Industrial Technology Investments (likvideerimisel) hagi K. G.i vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes 314 630,28 eurot
Hagihind
OÜ
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel, registrikood 10884891) Hageja seaduslik esindaja: K. L. (e-post xxxx) Kostja: K. G. (isikukood xxxx) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Anto Kasak, vandeadvokaat Erik Lepikson (e-post [email protected])
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) nõue mõista K. G.ilt välja kahjuhüvitis 232 235 eurot ning viivis 63 816,48 eurot, millele lisandub viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhikohustuse täitmiseni.
3.Menetluskulud jätta Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) kanda.
4.Määrata kindlaks, et K. G.i hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 4 416 eurot.
Mõista Industrial Technology Investments OÜ-lt (likvideerimisel) K. G.i kasuks välja menetluskulud 4 416 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Industrial Technology Investments OÜ-l (likvideerimisel) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja andis 26.08.2010 ja 08.09.2010 Zelluloosi Kinnisvara OÜ-le laenu 3 000 000 krooni (191 735 eurot). Hageja kustutati registrist 13.02.2013 registripidaja algatusel. 12.09.2014 esitas hageja ainuosanik Eevanorex Invest OÜ kohtule avalduse hageja täiendava likvideerimismenetluse otsustamiseks. Avalduse alusel otsustas kohus 03.11.2014 hageja täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise ja määras hageja likvideerijaks kostja. Kostja loovutas hageja likvideerijana 3 päeva pärast likvideerimismenetluse algatamist hagejale kuulunud laenunõude Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu summas 191 735 eurot Lexar Partners OÜ-le. Samal päeval loovutas Lexar Partners OÜ nõude edasi Mevendeur OÜ-le. Seejuures loodi Mevendeur OÜ 21.11.2014 ning Lexar Partners OÜ lõpetamise otsus võeti vastu 10.12.2014. On ilmne, et Mevendeur OÜ loodi eesmärgiga omandada hagejalt nõue ning Lexar Partnes OÜ-d kasutati nõude loovutamisel vahelülina, et varjata nõude loovutamisega seonduvaid asjaolusid. Hagejale nõude eest tasutud ei ole. Kostja on hagejale kuulunud nõude tasuta loovutamisega rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Hoolas likvideerija oleks loovutanud nõude, saades nõude eest nõude väärtusele vastava hüve. Nõude loovutamisega vähenes hageja vara ja hagejale tekkis kahju nõude väärtuse võrra. Nõude väärtus selle loovutamise hetkel oli võrdne nõude suurusega (põhinõue 191 735 eurot, millele lisandub intressinõue 40 500 eurot, so kokku 232 235 eurot). Kostja väide, et hageja oli loovutanud nõude Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu 05.01.2012 Rokino Varahaldus OÜ-le, ei vasta tõele. 28.11.2014 hageja ja Rokino Varahaldus OÜ vahel sõlmitud kokkulepe nõude tagasi loovutamiseks oli näilik ning tühine tehing, mille tegelik eesmärk oli õigusnäivuse tekitamine selles, nagu oleks Rokino Varahaldus OÜ olnud nõude omanik. Ka hagejast nõude loovutamise edasised tasukokkulepped on näilikud ja selles tulenevalt tühised. Tasukokkulepete tegelik eesmärk oli viia nõue hagejast välja selliselt, et hagejale nõude eest ei tasuta. Asjaolu, et Zelluloosi Kinnisvara OÜ nõudele vastu vaidles, ei muutnud nõuet väärtusetuks. Hageja palub:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja 232 235 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja summalt 232 235 eurot arvutatav viivis seadusjärgses määras kohtuotsuse tegemise ajal kindla summana (hagiavalduse kohtule esitamise seisuga summas 63 816,48 eurot) ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses määras.
Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Likvideerimismenetluse algul (03.11.2014) ei olnud hagejal vaidlusalust nõuet Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu, hageja ainus vara oli 500 eurot. Hageja oli loovutanud nõude Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu 05.01.2012 Rokino Varahaldus OÜ-le. Rokino Varahaldus OÜ loovutas 27.11.2014 nõude hagejale. Hageja pidi 89% nõudest laekuvatest summadest maksma Rokino Varahaldus OÜle. Hagejal ei olnud vahendeid nõude realiseerimiseks. Zelluloosi Kinnisvara OÜ vaidles nõudele vastu ning keeldus nõuet tasumast. Zelluloosi Kinnisvara OÜ väitis, et nõue on täidetud ning nõuet ei eksisteeri. Kostja jaoks oli selge, et ilma kohtumenetluseta ei ole võimalik nõuet maksma panna. Hageja loovutas nõude sissenõudmiseks Lexar Partners OÜle. Hageja ja Lexar Partners OÜ leppisid kokku, et Lexar Partners OÜ tasub hagejale 90% kõikidest nõudest laekuvatest summadest. Kuivõrd hageja kohustus omakorda tasuma Rokino Varahaldus OÜle 89% kõikidest nõudest laekuvatest summadest, siis jäi hageja tasuks nõude omandamise ja kohese edasi loovutamise eest 1% kõikidest Zelluloosi Kinnisvara OÜ’lt laekuvatest summadest. Hageja sõlmis Rokino Varahaldus OÜ-ga täiendavalt 01.12.2014 lepingu, millega loovutas Rokino Varahaldus OÜ-le kõik Lexar Partners OÜ vastu olevad nõuded ning Rokino Varahaldus OÜ kohustus tasuma hagejale 1% kõikidest nõudest laekuvatest summadest. Arvestades asjaolu, et hagejal puudus rahaline võimekus nõuet realiseerida, nõude väärtus oli ebaselge ning hageja ise ei pidanud nõude sissenõudmiseks midagi tegema, siis sooritas kostja hagejale majanduslikult äärmiselt kasuliku tehingu – mõne allkirja andmisega teenis hageja 1% kõikidest nõudest laekuvatest summadest. Kahju ei saanud tekkida hageja väidetud ulatuses. Rokino Varahaldus OÜ-lt nõude omandamise hetkel ei olnud nõude väärtus hageja jaoks 191 735 eurot, vaid 11% nõudest laekuvatest summadest, s.o 21 090,85 eurot ning seda ainult juhul, kui oleks õnnestunud nõue 100% ulatuses sisse nõuda. Käesolevaks hetkeks on selge, et nõue õnnestus realiseerida 70 000 euro eest. Nõue oli hageja poolt omandamise hetkel väärtusetu. Samuti oli nõue väärtusetu hetkel, mil hageja loovutas nõude edasi Lexar Partners OÜ-le, kuna nõude sissenõudmine eeldas kohtusse pöördumist ning suurt rahalist panust, kuid hagejal puudusid rahalised vahendid kohtumenetluse alustamiseks. Käesoleval hetkel on hagejal õigus nõuda Rokinolt Varahaldus OÜ-lt lepingu täitmist, kuivõrd nõue Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu on realiseeritud ning nõudest on laekunud 70 000 eurot. Hagejal on õigus saada nimetatud summast 1%. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et kostja oli hageja likvideerija alates 25.11.2014 (väljavõte registrist dtl 811), kostja kutsuti likvideerija ametikohalt tagasi 31.08.2015 kohtumäärusega (dtl 12-18). Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist seoses likvideerija kohustuste rikkumisega. Samas nõudes esitas hageja kostja vastu tsiviilhagi kriminaalasja 1-17-7734 menetluses, mis jäeti kohtuotsusega läbi vaatamata (hagi dtl 39-44, kohtuotsus dtl 45-74).
4.ÄS (äriseadustik) § 220 lg 2 järgi likvideerijad vastutavad tekitatud kahju eest samamoodi nagu juhatuse liikmed. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastavalt ÄS § 209 lg 1 likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega.
5.Hageja heidab kostjale ette majanduslikult kahjuliku tehingu tegemist, so 28.11.2014 nõude loovutamise lepingu sõlmimist. Kohus tuvastab, et hageja ja Lexar Partners OÜ sõlmisid
28.11.2014 lepingu (dtl 25-26), millega hageja loovutas Lexar Partners OÜ-le kõik nõuded, mis tulenevad hageja ja Zelluloosi Kinnisvara OÜ vahel 2010.a. sõlmitud suulisest laenulepingust. Lepingu p 6 kohaselt nõude loovutajale makstava tasu suuruse, tingimused ja korra lepivad pooled kokku käesoleva lepingu lisas 1. Lepingu lisa 1 (dtl 194-195) järgi loovutuse saaja kohustub loovutajale tasuma 90% Zelluloosi Kinnisvara OÜ-lt laekuvatest summadest (k.a intressid ja viivised). Hagejat esindas lepingu sõlmimisel kostja. Hageja väitel oli loovutatud nõuete väärtus 232 235 eurot, kuid mistahes tasu hageja nõuete loovutamise eest ei saanud, mistõttu tekkis hagejal nõuete väärtusele vastavas ulatuses kahju. Pooled vaidlevad, milline oli loovutatud nõuete väärtus.
6.Hageja on esitanud Zelluloosi Kinnisvara OÜ konto väljavõtted (dtl 20-21), millest nähtuvalt tegi hageja Zelluloosi Kinnisvara OÜ-le ülekanded 26.08.2010 ja 08.09.2010 vastavalt summades 1 000 000 ja 2 000 000 krooni, so kokku 191 734,95 eurot. Hageja väitel olid ülekanded tehtud Zelluloosi Kinnisvara OÜ-ga sõlmitud suulise laenulepingu täitmiseks ning hagejale kuulusid likvideerimismenetluse alustamise seisuga (so 25.11.2014) laenulepingust tulenevad nõuded laenusumma tagastamiseks ning intressi 40 500 euro tasumiseks. Kostja väitel hagejale likvideerimismenetluse alustamise seisuga laenulepingust tulenevaid nõudeid ei kuulunud, sest hageja oli need nõuded loovutanud 05.01.2012 Rokino Varahaldus OÜ-le, nõude loovutamises lepiti kokku suuliselt ning lepingupooli esindasid tehingu tegemisel hageja toonane juhatuse liige kostja ning Rokino Varahaldus OÜ seaduslik esindaja T. V..
7.Kohtule on esitatud Rokino Varahaldus OÜ 04.12.2014 kiri (allkirjastatud juhatuse liikme G. P. poolt, dtl 212-213), milles Rokino Varahaldus OÜ kinnitab, et hageja loovutas talle laenulepingust (laen 3 000 000 krooni) tuleneva nõude Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu suulise nõude loovutamise lepingu alusel. Kirja lisaks on kostja 26.11.2013 kinnitus (dtl 214), mille kohaselt kostja kui hageja endine juhatuse liige kinnitab Rokino Varahaldus OÜ-le, et hageja 26.08 ja 08.09 ülekanded Zelluloosi Kinnisvara OÜ-le olid laen ning et hageja teavitas Zelluloosi Kinnisvara OÜ-d 05.01.2012 nimetatud laenulepingust tulenevate nõuete loovutamisest uuele võlausaldajale Rokino Varahaldus OÜ-le. Samuti on kirja lisaks K. L. 26.11.2013 kinnitus (dtl 215), mille kohaselt K. L. kui endine AS Transcom juhatuse liige kinnitab, et Transcom ja Rokino Varahaldus OÜ leppisid 09.10.2012 kokku, et Transcom omandab OÜ-lt Rokino Varahaldus nõude Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu, mis põhineb hageja poolt 26.08.2010 ja 08.09.2010 antud laenul kogusummas 3 000 000 krooni. Kohtule on esitatud ka K. L. 26.11.2013 täiendav kinnitus nimetatud asjaolude kohta (dtl 196).
8.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja 26.11.2013 kinnitusel puuduks kaal tõendina. Tegemist on dokumentaalse tõendiga. Kinnitus on antud 26.11.2013, st enne kohtumenetluse algust, tegemist ei ole üksnes käesolevas asjas tõendina esitamiseks koostatud dokumendiga. Asjaolu, et kostja võib olla esitanud muudes kohtumenetlustes võltsitud tõendeid, mille tõendamiseks on hageja esitanud dokumendid prokuratuuri teavitamise kohta ja registri väljavõtte (dtl 393400), ei tähenda, et mistahes kostja poolt allkirjastatud dokument oleks ilmselt ebausaldusväärne. Kostja 26.11.2013 kinnitus on kooskõlas Rokino Varahaldus OÜ 04.12.2014 kinnitusega. Olukorras, kus kokkulepe oli suuline, saabki teave kokkuleppe sisu kohta tuleneda eelkõige lepingupooltelt. Väidet, et nõuded loovutati 05.01.2012 toetab ka K. L. kinnitus, millest nähtuvalt kuulusid nõuded 09.10.2012 seisuga Rokino Varahaldus OÜ-le. Ka on laenulepingust tulenevate nõuete loovutamine 05.01.2012 hagejalt Rokino Varahaldus OÜ-le tuvastatud kriminaalasjas 1-17-7734 (Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2019 otsus, p 9.4, dtl 159-193) ning tsiviilasjas 2-15-15129 (Harju Maakohtu 16.04.2018 otsus, p 13, dtl 435450, Ringkonnakohtu otsus dtl 451-460). Asjaolu, et viidatud kohtuasjade lahendamisel tugines kohus mh hageja hinnangul ebausaldusväärsele tõendile (M. V. ütlused), ei mõjuta kohtulahendite sisu, ning käesoleva asja lahendamisel ei oma tähendust tõendid, millega on hageja soovinud tõendada M. V. ütluste ebausaldusväärsust, so kohtuistungi protokoll (dtl 3434
376), kohtuotsus tsiviilasjas 2-15-1063 (dtl 377-392), hageja järelepärimine R. K. (dtl 501502), R. K. vastus (koos lisadega dtl 503-547), määrus kriminaalasja algatamiseks (dtl 548549). Analoogselt ei oma tähendust kostja tõend 2-15-15129 kohtuistungi protokoll (dtl 461470). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.
9.Kohtu hinnangul ei võimalda ainuüksi asjaolu, et Rokino Varahaldus OÜ 2012.a. majandusaasta aruandest (dtl 268-296) ei nähtu nõuet Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu, teha hageja poolt soovitud järeldust, et lepingupoolte kinnitused 05.01.2012 nõuete loovutamise kohta ei ole õiged ning et tegelikult nõudeid ei loovutatud. Kas ja kuidas on nõue kajastatud raamatupidamises ei mõjuta lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi. Teavet 05.01.2012 kokkuleppe sisu kohta ei sisalda hageja pangakonto väljavõtted (dtl 297-342). Asjaolu, et Rokino Varahaldus OÜ ei ole hageja kontodele makseid teinud, ei välista hageja poolt nõuete loovutamist Rokino Varahaldus OÜ-le.
10.Kohus leiab, et hageja poolt väidetu, et hageja likvideerimismenetlus algatati üksnes tõendi saamiseks selleks, et Rokino Varahaldus OÜ saaks vastu vaielda Transcom AS-i nõudele seoses väidetavalt alusetult tehtud pangaülekandega, ei seondu sellega, kas hageja ja Rokino Varahaldus OÜ leppisid 05.01.2012 kokku nõuete loovutamises. Tõendid, mis on esitatud tõendamaks vaidluse käiku Transcom AS-iga (dtl 240-258) ei ole seetõttu asjassepuutuvad. Kohus märgib siiski, et ka Rokino Varahaldus OÜ 25.04.2014 vastuses nõudekirjale (dtl 247250) on Rokino Varahaldus OÜ märkinud, et on omandanud hageja ja Zelluloosi Kinnisvara OÜ vahelisest laenulepingust tuleneva hageja nõude Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu, mis on kooskõlas kostja väitega, et nõuded loovutati 05.01.2012. Tehingud, mille kostja tegi hageja likvideerijana pärast likvideerimismenetluse algatamist, ei seondu sellega, milles hageja ja Rokino Varahaldus OÜ 05.01.2012 kokku leppisid.
11.Kohus on seisukohal, et ühestki asjas esitatud tõendist ei nähtu, et hageja või Rokino Varahaldus OÜ oleksid pärast 05.01.2012 teinud avaldusi või käitunud viisil, mis annaksid alust kahelda nõude loovutamise kokkuleppe olemasolus. Nähtuvalt K. L. 26.11.2013 kinnitustest ning Rokino Varahaldus OÜ 25.04.2014 vastusest nõudekirjale on Rokino Varahaldus OÜ pidanud ennast pärast 05.01.2012 laenulepingust tulenevate nõuete omajaks. Puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber nimetatud tõenditest nähtuva asjaolu nõuete loovutamise kohta. Seetõttu tuvastab kohus, et hageja ja Rokino Varahaldus OÜ sõlmisid 05.01.2012 kokkuleppe, millega hageja loovutas Rokino Varahaldus OÜ-le 2010.a. Zelluloosi Kinnisvara OÜ-ga sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu ning hagejale likvideerimismenetluse alustamise seisuga nimetatud lepingust tulenevaid nõudeid ei kuulunud.
12.Kohtule on esitatud 27.11.2014 nõude loovutamise leping (dtl 75-76), millest nähtuvalt Rokino Varahaldus OÜ loovutas 27.11.2014 hagejale tagasi 2010.a. sõlmitud suulisest laenulepingust tulenevad nõuded Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu. Kohus ei nõustu hagejaga, et tegemist saaks olla näiliku tehinguga põhjusel, et tegelikult Rokino Varahaldus OÜ-le nõudeid ei kuulunud. Kohus on tuvastanud, et Rokino Varahaldus OÜ omandas nõuded 05.01.2012. Ainuüksi asjaolust, ei arusaadav ei ole nõude loovutamise lepingu sõlmimise majanduslik põhjendatus Rokino Varahaldus OÜ jaoks, ei saa teha järeldust, et lepingupooled olid kokku leppinud, et nende tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, so et tegelikult 27.11.2014 nõude loovutamises kokku ei lepitud. Kohus tuvastab 27.11.2014 nõude loovutamise lepingu alusel, et Rokino Varahaldus OÜ loovutas 27.11.2014 hagejale tagasi laenulepingust tulenevad nõuded Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu. Lepingu lisa 1 (dtl 156-157) järgi leppisid lepingupooled kokku, et loovutuse saaja kohustub loovutajale tasuma 89% Zelluloosi Kinnisvara OÜ-lt laekuvatest summadest (k.a intressid ja viivised). Seega kostjale
etteheidetava 28.11.2014 lepingu sõlmimise ajal ei saanud hageja nõuete väärtus Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu ületada 11% laenulepingujärgsest võlgnevusest.
13.Kostja on välja toonud, et tal puudusid vahendid võla sissenõudmiseks. Nähtuvalt likvideerimise algbilansist (aruanne dtl 35-38) kuulusid hagejale 19.11.2014 üksnes nõuded. Kohus tuvastab Zelluloosi Kinnisvara OÜ tsiviilasjas 2-15-2001 esitatud vastusest hagile (dtl 201-209), et Zelluloosi Kinnisvara OÜ vaidles vastu laenulepingust tulenevate kohustuste olemasolule. Seetõttu nõustub kohus kostjaga, et võla sissenõudmine eeldas täiendavate kulutuste tegemist ning seejuures asjassepuutuv ei ole, kas Zelluloosi Kinnisvara OÜ majanduslik olukord iseenesest oleks võimaldanud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist, millise asjaolu tõendamiseks on hageja esitanud Zelluloosi Kinnisvara OÜ 2014.a. majandusaasta aruande (dtl 401-425).
14.Lexar Partners OÜ-ga 28.11.2014 sõlmitud lepingu järgi pidi Lexar Partners OÜ hagejale tasuma 90% Zelluloosi Kinnisvara OÜ-lt laekuvatest summadest. Kohus leiab, et olukorras, kus Zelluloosi Kinnisvara OÜ täitmisest keeldus, tuleb hagejale kuulunud nõuete väärtuse hindamisel arvestada ka seda, milliseid kulutusi oli vaja teha nõuete maksma panemiseks. Asjas ei ole esitatud väiteid selle kohta, et sissenõudmiskulu oleks pidanud olema väiksem tasust, mis oli Lexar Partners OÜ-l õigus saada 28.11.2014 lepingu järgi, so 10% laekunud summadest. Võrreldes hageja vara väärtust enne ja pärast kostjale etteheidetava 28.11.2014 lepingu sõlmimist, vara väärtuses muutust ei ole. Enne lepingu sõlmimist kuulusid hagejale laenulepingust tulenevad nõuded Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu väärtusega 11% laenulepingujärgsest võlgnevusest miinus sissenõudmiskulu, pärast lepingu sõlmimist kuulus hagejale nõude loovutamise lepingust tulenev nõue Lexar Partners OÜ vastu, mille väärtus oli 11% laenulepingujärgsest võlgnevusest miinus sissenõudmiskulu. Kuna 28.11.2014 lepingu sõlmimisega hageja vara väärtus ei muutunud, ei saa 28.11.2014 tehingu tagajärjel olla hagejale kahju tekkinud.
15.Kohus tuvastab, et 28.11.2014 sõlmisid Lexar Partners OÜ ja Mevendeur OÜ lepingu (dtl 2729), millega Lexar Partners OÜ loovutas Mevendeur OÜ-le 2010.a. Zelluloosi Kinnisvara OÜga sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu. Mevendeur OÜ esitas Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu hagi, mille menetluses sõlmitud kompromissiga kohustus Zelluloosi Kinnisvara OÜ tasuma laenulepingust tuleneva võlgnevuse 70 000 eurot (kompromissi kinnitanud määrus dtl 197-200). 01.12.2014 sõlmisid hageja ja Rokino Varahaldus OÜ lepingu (koos lisadega dtl 234-238), millega hageja loovutas Rokino Varahaldus OÜ-le kõik nõuded Lexar Partners OÜ vastu tulenevalt 28.11.2014 nõude loovutamise lepingust ning Rokino Varahaldus OÜ kohustus hagejale tasuma 1% Zelluloosi Kinnisvara OÜ-lt laekuvatest summadest.
16.Kohus leiab, et ka nimetatud tehingute jada tõttu ei ole hagejale kahju tekkinud. Kuna Lexar Partners OÜ-ga sõlmitud lepingu järgi oli Lexar Partners OÜ tasu laenulepingust tuleneva nõude sissenõudmise eest 10%, oli hagejale kuuluva nõude väärtus 28.11.2014 seisuga 1% laenulepingujärgsest nõudest. Sama väärtus jäi hagejale Rokino Varahaldus OÜ-ga 01.12.2014 tehtud tehingu tulemusel. Kuna summaks, mis õnnestus laenulepingu alusel välja nõuda, oli 70 000 eurot, on hagejal Rokino Varahaldus OÜ vastu nõue 700 eurot. Hageja ei ole väitnud, et vastavas summas nõuet ei oleks võimalik Rokino Varahaldus OÜ vastu maksma panna.
17.Kuna kahju ei ole tekkinud, ei saa hagejal olla kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Kohus jätab hagi rahuldamata.
18.Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta avaldus likvideerimismenetluse läbiviimiseks (dtl 22-24), väljavõtted registrist Mevendeur OÜ
ja Lexar Partners OÜ kohta (dtl 30-34), tasaarvestusavaldus (dtl 79), kirjavahetus ja kokkulepe seoses hageja nõudega advokaadibüroo vastu (dtl 263-267). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
19.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
20.Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja 26.02.2021. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal tekkinud menetluskulu 4 416 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
21.Kohus leiab, et kostja poolt väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Kostja on märkinud, et talle osutati õigusteenust hinnaga 160 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on 3 680 eurot (23 x 160).
22.Vastavalt TsMS § 174 lg 10 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus on 4 416 eurot (3 680 + 3 680 x 20%). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 4 416 eurot.
23.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2022 kohtuotsusega on täiendatud Harju Maakohtu Tallinna Kohtumaja 26.03.2021 kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.