AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal avaldus M A vastu kahju hüvitamise nõudes.
Menetlusosalised
Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn Avaldaja lepinguline esindaja Kadri Ojamaa, e-post [email protected] Puudutatud isik M A, isikukood XXX, elukoht XXX
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Mõista M Alt (isikukood XXX) AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829) kasuks välja 4179,93 (3685,20 eurot on põhinõue, 494,73 eurot 18.01.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis) eurot.
3.Välja mõista M Alt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks välja viivis protsendina põhivõlalt (18.01.2021 seisuga 3685,20 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 19.01.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
5.Määrata AB-le “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hüvitatav menetluskulu rahaliselt kindlaks summas 410 eurot. Mõista M Alt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud summas 410 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt on M A kohustatud tasuma AB-le „Lietuvos draudimas“ viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2-21-770
7.Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.
Avaldus ja avaldaja seisukohad.
1.18.01.2021 esitas AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu avalduse M A vastu kahju hüvitamise nõudes. Puudutatud isik M A on korteriomandi XXX, omanik. ning põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, köögis veevoolik, palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 16.05.2019. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud.
2.Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil YYY, Lääne maakond. 22.10.2018 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 21.10.2018 YYY, Lääne maakond korteris veekahju – naaber uputas, lagi ja põrand köögis hetkel kahjustatud. Kindlustusvõtja 23.10.2018 varakahju avaldusest nähtub, et kahju põhjustaja on teada ning selleks on XXX üürnik. Juhtumi kirjelduse kohaselt purunes XXX köögis kraanikausi alune veevoolik. Üürniku väitel jooksis vesi ca 20 minutit. Kahju hetkel viibisime perega korterist väljas. Õhtul koju tulles avastasime veekahjustused laes ja põrandal.
3.XXX KÜ juhatuse liige M N sõnul informeeris YYY korteriomanik ühistut toimunud veekahjust 22.10.2018 telefoni teel. Leke ei toimunud üldtorustikust. Korteriühistule teadaolevalt sai veeleke alguse ülemise korteri XXX köögist, kus oli purunenud segistisse viiv voolik. Korteriomanik ei ole veelekke osas korteriühistu poole pöördunud.
4.Korter vaadati avaldaja esindaja poolt üle 08.11.2018 ning ülevaatuse aktis on süüdlase kohta märgitud: Ülevalt korterist uputas köögis kraanikausi all toru. Kahjud tekkisid lakke, seina ja põrandale. Lisaks kahjud köögimööblil. Põrandal laminaat. Aluspõrand hinnata pärast laminaadi demontaaži. Kahju kirjelduse all on ka, et klient soovib alumiste kappide vahetust, kuna enamus konstruktsiooni osasid on pundunud.
5.YYY siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise Vesrax OÜ summas 1522,80 eurot Esialgsest pakkumisest jäid ekslikult välja seinte taastamisega seotud tööd ning Vesrax OÜ tegi lisapakkumise summas 452,40 eurot. Avaldaja hinnangul olid siseviimistluse taastamiseks tehtud hinnapakkumised mõistlikud. Hinnapakkumistes näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks.
6.Korteri taastamise tasust 200 eurot jäi omavastutusena kindlustusvõtja kanda ning summas 1775,20 eurot hüvitas avaldaja siseviimistluse taastamismaksumuse.
7.Kahjustatud köögimööbli asendamiseks tegi hinnapakkumise Helka Kodumasinad OÜ summas 1910,00 eurot. Avaldaja leidis, et kahjustatud köögimööbli asendamiseks tehtud hinnapakkumine oli mõistlik. Kuigi hinnapakkumise kahjustatud köögimööbli asendamiseks tegi Helka Kodumasinad OÜ, siis kindlustusvõtja soovis tööde teostamist OÜ Parila Klaas poolt. Avaldaja nõustus hüvitama OÜ Parila Klaas poolt teostatavad tööd Helka Kodumasinad OÜ hinnapakkumise alusel.
8.Puudutatud isik on korteriomandi XXX, Lääne maakond (registriosa nr xxx) omanik ning põhjusel, et Puudutatud isiku korteris purunes köögis veevoolik st veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, saatis avaldaja 30.04.2019 puudutatud isikule kohtuvälise kahju
2-21-770 hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 16.05.2019. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud.
9.Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja hinnangul on kõik kahjunõude eeldused täidetud.
10.Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isiku korteris purunes köögis veevoolik, siis järelikult ei hoidunud puudutatud isik tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
11.Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12913, p 49)
12.YYY siseviimistlus ja köögimööbel said veekahjustusi ning neid kahjustusi sai parandada. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumised Vesrax OÜ kokku summas 1975,20 eurot. Köögimööblit parandada ei olnud võimalik ning köögimööbli asendamiseks esitas hinnapakkumise Helka Kodumasinad OÜ summas 1910,00 eurot. Avaldaja tasus eelnimetatud summad, kokku 3685,20 eurot. Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
13.Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku käitumise ja kindlustatud korteris tekkinud kahju vahel põhjuslik seos, kui puudutatud isiku korteris ei oleks veeavariid toimunud ei oleks kahju tekkinud. Asjast puudutud isiku seisukoht
14.Puudutatud isik vastas 10.02.2021 kohtule, et sel ajal elas tema korteris üks tuttav oma perega,. Puudutatud isik oli üllatunud ja šokeeritud kui sai fotod ja kirja. Peale menetlusdokumentidega tutvumist olevat võtnud ühendust korteris elanud A Kga ning edastanud menetluse teabe. Kohus määras puudutatud isikule vastamise tähtajaks 10.03.2021.a. /tl 83/. Kohtu määratud ajaks puudutatud isik vastust ei esitanud. Kohtumääruse põhjendus
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi
2-21-770 õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikoht tsiviilkolleegiumi 22.04.2020 lahendis tsiviilasjas nr 219-19561 märgitakse, et asja menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni. TsMS § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluse lahend on kohtumäärus (TsMS § 478 lg 1).
16.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 2 lg 3 tähenduses ning on sõlminud YYY korteriomaniku E Vga kindlustuslepingu korteri kindlustamiseks. 23.10.2018 esitas korteriomanik varakahju teate, avaldaja on hüvitanud korteri veekahjude taastamiseks kulud summas 3685,20 eurot ning, et XXX omanik on puudutatud isik M A.
17.Puudutatud isik vastutab korteris olevate torude korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest VÕS § 115 lg 1 alusel ja seda ka juhu,l kui korterit kasutavad kolmandad isikud. Samas võib puudutatud isiku vastutus olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 teise lõike järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Praeguses asjas rikkumist vabandavaid asjaolusidkohtule esitatud ei ole.
18.Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23).
19.Riigikohus on korduvalt märkinud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kostjalt kahju hüvitamist nõuda, kui on täidetud järgmised eeldused (Riigikohtu 21.10.2015 otsus 3-2-1-107-15 p 1, 19.03.2021 otsus 2-18-13649 p 13). Kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
20.Kohus nõustub avaldajaga, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Puudutatud isik on korteris olevate veetorude (vooliku) korrahoiu kohustust rikkunud ning vastutab selle rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest, YYY omanikule tekkis kahju, ning on tuvastatud, et kui puudutatud isiku korteris poleks veevoolik purunenud ei oleks alumises korteris YYY veekahju tekkinud.
21.VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
2-21-770
22.Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud ka nõutava kahjuhüvitise suurust ning seost kahjujuhtumiga. Veekahjustusi oli vaja kõrvaldada nii laelt, seintelt kui ka põrandalt. Hinnapakkumises esitatud tööd, mahud ja hinnad on sedalaadi tööde korral tavapärased ning vajalikud. Köögimööbli väljavahetamine koguulatuses oli hädavajalik kuna niiskuse kahjustusi saanud ning pundunud mööbel ei kasutamiseks turvaline ning seda ei saa taastada. Seega oli mööbli asendamine põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul on hüvitatud korteri siseviimistluse ja köögimööbli asendamise hind asjaolusid arvestades vajalik ja mõistlik.
23.Avaldaja taotleb puudutatud isikult välja mõista avalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 494,73 eurot ja alates avalduse esitamisele järgnevast päevast viivise protsendina põhivõlast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
24.Avaldaja on esitanud puudutatud isikule kahju hüvitamise nõude nr 5255 koos kahju põhistavate dokumentidega 30.04.2019 määrates kahjusumma tasumise tähtpäevaks 16.05.2019. Kuna kahjuhüvitist määratud tähtpäevaks ei makstud, muutus kohustus sissenõutavaks 17.05.2019 ning sellest alates on avaldajal õigus nõuda lisaks põhivõlale viivise tasumist. Avalduse esitamise seisuga on avaldaja viivist arvestanud seadusjärgses määras kokku 613 päeva eest summas 494,73 eurot. (17.05.2019-18.01.2021)
25.Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise (perioodi 17.05.2019 kuni 18.01.2021) summas 494,73 eurot. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult välja põhinõudelt viivise VÕS § 113 lg1 teises lauses sätestatud määras alates 19.01.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud 21.1 TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Avaldaja taotleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on avaldanud seisukohta, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18; 07.oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359). 21.2 Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku M A kanda. 21.3 Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 139). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). 21.4
TsMS § 172 lg 6 sätestab, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses
2-21-770 menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. 21.5 Avaldaja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ning õigusabi kulud summas 360 eurot s.o lepingulise esindaja tasu 3 tunni eest, tunnitasuga 120 eurot. Avaldaja on kinnitanud, et kulud on kantud üksnes nimetatud menetluses. 21.6 Riigilõivu tasumine on avalduse kohtusse esitamise eelduseks ja seega põhjendatud ning vältimatu kulu. Kohus leiab, et lepingulise esindaja näidatud ajakulu 3 tundi on nõude materjalidega tutvumiseks, tõendite kogumiseks ja avalduse koostamiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot peab kohus mõistlikuks. 21.7 Eeltoodu alusel määrab kohus avaldaja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 410 eurot. 21.8 Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole puudutatud isik käesoleva menetlusega kulusid kandnud. 21.9 Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.