kahjustada saanud korteriomaniku vahel. Asjaolu, et nõude on esitanud kindlustusandja, ei muuda vaidluse esialgset sisu, milleks on ühe kahjustada saanud korteriomaniku nõue teise korteriomaniku vastu. Avaldajale jääb arusaamatuks, mis on kahjustatud esemete 4 amortisatsiooni aste. Puudutatud isiku väide, et kahjustada saanud isik oleks saanud mingisugust kasu, on paljasõnaline.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD
5.Puudutatud isik esitas 12.03.2021 seisukoha avaldusele, milles taotleb jätta avaldus rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ja mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja seaduses sätestatud määras viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
6.Avaldaja ei ole selgitanud kohtule ega pole esitanud tõendeid, mis kinnitavad, et kahjukäsitlemise käigus tuvastatud x tekkinud kahju on põhjustatud korteris nr x toimunud veeavarii tõttu. Samuti tuleb avaldajal põhjendada põhjuslik seoses puudutatud isiku käitumise ja kahju vahel. Kuna korterid asuvad kõrvuti, ei saanud puudutatud isik kahju kannatanud korterit üle ujutada. Puudutatud isiku hinnangul tuleb avaldajal esitada avaldaja ja puudutatud isiku korterite plaan ning joonised. Avaldaja ei ole õiguslikult põhjendanud, kuidas puudutatud isik oma kohustusi rikkus ning väidetavalt põhjustas kahju ehk siis avaldaja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et käesolevas asjas on täidetud kahjunõude eeldused. Avaldaja viitas, et veeavarii toimus puudutatud isiku reaalosa pinnal, kuid avaldaja pole selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Avaldaja on esitanud fotod, millest pole arusaadav, millal need tehtud on, millisest korterist, samuti on avaldaja poolt esitatud piltidelt näha hallitust.
7.KOS § 11 lg 1 õigusnorm välistab korteriomaniku vastutust asjaolude korral, mis ei ole korteriomaniku mõjusfääris. Vastavalt VÕS § 489 lg 1 peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. VÕS § 477 sätestab, et kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Puudutatud isik on seisukohal, et kahju suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda kahjustatud esemete seisundist enne ja pärast kahju tekitamist. Samuti tuleb arvestada kahjustatud esemete 4 amortisatsiooni astet. Avaldaja ei ole neid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Seetõttu ei ole avalduses toodud faktilised asjaolud, avaldaja põhjendused ja tõendid küllaldased ega veenvad selleks, et kujundada seisukohta kahju olemasolu ja tõendatuse kohta. Kuni ei ole tõendatud vastupidist, on puudutatud isik seisukohal, et kahju ei ole tekkinud.
8.Avalduse kohaselt on avaldaja hüvitanud kannatanule koridori seina ja põranda remondi maksumuse. Kahjuhüvitise kindlaksmääramisel ei ole oluline, mis põhjusel ja millise kindlustushüvitise summa on avaldaja ise välja maksnud, vaid oluline on kahju olemasolu ja selle suuruse tuvastamine. Kahjuhüvitise suurus peab olema proportsionaalne kahju suurusele, mitte kindlustushüvitise suurusele. Avaldaja ei ole tõendanud, et kahjustada said koridori sein ja põrand. Samuti pole esitatud tõendeid põranda seisundi kohta enne ja pärast kahju tekitamist ning ei ole tõendanud, et kirjeldatud kahjustused on tekkinud 28.09.2020 toimunud juhtumi
2-21-1865 tagajärjel. Puudutatud isik vaidlustab kahju hüvitise suurust, kuna kahju suuruse kindlaksmääramisel ei ole avaldaja arvestanud kahju hüvitamise põhimõtteid. Sisuliselt ei ole avaldaja kahjuhüvitise nõuet põhjendanud. Avaldusest ei nähtu, mida avaldaja on teinud kahjuhüvitise kindlaksmääramiseks ja kuidas kahjuhüvitis on kujunenud. Puudutatud isik esitas kohtule maksekorralduse, mille kohaselt tasus puudutatud isik 450 eurot selgitusega „kokkuleppehüvitis 1066801“ kahju kannatanud korteriomanikule A A.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus on 22.04.2020. a lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19561 p-s 14 selgitanud, et asja menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
11.Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.
12.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustanud korteriomandi aadressil x. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu (kodukindlustuse poliis nr 68345480 perioodiks 08.08.2020 kuni 07.08.2023, vt dtl 9-11). Kindlustusvõtjaks on A A ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus 100 eurot.
13.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi x omanik (vt dtl 17). Puudutatud isik vaidleb avaldaja nõudele vastu ja on seisukohal, et tõendatud ei ole kahju tekkimine, kahjunõude esitamise eeldused ega põhjuslik seos puudutatud isiku käitumise ja kahju vahel. Samuti vaidlustab puudutatud isik kahjunõude suurust.
14.Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku korterist nr x. 28.09.2020 kahjuteate kohaselt (vt dtl 12) uputas korter nr x ning korteris nr x said veekahjustusi mh sein ja põrand, samuti on veekahjustused ka elektrikapi juures. Samuti viitas korteri nr x omanik, et haldusettevõtet on teavitatud ja naabrite sõnul leidis uputus aset 27.09.2020. Avaldaja esitas kohtule fotod kahjustuste kohta (vt dtl dtl 24-28). Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt on korter saanud niiskuskahjustusi, mh on kahjustada saanud koridori
2-21-1865 seinad, mille tapeet on lahti löönud (dtl 26-28) ja lagi (dtl 25). Tehtud on ka mõõdistus niiskusemõõtjaga (dtl 24). Kohtule on esitatud x korteriühistu kinnisvarahalduri A Pi 16.10.2020 e-kiri (dtl 13-14), mille kohaselt käis haldur kohapeal ja tuvastas, et alumisi kortereid uputas korter nr x. Kinnisvarahalduri A Pi kinnitas, et kahju said korterid x, x ja vist ka x. Kohtu hinnangul välistab kinnisvarahalduri poolt antud kinnitus kahju tekkimise elamu üldisest kaasomandisse kuuluvast torustikust või muult üldkasutatavalt alalt ning tõendab koostoimes kahjuteate ja fotodega korterist nr x (dtl 24-28), et korteris nr x tekkis kahju korteri nr x veeavarii tõttu. Puudutatud isiku väide, et korterid asuvad kõrvuti ja seega ei saanud puudutatud isik kahju kannatanud korterit üle ujutada, on paljasõnaline ja tõendamata ning kohtule jääb arusaamatuks, mis põhjusel peaks vastavat puudutatud isiku väidet tõendama avaldaja, mitte puudutatud isik, kes nimetatud asjaolule tugineb.
15.Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p-s 49 on kolleegium asunud seisukohale, kuidas tuleb jagada kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Eelnevast tulenevalt on puudutatud isiku viide, et avaldaja peaks tõendama puudutatud isiku poolt kohustuste rikkumise, väär. Käesolevas asjas ei ole puudutatud isik kohtu hinnangul tõendanud, et veekahjustuse põhjuseks oleks olnud korteriomanike kaasomandiese või et puudutatud isik poleks oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks olnud vabandatav. Kohus märgib, et puudutatud isiku tsiviilõigusliku vastutuse puhul ei ole nõutav, et kahju oleks tekitatud tahtlikult. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist ning puudutatud isiku vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veeleke tekkis.
16.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei kohaldu puudutatud isiku viidatud korteriomandiseadus (kehtis kuni 31.12.2017), kuna kahju tekitanud sündmus toimus alles 27.09.2020. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
17.Kahju kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning VÕS§ 127 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on
2-21-1865 kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, nõustub kohus avaldajaga, et puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrTS) sätestatud korrashoiukohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isiku korteris nr x toimus veeavarii ja see jõudis veelekke kaudu korterisse nr x, siis järelikult on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust.
18.Kohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isiku poolt rikutud KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine. Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). x korteriühistu kinnisvarahalduri A Pi 16.10.2020 e-kirja kohaselt olid korteris nr x avatud kraanid, mille vanema proua pojapoeg kinni keeras, kuigi alguses pandi kinni ka püstak, mis pärast siiski lahti tehti (dtl 13). Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et kui korteris on avatud veekraanid, siis võib vesi voolata ning tungida gravitatsiooni mõjul läbi maja konstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).
19.Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule kuuluvast x; Tallinn korterist nr x. Puudutatud isik ei eita, et tema korteris toimus 27.09.2020 veeavarii, vaid vaidlustab asjaolu, et korteris nr x tekkinud kahju on põhjustatud korteris nr x toimunud veeavarii tõttu. Kohus selgitab, et kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.
20.Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja kahjunõude suuruse arvestus (kujunemine) ei ole arusaadav ja avaldaja pole tõendanud, mida ta on teinud kahjuhüvitise kindlaksmääramiseks ning kahju kindlakstegemisel tuleb lähtuda kahjustatud esemete seisundist enne ja pärast kahju tekitamist, arvestada kahjustatud esemete 4 amortisatsiooni astet, kahju hüvitamise põhimõtteid ning oluline ei ole, mis põhjusel ja millise kindlustushüvitise summa on avaldaja välja maksnud. Avaldaja hinnangul on ta tõendanud kahjunõude aluseks olevad asjaolud ning nõude esitamine kindlustusandja poolt ei muuda vaidluse esialgset sisu, milleks on ühe kahjustada saanud korteriomaniku nõue teise korteriomaniku vastu. Avaldajale jääb arusaamatuks, mis on kahjustatud esemete 4 amortisatsiooni aste ning avaldaja hinnangul pole puudutatud isik tõendanud, et kahjustatud isik oleks saanud mingisugust kasu.
21.Kohus leiab, et puudutatud isiku vastuväited kahjuhüvitise arvestuse (kujunemise) osas on paljasõnalised. Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue summas 602 eurot on tervikuna põhjendatud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku
2-21-1865 väärtuse vähenemise. xx, Tallinn korteri remondiks tegi hinnapakkumise I OÜ summas 1170 eurot (vt dtl 15), kus on üksikasjalikult märgitud kõik vajalikud tööd ja vajalikud vahendid. Kohtul puudub alus kahelda I OÜ remondikalkulatsiooni adekvaatsuses. Kohtule jääb arusaamatuks, mis on takistanud puudutatud isikul esitamast alternatiivset hinnapakkumist, kui ta avaldaja esitatud kahjunõude suuruse arvestusega ei nõustunud. Kuna kindlustusvõtja soovis hüvitist sularahas, siis vähendas kindlustusandja hüvitist 40% võrra ning omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda (1170*0,6-100=602). Avaldaja hüvitas kahju summas 602 eurot A Ai arvelduskontole (dtl 16). Puudutatud isik esitas kohtule 26.01.2021 maksekorralduse, mille kohaselt tasus puudutatud isik 450 eurot selgitusega „kokkuleppehüvitis 1066801“ kahju kannatanud korteriomanikule A A (dtl 71). Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas nimetatud maksekorraldus käesolevat vaidlust puudutab ja mis asjaolu avaldaja sellega tõendada soovib.
22.Kohus märgib seoses puudutatud isiku etteheidetega kahjunõude suuruse osas, et puudutatud isiku lauseituse positsioon ei anna alust avaldust rahuldamata jätta, sest ka puudutatud isikul on oma vastuväidete tõendamise kohustus. Kohtu hinnangul on avaldaja oma kahjunõude kujunemise ja suuruse piisava selgusega tõendanud. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda avaldaja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Kohtule ei nähtu, et tegemist ei oleks vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutustega ning et kannatanu oleks mingis ulatuses tehtud tööde võrra rikastunud. Pelgalt avaldaja seisukohti ja tõendeid paljasõnaliselt kritiseerides ei ole puudutatud isikul võimalik saavutada endale kasulikku eesmärki. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda avaldaja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Seega loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 602 eurot (põhinõue).
23.VÕS § 103 lg 1 teise lase kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 teise lõike järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Puudutatud isiku vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
24.Riigikohus on leidnud (vt nt Riigikohtu 08.06.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isiku poolt esile toodud asjaoludest. Puudutatud isik ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kahjuhüvitist vähendada.
25.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole puudutatud isiku poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks nullini ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt avaldajast (kindlustusvõtjast) tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest avaldaja (kindlustusvõtja) vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et avaldaja (kindlustusvõtja) oleks jätnud puudutatud isiku tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2).
2-21-1865
26.VÕS § 76 ja § x lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Eelnevat arvestades loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 602 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
27.Kohus leiab, et põhjendatud on ka avaldaja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
28.VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Puudutatud isikule e-kirjaga edastatud 02.12.2020 tagasinõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 16.12.2020 (vt dtl 18-20). Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on õigus arvestada oma põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates 17.12.2020. Puudutatud isik ei ole avaldaja viivise nõuetele eraldi vastuväiteid esitanud. Vastavalt avaldaja taotlusele mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise põhinõudelt seisuga 05.02.2021 summas 6,72 eurot. Samuti mõistab kohus TsMS § 367 alusel puudutatud isikult välja avaldaja kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (602 eurot) alates 06.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
29.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata menetlusosaliste muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust avalduse rahuldamise osas.
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses (sisuliselt on käesolevas asjas toimunud hagimenetlusele sarnane vaidlus) ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse ja viivise, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
31.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas kohtule koos avaldusega menetluskulude nimekirja (dtl 7), mille kohaselt taotleb välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks tasutud riigilõiv 50 eurot ja esindustasu 360 eurot, kokku 410 eurot ning palub kohustada puudutatud isikut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Avaldajale tekkinud menetluskulud seoses
2-21-1865 esindustasuga on seotud esindaja Arvi Luhakooder (4PS OÜ) poolt osutatud õigusabiga. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja lepingulisel esindajal kulunud erinevatele toimingutele seoses käesoleva menetlusega aega kokku 3 h. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot/h. Avaldaja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta summana, kuna 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane. Puudutatud isik avaldaja menetluskuludele tähtaegselt vastuväiteid ei esitanud.
32.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
33.Kohus on seisukohal, arvestades kohtule esitatud avalduse sisu ja mahtu, et avaldaja ajakulu 05.02.2021 toimingutele on põhjendatud maksimaalselt 2 h ulatuses. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h on käesolevas vaidluses liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning avaldaja lepinguline esindaja ei ole vandeadvokaat. Lisaks tuleb arvesse võtta Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, st hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31.05.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 80 eurot/h. Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 160 eurot (2 x 80).
34.Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 210 eurot, sealhulgas riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 160 eurot. Avaldaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 200 eurot (taotletud summa 410 eurot – kohtu poolt rahuldatud summa 210 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus avaldaja taotluse alusel, et puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (210 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtulahendiga kindlaks määrata puudutatud isiku menetluskulude rahalist suurust.
35.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
2-21-1865 Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.