Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud summas 739.00 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsus on jõustunud 09.06.2020. K U loovutas nõude 19.06.2020 avaldajale. Nõude loovutamisest avaldajale on võlgniku teavitatud. Võlgniku vastu algatati täitemenetlus. Avaldaja esindaja on kohtutäiturile esitanud päringu, paludes ülevaadet käimasoleva täitemenetluse käigust ning kohtutäituri hinnangut menetluse perspektiivikuse osas. Kohtutäituri poolt väljastatud teatisest täitemenetluse kohta nähtub, et võlgniku arveldusarved ning töötasu on arestitud, kuid nõude katteks laekumised puuduvad ning võlgniku suhtes toimub veel arvukalt muudki täitemenetlusi. Võlgnikul ametlik töökoht puudub. Endine võlausaldaja K U on esitanud võlgniku suhtes täitmisavalduse 22.04.2020. Praeguseks hetkeks on täitemenetluse algatamisest möödunud enam kui 4 kuud ning võlakohustuse katteks laekumisi ei toimunud. Vaatamata edutu täitemenetlusele on võlausaldaja esitanud võlgnikule 29.06.2020 selguse huvides ka pankrotihoiatuse, millega andis võlgnikule täiendava 10-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või maksegraafiku sõlmimiseks. Võlgnik ei ole pankrotihoiatusele reageerinud. Võlausaldaja palub kohtul algatada pankrotimenetlus, määrata ajutine haldur ja kuulutada välja R K pankrot. Kohus määras ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi 20.11.2020 kell 09.30. Kohtuistungile võlgnik ei ilmunud ning vastuväiteid võlausaldaja nõudele ei esitanud. 27.11.2020 määrusega on R K ajutiseks halduriks nimetatud Robert Sprengk. Ajutine haldur esitas aruande 15.12.2020. 16.12.2020 kohtuistungil teatas võlgnik, et ta on nii avalduse kui ka ajutise halduri aruandega tutvunud ning on nendega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada R K pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Robert Sprengki. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ning kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja nõude aluseks on 21.04.2020 Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-2004 tehtud tagaseljaotsus, millega kohus mõistis võlgnikult K U kasuks välja rahalise nõude, kohustades võlgnikku tasuma põhivõlgnevuse summas 3 362.89 eurot, viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud summas 739.00 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsus on jõustunud 09.06.2020. K U loovutas nõude 19.06.2020 avaldajale. Nõude loovutamisest avaldajale on võlgniku teavitatud. PankrS § 10 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginema vähemalt ühele viidatud sättes nimetatud asjaoludest, milleks on muuhulgas asjaolu, et võlgnik ei

ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul (p 1) ning et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks (p 2). Toimiku materjalidest nähtub, et täitemenetluses täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud võlga sisse nõuda. Kohtutäituri poolt väljastatud teatisest täitemenetluse kohta nähtub, et võlgniku arveldusarved ning töötasu on arestitud, kuid nõude katteks laekumised puuduvad ning võlgniku suhtes toimub veel arvukalt muudki täitemenetlusi. Endine võlausaldaja K U on esitanud võlgniku suhtes täitmisavalduse 22.04.2020. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks on täitemenetluse algatamisest möödunud enam kui 4 kuud ning võlakohustuse katteks laekumisi ei toimunud. Vaatamata edutu täitemenetlusele on võlausaldaja esitanud võlgnikule 29.06.2020 ka pankrotihoiatuse, millega andis võlgnikule täiendava 10-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või maksegraafiku sõlmimiseks. Võlgnik ei ole pankrotihoiatusele reageerinud. Kohus leiab, et võlausaldaja on võlgniku maksejõuetust § 10 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt põhistatud, nõude olemasolu on tõendatud. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks kohtuotsuse, lisaks ka kohtutäituri kirja ja pankrotihoiatuse. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pangaarvetel rahalised vahendid summas 02.05 eurot. Võlgnik saab töötasu summas 750.00 eurot. Võlgniku juures elava lapse osas tasutakse lapsele elatist 200.00 eurot kuus ning võlgnik saab peretoetust 48.00 eurot kuus. Arvestades, et TMS § 131 ja 132 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata 776.00 eurole kuus (1 ülalpeetav) ja seaduses ette nähtud elatisele ning peretoetusele ei saa sissenõuet pöörata, siis nimetatud ulatuses töötasu, elatist ja peretoetust ei saa arvestada pankrotivara hulka ning sellest ei saa kinnipidamisi teostada. Nimetatud vara arvelt nõuete rahuldamine pole võimalik. Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgnikul puudub registreerimisele kuuluv vallasvara. Võlgniku kinnitusel puudub ka muu vara, millel oleks väärtus ja mille arvelt saaks võlausaldaja nõudeid rahuldada. Muu vara olemasolu ei ole tuvastanud ka ajutine pankrotihaldur ega kohtutäiturid. Samuti puudub informatsioon sularaha osas. Võlgnik on Maanteeametis registreeritud sõiduki Mercedes-Benz ML350 (2005, reg.nr XXX) vastutava kasutajana. Sõiduki omanik on OÜ M . Käesoleval ajal pole teada, millist liiki lepingu alusel võlgnik sõidukit kasutab ja kas auto jääkväärtus ületab või on madalam turuhinnast. Võlgniku kinnitusel on tal veel tasuda 10 kuud 400.00 eurot. Arvestades, et sõiduk on registreeritud 2005 aastal, siis võib eeldada, et turuväärtus ei ületa jääkväärtust. Võlgnik on OÜ R E ainuosanik. Osa nimiväärtus on 2 500.00 eurot. Äriühing võlgniku kinnitusel ei tegutse ning äriühingul on maksuvõlgnevus. Nimetatud asjaoludest tulenevalt ajutise halduri hinnangul osaühingu osal väärtus puudub. Võlgnik on liitunud kohustusliku kogumispensioniga, kuid nimetatud varale ei saa käesoleval ajal sissenõuet pöörata ja seda ei saa arvestada pankrotivara hulka. Võlgnik on haldurile kinnitanud, et teeb ka juhutöid, kuid nende eest laekuvad summad pole teada, ning nn varjatud sissetulekuid saab kontrollida alles edasise menetluse käigus. Ajutine haldur hindab seega võlgniku varade väärtuseks 02.05 eurot. Ajutise halduri aruandest nähtub ka, et võlgnik tasub ühe lapse osas elatist seaduses ette nähtud minimaalses määras, s.o 292.00 eurot kuus. Võlgniku kinnitusel on tal tekkinud elatisevõlgnevus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt summas 13 860.00 eurot. Võlgniku kohustused ületavad seega võlgniku vara vähemalt 13 858.00 euro võrra.

Ajutine haldur on seisukohal, et selgitatud võlgnevused ja varad ning olemasolevad dokumendid on piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara ulatuses, mille realiseerimisel oleks võimalik võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puuduvad täiendava tulu teenimise võimalused sellises määras, mille arvelt oleks võimalik tasuda võlgnevusi võlausaldajale. Töötasu ulatuses, mis võimaldaks tasuda võlgnevusi, ei ole ette näha ka tulevikus ning samuti ei ole võimalik võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Võlgnevused suurenevad hoopis viiviste ja menetluskulude võrra. Pole näha, et võlgnik tulevikus võiks saada tasuvama töökoha ja töötasu, mis võimaldaks võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võimalik töötasu ei pruugi ületada summat, millele saaks TMS § 131 ja TMS § 132 kohaselt sissenõuet pöörata. Ajutine haldur on seisukohal ka, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitas ka ise oma püsivat maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur ei saa pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku poolt kohustuste tahtlikku või raske hooletusena käsitletavat rikkumist. Võlgnik on esitanud põhjuseks piisavate sissetulekute puudumise ning selle, et ta ei leia tööd, kus saaks suuremat töötasu. Ajutine haldur nõustub sellega ja peab samuti võlgniku maksejõuetuse põhjuseks piisavate sissetulekute puudumist ning väikest töötasu. Maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul seega muu asjaolu pankotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutise halduri kogutud andmete põhjal ei ole ta selgeid tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, puuduvad kindlad võimalused vara tagasivõitmise kohta, ei ole tuvastatud selgeid tagasinõuete esitamise võimalusi, siis ajutise halduri arvates on võlgniku pankrotimenetlus otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse jätkamise deponeeritavaks summaks on halduri hinnangul 500.00 eurot. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus selgitas võlgnikule, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik ei ole kohustusest vabastamise avaldust kohtule esitanud. Võlausaldaja on tasunud pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu deposiiti 500.00 eurot. Võlgniku pankrot tuleb seega välja kuulutada. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ajutine pankrotihaldur Robert Sprengk on esitanud tasunõude 4 töötunni eest kokku summas 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). Ajutise halduri tasu esitamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasust 90.00 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot. Alates 01.02.2021 on PankrS § 23 lg 3 sätestatud ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmääraks summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesolevas menetluses pankrotivara puudub. Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. Menetlusosaliste menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja järgi on õigusabikulud 345.00 eurot, lisaks on ta tasunud riigilõivu 300.00 eurot ja kohtu deposiiti 1 300.00 eurot. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 järgi on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud (p 1) ja käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa (p 6) . Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.

Pankrotiseadus ei reguleeri võlausaldaja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Seetõttu kohalduvad PankrS § 3 lg 2 kohaselt TsMS sätted. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Võlausaldaja on kooskõlas riigilõivuseaduse § 59 lg 9 tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300.00 eurot. Võlausaldaja on menetluses osalenud esindaja vahendusel. Menetluses tehtud toimingutele on esindajal kulunud kokku 3 tundi. Kohus peab sellist ajakulu ja tehtud toiminguid põhjendatuks. Õigusabi on osutatud tunnitasuga 115.00 eurot. Tunnitasu vastab keskmisele turuhinnale. Riigilõivukulu 300.00 eurot ja õigusabikulud 345.00 eurot on seega põhjendatud menetluskulud. Kohus määrab võlausaldaja poolt kantud põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 645.00 eurot (s.o riigilõiv ja õigusabikulud). Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord, s.o PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda pankrotihalduri poole. Võlausaldaja poolt tasutud deposiidi jäägi tagastab kohus võlausaldajale deposiidi vajaduse ära langemisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.