Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Osaühing DELIVER (registrikood 10692275), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28. septembri 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
Jätta menetluskulud Osaühingu DELIVER kanda. XX apellatsiooniastmes kantud menetluskulude suurus on 0 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing DELIVER (hageja) esitas 18. veebruaril 2020 Harju Maakohtule XX (kostja) vastu hagi hageja 2012. a kuni 2019. a raamatupidamisdokumentide väljanõudmiseks. Hageja esitas 22. aprillil 2020 nõude täpsustuse, milles palub nõuda kostjalt välja hageja raamatupidamistarkvara, mis sisaldab raamatupidamisregistreid raamatupidamise seaduse § 9 mõttes, s.o pearaamat, käibe saldo andmik, müügiarvete ja ostuarvete loetelu, aruandlus (bilansid ja bilansside tõlgendus, kasumiaruanded) ning põhivara loetelu. Hageja palub kohustada kostjat esitama raamatupidamistarkvara elektroonilisel kandjal (USB-mäluseadmel) hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Hageja väitel oli kostja hageja osanik ja juhatuse liige. Kostja ja DeliverStock OÜ sõlmisid
13.detsembril 2018 hageja osa müügilepingu, mille tulemusena sai hageja ainuosanikuks DeliverStock OÜ. Kostja jäi hageja juhatuse liikmeks ja tegutses juhatuse liikmena kuni
7.maini 2019. Seega kohustus kostja kuni 7. maini 2019 vastavalt äriseadustiku (ÄS) §-le 183 korraldama hageja raamatupidamist. Alates 7. maist 2019 lasus kostjal kohustus anda raamatupidamine üle uuele juhatusele. Kostja ei ole raamatupidamist üle andnud. Hagejale kuuluv raamatupidamisdokumentatsioon on kostja ebaseaduslikus valduses. Kostja on häälsõnumiga kinnitanud, et hageja raamatupidamine on tema käes. Kostjal ei ole alust hoida raamatupidamisdokumente enda valduses ja ta peab need üle andma hagejale. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.
2.1.Kostja leiab, et müügileping, millega kostja müüs hageja osa, ei kehti, kuna see on tühine ja tühistatud. Kostja on jätkuvalt hageja juhatuse liige, kuna juhatuse liikme tagasi kutsunud isik ei ole osanik. Kostja ei ole pärast müügilepingu sõlmimist hageja juhtimisega tegelenud, kuna uus osanik selleks ülesandeid ei andnud.
2.2.Ebaõige on hageja väide, et kostja ei andnud uuele juhatusele üle raamatupidamist. Hageja raamatupidamisdokumentatsioon oli ja on YY ja tema elukaaslase WW valduses. Hageja raamatupidamisega tegeles raamatupidaja. Raamatupidaja vahetuks juhiks oli YY, kes täitis hageja finantsdirektori ülesandeid. Raamatupidamisdokumendid on YY käes, kes võttis need enda valdusesse septembris 2019. Seega on raamatupidamisdokumendid hageja valduses. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-20-38 enda 2017. a-st pärit raamatupidamisdokumente.
2.3.Kostja müüs hageja osa 13. detsembri 2018 müügilepingu alusel. Müügilepingu p-s 2.2.2 kinnitas ostja, et on tutvunud müüja esitatud ühingut puudutava dokumentatsiooniga ning teab sellele tuginedes ühingu majanduslikku ning finantsilist olukorda. Seega oli enne müügilepingu sõlmimist kogu raamatupidamise dokumentatsioon ostjale tutvumiseks üle antud. Ostja seda ei tagastanud. Dokumendid peavad olema müügilepingu järgse ostja käes.
2.4.Kostja vaidles 30. aprilli 2020 seisukohas hageja 22. aprilli 2020 nõude täpsustamisele vastu. Hageja ei ole tõendanud, et tema on kostjalt välja nõutava raamatupidamistarkvara omanik. Samuti on tõendamata asjaolu, et see raamatupidamistarkvara on kostja valduses. Lisaks on ebaselge, mis on hageja soovitud arvutiprogrammi nimetus või eritunnused. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 28. septembri 2020. a otsusega hagi rahuldamata.
3.1.Hageja nõude aluseks saaks olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1. Kohus selgitas hagejale 14. aprilli 2020. a määruses, et AÕS § 80 järgi esitatava nõude aluseks on järgmised asjaolud: asjade ja dokumentide detailne loetelu, mille omandiõiguse tunnustamist hageja taotleb ja mille väljanõudmist kostja ebaseaduslikust valdusest ta oma valdusse taotleb; 2 (5)
asjaolud, millest nähtub, et asjad ja dokumendid on kostja valduses; asjaolud, millest nähtub, et kostja valduses olevad asjad ja dokumendid kuuluvad hagejale; ning asjaolud, millest nähtuvalt on kostja valdus ebaseaduslik.
3.2.Hageja ei ole tõendanud, et tema raamatupidamistarkvara on kostja valduses. Seda, et hageja ei suuda oma tõendamiskoormist täita, on ka hageja ise möönnud oma 22. aprilli 2020 menetlusdokumendis ja kohtuistungil kohtu küsimusele vastates. Hageja nõutaval kujul raamatupidamistarkvara olemist kostja valduses ei tõenda hageja esitatud WhatsApp rakenduse häälsõnum ega selle stenogrammid. Kostja esindaja selgitas kohtuistungil, et see sõnum oli saadetud YY-le, mitte hagejale. Kuid isegi kui kostja oleks väljendanud hagejale seda, mis stenogrammis kirjas: „Me peame kõiges selgusele jõudma ja pärast, loomulikult, loomulikult, me saadame teile DELIVERi aruanded, anname teile tagasi DELIVERi tarkvara, ma ei tea, kuidas see tarkvara, arvatavasti, peab olema teie raamatupidajal, me edastame teile kõik andmed ja nii edasi, seal otsustame“, siis nimetatud sõnastus on liialt ebamäärane ja tinglik, et sellest oleks võimalik järeldada hageja raamatupidamistarkvara asumist kostja valduses sellisel kujul, nagu hageja seda 22. aprilli 2020. a menetlusdokumendis nõuab. Mh järeldub häälsõnumi stenogrammist, et väidetav tarkvara (vene keelest otsetõlkes programm) peab arvatavasti olemas olema hoopis hageja raamatupidajal, mis kattub kostja esitatud vastuväitega, et hageja raamatupidamisdokumendid viis ära YY ja need on hageja enda valduses. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et asjas 2-20-38 esitas hageja 9. märtsil 2020 kohtule hageja raamatupidamist puudutavad dokumendid. Lisaks järeldub 13. detsembri 2018 hageja osa müügilepingu p-dest 2.1.7, 2.2.2, 2.2.3., 2.2.4 ja 2.2.5 hageja teadlikkus raamatupidamis- ja finantsdokumentidest ja sellega seotud probleemidest. Mh pidi hageja ainuosanikule ja ka hagejale teada olema majandusaasta aruannete esitamata jätmine. Seetõttu ei ole alust eeldada, nagu võiks vaatamata ostu-müügilepingus selgelt teisiti kirjapandule olla hageja nõutud kujul raamatupidamisandmeid kostja valduses. Samuti nõustusid pooled istungil, et probleeme 2012. a kuni 2015. a majandusaasta aruannetega ei ole. Probleemid on alates 2016. a majandusaasta aruannetega. Seetõttu on hageja raamatupidamistarkvara nõue perioodi 2012. a kuni 2015. a puudutavas osas ka sisuliselt põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. Poolte seisukohad
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
4.1.Hageja väitel rikkus kohus otsuse põhjendamise kohustust ning jaotas osaliselt ebaõigesti tõendamiskoormise. Maakohus ei ole tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskse tähendusega asjaolu, s.o kas kostja andis hagejale raamatupidamise üle. Lisaks hindas kohus tõendeid ebaõigesti ning ebapiisavalt.
4.2.Maakohus leidis ebaõigesti, et pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale kuuluv raamatupidamistarkvara ja sellega seotud dokumendid on kostja valduses. Pooled vaidlevad tegelikkuses selle üle, kas kostja on andnud hagejale üle kostja valduses oleva raamatupidamistarkvara ja sellega seotud dokumendid.
4.3.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole tõendanud, et hageja poolt nõutav raamatupidamistarkvara on kostja valduses. Hageja on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 235 mõttes põhistanud, et hageja raamatupidamine oli vähemalt kuni 7. maini 2019 kostja valduses, sest kostja korraldas hageja endise juhatuse liikmena ÄS § 183 kohaselt hageja raamatupidamist. Kuna hageja väidab, et kostja ei ole temale raamatupidamise tarkvara ja sellega seotud dokumente üle andnud, siis peab kostja kui hageja endine juhatuse liige tõendama, et ta on raamatupidamise uuele juhatusele üle andnud. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, s.o et temale ei ole midagi üle antud. Seetõttu piisab hageja 3 (5)
tõendamiskoormise täitmiseks sellest, et ta põhistab, et raamatupidamine on kostja valduses. Kuna kostja ei esitanud tõendeid, et ta on hagejale raamatupidamise üle andnud, siis tuleb lähtuda eeldusest, et raamatupidamine on jätkuvalt kostja valduses. Üksnes kostja tõendamata väitest, et tema valduses raamatupidamist ei ole ja ei ole kunagi olnud, ei piisanud selleks, et tuvastada, et kostja valduses hageja raamatupidamist ei ole. Kohus pidi kostjale selgitama tõendamiskoormist, et kostja kohustus on tõendada, et ta on raamatupidamise hagejale üle andnud.
4.4.Maakohus ei arvestanud hageja esitatud tõenditega, et hageja on nõudnud kostjalt raamatupidamise üleandmist, kuid kostja raamatupidamist hagejale üle ei andnud. Maakohus ei analüüsinud tõendina kostja 7. veebruari 2020 vastust hageja viimasele hoiatusele, kus kostja väidab, et hageja raamatupidamine oli hageja raamatupidaja, s.o töötaja käes. Seega kinnitas kostja, et raamatupidamine oli tema valduses ja käsundi alusel tegeles raamatupidamise korraldamisega töötaja. Samas kirjas väitis kostja, et hageja juhatus on saanud raamatupidamise raamatupidaja käest enda kätte. See kostja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Lisaks on kostja väited vastuolulised. Kui kostja selgitas 7. veebruari 2020 vastuses hagejale, et hageja juhatus on saanud kogu raamatupidamise raamatupidaja käest enda kätte, siis kohtumenetluses asus kostja väitma, et kostja käes ei ole raamatupidamist kunagi olnud ning hageja raamatupidamise viis ära keegi YY. Kohus jättis selle vastuolu tähelepanuta.
4.5.Lisaks jättis kohus analüüsimata hageja 13. aprilli 2020. a menetlusdokumendile lisatud WhatsAppi häälsõnumi sisu. Oluline on häälsõnumi sisu, mitte see, kellele konkreetselt häälsõnum saadeti. Alusetu on kohtu väide, et häälsõnumi sõnastus on liialt ebamäärane ja tinglik, et sellest oleks võimalik järeldada hageja raamatupidamistarkvara asumist kostja valduses. Häälsõnumi sisu tõendab hageja väidet, et raamatupidamine on kostja valduses ja kostja keeldub raamatupidamise üleandmisest.
4.6.Maakohus viitas arusaamatult müügilepingule ja järeldas, et hageja teadis hageja raamatupidamis- ja finantsdokumentidest ja sellega seotud probleemidest. Samas oli müügilepingu pooleks OÜ DeliverStock, mitte hageja. Seega luges kohus ostja avaldused ekslikult hageja avaldusteks. Samuti ei ole selge, kuidas müügilepingus avaldatu, et ostja teab, et ei ole esitatud majandusaasta aruandeid, andis aluse jätta hagi rahuldamata. Lisaks on arusaamatu, kuidas müügileping tõendab, et kostja valduses ei ole hageja raamatupidamist.
5.Kostja tähtaegselt apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Hageja esitas nõude kostja valduses oleva raamatupidamistarkvara ja raamatupidamisregistrite väljanõudmiseks enda valdusesse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellise nõude rahuldamise eelduseks on asjaolu, et hageja väidetud tarkvara ja registrid on kostja valduses. Seega ei ole hagi rahuldamata jätmiseks eelduseks kitsalt asjaolu, et kostja on andnud raamatupidamise üle uuele juhatuse liikmele, vaid hagi rahuldamise välistab ka asjaolu, kui hageja nõutu ei ole muul põhjusel kostja valduses.
8.Ringkonnakohus nõustub iseenesest hagejaga, et maakohus on osaliselt valesti jaganud tõendamiskoormise. Õige on apellatsioonkaebuse seisukoht, et olukorras, kus ÄS § 183 kohaselt oli hageja raamatupidamise korraldamise kohustus kostjal, tuleb eeldada, et raamatupidamisdokumendid on kostja valduses. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi. Samas ei tingi see maakohtu otsuse tühistamist. Maakohus on asjas esitatud tõendeid sisuliselt hinnanud ja leidnud, et on tõendatud, et hageja nõutud kujul ei ole raamatupidamisprogramm kostja valduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu antud 4 (5)
hinnanguga tõenditele. Maakohus on õigesti leidnud, et asjaolu, et hageja on tsiviilasjas nr 220-38 esitanud tõenditena enda raamatupidamisdokumente vaidlusalusest ajavahemikust, näitab, et hageja raamatupidamisdokumendid on hageja enda valduses.
9.Lisaks maakohtu hinnatud tõenditele kinnitab asjaolu, et raamatupidamisdokumente ei ole kostja valduses ning hageja viidatud kujul raamatupidamisprogrammi kostja valduses ei ole, hageja endise raamatupidaja QQ kirjalik selgitus, mille maakohus jättis otsuses hindamata. QQ on selles kinnitanud, et hageja majandusaasta aruanded olid aastatel 2016–2018 esitamata, kuna ei olnud kõiki vajalikke raamatupidamisdokumente ning YY keelas andmete sisestamise raamatupidamisprogrammi. Samuti on QQ kinnitanud, et hageja raamatupidamisdokumendid võttis YY enda valdusesse. Ringkonnakohtul ei ole põhjust esitatud tõendi usaldusväärsuses kahelda. Tõendit ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et QQ Maksu- ja Tolliametile antud ütluste kohaselt ei olnud kedagi volitatud hageja nimel tehinguid tegema. Need ütlused ei ole vastuolus tõendi sisuga. Selleks, et juhtida raamatupidamist ja valmistada ette tehinguid, ei ole vaja volitust tehingute tegemiseks. Ka kohtule esitatud selgituse kohaselt allkirjastas dokumente kostja. Hagejal oleks QQ kirjalike ütluste kahtluse alla seadmiseks olnud soovi korral võimalik taotleda tema tunnistajana ülekuulamist, kuid hageja seda ei teinud, vaid vaidles hoopis kostja vastavasisulisele taotlusele vastu.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esitatud WhatsAppi häälsõnumi stenogramm ei tõenda asjaolu, et hageja nõutud raamatupidamisprogramm ja registrid on kostja valduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sõnumi sisu on ebaselge. Pigem võib sellest järeldada, et hagejal eraldi raamatupidamistarkvara ei olnudki. Samuti kinnitab sõnumis olev viide sellele, et tarkvara on hageja raamatupidaja käes, kostja väiteid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et selles viidatud kostja 7. veebruari 2020 e-kiri kinnitab veelkord kostja versiooni toimunust, kuivõrd ka selles on kostja viidanud sellele, et raamatupidamine oli raamatupidaja käes ning sealt on selle uus juhatus kätte saanud. See on kooskõlas kostja väidetega, et raamatupidamisdokumendid võttis enda valdusesse hageja uue juhatuse liikme elukaaslane YY.
11.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole apellatsiooniastmes menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks apellatsiooniastmes menetluskulusid kandnud. Seetõttu on kindlaksmääratavate menetluskulude suurus 0 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.