Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
30.032021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-8381
Tsiviilasi
XX kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 28.05.2020 otsusele täiteasjas nr 194/2016/2026
Menetlusosalised
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik II Osaühing Belesta Grupi (registrikood 10325468), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Lepmets
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.12.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil rahuldamata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 18.12.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-8381 muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
1.Kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur, puudutatud isik I) algatas Osaühingu Belesta Grupi (puudutatud isik II) avalduse alusel XX (avaldaja) suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 194/2016/2026). Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-12-6920 ning nõude sisu avaldaja ja YY ühisvarana Tammemasti tee 9 kinnisasja (kinnistu) jagamine, müües kinnistu kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel.
2-20-8381
2.Kohtutäitur kuulutas 17.03.2020 välja kordusenampakkumise kinnistu müümiseks alghinnaga 108 000 eurot. Kohtutäitur määras enampakkumise algusajaks 13.04.2020 kell 11.00, lõppemise ajaks 21.04.2020 kell 11.00 ja tagatisraha suuruseks 8000 eurot.
3.Kohtutäitur peatas 13.04.2020 otsusega Harju Maakohtu 08.04.2020 hagi tagamise määrusest tsiviilasjas nr 2-20-5270 (Harju Maakohtu 08.04.2020 määrus) juhindudes täitemenetluse ning tühistas 13.04.2020 kell 11.00 algava kinnistu kordusenampakkumise.
4.Kohtutäitur uuendas 21.04.2020 otsusega täitemenetluse ning teatas 17.03.2020 välja kuulutatud kordusenampakkumise jätkamisest. Kuna Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.04.2020 määrusega Harju Maakohtu 08.04.2020 määruse, on ära langenud täitemenetluse peatamise tinginud asjaolu ja täitemenetlus tuleb TMS § 47 lg 2 alusel uuendada. Kuna ära langes ka enampakkumise tühistamise aluseks olev asjaolu, jätkab kohtutäitur kooskõlas TMS § 47 lg-ga 1 poolelijäänud kordusenampakkumist. Kordusenampakkumise lõppemise ja sellele registreerimise lõppemise aega tuleb pikendada täitemenetluse peatamise aja ehk 13 päeva võrra. Kordusenampakkumine jätkub seega alates 21.04.2020 kell 13.00, registreerimise lõppemise ja pakkumiste tegemise algusaeg on 27.04.2020 kell 11.00 ning kordusenampakkumine lõpeb 05.05.2020 kell 11.00.
5.Avaldaja esitas 22.04.2020 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada 27.04.2020 kell 11.00 algav kinnistu enampakkumine ning tuvastada järgmised kohtutäituri rikkumised: 1) kordusenampakkumise teate avaldamine ajal, mil täitemenetlus oli peatatud; 2) tühistatud kordusenampakkumise jätkamine; 3) kordusenampakkumisele registreerumise ajaks viie kalendripäeva (kolme tööpäeva) määramine; 4) põhjendamatult kõrge tagatisraha määramine. Kohtutäitur avaldas 21.04.2020 kell 13.00 portaalis www.oksjonikeskus.ee kinnistu kordusenampakkumise teate, kuigi täitemenetlus oli siis veel kohtutäituri 13.04.2020 otsuse alusel peatatud. Kohtutäitur allkirjastas 21.04.2020 enampakkumise uuendamise otsuse kell 15.13, kuid oli juba kell 15.01 avaldanud Ametlikes Teadaannetes kinnistu kordusenampakkumise teate paranduse. Kohtutäitur otsustas alates 21.04.2020 jätkata kohtutäituri 13.04.2020 otsusega tühistatud kordusenampakkumist. Samas ei võimalda TMS jätkata tühistatud enampakkumist, vaid algatada tuleb uus enampakkumine, järgides seejuures TMS-s sätestatud kinnisasja avaliku enampakkumise tähtaegu. Kuna kordusenampakkumisele registreerimise tähtaeg on 27.04.2020, jääb registreerimiseks ainult kolm tööpäeva. Samas peab enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise alguse vahele jääma vähemalt 21 päeva. See on vajalik, et teave enampakkumisest jõuaks võimalikult suure hulga huvilisteni, mis aitab omakorda tagada suurema osalejate arvu ja eduka enampakkumise võimalikult kõrge müügihinnaga. Kohtutäituri määratud tagatisraha 8000 eurot on põhjendamatult kõrge, moodustades 7,4% kinnistu enampakkumise alghinnast. Kohtutäitur on määranud samal perioodil teiste kinnisasjade enampakkumistel tagatisraha suuruseks 0,5%–1,5% alghinnast. Riigikohus on leidnud, et põhjendamatult kõrge tagatisraha piirab pangalaenuga enampakkumise eset osta soovivate huviliste võimalust enampakkumisel osaleda.
6.Kohtutäitur jättis 28.05.2020 otsusega avaldaja 22.04.2020 kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur kuulutas kordusenampakkumise välja seadusega sätestatud korras, kuna avaldas kordusenampakkumise kuulutuse oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee ja väljaandes Ametlikud Teadaanded juba 17.03.2020. Kuna Harju Maakohtu 08.04.2020 määruse 2(7)
2-20-8381 tühistamisega langesid ära sellega kehtestatud hagi tagamise meetmed, otsustas kohtutäitur jätkata täitemenetluse läbiviimist ja enne täitemenetluse peatamist pooleli jäänud 17.03.2020 välja kuulutatud kordusenampakkumist. TMS § 47 lg 1 järgi jäävad tehtud täitetoimingud täitemenetluse peatamise korral jõusse. Järelikult jäi kehtima ka poolelijäänud kordusenampakkumine ja seda tuli jätkata, kuid kordusenampakkumise lõppemise ja sellele registreerimise lõppemise aeg kuulusid pikendamisele täitemenetluse peatamise aja võrra. Sissenõudja on üritanud avaldajalt võlgnevusi sisse nõuda enam kui 12 aastat. Avaldaja esitab täitemenetluse venitamiseks aina uusi kaebusi. TMS § 83 lg 1 järgi võib kohtutäitur määrata tagatisraha suuruseks kuni 10% alghinnast. Kohtutäitur määras tagatisrahaks 8000 eurot, mis on 7,41% alghinnast. Avaldaja osales varasemal kinnistu enampakkumisel enda kontrolli all oleva ettevõttega ning nurjas enampakkumise. Kõrgem tagatisraha on vajalik enampakkumisel osalejate distsiplineerimiseks.
7.Avaldaja esitas 08.06.2020 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri 28.05.2020 otsus ning tuvastada järgmised kohtutäituri rikkumised: 1) kordusenampakkumise jätkamine kolme tööpäevase tähtajaga ning uue kordusenampakkumise välja kuulutamata jätmine; 2) ebamõistlikult kõrge tagatisraha määramine; 3) OÜ-l Belesta kordusenampakkumisel tagatisraha tasumata osaleda võimaldamine. Kohtutäitur pidanuks täitemenetluse peatamise aluse äralangemisel korraldama uue kordusenampakkumise ja järgima seejuures TMS-s sätestatud tähtaegu. Avaldaja sai pärast kohtutäiturile kaebuse esitamist teada, et kohtutäitur võimaldas OÜ-l Belesta osaleda kordusenampakkumisel tagatisraha tasumata. Avaldaja ja YY esitasid selle kohta kohtutäiturile 06.05.2020 vastuväite, mida kohtutäitur oleks pidanud käsitama kaebusena kohtutäituri tegevuse peale. TMS § 83 lg 4 p 2 järgi ei pea tagatisraha maksma sissenõudja, kui tema nõue katab nõutava tagatisraha. OÜ Belesta ei ole täitemenetluses sissenõudja. Isegi kui OÜ-d Belesta saaks pidada sissenõudjaks, puudub vaidlusaluses täitemenetluses rahaline nõue, mis saaks tagatisraha katta. OÜ Belesta ei võinud seega kordusenampakkumisel tagatisraha tasumata osaleda. OÜ Belesta tegi pakkumisi kuni 180 000 euroni. Sellega ajas OÜ Belesta kordusenampakkumise hinna ainsa tagatisraha tasunud osaleja ja ühtlasi enampakkumise võitja jaoks üles. Kohtutäitur tekitas kordusenampakkumise võitjale kahju 72 100 eurot, kuna kohtutäituri rikkumiseta oleks ta saanud kinnistu omandada alghinna 108 000 euro, mitte 180 100 euro eest. Lisaks said kahju avaldaja ja tema abikaasa, kes kaotasid kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse tulemusena kinnistu omandiõiguse. Kohtutäitur ei võimaldanud ühelgi teisel isikul, sh YY-il ja avaldaja teistel võlausaldajatel, kordusenampakkumisel tagatisraha tasumata osaleda. Teistel kohtutäituri läbiviidavatel enampakkumistel ei ületa tagatisraha suurus 2% alghinnast.
8.Kohtutäitur esitas 31.08.2020 vastuse, milles taotles avaldaja kaebuse rahuldamata jätmist või kaebuse kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse ja rikkumiste tuvastamise nõuetes läbi vaatamata jätmist. Avaldaja ei saa kaebuses kohtule tugineda asjaoludele, millele ta ei tuginenud kaebuses kohtutäiturile, st kordusenampakkumise tagatisraha tasumisega seotud asjaoludele. Lisaks ei ole kaebus kohtutäituri tegevusele kohane õiguskaitsevahend, vaidlustamaks enampakkumise tingimuste rikkumist, vaid selleks on TMS §-s 223 sätestatud enampakkumise kehtetuks 3(7)
2-20-8381 tunnistamise hagi. Kaebusega kohtutäituri tegevusele ei ole võimalik saavutada enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Avaldaja on minetanud võimaluse esitada enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Avaldaja on tsiviilasjas nr 2-20-5906 juba vaidlustanud 17.03.2020 välja kuulutatud kordusenampakkumise tagatisraha suuruse. Tallinna Ringkonnakohus võttis 13.08.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-20-5906 seisukoha avaldaja tagatisraha suurust ja tagatisraha väidetavat mittetasumist puudutavate väidete osas. Puudub vajadus ja alus neid praeguses asjas uuesti hinnata. Avaldaja ei saa kohtutäituri tegevusele ja otsustele korduvalt samasisulisi vastuväiteid esitada. Sissenõudja ja OÜ Belesta sõlmisid 30.06.2015 notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu, millega sissenõudja loovutas OÜ-le Belesta võlanõuded avaldaja vastu erinevates täiteasjades kogusummas 79 128,68 eurot. Kuna OÜ Belesta omas avaldaja suhtes pooleliolevates täiteasjades võlanõudeid üle tagatisraha summa, sai OÜ-d Belesta käsitada sissenõudjana, kes võib TMS § 83 lg 4 p 2 alusel osaleda enampakkumisel tagatisraha tasumata. Kohtutäitur jääb 28.05.2020 otsuses toodu juurde. Kinnistu müüdi kordusenampakkumisel hinnaga 180 100 eurot. Enne seda toimunud ja nurjunud enampakkumisel oli parim pakkumine vaid 120 000 eurot. Avaldaja õigustatud huvide kahjustamine ei ole võimalik olukorras, kus kinnistu on müüdud parima võimaliku hinnaga. Avaldaja soovib täitemenetlust venitada ning koormata kohtutäiturit ja sissenõudjat aina uute vaidlustega.
9.Harju Maakohus jättis 18.12.2020 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel annab kohus üldjuhul hinnangu kohtutäituri otsuse õiguspärasusele ning kohustab otsuse tühistamise korral kohtutäiturit kaebust kohtu juhiste alusel uuesti läbi vaatama. Kuna vaidlusalune kordusenampakkumine on läbi viidud ja avaldaja ei ole seda TMS § 223 alusel vaidlustanud, puudub alus kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kohtutäitur ei saa enam kaebust uuesti läbi vaadata ja uut otsust teha. Samas annab kohus siiski hinnangu kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele. Kohtutäitur pidi täitemenetluse pärast Harju Maakohtu 08.04.2020 määruse tühistamist TMS § 47 lg 2 alusel uuendama. TMS § 47 lg 1 järgi jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse. Kohtutäitur pikendas kordusenampakkumisele registreerimise aega kuni 27.04.2020 ja selle lõppemise aega kuni 05.05.2020 õiguspäraselt, kuna kohtutäitur avaldas kordusenampakkumise teate juba 17.03.2020 ja tähtajad vastasid TMS § 153 lg-le 2. Kohtutäitur selgitas, et määras kordusenampakkumise tagatisraha suuruseks 7,41% alghinnast, kuna avaldaja osales varem kinnistu enampakkumisel enda kontrolli all oleva ettevõttega ja nurjas enampakkumise. Tagatisraha suurus jääb TMS § 83 lg-s 1 sätestatud vahemikku. Kohtutäitur toimis seega õiguspäraselt. TMS § 218 lg 1 mõtte kohaselt tuleb enne kohtusse pöördumist esitada samadel asjaoludel kaebus kohtutäiturile. Avaldaja väidab, et talle sai alles kordusenampakkumise aktiga tutvumise järel teatavaks, et kohtutäitur võimaldas OÜ-l Belesta osaleda kordusenampakkumisel tagatisraha tasumata, mistõttu ta ei saanud ta sellega seotud asjaoludele kaebuses kohtutäiturile tugineda. Avaldaja ja YY esitasid küll selle kohta kohtutäiturile 06.05.2020 vastuväite, kuid kohtutäitur vaatas 07.05.2020 läbi avaldaja 22.04.2020 kaebust ja
4(7)
2-20-8381 tegi selle kohta otsuse 28.05.2020. Avaldaja vastuväited, mida ei ole esitatud 22.04.2020 kaebuses, väljuvad praeguse asja raamidest. Kuna kohtutäituri tegevus on olnud õiguspärane ja avaldaja õigusi ei ole rikutud, jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda.
10.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 04.01.2021 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 15.02.2021 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega kaebus rahuldada. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse eesmärk on hinnata kohtutäituri otsuse õiguspärasust. Avaldajal on õiguslik huvi tuvastada kohtutäituri rikkumised kordusenampakkumise läbiviimisel. Avaldaja palub hinnangut tühistatud kordusenampakkumise jätkamisele, tagatisraha suuruse ebamõistlikkusele ning kordusenampakkumisel kolmandal isikul tagatisraha tasumata osaleda võimaldamisele. Avaldaja jääb 08.06.2020 kaebuses toodu juurde. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile kaebust seoses OÜ-l Belesta enampakkumisel osalemise võimaldamisega. Samas möönas maakohus, et avaldaja esitas kohtutäiturile 06.05.2020 vastuväite, mis on sisult kaebus kohtutäituri tegevusele. Kohtutäitur jättis 06.05.2020 vastuväite lahendamata, mistõttu tulnuks 06.05.2020 vastuväide lahendada kui kaebus kohtutäituri tegevusele. Maakohus seda ei teinud, mis on menetlusnormi rikkumine. Isegi kui kordusenampakkumist ei saa enam tühistada, saab avaldaja nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist. Kui kordusenampakkumisel oleks osalenud vaid tagatisraha tasunud osaleja, oleks kinnistu müüdud kas alghinnaga või oleks kordusenampakkumine nurjunud. Viimasel juhul ei oleks avaldaja kinnistust ilma jäänud. Avaldajale on seega rikkumise tulemusena tekkinud kahju.
12.Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulude avaldaja kanda jätmist, nõustudes maakohtu määrusega ja jäädes oma varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
14.Avaldaja taotleb määruskaebuse läbi vaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna avaldaja on saanud oma seisukohad esitada määruskaebuses, uusi tõendeid ei ole esitatud ja asja saab lahendada olemasolevate materjalide põhjal. Lisaks sai avaldaja maakohtu menetluses toimunud ärakuulamisel esitada oma seisukohad vahetult.
5(7)
2-20-8381
15.Asja materjalide järgi tegi Harju Maakohus 08.04.2020 määruse, millega peatas hagi tagamise korras vaidlusaluse täitemenetluse ja tühistas 13.04.2020 kell 11.00 algava kinnistu kordusenampakkumise. Kohtutäitur koostas sellest lähtuvalt 13.04.2020 otsuse, millega peatas täitemenetluse ja tühistas märgitud kordusenampakkumise. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.04.2020 määrusega Harju Maakohtu 08.04.2020 määruse täies ulatuses ning kuna Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2020 määrus ei olnud edasi kaevatav, jõustus see samal päeval. Kohtutäitur koostas seejärel 21.04.2020 otsuse, millega uuendas täitemenetluse ning teatas 17.03.2020 välja kuulutatud kordusenampakkumise jätkamisest, pikendades kordusenampakkumise läbiviimisega seotud tähtaegu täitemenetluse peatamise aja võrra. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri ja maakohtuga, et kuna Harju Maakohtu 08.04.2020 määruse tühistamisega langes ära nii täitemenetluse peatamise kui ka kordusenampakkumise tühistamise tinginud asjaolu, pidi kohtutäitur täitemenetluse TMS § 47 lg-te 1 ja 2 alusel uuendama seisus, milles see pooleli jäi. See tähendab, et jätkata tuli 17.03.2020 välja kuulutatud kordusenampakkumist. Täitemenetluse peatamisega peatusid ka kordusenampakkumise läbiviimisega seotud tähtajad, mis jätkusid pärast täitemenetluse uuendamist. Seetõttu pikendas kohtutäitur kordusenampakkumise läbiviimisega seotud tähtaegu õigesti aja võrra, mil täitemenetlus oli peatatud. Menetlusökonoomia põhimõttega ei oleks kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt peaks kohtutäitur pärast enampakkumise tühistamise tinginud asjaolu ära langemist kuulutama välja uue enampakkumise. Kui pärast enampakkumise läbiviimisega seotud tähtaegade pikendamist täitemenetluse peatamise aja võrra jääb enampakkumisele registreerumise ja pakkumiste tegemise algusajani vähe aega, saab tähtaegu põhjendatud juhtudel pikendada ka rohkem kui täitemenetluse peatamise aja võrra. Antud juhul jäi kordusenampakkumisele registreerumiseks ligikaudu kuus päeva (21.04.2020 kell 13.00 kuni 27.04.2020 kell 11.00), mida saab pidada piisavaks ajaks, et potentsiaalsed huvilised saaksid kordusenampakkumisel osaleda.
16.Avaldaja tugineb ka sellele, et kohtutäituri määratud tagatisraha 8000 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtutäitur on juhtinud põhjendatult tähelepanu asjaolule, et 17.03.2020 välja kuulutatud kordusenampakkumise tagatisraha suurust vaidlustas avaldaja ka tsiviilasjas nr 2-20-5906. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et avaldaja ei saa sama kohtutäituri tegevust korduvalt vaidlustada. Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-5906 jõustus 09.10.2020 ja sellega on võetud siduv seisukoht 17.03.2020 välja kuulutatud kordusenampakkumise tagatisraha suurust puudutavate avaldaja väidete kohta. Praeguses asjas ei ole võimalik tagatisraha suurusega seotud väiteid uuesti hinnata.
17.Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur ei oleks tohtinud lubada OÜ-l Belesta osaleda kordusenampakkumisel tagatisraha tasumata. Ringkonnakohus märgib, et tegemist ei ole asjaoluga, mille kohta oleks võetud siduv seisukoht tsiviilasjas nr 2-20-5906. Avaldaja esitas vastava väite alles tsiviilasja nr 2-20-5906 määruskaebemenetluses, mistõttu leidis Tallinna Ringkonnakohus 13.08.2020 määruses, et see ei mõjuta asja lahendust. Samas ei vaidlustanud avaldaja nimetatud asjaolu 22.04.2020 kaebuses kohtutäituri tegevuse peale, mistõttu ei saanud kohtutäitur võtta selle kohta seisukohta 28.05.2020 otsuses, mille õiguspärasust praeguses asjas kontrollitakse. Avaldaja ja tema abikaasa 06.05.2020 vastuväidet ei saa pidada kaebuseks kohtutäituri tegevuse peale, mille kohtutäitur oleks pidanud lahendama koos avaldaja 22.04.2020 kaebusega. Isegi kui avaldaja ja tema abikaasa 06.05.2020 vastuväidet saaks pidada kaebuseks, ei ole selles märgitud, et see oleks 22.04.2020 kaebuse täiendus. Märkida tuleb, et TMS § 217 lg 3 kohustab kohtutäiturit vaatama kaebuse tema tegevuse peale läbi 15 päeva jooksul. Kohtutäitur vaatas sellest lähtuvalt avaldaja 22.04.2020 kaebuse läbi 07.05.2020. Kohtutäiturilt ei saanud oodata, et ta vaatab 07.05.2020 läbi ka avaldaja ja tema abikaasa 06.05.2020 vastuväite. Kui avaldaja arvates pidanuks kohtutäitur 06.05.2020 vastuväidet 6(7)
2-20-8381 käsitama kaebusena ja kohtutäitur ei vaadanud seda läbi TMS § 217 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, tulnuks avaldajal seda eraldi vaidlustada. Praeguses asjas ei ole aga võimalik võtta seisukohta avaldaja väite osas, et kohtutäitur ei tohtinud lubada OÜ-l Belesta osaleda kordusenampakkumisel tagatisraha tasumata.
18.Eelnevast lähtuvalt puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks ja määruskaebus jääb rahuldamata.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Lisaks avaldajale on määruskaebemenetluses osalenud üksnes kohtutäitur. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Asja materjalidest ei nähtu ka muude menetluskulude kandmine kohtutäituri poolt. Kindlaksmääratavad menetluskulud seega puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.