Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
23. märts 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-174
Tsiviilasi
Kohtutäitur Kaire Põltsi avaldus saada luba siseneda XX nõusolekuta XX valduses olevale kinnisasjale ja ruumidesse vallasvara tuvastamiseks ja arestimiseks Avaldaja – kohtutäitur Kaire Põlts, seaduslik esindaja kohtutäituri abi Kadri Artamonov
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik I – XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II – Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Krista Raudsepp Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 06.01.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 06.01.2021 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda.
3.Jätta Julianus Inkasso OÜ 21.01.2021 menetluskulude kindlaksmääramise taotlus läbi vaatamata.
4.Kohtutäitur Kaire Põltsil ja Julianus Inkasso OÜ-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 219; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 teine lause; 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-21-174
1.Kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur, avaldaja) on algatanud XX (võlgnik, puudutatud isik I) suhtes Julianus Inkasso OÜ (sissenõudja, puudutatud isik II) avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 025/2020/3117. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 13.12.2013 kompromissimäärus, millega võlgnik võttis endale kohustuse tasuda sissenõudjale 40 939,39 eurot.
2.Kohtutäitur teavitas 11.12.2020 täitetoimingust teatamise aktiga võlgnikku, sissenõudjat ja täitemenetlusest puudutatud isikuid, et 07.01.2021 kell 11.00 toimub võlgnikule kuuluva koduse vallasvara tuvastamine ja arestimine võlgniku elukohas aadressil XXX. Kohtutäitur palus võlgnikul täitetoimingu läbiviimise ajaks tagada ligipääs võlgniku elamule ja võimalus tutvuda koduse vallasvaraga. Kohtutäitur hoiatas, et kui võlgnik ei taga vallasvaraga tutvumise võimalust, siseneb ta elamusse kohtumääruse alusel sõltumata võlgniku nõusolekust.
3.Võlgnik andis 21.12.2020 e-kirjaga kohtutäiturile teada, et on kohtutäituri 11.12.2020 täitetoimingust teatamise akti kohtus vaidlustanud. Võlgniku elukaaslane YY leidis 21.12.2020 e-kirjas kohtutäiturile, et täitetoimingu läbiviimine tema ja võlgniku elukohas ei ole koroonaviiruse levikust tuleneva ohu tõttu lubatud, kuna ta töötab tervishoiuasutuses. Sissenõudja ei nõustunud 06.01.2021 e-kirjas vastuväidetega täitetoimingule.
4.Kohtutäitur esitas 06.01.2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus: 1) lubada kohtutäituril, kohtutäituri abidel Kadri Artamonovil ja Tõnu Kalal ning kohtutäituri büroo töötajatel AR-l, AP-l ja AS-l siseneda ja viibida võlgniku elukohaks oleval kinnisasjal 07.01.2021 alates kella 11.00-st kuni kella 13.00-ni võlgniku vallasvara tuvastamise ja arestimise eesmärgil; 2) määrata, et ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses on ruum või maatükk; 3) tunnistada tehtav määrus viivitamata täidetavaks. Sissenõudja nõude jääk on 32 509,39 eurot ning koos täitekuludega on tasumisele kuuluv summa 35 082,89 eurot. Kuna võlgnik ei ole sissenõudja nõuet rahuldanud, nõue on suur ning võlgnikul puudub eelduslikult muu vara ja sissetulek, mille arvelt kogu sissenõudja nõue täita, on tekkinud vajadus võlgniku koduse vallasvara tuvastamiseks ja arestimiseks. Võlgnik on iseenda tööandja ja deklareerib töötasu miinimummääras. Võlgnik on ka mitme äriühingu osanik ja juhtorgani liige. Võlgniku vallasvara arestimiseks ja müümiseks on vaja tuvastada selle koosseis. Kohtutäiturile ei ole esitatud taotlust täitetoimingu peatamiseks ega tühistamiseks. On alust arvata, et võlgnik ei taga oma elukohale ligipääsu ega võimalda vallasvara koosseisu tuvastada, mistõttu on võlgniku valduses olevale kinnisasjale ja ruumidesse sisenemiseks vaja kohtu luba.
5.Harju Maakohus võttis avalduse 06.01.2021 määrusega menetlusse ja rahuldas avalduse. Avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgniku ja tema elukaaslase käitumist arvestades on alust arvata, et võlgnik ei võimalda kohtutäituril täitetoimingu läbiviimiseks määratud ajal ruumidesse siseneda. Kohtutäitur on põhistanud ja tõendanud võlgniku nõusoleku puudumist ruumidesse sisenemiseks. Takistatud on täitemenetluse efektiivne läbiviimine. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
6.Võlgnik esitas 06.01.2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 02.02.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2(6)
2-21-174
7.Võlgnik taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata. Vabariigi Valitsus on kehtestanud korraldusega COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud. See ei reguleeri küll kolmandate isikute viibimist isiku kodus, kuid seadusandja tahe on suunatud kontaktide vähendamisele. Näiteks on Terviseamet koostanud juhendi korteriühistutele COVID-19 levikuperioodil, milles soovitatakse nakkuse ennetamise eesmärgil ära jätta kõik ühisüritused, kus osalevad inimesed, kes igapäevaselt kokku ei puutu. Kui võlgniku koju tuleb koroonaviiruse leviku kõrgperioodil kuus isikut, kellega ta tavapäraselt kokku ei puutu, satub ohtu võlgniku, tema elukaaslase ja tema lapse tervis. Maakohus ei ole sellega arvestanud. Kohus peab hagita asjas avalduse seadusele vastavust ja tõendatust kontrollima ka juhul, kui sellele ei ole vastuväiteid esitatud. See kehtib ka esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, mille puhul tuleb TsMS § 4771 lg 2 teisest lausest tulenevalt arvestada ka TsMS § 377 lg-ga 1, § 378 lg-ga 4 ja § 381 lg-ga 2. Avalduses toodud väited on paljasõnalised ja tõendamata ning lähtutud ei ole sellest, et inimese elu ja tervis on primaarsed. Praegusel ajal on vastutustundetu lubada kuut inimest teise isiku eluruumidesse ja seda eriti olukorras, kus kohtutäitur on keeldunud võlgniku kaebuse läbivaatamisest võlgniku juuresolekul, viidates koroonaviirusest tulenevale kõrgendatud ohule. Rikutud on võlgniku põhiseaduslikku õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, kuna ei ole arvestatud, et menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel.
8.Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude võlgniku kanda jätmist. Kohtutäitur lahendas vaidlusaluses täiteasjas võlgniku 12.11.2020 kaebust kirjalikus menetluses, minimeerimaks koroonaviiruse võimalikku levikut ning tagamaks kohtutäituri büroo töötajate ja nende menetlusosaliste ohutus, kelle suhtes on täitetoimingute vahetu läbiviimine vältimatu. Võlgnik ei vaidlustanud kaebuse läbivaatamise vormi ning ei saa kasutada seda vastuväitena hilisemate toimingute vaidlustamisel. Võlgniku 12.11.2020 kaebuse läbivaatamisel ilmnes, et ta võib oma tegelikke sissetulekuid ja vara varjata. Võlgniku töötasust läheb iga kuu 470 eurot võlgniku kahe ülalpeetava elatise katteks. Ei ole usutav, et võlgnik peab kolmandat last ja pere ülal vähem kui 100 euro eest kuus. Seetõttu pidas kohtutäitur vajalikuks tuvastada võlgniku kodune vara ja see arestida. Võlgnik ja tema elukaaslane avaldasid, et nad ei võimalda täitetoimingu läbiviimist, mistõttu esines alus kohtusse pöördumiseks. Kohtutäitur palus avalduses lubada võlgniku elukohta siseneda erinevatel kohtutäituri büroo töötajatel, et ta saaks toimingu läbiviimise hetkel vastavalt toimingu mahule ja sisule otsustada töötajate koosseisu, kes aitavad toimingut läbi viia. Arestimistoimingu läbiviimisel viibisid kohtutäitur, kohtutäituri abi, üks kohtutäituri büroo töötaja, võlgnik ja võlgniku palvel kinnisasja omaniku esindaja. Koroonaviiruse tõttu ei ole välistatud nende täitetoimingute läbiviimine, mida ei ole võimalik elektroonilise sidevahendi teel teha. Selliste täitetoimingute läbiviimisel tuleb koroonaviiruse tõkestamise meetmeid kohaldada niivõrd, kui see on võimalik. Täitetoimingu läbiviimisel kandsid kohtutäituri büroo töötajad maski ning katsuti hoida 2 m distantsi. Võlgnik üritas täitetoimingu läbiviimist vaidlustada tsiviilasjas nr 2-20-18780. Kohtutäiturile ei olnud täitetoimingu läbiviimise ajaks esitatud kohtulahendit täitetoimingu peatamise või tühistamise kohta. Kuna täitetoiming on läbi viidud, tuleb määruskaebus jätta rahuldamata või läbi vaatamata. Võlgniku taotletavat eesmärki ei ole enam võimalik saavutada. 3(6)
2-21-174
9.Sissenõudja taotleb vastuses määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulude võlgniku kanda jätmist. Täitetoiming viidi võlgniku elukohas läbi 07.02.2021 ning seda ei saa enam tagasi võtta ega tagantjärele tühistada. Võlgniku määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Täiendavate piirangute kehtestamine 18.12.2020 ei toonud kaasa eriolukorda ning nendega ei piiratud kohtute ega kohtutäiturite tööd. Täitetoimingute tegemine jätkub vastavalt TMS-le. Kuna võlgnik ja tema elukaaslane ei andnud nõusolekut täitetoimingu läbiviimiseks nende elukohas, esitas kohtutäitur põhjendatult kohtule avalduse. Võlgnik ei taotlenud määruskaebuses esialgset õiguskaitset, et keelata kohtutäituril ja büroo töötajatel ruumidesse sisenemist. Kohus pidi avalduse lahendama avalduse saamisele järgnevalt tööpäeval (TMS § 28 lg 6). Riigikohtu praktika järgi on lühike tähtaeg seletatav täitemenetluse tõhusa korralduse huvidega juhtudel, kui on alust eeldada, et võlgnik asub arestitavat vara varjama, kõrvale toimetama või kahjustama. Kuna võlgnik ei vastanud täitemenetluses kohtutäituri teabenõuetele ega esitanud nõutud tõendeid, oli alust seda eeldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
11.Kohtutäituri ja sissenõudja määruskaebuse vastuste järgi viis kohtutäitur täitetoimingu (võlgniku vallasvara tuvastamine ja arestimine) 07.02.2021 võlgniku elukohas läbi ning sellega on maakohtu määrus täidetud. See ei takista võlgniku määruskaebuse läbivaatamist ja selle alusel maakohtu määruse õiguspärasuse hindamist.
12.TMS § 28 lg 1 esimese lause järgi võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. TMS § 28 lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtumääruse alusel. TMS § 28 lg 21 võimaldab kohtul lõikes 2 nimetatud kohtumääruse teha ka ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Kohtutäituri avaldust kontrollides tuleb seega välja selgitada, kas võlgniku ruumidesse sisenemine on vajalik täitedokumendi täitmiseks ning kas võlgnik on keelanud kohtutäituril tema valdusesse olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda (vt ka Riigikohtu 29.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p-d 10 ja 11). TMS § 28 lg 21 võimaldab anda kohtutäiturile ruumidesse ja maatükile sisenemise loa ka ilma, et võlgnik oleks ruumidesse ja maatükile sisenemist keelanud, kui täitetoimingu läbiviimisel on vaja tagada üllatusmoment (vt Riigikogu XII koosseisu 803 SE seletuskirja lk 7). Kohaldamisele ei kuulu TsMS esialgse õiguskaitse regulatsioon, kuna kohtutäituri TMS § 28 alusel esitatud avaldus ei ole esialgse õiguskaitse taotlus.
13.Kohtutäitur teavitas 11.11.2020 täitetoimingust teatamise aktiga mh võlgnikku ja tema elukaaslast, et kavatseb 07.01.2021 kell 11.00 tuvastada ja arestida võlgniku koduse vallasvara võlgniku elukohas. Võlgnik vastas kohtutäiturile, et on kohtutäituri 11.12.2020 akti kohtus vaidlustanud ning võlgniku elukaaslane leidis, et täitetoimingu läbiviimine tema ja võlgniku 4(6)
2-21-174 elukohas ei ole lubatav. Võlgnik ja tema elukaaslane ei andnud seega kohtutäiturile nõusolekut nende elukohta sisenemiseks, vaid avaldasid sellele vastuseisu. Võlgnik ei ole määruskaebuses ka vastupidist väitnud, vaid on seisukohal, et kohtutäitur ja muud vaidlustatud määruses märgitud isikud ei või COVID-19 olukorra tõttu tema pere elukohta siseneda. Seetõttu on tuvastatud võlgniku nõusoleku puudumine TMS § 28 lg 2 tähenduses.
14.Vaidlusaluses täiteasjas täidab kohtutäitur kohtulahendit, millest tuleneb sissenõudja rahaline nõue võlgniku vastu. Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8 lg 1). Rahalise nõude täitmine toimub sissenõude pööramise teel võlgniku varale. Varale sissenõude pööramine toimub vara arestimise ja müümise teel (TMS § 52 lg 1 esimene lause). Võlgniku valduses olevate vallasasjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise (TMS § 64 lg 1 esimene lause). Seda ei ole võimalik teha, kui kohtutäitur ei tea võlgniku vallasvara koosseisu ja tal ei ole sellele ligipääsu. Võlgnik ei ole väitnud, et tal oleks muud vara, mille arvelt sissenõudja nõue rahuldada. Võlgniku elukohta sisenemine oli seega täitedokumendi täitmiseks igal juhul vajalik. Kohtutäitur saab täitetoimingu tegemisest keelduda ainult seaduses sätestatud põhjusel (TMS § 7 lg 1). Seadus ei keelanud kohtutäituril täitetoimingu läbiviimise ajal (ega keela ka praegu) siseneda täitetoimingu läbiviimiseks võlgniku valduses olevatesse ruumidesse. Vabariigi Valitsuse korraldus, mis sätestab COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud, puudutab avalikes siseruumides viibimist. Maakohus on seega kohtutäituri avalduse õigesti rahuldanud. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et niivõrd, kui see on võimalik, tuleb siiski täitetoimingute läbiviimisel võtta COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kasutusele erinevaid kaitsemeetmeid (nt kanda maski, hoida distantsi, kaasata täitetoimingu läbiviimisse nii vähe isikuid kui võimalik). Kohtutäitur on kinnitanud, et 07.01.2021 täitetoimingu läbiviimisel viibisid isikutest, kellele maakohus loa andis, üksnes kohtutäitur, üks kohtutäituri abi ja üks kohtutäituri büroo töötaja, kes kandsid kõik maski ja katsusid hoida 2 m distantsi.
15.TMS § 28 lg 6 alusel tehtav määrus hakkab TsMS § 478 lg 1 esimese lause järgi kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on vastavalt selle sisule tehtud (vt ka Riigikohtu 29.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 12; 03.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12, p 14). Vaidlustatud määrus on tehtud kohtutäituri ja võlgniku suhtes, kes on kohtute infosüsteemist nähtuvalt kinnitanud määruse kättesaamist 06.01.2021, kuigi määruse oleks saanud võlgnikule teatavaks teha ka kohtutäitur enne ruumidesse sisenemist. Kohtutäitur ja teised vaidlustatud määruse resolutsioonis märgitud isikud võisid seega 07.01.2021 siseneda võlgniku valduses olevale kinnisasjale ja ruumidesse võlgniku vallasvara tuvastamiseks ja arestimiseks. Võlgnikul säilis võimalus vaidlustada maakohtu määrus. Kui kohtumäärus, millega kohtutäiturile antakse luba võlgniku ruumidesse ja maatükile sisenemiseks, tühistatakse pärast seda, kui see on juba täidetud, jääb võlgnikule võimalus nõuda võimaliku kahju hüvitamist, mis talle määruse viivitamatu täitmise tõttu tekkis.
16.Eelnevast lähtuvalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebus jääb rahuldamata.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Lisaks võlgnikule on määruskaebemenetluses osalenud kohtutäitur ja sissenõudja. 5(6)
2-21-174 Kohtutäitur ei esitanud ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ning asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks menetluskulusid kandnud. Kohtutäituril seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Sissenõudja esitas 21.01.2021 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palub mõista võlgnikult tema kasuks välja õigusabikulud 247,50 eurot (käibemaksuta). Sissenõudja on 14.01.2021 esitanud ka 17.12.2020 volikirja, millega sissenõudja volitas OÜ-d Julianuse Õigusbüroo ja selle juristi Krista Raudseppa esindama sissenõudjat ja tema kliente võlanõuetes. Ringkonnakohus tegi äriregistri päringute teel kindlaks, et sissenõudja ja OÜ Julianuse Õigusbüroo on Osaühingu Aktiva Finants tütarettevõtted ja kuuluvad seega samasse kontserni. Ringkonnakohus jättis 08.03.2021 määrusega Riigikohtu 10.02.2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15 punktidest 13 ja 14 juhindudes sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ning andis sissenõudjale tähtaja kuni 15.03.2021 selgitamaks ja tõendamaks, missugusel õiguslikul alusel on ta kohustatud õigusabikulusid maksma, ja esitamaks õigusabikulusid tõendavad kuludokumendid (arve). Sissenõudja esitas 11.03.2021 OÜ Julianuse Õigusbüroo 29.01.2021 arve sissenõudjale ning viitas Riigikohtu seisukohtadele, mille järgi ei saa menetluskulude kindlaksmääramisest keelduda põhjusel, et menetlusosalise lepinguline esindaja on temaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja töötaja. Ringkonnakohus on selle seisukohaga nõus, kuid see ei välista kohtu kohustust tuvastada, missugusel õiguslikul alusel on menetlusosaline kohustatud õigusabikulusid maksma. Kohtul lasub vastav kohustus sõltumata sellest, kas ta kohaldab ka TsMS § 176 lg 6 esimest lauset või mitte (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Sissenõudja ei selgitanud ega tõendanud ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul, millisel õiguslikul alusel on ta kohustatud OÜ-le Julianuse Õigusbüroo õigusabikulusid maksma. Arve ei ole õigusabikulude maksmise õiguslik alus, vaid selleks on osapoolte vaheline õigussuhe, mille raames arve esitatakse. Õiguslikuks aluseks saab olla eelkõige leping, mis sisaldab menetlusosalise kohustust tasuda õigusabi eest. Kuna sissenõudja ei kõrvaldanud kõiki ringkonnakohtu 08.03.2021 määruses osundatud puudusi, jääb sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus TsMS § 3401 lg 2 esimese lause alusel läbi vaatamata. Asja materjalidest ei nähtu muude menetluskulude kandmine sissenõudja poolt, mistõttu sissenõudjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.