Marestonia OÜ saneerimismenetlus Saneerimiskava kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. septembri 2020. a määrus (saneerimiskava kinnitamine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Seacabin A/S määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Marestonia OÜ (registrikood 14836825), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Võlausaldaja osaühing DeRossi (registrikood 11149633), lepingulised esindajad vandeadvokaat Peeter Viirsalu ja vandeadvokaadi abi Kaija Klaasen Võlausaldaja OÜ Airobot (registrikood 12405854), seaduslik esindaja juhatuse liige HA Võlausaldaja Seacabin A/S (välismaine registrikood 38387189), lepinguline esindaja vandeadvokaat Annika Jaanson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Seacabin A/S määruskaebus läbi vaatamata seoses asjaoluga, et talle ei ole saneerimisteadet ega saneerimiskava projekti kätte toimetatud ning saneerimiskava tema suhtes ei kehti.
2.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-20-8806 Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
1.Marestonia OÜ (avaldaja) esitas 16. juunil 2020 Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. 26. juuni 2020. a määrusega algatas maakohus avaldaja saneerimismenetluse. Kohus määras saneerimisnõustajaks Ly Müürsoo.
25.augustil 2020 esitas saneerimisnõustaja kohtule kinnitamiseks avaldaja saneerimiskava, võlausaldajatele edastatud saneerimisteated, saneerimiskava vastuvõtmise koosoleku teate ja üleskutse seisukoha esitamiseks, hääletusprotokolli ja saneerimisnõustaja arvamuse koos tegevusaruande ja tasu taotlusega.
3.Saneerimiskava (kava) kohaselt on avaldaja sattunud keerulisse majanduslikku olukorda seetõttu, et turul valitseb üldine laevasiseehitustööde teostajate terav konkurents. Samuti on majandusraskuste põhjuseks avaldaja kliendi Kleven Project 401 AS-i makseraskused ning ka COVID-19 levik. Laevaehitusturul on mitmed projektid peatatud ja prognoosida võib mahtude olulist vähenemist vähemalt 2021. aasta lõpuni. 26. juuni 2020. a seisuga oli avaldaja vastu teadaolevaid nõudeid kokku 11 222 867 euro 56 sendi ulatuses. Suurema osa nõuetest moodustab osaühingu DeRossi nõue 9 351 000 eurot. Avaldajal on nõue osaühingu DeRossi vastu 6 581 800 eurot. Avaldaja loodi 2019. aastal ning ta on suutnud seitsme kuuga kasvatada oma käibe üle 2 miljoni euro ning teenida sellel perioodil kasumit peaaegu ühe miljoni euro ulatuses. Samasugust edu loodeti ka 2020. aastal, kuid siis tekkisid koostööpartneril Kleven Project 401 AS-il makseraskused. Avaldaja majandusraskused võivad ilma saneerimismenetluseta süveneda. Peamiseks saneerimiskava meetmeks on kõigi võlausaldajate nõuete ümberkujundamine. Võlausaldajate nõuete tasumine ajatatakse ja võimalikud kõrvalnõuded vähendatakse 0-ni. Saneerimiskavaga kujundatakse ümber nelja võlausaldaja nõuded, mille suurus on kokku 11 200 515 eurot. Saneerimiskava vastuvõtmise hääletusel osales kaks võlausaldajat, OÜ Airobot ja osaühing DeRossi, kelle häälte arv oli kokku 9 351 120 häält. Hääletusel ei osalenud kaks võlausaldajat, kellede häälte arv oli kokku 1 849 395 häält. Kokku on Marestonia OÜ saneerimismenetluses võlausaldajatel 11 200 515 häält, seega 2/3 häältest on 7 467 010 häält. Kuna saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletas 9 351 120 häält, siis on saneerimisseaduse (SanS) § 24 lg-s 4 sätestatud nõue täidetud ja saneerimiskava on vastu võetud. Võlausaldajatele tehakse väljamakseid saneerimisnõustaja järelevalve all viie aasta jooksul saneerimiskavas toodud graafiku alusel. Saneerimisnõustaja toetab saneerimiskava kinnitamist.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus kinnitas 16. septembri 2020. a määrusega 25. augustil 2020 esitatud saneerimiskava ning määras saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostama saneerimisnõustaja Ly Müürsoo. Maakohus määras saneerimisnõustaja Ly Müürsoo tasuks 168 016 eurot 13 senti.
2-20-8806 Maakohtu hinnangul tuleb kohtule esitatud saneerimiskava kinnitada. Saneerimiskava on koostatud eesmärgiga taastada avaldaja jätkusuutlik majandamine selliselt, et võlausaldajate nõudeid saaks rahuldada oluliselt suuremas mahus kui pankrotimenetluses. Saneerimiskavale ei ole vastuväiteid esitatud. Saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole võlausaldajate õigusi rikutud ning saneerimiskava vastab SanS §-s 21 sätestatud nõuetele. Kava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid ning saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli. Hääletamisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi. Kava sisaldab ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist ja saneerimiskava täitmise tähtaega. Ükski võlausaldaja ei ole kava kinnitamise aja seisuga esitanud kohtule avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
5.Seacabin A/S (võlausaldaja, Seacabin) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ning lõpetada saneerimismenetlus või alternatiivselt tühistada saneerimiskava. Samuti palus Seacabin määruskaebuse esitamise tähtaja ennistada ning lugeda määruskaebuse tähtaegselt esitatuks, kui kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Menetluskulud palub võlausaldaja jätta avaldaja kanda. Seacabini hinnangul ei ole teda saneerimismenetluse algatamisest ega saneerimiskavast ja sellega kaasnenud hääletusest kohaselt teavitatud. Võlausaldaja sai saneerimismenetlust puudutavatest asjaoludest tervikliku ülevaate alles 17. novembril 2020, kui maakohus tegi menetlust puudutavad dokumendid nähtavaks Seacabini lepingulisele esindajale. Seega ei kehti saneerimiskava Seacabini suhtes. Seacabin on maakohtu määruses märgitud saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajaks, kuid ta soovib end võlausaldajate hulgast välistada, kuna saneerimiskavaga rikutakse tema õigusi. Saneerimiskava kinnitav määrus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 480 lg 1 alusel või SanS § 51 alusel. Saneerimisnõustaja kohustus oli edastada võlausaldajale saneerimiskava projekt ja üleskutse selle kohta seisukoha esitamiseks. Saneerimisnõustaja tegevusaruande lisa 18 kohaselt saadeti teade hääletamiseks Seacabinile koos e-kirjaga 10. augustil 2020. Seacabin ei saanud 10. augustil 2020 saadetud kirja kätte, sest kiri läks rämpspostkasti. Seacabin oli varem saneerimisnõustajat sellest võimalusest (kirja rämpspostkasti sattumine) hoiatanud ning saneerimisnõustaja oleks pidanud kontrollima, kas Seacabin ka tegelikkuses kirja kätte sai. Isegi kui Seacabin oleks e-kirja kätte saanud, nähtub selle manustest, et lisatud oli üksnes saneerimiskava, kuid teadet hääletamise kohta ei olnud kirjale manusena lisatud. Saneerimiskava oli lisatud .asice formaadis, mida Seacabin ei saa avada. Saneerimisnõustaja ei teavitanud Seacabinit saneerimisteatega saneerimismenetluse algatamisest ning tema nõude suurusest nõuetekohaselt. Saneerimisnõustaja tegevusaruande kohaselt saatis saneerimisnõustaja Ly Müürsoo Seacabinile 16. juulil 2020 ilma kaaskirjata ekirja, millele oli lisatud digidoc formaadis fail nimega „Saneerimisteade Seacabin“. E-kirja pealkiri oli „Reorganization notice“ ehk puudus viide sellele, millega ja millise ühinguga seotud kirjaga on tegemist. Samuti ei olnud lisatud saneerimisnõustaja kontakti. Saneerimisnõustaja eposti aadress oli lõpuga mail.ee. Sellise lõpuga aadress ei seostu ühegi büroo, ettevõtte ega muu asutusega, mille põhjal välismaine äriühing oleks saanud luua seoseid kirja saatjaga. Kirjale lisatud manust ei saanud Seacabin välismaise äriühinguna avada. Kuna Seacabini esindaja ei saanud kirja manust avada ning ei saanud ka pealkirjast järeldada, millega tegemist, kirjutas ta
2-20-8806 Ly Müürsoole, paludes kinnitust, et tegemist on saneerimisteatega ning palus ka infot, millisest ettevõttest Ly Müürsoo kirjutab. Ly Müürsoo vastas kirjale üksnes lühidalt, et tegemist on saneerimisteatega. Vastuseks palus Seacabini esindaja saata teade uuesti sellises failiformaadis, mida ta suudaks avada ning koos signatuuriga, et oleks näha, kust saneerimisteade saadetakse. Seacabini esindaja selgitas, et ei võta vastu ega ava faile kirjadel, millel puudub signatuur. Vastuseks sellele palvele vastas saneerimisnõustaja lakooniliselt, et saatis faili digiallkirjaga, muus osas Ly Müürsoo kirjale ei vastanud ega selgitanud, millega seoses ta e-kirja saatis. Samuti ei tutvustanud ta ennast ega edastanud saneerimisteadet Seacabini jaoks sobivas ja avamist võimaldavas formaadis. Kokkuvõttes jäigi Seacabini esindajale teadmata, millise saneerimisega seoses on teade saadetud ning mis on selle sisu. Kuna Seacabinit saneerimismenetluse algatamisest, saneerimiskavast ning võimalusest kava üle hääletada talle arusaadaval viisil ei teavitatud, siis on välistatud saneerimiskava kehtivus Seacabini suhtes SanS §-st 46 tulenevalt. Seacabini hinnangul on määruskaebus esitatud tähtaegselt, kuna määruskaebuse esitaja sai oma lepingulise esindaja vahendusel maakohtu 16.09.2020 määruse ning ülejäänud saneerimismenetlust puudutavad dokumendid avaliku e-toimiku (AET) kaudu kätte 17. novembril 2020. Juhul, kui kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödas, palub Seacabin menetlustähtaja TsMS § 67 lg 1 alusel ennistada.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele avaldaja ning saneerimiskavaga hõlmatud teiste võlausaldajate seisukohad.
7.Avaldaja ja osaühing DeRossi vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta. Ülejäänud menetlusosalised oma seisukohta ei esitanud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 660 lg 3, 664 lg 2 ning SanS § 37 lg 3 alusel koosmõjus SanS § 46 lg-ga 1 läbi vaatamata seoses asjaoluga, et 16. septembri 2020. a määrus saneerimiskava kinnitamise kohta ei kehti Seacabini suhtes. Menetluskulud määruskaebusmenetluses jäävad poolte endi kanda.
10.Määruskaebuse esitaja tugines määruskaebuses peamiselt sellele, et saneerimiskava ei kehti tema suhtes, kuna saneerimisteadet ning saneerimiskava ei ole talle nõuetekohaselt kätte toimetatud ning tal ei olnud võimalik nende sisuga tutvuda. Seetõttu hindab kolleegium, kas saneerimismenetluse dokumendid on kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud ning ühtlasi kas sel juhul on Seacabin saneerimiskavaga hõlmatud või mitte. Saneerimiskava kehtivusest Seacabini suhtes sõltub ka see, kas Seacabin sai esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse või mitte.
11.SanS § 46 lg 1 kohaselt saneerimiskava ei kehti võlausaldaja kohta, kellele ei ole saneerimisteadet ega saneerimiskava projekti tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kätte toimetatud või kes muul viisil ei ole saneerimismenetluse toimumisest teadlik. Saneerimisteate ja saneerimiskava kättetoimetamisel ei kohaldata TsMS 34. peatükki kohtu menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta, vaid lähtuda tuleb tavapärastest tsiviilkäibe nõuetest. Tõendamiskoormus dokumentide kättetoimetamise osas lasub ettevõtjal.
2-20-8806 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-6538, p 14).
11.1.Määruskaebusele lisatud e-kirjavahetusest nähtub, et 16. juulil 2020 sai Seacabin saneerimisnõustajalt e-kirja pealkirjaga „Reorganization notice“, kuid sellel puudus kaaskiri (dtl 147, tl 110 ja 112). Seacabini esindaja pöördus kirja saatja Ly Müürsoo poole ning palus saneerimisnõustajal selgitada, mis kirjaga on tegemist, ning saata manuse formaadis, mida tal oleks võimalik avada. Ly Müürsoo vastas päringule lakooniliselt, ilma täpsemaid asjaolusid lisamata (nt millise ettevõtte saneerimisteade vms), et tegemist on saneerimisteatega. Seacabini selgitas menetluses, et tal ei olnud võimalik tehniliselt manust avada.
11.2.Kolleegiumi arvates ei olnud praegusel juhtumil Seacabinil asjaolude kogumis mõistlikku võimalust saneerimisteatega tutvuda. Saneerimisnõustaja saatis saneerimisteate Seacabinile elektroonilises .asice formaadis, mis on mõeldud digitaalselt allkirjastatud dokumentide esitamiseks. Nõustaja ei ole selgitanud, millele tuginedes võis ta eeldada, et .asice formaat on Seacabinile tuttav ja et viimasel on tarkvara, millega seda avada. Seacabin on Taanis resideeruv äriühing ning nõustajal ei olnud põhjust eeldada, et .asice formaat on Taanis võrdustatud tavaallkirjaga ja käibes levinud.
11.3.Arvestades, et Seacabin vastas saneerimisnõustajale, et ta ei saa saadetud manust avada (dtl 487) ja nõustaja ei saatnud manust teises formaadis ega pakkunud selgitusi, kuidas dokumenti avada, ei olnud Seacabinil mõistlikku võimalust saneerimisteatega tutvuda TsÜS § 69 lg 2 teise lause mõttes. Saneerimisteadet ei saa seetõttu lugeda Seacabinile kätte toimetatuks.
11.4.Saneerimiskava ning selle poolt hääletamise üleskutse kättesaamise osas selgitas Seacabin, et saneerimisnõustaja aruande kohaselt saadeti saneerimiskava talle 10. augustil 2020, kuid Seacabin ei ole saneerimiskava kätte saanud ning tõenäoliselt läks saneerimiskava manust sisaldav kiri otse rämpsposti nagu Seacabin oli oma varasemas Ly Müürsoole saadetud kirjas hoiatanud (tl 110–111). Maakohtule esitatud saneerimisnõustaja tegevusaruandest nähtub, et Seacabinile saadetud e-kiri ei sisaldanud manusena üleskutset saneerimiskava poolt hääletamiseks (vt saneerimisnõustaja 25.08.2020 esitatud aruande lisad).
11.5.Kolleegiumi hinnangul tõendab Seacabini väiteid toimikust nähtuv. Ly Müürsoo lisas tegevusaruandele võlausaldajatele 10. augustil 2020 saadetud kirjad saneerimiskava ning hääletamise üleskutsete kohta. Seacabinile 10. augustil 2020 saadetud e-kiri on pealkirjastatud „notice“ ning sisaldab manusena üksnes saneerimiskava ingliskeelset versiooni. Saneerimiskava oli lisatud .asice formaadis. E-kiri ei sisalda ühtegi selgitust manuste kohta ega viidet, mis dokumendiga on tegemist. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda e-kirja peakiri „Notice“ järeldada, et tegemist oli üleskutsega hääletada saneerimiskava poolt.
11.6.Kokkuvõttes järeldub toimiku materjalidest ning määruskaebuse esitaja selgitustest, et Seacabin ei ole saanud kohaselt kätte ei saneerimisteadet ega saneerimiskava koos üleskutsega selle poolt hääletada. Kuna Seacabin ei ole neid dokumente kätte saanud, siis tuleb SanS § 46 lg 2 kohaselt järeldada, et saneerimiskava ei kehti Seacabini kohta.
2-20-8806
12.TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama sätte lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada TsMS § 660 lg 1 järgi määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 660 lg 3 järgi võib hagita menetluses menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse isik, kelle õigusi on määruskaebusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, ning muu määruse peale üksnes seadusega sätestatud juhul. Kuna saneerimiskava kehtivus on SanS § 46 lg 1 järgi Seacabini suhtes välistatud, siis ei saanud Seacabin esitada ka määruskaebust saneerimiskava kinnitamise määruse peale SanS § 37 lg 3 kohaselt. Seetõttu tuleb esitatud määruskaebus jätta läbi vaatamata.
13.Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei anna kolleegium hinnangut määruskaebuses esitatud saneermiskava kinnitamisega seotud sisulistele vastuväidetele.
14.Kolleegium selgitab täiendavalt, et kuna praeguses asjas ei ole Seacabin saneerimiskavaga hõlmatud, siis ei kehti tema suhtes ka SanS §-is 47 sätestatud piirangud avaldaja vastu nõuete esitamiseks. Menetluskulud
15.Määruskaebuse menetlemise kulud on praeguse menetluse asjaolusid arvestades (välismaise võlausaldaja nõuetekohaselt menetlusse kaasamata jätmine ning sellega kaasnevad kulud) õiglane jätta TsMS § 172 lg 1 kohaselt poolte endi kanda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14). Kolleegium võttis menetluskulude poolte endi kanda jätmisel arvesse välismaise võlausaldaja seisundit menetluses ning tema nõuetekohaselt teavitamata jätmist, mistõttu ta oli sunnitud oma huvide kaitseks määruskaebuse esitama. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
16.Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata ning määruskaebuse esitamise tähtaega ei ole vaja ennistada, tuleb määruskaebuse esitajale tagastada TsMS § 149 lg 5 kohaselt tähtaja ennistamise kautsjon 75 eurot ning TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.