2.Jätta menetluskulud hageja Osaühing DELIVER kanda. Mõista hagejalt Osaühing DELIVER välja kostja N. N. kasuks menetluskulud summas 1000 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses
2-20-2715 sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Osaühing DELIVER esitas 18.02.2020 kohtule hagiavalduse kostja N. N. vastu raamatupidamisdokumentatsiooni väljanõudmiseks.
2.Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid N. N. (edaspidi ka kostja) ja DeliverStock OÜ 13.12.2018 osaühingu osa müügilepingu (edaspidi ka Müügileping), mille tulemusena sai Deliver OÜ (edaspidi ka hageja) ainuosanikuks DeliverStock OÜ (lisa 1). N. N. jäi Deliver OÜ juhatuse liikmeks ja tegutses juhatuse liikmena kuni 07.05.2019 (lisa 2). Alates 07.05.2019 Deliver OÜ'l on uus juhatuse liige T. S.. Vastavalt ÄS § 183 juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Seega kuni 07.05.2019 kohustus korraldada raamatupidamist lasus kostjal. Alates 07.05.2019 lasus kostjal kohustus üle anda raamatupidamine uuele juhatusele. Kuid vaatamata korduvatele meeldetuletustele, palvetele ning ametlikult esitatud nõudekirjadele, ei ole siiani kostja raamatupidamist üle andnud. Kostja ei täitnud mitte ühtegi nõuet raamatupidamise vabatahtlikuks üleandmiseks ja ainult otsib põhjuseid raamatupidamist mitte üle anda. Hagejale ei ole antud käitumine vastuvõetav, kuid ei saa hageja seda kuidagi kohtuväliselt mõjutada.
3.Kuna olukord on jäänud lahendamata, s.o. peale kostja juhatuse liikme ametist tagasi astumist ei andnud kostja raamatupidamist üle uuele juhatusele ega esitanud lubatud majandusaasta aruandeid, siis 25.11.2019 esitas OÜ Deliver N. N.le kohustuse täitmise nõude, millega palus valmistada ette ja üle anda N. N. poolt digitaalselt allkirjastatud OÜ Deliver majandusaasta aruanded 2016, 2017 ja 2018 aastate kohta hiljemalt 29. novembriks 2019 aastal ning palus üle anda elektroonilisel kujul allkirjastatud dokumendid e-posti aadressile xxxx. Samal päeval saabus kostja lepingulise esindaja vastus, et raamatupidamise korraldamine ja majandusaasta aruannete koostamine on äriühingu juhatuse pädevuses. Kuivõrd N. N. ei ole OÜ Deliver juhatuse liige, siis aastaaruannete koostamine ei kuulu tema kohustuste hulka. Kõik aruanded peab esitama OÜ Deliver juhatuse liige, so. T. S. (lisa 4). Samuti palus kostja esindaja tema klienti "antud teemal enam mitte tülitada" ehk selgesõnaliselt andis teada, et kostja ei soovi olukorda lahendada ning ei kavatse ei aruandeid ega teisi algdokumente hagejale üle anda.
7.26.11.2019 ehk järgmisel päeval seletas OÜ Deliver lepinguline esindaja kostjale, et selleks, et esitada majandusaasta aruanded 2016, 2017 ja 2018 aastate eest on uuel juhatusel seni kõrvaldamata jäänud takistus, aga nimelt ei ole raamatupidamisdokumendid OÜ Deliver uuele juhatusele nõuetekohaselt ja täies mahus üle antud (lisa 5). Samas kirjas teatas OÜ Deliver, et uus juhatus tuleb kontorisse aadressil Suur-Sõjamäe põik 9, neljapäeval, 28. novembril 2019.a., ajavahemikul kella 12:00 - 14:00 raamatupidamise üleandmiseks-vastuvõtmiseks.
4.Kuid 28.11.2019 raamatupidamise üleandmist ei toimunud ja seda põhjusel, et kontor aadressil Suur Sõjamäe põik 9 oli kokkulepitud ajavahemikul kinni ja seal ei olnud kedagi. Kostja saatis häälsõnumi, kus teatas, et justkui Silv Hooldus OÜ ja Deliver OÜ raamatipidamine on seotud oma vahel ühes arvutiprogrammis nii, et ei saa olla nii lihtsalt jagatud ja eraldatud. Kostja häälesõnumiga kinnitas, et Deliver OÜ raamatupidamine on tema
2 (12)
2-20-2715 käes, kuid annab ta selle üle "hiljem". Hageja ei olnud nõus, et raamatupidamine antakse üle "hiljem" ning pidas väheusutavaks kostja väidet, et Deliver OÜ raamatupidamine vajab eri eraldamist, mistõttu 28.11.2019 andis Deliver OÜ kostjale veel ühe võimaluse vabatahtlikult üle anda OÜ'le Deliver raamatupidamine (lisa 6). Deliver pakkus, et raamatupidamise üleandmine peab toimuma 02. detsembril 2019 kella 12:00 - 14:00 ning hoiatas, et raamatupidamise varjamine ja üleandmise viivitamine toob OÜ’le Deliver otsest kahju, mille kõrvaldamist nõuab OÜ Deliver otse kostjalt (ÄS § 187 lg 2). Samas kirjas oli kostja hoiatatud, et kui kostja raamatupidamist üle ei anna, siis on OÜ Deliver sunnitud pöörduma kostja vastu kohtusse, kusjuures antud juhul on Deliver OÜ üsna kindel, et menetluskulud jäetakse kostja kanda, sest just nimelt kostja käitumine tingib hagiavalduse kohtusse esitamist. Kuid ka 02.12.2020 raamatupidamise üleandmist ei toimunud, sest kostja 02.12.2020 selleks kohale ei ilmunud.
5.Lootuses siiski vältida kohtuvaidlust on 07.02.2020 pöördunud Deliver OÜ kostja poole nn viimase hoiatusega, millega teatas, et juhul, kui hiljemalt 12.02.2020 Deliver OÜ raamatupidamine jääb üleandmata, siis esitab Deliver isiklikult kostja kui endise juhatuse liikme vastu hagiavalduse raamatupidamise dokumentide üleandmise kohustamiseks ja sellega seotud kahju hüvitamiseks (lisa 7). 12.Kuid selle asemel, et tagastada raamatupidamine, on kostja vastanud arusaamatus stiilis, et Deliver OÜ osaku müügileping on tühine (st. DeliverStock OÜ ei ole osanik). Järelikult mitteosaniku poolt vastuvõetud otsused (sh juhatuse määramine) on samuti kehtetud (lisa 8). Mida see tähendab, on jäänud hagejale arusaamatuks, kuid on saanud selgeks, et raamatupidamist kostja üle anda ei kavatse. Kokkuvõtvalt kostja keeldub raamatupidamise üleandmisest, mistõttu ei jää hagejale midagi muud üle, kui pöörduda kohtu poole kostja kohustamiseks raamatupidamisdokumendid üle anda.
6.Vastavalt ÄS § 183 juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamist kuni 07.05.2019 korraldas kostja. Kuna kostja alates 07.05.2019 ei ole enam Deliver OÜ juhatuse liige, siis on kostja põhikohustuseks üle anda hagejale raamatupidamisdokumendid, mida kostja ei ole täitnud. Hageja märgib, et kostja, olles OÜ Deliver juhatuse liikmeks, ei esitanud majandusaasta aruandeid 2016, 2017 ja 2018 aastate kohta, millega jämedalt rikkus Raamatupidamise seaduse § 4 ettenähtud kohustusi. Kuigi oli kokkulepe, et kostja teeb seda peale müügilepingu sõlmimist, keeldus kostja alates 13.12.2018 majandusaasta aruannete esitamisest. Sellest lähtuvalt on kostja rikkunud ka ÄS § 187 lg 1 ettenähtud kohustust. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg 2 kohaselt raamatupidamiskohustuslaseks on iga Eestis registreeritud juriidiline isik. RPS § 4 p 5 kohaselt raamatupidamiskohustuslane on kohustatud säilitama raamatupidamise dokumente. Seega raamatupidamisdokumendid kuuluvad äriühingule, käesoleval juhul hagejale, selles vaidlust olla ei saa. On ka teada, et hagejale kuuluv raamatupidamisdokumentatsioon on kostja ebaseaduslikus valduses. Kostja antud asjaolu ise kinnitab, mistõttu ei vaja antud asjaolu tõendamist. Kostja ei saa hoida enda valduses seda, mis kostjale ei kuulu ja peab selle tagastama seaduslikule omanikule. OÜ Deliver raamatupidamine kostjale ei kuulu, mistõttu tegemist on õigusvastase tegevusega kostja poolt. Raamatupidamine kuulub OÜ’le Deliver. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning lõige 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Ülaltoodu alusel saab järeldada, et hageja nõue on põhjendatud. Kostjal ei ole ühtegi alust hoida raamatupidamisdokumente enda valduses ja ta peab need üle andma. RPS § 12 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel 3 raamatupidamisregistris kirjendati. See tähendab, et tuleb nõuda N. N.lt välja kogu Deliver OÜ
3 (12)
2-20-2715 raamatupidamisdokumentatsioon alates 2012 aastast. Hageja tõendab nõuet hagile lisatud tõenditega.
7.13.04.2020 menetlusdokumendis märgib hageja, et TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja juhib kohtu tähelepanu, et kostja ei tõendanud, et: 1. Deliver OÜ tegevuses osales aktiivselt kostja endine elukaaslane V. O.; 2. V. O. täitis ettevõttes finantsdirektori ülesandeid;
3.V. O. oli Deliver OÜ raamatupidaja vahetu juht ning ta andis raamatupidajale tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist; 4. V. O. tegeles kõikide lepingute, arvete jne koostamisega, kontrollimisega ja dokumenteerimisega; 5. Deliver OÜ raamatupidamisdokumentatsioon on alati olnud ja praegu on V. O.i valduses. Ülaltoodud väited ei ole kinnitatud mitte ühegi dokumentaalse tõendiga. Seega tuleb lugeda, et tegemist on paljasõnalise väitega, mis on esitatud vaid eesmärgiga eksitada kohut ja venitada menetlust.
8.Kostja väidab, et "on väär, et kostja tegutses hageja juhatuse liikmena kuni 07.05.2019". Antud väide ei ole "väär". Juhatus on kohustatud täitma oma kohustusi hetkeni, kui tema volitused on lõppenud. Kostja volitused on lõppenud 07.05.2019. Seega tuleb lugeda, et kostja tegutses juhatuse liikmena kuni 07.05.2019. Kostja ei esitanud tõendeid, mille alusel oleks võimalik järeldada midagi muud. Kostja väidab, et "ta ei ole kunagi lubanud majandusaasta aruandeid esitada". Hageja hinnangul tegemist on asjakohatu väitega, millele on keeruline esitada oma seisukohti. Kostja kohustus majandusaasta aruannete esitamiseks tuleneb ÄS'st ja ei sõltu ei kostja soovist ega kostja lubadusest või tujust. Isegi kui eeldada, et kolmas isik (see võib olla ka näiteks raamatupidaja) on lubanud aruanded koostada, siis esitada aastaaruandeid registripidajale saab ja peab vaid juhatuse liige ei keegi muu. Aastaaruannete esitamine on kostja kohustus, mis ei ole kostja poolt täidetud. Enam siin ei ole midagi lisada.
9.Kostja heidab hagejale ette, et "kui hageja soovib häälsõnumi sisule tugineda, siis peab ta selle kohtule esitama ja vajadusel (kui tegemist on võõrkeelse tõendiga) eesti keelde tõlkima". Hageja arvamusel etteheide on asjakohane. Hageja esitab kohtule N. N. poolt saadetud häälsõnumi koos tõlkega eesti keelde. Antud häälsõnumis kostja kinnitab, et "raamatupidamine on tema käes", ning teatab, et "hetkel kostja hagejale raamatupidamist üle ei anna, võib olla hiljem, kuid mitte praegu".
10.Kostja väidab, et "tema valduses raamatupidamist ei ole ja ei ole kunagi olnud". Antud väide on ümberkummutatud kostja enda häälsõnumiga, kus ta kinnitab, et raamatupidamine on tema käes. Samuti on välistatud, et juhatuse liikme valduses ei ole raamatupidamist kunagi olnud. Kui kostja, olles OÜ Deliver juhataja, võttis tööle raamatupidaja, kes on juhatuse alluvuses, siis ei ole eluliselt usutav, et juhatusel ei olnud juurdepääsu raamatupidamisele. Seega kostja tahtlikult esitab kohtule valeväiteid. Kostja väidab, et "V. O. tegutses nii Deliver OÜ, kui ka Silv Hooldus OÜ finantsdirektorina ja tegeles nende raamatupidamise korraldamisega, raamatupidajale ülesannete andmisega ja dokumentide edastamisega". Antud väide on paljasõnaline ja ei ole tõendatud. Hageja märgib, et kui isegi hetkeks eeldada, et keegi tõepoolest tegutses Deliver OÜ finantsdirektorina, siis sel juhul peaks kostja esitama töölepingud ja ametijuhendid selleks, et välja selgitada, milline pädevus ja tööülesanded väidetaval finantsdirektoril olid. Kuid isegi sel juhul raamatupidamise korraldamise eest igal juhul vastutab ÄS § 183 järgi juhatus ehk antud juhul kostja.
11.Kostja viitab punktis 6.2. mõnedele dokumentidele (lepingud koos aktidega), mis on hageja käes. Hageja peab vajalikuks selgitada järgmist. Tõepoolest mõned dokumendid on hagejal olemas, kuid tegemist on raamatupidamise vähese osaga, mis õnnestus kätte saada siis,
4 (12)
2-20-2715 kui kostjaga oli veel võimalik suhelda. Kõige olulisem on raamatupidamise tarkvara, mis sisaldab kõiki vajalikke raamatupidamise algandmeid ja mis on siiani üleandmata. Antud tarkvara koos ülejäänud dokumentidega on kostja valduses. Kostja keeldub dokumentide üleandmisest ja antud asjaolu on tõendatud hageja poolt esitatud tõenditega (kirjavahetus ja häälsõnum). Seega ei vasta tõele kostja väide, et Deliver OÜ raamatupidamine on hageja uue juhatuse valduses.
12.Kostja väidab, et "Deliver OÜ ostja oli teadlik sellest, et majandusaasta aruanded (2016 ja 2017) ei olnud varem esitatud ja kustutamishoiatus oli avaldatud Ametlikes Teadaannetes" Hageja on seisukohal, et asjaolu, et Deliver OÜ ostja oli teadlik, et majandusaasta aruanded ei olnud esitatud, ei õigusta kostja kohustuste majandusaasta aruannete esitamise rikkumist.
13.Hageja seletab, et kostja tegeles hageja raamatupidamisega kuni 07.05.2019. Antud asjaolu on tõendatud äriregistri andmetega. Koheselt pärast seda, kui kostja oli kutsutud juhatuse ametist tagasi, pidi ta andma üle kogu raamatupidamise. Arusaamatul põhjusel on kostja sellest keeldunud. Kostja tegevusega on tekitatud äriühingule kahju, mille suurust veel täpsustatakse, kuid see on erineva menetluse teema.
14.22.04.2020 menetlusdokumendis esitas hageja oma nõude täpsustuse. Hageja peab vajalikuks märkida järgmist. Suure tõenäosusega hageja ei suuda tõendada millised konkreetsed OÜ Deliver algdokumendid asuvad kostja valduses. On vähe tõenäoline esitada kohtule algdokumentide loetelu, sest sellist infot kahjuks hagejal ei ole. Hageja eeldab, millised dokumendid need peavad olema, kuid loetelu hagejal ei ole ega saagi olla, sest hageja raamatupidamise korraldamisega tegeles kostja. Hageja suhetes kostjaga lähtus heast usust ning eeldusest, et kostja ei hakka keelduma raamatupidamise üleandmisest. Kostja pahatahtlikult eitab, et tema valduses on OÜ Deliver algdokumendid. Olgem ausad, hagejal puudub võimalus tõendada negatiivset asjaolu ehk tõendada, et kostja ei ole hagejale algdokumente üle andnud.
15.Küll saab aga hageja nõuda raamatupidamistarkvara üleandmist. Raamatupidamistarkvara on kostja valduses. See on tõendatud hageja poolt esitatud häälsõnumiga, kus kostja sõnaselgelt kinnitab, et raamatupidamistarkvara on kostja käes. Hageja väide, et "raamatupidamistarkvara on kostja valduses", muuhulgas toetab asjaolu, et kostja ei esitanud ühtegi tõendit, et raamatupidamistarkvara oleks hagejale üle antud. Kuna ÄS alusel korraldab raamatupidamist juhatus, siis tuleb eeldada, et raamatupidamistarkvara on juhatuse käes seni, kui on tõendatud vastupidine ehk see, et raamatupidamistarkvara on uuele juhatusele üle antud. Nõuda raamatupidamistarkvara üleandmist on suhteliselt lihtne, sest raamatupidamistarkvarad on üldjuhul sarnased ja on üldteada, milliseid andmeid peab raamatupidamistarkvara sisaldama. Sellest lähtuvalt on hageja otsustanud keskenduda raamatupidamistarkvara väljanõudmisele.
16.Lähtudes eeltoodust täpsustab hageja oma nõuet ja palub: 1. nõuda N. N.lt välja OÜ Deliver raamatupidamistarkvara, mis sisaldab raamatupidamisregistreid RPS § 9 mõttes, s.o. pearaamat (kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras perioodil 2012-2019 aastate eest), käibe saldo andmik, müügiarvete ja ostuarvete loetelu, aruandlus (bilansid ja bilansside tõlgendus, kasumiaruanded) ning ka põhivara loetelu. 2. kohustada N. N.t esitama vastava raamatupidamistarkvara elektroonilisel kandjal (USB-mäluseadmel) hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.
17.Kohus on heitnud hagejale ette, et hageja pole tõendanud, kellelt kellele oli antud sõnum saadetud, samuti ei haaku antud sõnum vähemalt hageja praeguse haginõudega. 9. Hageja
5 (12)
2-20-2715 väidab, et häälsõnum oli saadetud kostjalt hagejale. Oma väite tõendamiseks esitab hageja kohtule ekraanitõmmise hageja telefonist, kus on nähtav, et häälsõnumi saatja on N. N.. Kostja on saatnud häälsõnumi numbrilt xxxx, mis on kostja kasutuses, numbrile xxxx, mis on hageja kasutuses. Hageja soovib tõendada faktiväidet, et number xxxx kuulub hagejale, arvega Elisast, kus on nähtav, kellele kuulub number xxxx.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja esitas 27.03.2020 vastuse hagiavaldusele, milles taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
19.Hagi punktis 1 väidab hageja, et DeliverStock OÜ ostis 13.12.2018 kostjalt Deliver OÜ osa ja sai hageja osanikuks. Kostja vaidleb sellele väitele vastu. Nimetatud Deliver OÜ osa müügileping on kehtetu, so. tühine ja tühistatud. Nimetatud leping on kohtus vaidlustatud. Vaidlus lahendatakse tsiviilasjas nr 2-38-20. N. N. nõuab nimetatud asjas müügilepingu kehtetuks (sh. tühiseks või tühistatuks) tunnistamist ja Deliver OÜ osa temale tagastamist. Kostja väidab, et DeliverStock OÜ ei ole Deliver OÜ osanik ja seetõttu ei võinud ta Deliver OÜ juhatust vahetada. Tema poolt uue juhatuse määramine on tühine, juhatus ei ole kehtivalt vahetatud ja praegune juhatus ei või hagejat esindada. Hagi punktis 2 väidetakse, et kostja tegutses hageja juhatuse liikmena kuni 07.05.2019. See väide on väär selles osas, et pärast Deliver OÜ osa 13.12.2018. müügilepingu sõlmimist pidi uus osanik juhatust vahetama. Mingit majandustegevust ei ole ettevõttel olnud. Uus osanik vana juhatusele ülesandeid ei andnud ning juhatus ei ole ettevõtte juhtimisega tegelnud.
20.Hagi punktis 3 tuginetakse väitele, et kostjal lasus kohustus korraldada hageja raamatupidamist. Kostja väidab, et raamatupidamise korraldamise kohustus oli täidetud. Alates 01.02.2004 kuni 31.03.2019 töötas Deliver OÜ’s raamatupidajana pr. L. P., kes tegeles ettevõtte raamatupidamise vormistamisega ja arhiveerimisega. Deliver OÜ tegevuses osales aktiivselt kostja endine elukaaslane V. O.. Temaga saavutatud kokkuleppe ja väljakujunenud pikaajalise praktika kohaselt täitis V. O. ettevõttes finantsdirektori ülesandeid. Tema oli Deliver OÜ raamatupidaja vahetu juht. Tema andis raamatupidajale tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist. V.O. tegeles kõikide lepingute, arvete jne koostamisega, kontrollimisega ja dokumenteerimisega. Seega kõik dokumendid olid tema valduses. Kostja ja V. O. kooselu lõppes. V. O.’i uus elukaaslane on T. S., so. Deliver OÜ praegune juhatuse liige. Tühiste ja tühistatud lepingute abil (so. heade kommete vastased, kostja eksimuse mõjul sõlmitud ja näilikud tehingud) korraldas V.O. ettevõtte oma ema nimele vormistamist, st. kehtetu lepingu alusel sai V. O.i ema V. O. ettevõtte tegelikuks kasusaajaks (vaidlustatud tsiviilasjas 2-20-38).
21.Eeltoodust tuleneb, et Deliver OÜ raamatupidamisdokumentatsioon on alati olnud ja praegu on V. O.i valduses. Kuivõrd Deliver OÜ praegune juhatus T. S. ja tegelik kasusaaja V. O. on V. O.i-ga seotud ja temaga koos tegutsevad isikud, siis raamatupidamine ongi nende valduses.
22.Hagi punktis 5 väidetakse, et kostja ei andnud uuele juhatusele raamatupidamist ega esitanud lubatud majandusaasta aruandeid. Raamatupidamise üle andmata jätmise väide on väär. Septembris 2019 viis kostja endine elukaaslane V. O. (kelle kohustuste hulka kuulus Deliver OÜ raamatupidamise korraldamine) raamatupidaja käes olnud raamatupidamisedokumentatsiooni (sh algdokumendid) ära (võttis enda valdusesse). See toimus raamatupidaja L. P. nähes. Selle asjaolu tõendamiseks taotletakse L. P. tunnistajana
6 (12)
2-20-2715 ülekuulamist. Kostja ei ole kunagi lubanud majandusaasta aruandeid esitada. V. O., kes tegeles raamatupidamise korraldamisega ja vastutas selle eest, on lubanud bilansid ja majandusaasta aruanded koostada. Ta on lubanud täiendavad algdokumendid raamatupidajale edastada. Kuid antud lubadusi ei ole ta täitnud. Pärast Deliver OÜ osa 13.12.2018 võõrandamist keeldus vajaliku info ja dokumentide raamatupidajale edastamisest ja aruannete esitamisest, põhjendades sellega, et aruannete koostamise eest tegeleb uus omanik ja juhatus.
23.Hagi punktis 8 tuginetakse kostja poolt väidetavalt saadetud häälsõnumile. Kostja vaidleb nendele väidetele vastu. Kui hageja soovib sõnumi saatmisele tugineda, siis eelkõige peab ta teatama kellelt kellele oli see saadetud (ja vajadusel seda väidet tõendama). Kui hageja soovib häälsõnumi sisule tugineda, siis peab ta selle kohtule esitama ja vajadusel (kui tegemist on võõrkeelse tõendiga) eesti keelde tõlkima.
24.Isiku valdusest asja välja nõudmiseks peab hageja eelkõige tõendama selle asja olemasolu. Ühtlasi peab hageja tõendama asjaolu, et kostja asja valdab. Kostja väidab, et tema valduses raamatupidamist ei ole ja ei ole kunagi olnud. Raamatupidamise korraldamisega tegeles ettevõttes V. O. ja raamatupidamise vormistamine oli raamatupidaja L. P. pädevuses. Kostjalt ei või välja nõuda seda, mida tema valduses ei ole. Deliver OÜ tegevus- ja asukohaks on alati olnud Suur-Sõjamäe põik 9 kinnistu ja ruumid. Nimetatud kinnistu kuulus Deliver OÜ’le kuni 04.05.2018. Deliver OÜ müüs nimetatud kinnistu Silv Hooldus OÜ’le (juhatuse liige – kostja). Seega alates 04.05.2018 hakkas samal aadressil ja samades ruumides tegutsema Silv Hooldus OÜ. V. O. tegutses nii Deliver OÜ, kui ka Silv Hooldus OÜ finantsdirektorina ja tegeles nende raamatupidamise korraldamisega, raamatupidajale ülesannete andmisega ja dokumentide edastamisega. Tsiviilasjas nr 2-19-16770 esitas 29.10.2019 Monsoreto OÜ (kelle juhatuse liige ja tegelik kasusaaja on hageja omadega samad isikud) avalduse Silv Hooldus OÜ vastu. Nimetatud avaldusele oli lisatud Silv Hooldus OÜ rentnike nimekiri (lisa 1 – tsiviilasjas nr 219-16770 esitatud 29.10.2019 avaldus ja selle lisa). Sellega tõendab kostja asjaolu, et V. O. tegeles Deliver OÜ ja Silv Hooldus OÜ raamatupidamise korraldamisega ja raamatupidamisdokumentatsioon oli ja on tema (ja tema elukaaslase T. S.) valduses.
25.Tsiviilasjas nr 2-20-38 esitas 09.03.2020 Deliver OÜ dokumendid Deliver OÜ väidetava võlgnevuse kohta, st. raamatupidamisdokumendid (lisa 2 – tsiviilasjas nr 2-20-38 esitatud 09.03.2020 dokumendid). Esitatud olid: • 02.03.2017, 12.04.2017, 03.05.2017 müügilepingud • 08.03.2017, 04.05.2017, 17.07.2017 arved • 08.03.2017, 20.04.2017, 10.05.2017 üleandmisaktid. Sellega tõendab kostja asjaolu, et Deliver OÜ raamatupidamine on hageja juhatuse valduses.
26.Kostjale heidetakse ette majandusaasta aruannete esitamata jätmist. Kostja müüs Deliver OÜ osa 13.12.2018 lepingu alusel (vt hagi lisa 1). Ostja oli teadlik sellest, et majandusaasta aruanded (2016 ja 2017) ei olnud varem esitatud ja kustutamishoiatus oli avaldatud Ametlikes Teadaannetes (vt lepingu p 2.1.7.). Ostja võttis endale sellega seotud riski ja aruannete esitamise kohustuse (vt lepingu p 2.2.3., 2.2.4. ja 2.2.5.).
27.Lepingu punktis 2.2.2. kinnitas ostja, et tema on tutvunud müüja poolt esitatud ühingut puudutava dokumentatsiooniga ning teab tuginedes nimetatud dokumentatsioonile Ühingu majanduslikku ning finantsilist olukorda. Seega enne Deliver OÜ osa 13.12.2018 müügilepingu sõlmimist oli kogu raamatupidamise dokumentatsioon ostjale tutvumiseks üle antud. Ostja ei ole seda ena tagastanud. Seega vaidlusalune dokumentatsioon peab olema 13.12.2018 müügilepingu järgse ostja käes. Seega hagi on esitatud vale isiku vastu.
7 (12)
2-20-2715
28.Hagi terminite „raamatupidamine“ ja „raamatupidamisdokumentatsioon“ mõisted jäävad kostjale arusaamatuks. Selge ei ole, kas hageja raamatupidamise algdokumente (so. arvete, lepingute jms) või koostatud bilansside ja aruannete või hoopis raamatupidamisprogrammi andmete välja nõudmist. Isikult ei või umbmäärast raamatupidamist välja nõuda. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema täidetav. Kohus lahendab hagi esitatud nõude piires. Kui kohus peaks hagi rahuldama, siis hagis esitatud sõnastuses (nõuda kostjalt välja kogu Deliver OÜ raamatupidamisdokumentatsioon) ei ole kohtuotsus täidetav. Eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole nõutud asjade (dokumentatsiooni) olemasolu ja kostja valduses asumist põhjendanud ega tõendanud. Seetõttu ei kuulu hagi rahuldamisele.
29.30.04.2020 seisukohas märgib kostja, et hageja 22.04.2020 esitatud dokumendi kohaselt täpsustas hageja oma haginõude ja taotleb ainult raamatupidamistarkvara välja nõudmist. Hageja nõude sõnastus on järgmine: „nõuda N. N.lt välja OÜ Deliver raamatupidamistarkvara, mis sisaldab raamatupidamisregistreid RPS § 9 mõttes, s.o. pearaamat (kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras perioodil 2012-2019 aastate eest), käibe saldo andmik, müügiarvete ja ostuarvete loetelu, aruandlus (bilansid ja bilansside tõlgendus, kasumiaruanded) ning ka põhivara loetelu.“ Kuivõrd algdokumentide välja nõudmist hageja enam ei nõua, siis algdokumente kostja enam ei käsitle.
30.Hageja nõude sõnastusest tuleneb, et tema nõuab raamatupidamistarkvara (so. arvutiprogrammi) välja nõudmist. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu. Hageja nõudes on raamatupidamistarkvara (so. arvutiprogrammi) mõiste ja sisu ebaselge. Hageja omand arvutiprogrammile on tõendamata. Samuti on tõendamata väide, et kostja tarkvara valdab. 1. Selge ei ole, mis on hageja soovitud arvutiprogrammi nimetus või eritunnused. 2. Selge ei ole, mille alusel väidetakse, et see arvutiprogramm kuulub hagejale. Programmi omandiõigus (so. hageja poolt omandamine) või kasutusõigus on tõendamata. Kostja väidab, et hageja ei ole programmi (tarkvara) omanik. 3. Selge ei ole, mille alusel väidetakse, et arvutiprogramm on kostja valduses. Iga arvutiprogramm võib asuda internetis või arvutis. Kui hageja taotletud programm asub kellegi arvutis, siis hageja nõue peab olema esitatud selle arvuti omaniku või valdaja vastu. Hageja pole tõendanud, et arvutiprogramm asub kostja arvutis. Seega väide, et kostja arvutiprogrammi valdab on asjas tõendamata.
31.Hageja tugineb helisalvestisele. Kostja vaidleb helisalvestisele vastu. Kostja ei ole hagejaga (so. hageja juhatuse liikmega) telefoni teel kunagi suhelnud, ei ole temale ühtegi sõnumit ega helisalvestist saatnud. Hageja väidab, et sõnum oli saadetud numbrile xxxx. Kuid nimetatud mobiiltelefoninumber juba aastaid oli ja praegu on kostja endise elukaaslase V. O.’i kasutuses. Seega, kui kostja oleks mingi sõnumi nimetatud numbril saatnud, siis tegemist oleks olnud V. O.’ile, mitte hagejale saadetud sõnumiga. Asjaolu, et nimetatud mobiilnumbri kasutusleping on vormistatud hageja nimele ei tõenda selle numbri hageja juhatuse liikme poolt kasutamist. Hageja esitatud helisalvestises käib jutt „programmist“, mitte hageja taotletud raamatupidamistarkvarast, mis sisaldaks raamatupidamise registreid RPS § 9 mõttes. Helisalvestises ei ole raamatupidamisregistritest üldse juttu. Seega helisalvestis ei tõenda seda, et kostja valduses oleks hageja haginõudele vastav raamatupidamistarkvara.
32.Kostja esitas kohtule ka hageja endise raamatupidaja L. P. 21.04.2020 kinnituskiri (lisa 1). Sellega tõendatakse kostja väited, et: L. P. töötas Osaühing Deliver raamatupidajana alates 01.02.2004 kuni 31.03.2019 (lg 1). Tööülesandeid temale andis ja nende täitmist kontrollis V. O. (so. kostja endine elukaaslane ja hageja juhatuse liikme praegune elukaaslane). Raamatupidamise jaoks vajaliku informatsiooni ja dokumentatsiooni andis V. O. (lg 3 ja 5). Majandusaasta 2016 – 2018 aruandeid ei koostatud ega esitatud, sest V. O. (kes on tehinguid
8 (12)
2-20-2715 korraldanud ja saldokinnitusi lubanud) ei suutnud peamistelt partneritelt saldo kinnitusi saada, ilma milleta ei olnud võimalik majandusaasta aruandeid esitada. Ühtlasi keelas V. O. täiendavate dokumentide ja andmete sisestamise raamatupidamise programmi. Pärast Osaühing Deliver osa võõrandamist DeliverStock OÜ’le (13.12.2018) teatas V. O., et Osaühing Deliver 2016 – 2018.a majandusaasta aruandeid ei ole vaja koostada, sest sellega tegeleb uus osanik ja uus juhatus (lg 6). L. P. juuresolekul augustis – septembris 2019 (täpsemalt kuupäeva ei mäleta) viis V. O. kõik Osaühing Deliver 2016 – 2019.a raamatupidamisdokumendid Suur-Sõjamäe põik 9 kontorist välja (lg 7).
33.Eeltoodust tuleneb, et Osaühing Deliver majandusaasta 2016 – 2018. aruandeid ei ole koostatud ega esitatud, sest V. O. (kes hageja ettevõttes vastutas selle eest) ei ole vajalikke dokumente raamatupidajale edastanud. Lisaks on ta otseselt keelanud raamatupidamise programmi andmete sisestamise. V. O. (so. hageja seotud isik Tulumaksuseaduse § 8 mõttes) viis kõik hageja 2016 – 2019. raamatupidamisdokumendid välja ja pole neid tagastanud. Ilma raamatupidamisdokumentidega ei saa kostjalt raamatupidamise korraldamist ega üleandmist nõuda. Kuivõrd dokumendid on hagejaga seotud isiku käes, siis kostja või hageja endise raamatupidaja poolt raamatupidamise vormistamine ei ole üldse võimalik. Seega hageja taotletud raamatupidamisregistreid RPS § 9 mõttes ei pruugi üldse eksisteerida. Kostjalt ei saa nõuda seda, mida ei eksisteeri või kostja valduses ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
34.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt.
35.Hageja nõuab kostjalt OÜ Deliver raamatupidamistarkvara, mis sisaldab raamatupidamisregistreid RPS § 9 mõttes, s.o. pearaamat (kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras perioodil 2012-2019 aastate eest), käibe saldo andmik, müügiarvete ja ostuarvete loetelu, aruandlus (bilansid ja bilansside tõlgendus, kasumiaruanded) ning ka põhivara loetelu. Hageja nõude aluseks saaks eelkõige olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mis sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
36.Kohus on hagejale oma 14.04.2020 määruses selgitanud (tl 62 pöördel – tl 63), et AÕS § 80 järgi esitatava nõude aluseks on järgmised asjaolud: 1) asjade ja dokumentide detailne loetelu, mille osas hageja omandiõiguse tunnustamist taotleb ja väljanõudmist ebaseaduslikust valdusest oma valdusse taotleb; 2) asjaolud, millest nähtub, et asjad ja dokumendid on kostja valduses; 3) asjaolud, millest nähtub, et kostja valduses olevad asjad ja dokumendid kuuluvad hagejale (st hageja on asjade omanik); 4) asjaolud, millest nähtuvalt on kostja valdus ebaseaduslik. Kohus on seisukohal, et nimetatud põhimõtted kohalduvad sõltumata sellest, kas hageja nõuab raamatupidamisdokumentatsiooni füüsilisel kujul või raamatupidamistarkvarana.
37.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale kuuluv raamatupidamise tarkvara ja sellega seotud dokumendid elektroonilisel kujul on kostja valduses. Kostja leiab, et hageja omand arvutiprogrammile on tõendamata ning samuti on tõendamata väide, et kostja tarkvara valdab. Kostja väidab, et hageja ei ole programmi (tarkvara) omanik ning hageja pole tõendanud, et arvutiprogramm asub kostja arvutis, samuti ei ole selge, mis on hageja soovitud
9 (12)
2-20-2715 arvutiprogrammi nimetus või eritunnused.
38.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 on sätestatud, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
39.Kohus on hagejale selgitanud 14.04.2020 määruses, et AÕS § 82 lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja (tl 63). Kohus selgitas, et isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab olema väljanõutava asja valdaja, kes valdab asja õigusliku aluseta, st kellel puudub omaniku suhtes asja valdamise õigus. Kohus ei saa kohustada kostjat välja andma midagi, mille kohta kohus ei tea, kas see on kostja käes olemas. Kohus saab kohustada kostjat välja andma üksnes neid asju, mille osas on tõendatud, et see on kostja käes. Seega tuli hagejal tõendada, et nõutavad raamatupidamisdokumendid ja/või tarkvara on (ebaseaduslikult) kostja valduses. Kohus selgitas hagejale 14.04.2020 määruses, et kohtu esialgsel hinnangul ei piisa hageja nõude tõendamiseks hageja 13.04.2020 menetlusdokumendile lisatud WhatsApp häälsõnumist ja selle stenogrammidest.
40.Kohus jääb hagejale antud selgituste juurde ja leiab jätkuvalt, et hageja pole tõendanud oma nõude rahuldamise ühte vältimatut eeldust ehk asjaolu, et hageja poolt nõutav OÜ Deliver raamatupidamistarkvara oleks kostja valduses. Seda, milliseid tõendeid esitada ja mida esitamata jätta, peavad võistlevas hagimenetluses otsustama pooled ise. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kui pool (antud juhul hageja) oma tõendamiskoormust ei täida, siis kannab ta ise sellega seotud riski. Seda, et hageja ei suuda oma tõendamiskoormust täita, on sisuliselt möönnud ka hageja ise, märkides 22.04.2020 menetlusdokumendis, et „Suure tõenäosusega hageja ei suuda tõendada millised konkreetsed OÜ Deliver algdokumendid asuvad kostja valduses“ (tl 66 pöördel). Ka kohtuistungil selgitas hageja kohtu küsimusele vastates („Miks hageja vaatamata sellele nõuab kostjalt raamatupidamisandmeid ning millel põhineb eeldus, et need andmed üldse eksisteerivad hageja poolt nõutaval kujul kostja käes“, et „Seda kahjuks tõendada ei ole võimalik“ (vt tl 99 pöördel).
41.Hageja poolt nõutaval kujul Osaühingu Deliver raamatupidamistarkvara olemist kostja valduses ei tõenda hageja 13.04.2020 menetlusdokumendile lisatud WhatsApp häälsõnum ja selle stenogrammid (vt 56-57). Kostja esindaja selgitas kohtuistungil, et nimetatud sõnum oli saadetud V. O., mitte hagejale (vt tl 100). Kuid isegi kui kostja oleks väljendanud hagejale seda, mis stenogrammis kirjas, st „Me peame kõiges selgusele jõudma ja pärast, loomulikult, loomulikult, me saadame teile DELIVERi aruanded, anname teile tagasi DELIVERi tarkvara, ma ei tea, kuidas see tarkvara, arvatavasti, peab olema teie raamatupidajal, me edastame teile kõik andmed ja nii edasi, seal otsustame“ (vt tl 57), siis nimetatud sõnastus on liialt ebamäärane ja tinglik, et sellest oleks võimalik järeldada Osaühingu Deliver raamatupidamistarkvara asumist kostja valduses sellisel kujul, nagu hageja seda 22.04.2020 menetlusdokumendi kohaselt nõuab (vt tl 67). Mh järeldub eelviidatud häälsõnumi stenogrammit, et väidetav „tarkvara“ (vene keelest otsetõlkes „programm“) peab arvatavasti olemas olema hoopis hageja raamatupidajal, mis kattub kostja poolt käesolevas menetluses esitatud vastuväitega, et Osaühingu Deliver raamatupidamisdokumentatsioon viidi ära V. O.i poolt ja on hageja enda valduses. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-20-38 esitas Osaühing Deliver
42.Lisaks järeldub 13.12.2018 osaühingu ostu müügilepingu p-dest 2.1.7., 2.2.2., 2.2.3., 2.2.4. ja 2.2.5. hageja teadlikkus Osaühingu Deliver raamatupidamis- ja finantsdokumentidest ja sellega seotud probleemidest (mh pidi kostja ainuosanikule ja ka kostjale teada olema majandusaasta aruannete esitamata jätmine, vt tl 4-5). Seetõttu puudub alus hageja poolt püstitatud eeldusel, justkui võiks vaatamata ostu-müügilepingus selgelt teisiti kirjapandule eksisteerida kostja valduses hageja poolt nõutaval kujul raamatupidamisandmeid. Kohus nõustub kostjaga, et kostja müüs Osaühingu Deliver osa 13.12.2018 lepingu alusel ning ostja oli mh teadlik sellest, et majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu oli Osaühingule Deliver tehtud kustutamishoiatus avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Seetõttu märgib kostja õigesti, et Osaühing Deliver ostja võttis endale sellega seotud riski ja aruannete esitamise kohustuse. Ka hageja 22.11.2019 kohtueelsest pretensioonist kostjale nähtub, et hageja palub kostjale alles „valmistada ette“ 2016-2018 aastate majandusaasta aruanded (vt tl 11), millest omakorda järeldub, et selliseid aruandeid nõude esitamise momendil ei eksisteerinud. Samuti nõustusid mõlemad pooled kohtuistungil, et tegelikult ei olegi probleemi 2012-2015. aasta aruannetega ning probleem on aruannetega alates 2016. aastast (vt tl 100 – tl 100 pöördel). Seetõttu on hageja raamatupidamistarkvara nõue perioodi 2012-2015 puudutavas osas ka sisuliselt põhjendamatu.
43.Arvestades eeltoodut jätab kohus hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus nõustub kostjaga, et kostjalt ei või välja nõuda seda, mida tema valduses ei ole. Asjas ei ole tuvastanud, et kostja valduses oleks hageja poolt nõutaval kujul Osaühingu Deliver raamatupidamisprogramm, seega ei ole ainuüksi sellel põhjusel võimalik hagiavaldust rahuldada ning kohtul puudub vajadus anda hinnangut poolte muudele väidetele ja tõenditele. Seetõttu kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas puudub vajadus hinnata L. P. kinnituskirja (tl 74) ja hageja 15.05.2020 menetlusdokumendile lisatud maksukohuslaste seletuste protokolle (tl 89-94).
44.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
45.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kostja esitas 22.09.2020 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja menetluskulud on summas 2200 eurot (18,5 h x kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h, vt tl 102). Kostja kinnitab, et käibemaksu tagasisaamine ei ole võimalik (esindaja ei ole käibemaksukohuslane).
46.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514 p 14). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr 120 eurot on ebamõistliku suurusega, arvestades, et kostja esindaja ei ole vandeadvokaat. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määr ei ületa käesolevas vaidluses 100 eurot/h
11 (12)
2-20-2715 (koos käibemaksuga). Hinnates kostja esindaja poolt käes esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja näidatud ajakulu kokku 18,5 tundi on samuti ülemäärane. Muuhulgas esitas kostja esindaja käesolevas menetluses põhjendamatuid taotlusi, mille kohus jättis rahuldamata (vt tl 58-63). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud ei ületa ajaliselt käesolevas asjas 10 tundi, mis kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu määra 100 eurot tund arvestades vastab summale 1000 eurot.
47.Kokkuvõttes määrab kohus kostja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks summa 1000 eurot ja mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.