A. U. hagi H. P. vastu pärandvarast sundosa saamiseks
Tsiviilasja hind
21 606 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. U. (isikukood XXX) Hageja esindaja vandeadvokaat U. A. Kostja H. P. (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja I. K.
Kohtuistungi toimumise aeg
15.02.2021
RESOLUTSIOON
Jätta A. U. hagi H. P. vastu rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.A. U. esitas 26.06.2020 Tartu Maakohtusse H. P. vastu hagi pärandvarast sundosa saamiseks. Hageja palus lõpliku nõudena kohustada andma kostjat kui XX.XX.XXXX surnud H.-M. U. pärijat hagejale üle sundosa summas 20 000 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt pärandas hageja ja kostja XXX H.-M. U. (pärandaja) testamendiga kogu oma vara kostjale. Kostja päris muuhulgas pärandajale kuulunud 1⁄2 kaasomandi osa korterist aadressil XXX, mille väärtus on hageja hinnangul 80 000 eurot. Hageja on alates 17.10.2017 XXX XXX abivajav isik, mistõttu oli pärandajal surma hetkel hageja suhtes seadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus. Hageja oli pärandaja ülalpidamisel, ta sai emalt alates 2014. aastast regulaarselt rahalist toetust nii sularahas kui ka ülekandega läbi kostja pangakonto. Hinnanguliselt sai hageja emalt toetusena sularaha XXX eurot aastas, ema surma aastal XXX eurot seitsme kuu jooksul. Ema oli väga töökas, tegeles käsitööga ja müüs oma valmistatud esemeid, mistõttu olid tal vahendid oma poja toetamiseks. Hageja leidis, et tal on pärimisseaduse (PärS) § 104 lg 1 ja perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 3 alusel õigus 1⁄4 sundosale pärandaja pärandvarast, sest hageja ei ole oma tervisliku ja varalise seisundi tõttu võimeline ise ennast ülal pidama. Hageja selgitas, et tehtud kulutused eluhoonele on olnud kahtluseta vajalikud, sest nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Hageja sissetulekud ei ületa tema hädavajalikke püsikulusid, mistõttu pärandaja surma hetkel vajas hageja ülalpidamist. Kostja viidatud PKS § 105 lg 1 ei kuulu kohaldamisele. Kostja küll väidab, et hageja XXX oli pärandaja surma hetkel XXX ning sai XXXt, kuid ei nimeta hüvitise summat ega selgita, kuidas peaks hageja XXX sellisest rahast oma vanemaid ülal pidama. Hageja tütre osas võiks kohaldamisele tulla ka PKS § 103 lg 1 p 2. PKS § 105 lg 1 kui üldpõhimõte jääb kehtima, kuid kohustatud isiku varalise seisundi arvestamise kohustus ning ülalpidamisnõude piirangud annavad aluse PKS § 105 lg 1 üldpõhimõttest erinevaks lahendiks.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pärandajal ei olnud hageja suhtes oma surma hetkel kehtivat ülalpidamiskohustust. PärS § 104 lg 1 järgi tekib õigus sundosale alles siis, kui pärandaja oli surma hetkel perekonnaseaduse järgi ülalpidamiskohustuslane. Täisealiste ülenejate ja alanejate sugulaste ülalpidamise otsustamise korral tuleb selgeks teha ülalpidamiskohustuslaste järjestus PKS § 105 lg 1 alusel ning arvestada kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 lg 1 järgi. Lisaks on PKS § 97 p 3 kohaldamisel vaja tuvastada, kas hageja on suuteline ennast ise ülal pidama. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli pärandaja surma hetkel üldse ülalpidamist vajav isik. XXX ei oma olulist tähtsust, sest hagejal on olnud regulaarne sissetulek vanaduspensioni ja XXX näol. Pärandaja toetus on olnud vabatahtlik ning juhuslikku laadi. Tõendamata on, et kostja arveldusarvelt tehtud ülekanded hagejale on kogu ulatuses emapoolne toetus hagejale. Hagejal lasub tõendamiskoormis ka tõendamaks, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele PKS § 105 lg 1. Hageja tütar oli pärandaja surma hetkel lapsehoolduspuhkusel ning sai vanemahüvitist. Kui hageja isegi oleks PKS § 97 p 3 mõttes abivajav isik, siis on ülalpidamist kohustatud andma esmajoones ikkagi laps, mitte ema. Lisaks ei olnud pärandaja oma surma hetkel tema kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma hagejale ülalpidamist. Pärandajal oli tuvastatud XXX, pärandaja XXX oli XXX eurot ja XXX XXX eurot ning alates 28.06.2019 viibis ta XXX, mille tasu oli XXX eurot kuus.
Kostja on seisukohal, et antud asjas tuleb arvestada pärandaja viimse tahtega ning jätta kogu pärandvara kostjale. Isegi juhul, kui hagejal oleks õigus sundosale pärandvarast, ei saa sundosa seaduse kohaselt ulatuda hagiavalduses nõutud 20 000 euroni, vaid pooleni sellest, mida hageja päriks seaduse järgi. Kostja hinnangul oli korteri turuväärtus 2019.a novembris kinnisvaraportaali andmetele tuginedes 62 890 eurot. Kostja selgitas täiendavalt, et remondikulusid arvestamata ületasid hageja sissetulekud tema väljaminekuid. Tõendite põhjal kulus hagejal keskmiselt 251,67 eurot kuus remonditöödele. Maja fassaadi puhastus, maja katuse samblast puhastamine ning maja värvimine ei ole hädavajalikud kulutused. Lisaks on kõik nimetatud kulutused ning ka maja katuse parandus ja vihmaveerennide paigaldus ühekordsed kulud mitte püsikulud. Ühekordsete kulude puhul ei saa automaatselt järeldada, et hageja ei suuda ennast üleval pidada.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
4.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus saada oma ema H.-M. U. pärandvarast sundosa. PärS § 104 lg 1 kohaselt tuleb asjas tuvastada, kas pärandajal oli surma hetkel 21.11.2019 hageja suhtes perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus. Hageja oli pärandaja surma hetkel täisealine, seega on hageja PKS-i mõtte kohaselt ülalpidamist õigustatud saama üksnes siis, kui on tuvastatud PKS § 97 p 3 eeldused, st hageja suutmatus ennast ise ülal pidada.
5.Hageja on kohtule esitanud enda pangakonto väljavõtted ja sotsiaalkindlustusameti otsuse XXX kohta, kuid tõendit, millest nähtuks, et ema surma ajal oleks hageja tulenevalt perekonnaseadusest õigustatud oma emalt ülalpidamist saama, kohtule esitatud ei ole. Ainuüksi XXX määramine seda ei tõenda. Hageja 30.12.2020 vastusest ja esitatud panga väljavõtetest nähtuvalt oli 2019.a hageja keskmine sissetulek kokku XXX eurot kuus (sh XXX XXX eurot, XXX XXX eurot ja XXX). Hageja märkis, et tema püsikulutused 2019.a olid järgmised: vesi 4 eurot, elekter 30 eurot, sidekulud 38 eurot, toit 100 eurot, riided ja jalanõud 20 eurot, transpordikulud 3,33 eurot, tervishoiukulud 10,39 eurot, kokku 205,72 eurot. Lisandusid igakuine pangalaenu makse 50 eurot (laenu jääk 750 eurot) ning maja remonttööd 2019.a summas 3020 eurot. Kinnistusraamatu andmetel kuulub hagejale 2/6 kaasomandi osa kinnistust XXX (registriosa nr XXX), mis on hageja eluasemeks. Asjaoludest ei ilmne, et hageja oleks saanud erakorralist sotsiaalabi. Vastupidi, hagejal on olnud võimalik teostada 2019. a maja remonttöid 3020 euro eest ning kanda sidekulusid 38 eurot kuus. Kohus nõustub kostjaga, et ühekordset suuremat väljaminekut (remondikulu) ei saa arvesse võtta hageja abivajaduse hindamisel. Asjaolu, et hageja kogukulud on lühiajaliselt sissetulekutest suuremad remondikulude tõttu, ei tähenda, et hageja ei suutnud ennast ise pärandaja surma ajal üleval pidada. Seega ei nähtu hageja esitatud materjalidest tema abivajaduse olemasolu ega tegelik ulatus ning saab asuda seisukohale, et hageja põhilised elulised vajadused olid kaetud. Hageja esitatud arvestusest nähtub, et tema eluasemega seotud püsikulud on ainult vesi + elekter 34 eurot kuus. Hageja kulutused tulenevad osaliselt ka sellest, et tal on harjumus võtta saadud raha kohe pangaarvelt välja ja panna seda väikeste summade kaupa arvele tagasi, makstes seejuures iga väljavõtmise ja tagasi panemise pealt 3 eurot. Ilma
remondikuludeta on hageja sissetulek umbes XXX eurot kuus ja püsikulud koos pangalaenuga XXX eurot kuus. Seega ei loe kohus tõendatuks, et hagejal oleks vaja nõuda kelleltki ülalpidamist.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on XXX. PKS § 105 § lg 1 järgi annab alaneja ülalpidamist enne ülenejat sugulast. Seega pidi hagejale, eeldusel, et on tuvastatud tema abivajadus PKS § 97 p 3 järgi, andma ülalpidamist esmajoones tema tütar ning kui on tuvastatud asjaolud, mis annavad aluse hageja XXX ülalpidamiskohustusest kas täielikult või osaliselt vabastada (PKS § 102), alles siis võiks hageja emal teatud tingimustel (PKS § 106) lasuda hageja ülalpidamiskohustus. Hageja väitel ei suutnud ega suuda tema XXX anda hagejale piisavalt ülalpidamist, seega oli ka hageja ema kohustatud hagejat ülal pidama, mida viimane ka tegi. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema tütrel ei ole seadusest tulenevalt hageja ülalpidamise kohustust.
7.Kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja XXX toetas hagejat vastavalt võimalustele ja hageja vajadustele vabatahtlikult. Asjaolu, et hageja XXX teda võimalusel toetas, ei toonud talle kaasa õiguslikku kohustust hagejale elatist tasuda. Kohustused saavad tekkida üksnes seadusest või tehingutest, antud juhul ei ole hageja ema ülalpidamiseks siduvaid tehinguid sõlminud. Seega ei ole ülalpidamiskohustuse olemasolu pärandi avanemise seisuga asjas kinnitust leidnud.
8.Kohus märgib, et ebaõige on ka hageja arusaam, XXX XXX on kohustus üleval pidada XXX täisealist XXX. Juhul, kui hageja oleks esitanud oma XXX vastu ülalpidamisnõude, oleks viimane saanud tugineda muuhulgas PKS § 102 lõikele 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata tema enese tavalist ülalpidamist. Kohus rõhutab, et kuna hageja näol on tegemist täisealise isikuga, siis saanuks emal olla ülalpidamiskohustus üksnes sellises ulatuses ja määral, millises tema varaline seisund võimaldas hagejat rahaliselt toetada. Muu alaneja või üleneja sugulane kui alaealise lapse vanem võib vabaneda ülalpidamiskohustusest nii osaliselt kui ka täielikult. Praegusel juhul puudusid pärandajal surma hetkel vahendid hageja ülalpidamiseks. Pärandajal oli XXX, tema sissetulekuks oli üksnes XXX ja XXX ning alates 28.06.2019 viibis ta XXX, mille tasu oli 700 eurot kuus. Pärandaja AS Swedbank pangkonto väljavõttest nähtuvalt oli tema konto jääk 21.11.2019 seisuga vaid XXX eurot.
9.Menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et arvestades asja iseloomu ning kuna pooled olid sellega ka kohtuistungil nõus, tuleb poolte menetluskulud jätta nendi endi kanda. Hagejale on käesolevas asjas antud riigi õigusabi ning ta vabastati menetlusabi korras hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. Kohus vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigi õigusabi kulude ja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.