Avaldaja VV, esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Asjast puudutatud isikud PV, esindajad AV ja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Hiiumaa vald Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu, esindajad Kairi Arunurm ja Mai Julge Eesti Vabariik Transpordiameti kaudu (varasemalt Maanteeameti kaudu), esindajad Tiit Harjak ja Kaidi Sulg SV, esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Hansa Kraal OÜ, esindajad vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa Laidvee
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 22.11.2019 määrus tühistada ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.
2.VV ja PV määruskaebused rahuldada osaliselt.
3.Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud ja menetluse käik
VV (avaldaja) esitas 20.03.2019 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus määrata Kopli kinnisasja (registriosa nr 13133) igakordse omaniku kasuks juurdepääs avalikult kasutatavale Hausma teele üle Põllu kinnisasja (registriosa nr 511233) 192 m pikkusel ja 5 m laiusel alal. Samuti palus avaldaja luba, et Kopli kinnisasja igakordsel omanikul on õigus rajada puuduolev juurdepääs. Lisaks soovis avaldaja vastava kande tegemist kinnistusraamatusse.
2.Avaldajale kuulub Kopli kinnisasi, mis piirneb Kärdla-Hausma-Lennujaama teega (edaspidi ka riigitee). Pühalepa vallavolikogu 18.12.2012 otsusega kehtestati Kopli detailplaneering, mis nägi ette Kopli kinnisasjalt juurdepääsu riigiteele üle planeeritava Koplipõllu kinnisasja. Avaldaja pöördus Transpordiameti poole, kes selgitas 15.07.2016 avaldajale, et Kopli kinnisasja juurdepääsuks kasutatavate riigiteede ristumiskohad ei vasta detailplaneeringu nõuetele, seda ka juhul kui juurdepääs rajatakse läbi Tuuliku või Aleksandri kinnisasjade mahasõitude kaudu. Nõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusega. Pühalepa Vallavalitsuse korraldusega 28.06.2017 alustati Kopli detailplaneeringu koostamist eesmärgiga muuta kruntide piire ja juurdepääsutee asukohta. Transpordiamet selgitas, et juurdepääsuna riigiteelt tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti. Hiiumaa vallavalitsuse 14.02.2018 korraldusega kehtestati Tülli detailplaneering, mille kohaselt juurdepääs Tülli kinnisasjale hakkab toimima Hausma tee kaudu. Üle Tülli kinnisasja käib juurdepääs ka Tuuliku, Põllu ja Kopli kinnisasjale. Tuuliku (omanik SV) ja Tülli (omanik OÜ Maximus Consult) kinnisasjade omanikega sõlmis avaldaja servituudi seadmise lepingu, mille alusel seati avaldaja kinnisasja igakordse omaniku kasuks juurdepääsuservituudid avalikult kasutatavale teel. Avaldaja on pöördus juurdepääsuservituudi sõlmimiseks ka Põllu kinnisasja omaniku poole, kes keeldus kokkuleppest. Juurdepääsu (mahasõitu) ei ole võimalik rajada otse Kopli kinnisasjalt riigiteele. Aleksandri ja Tuuliku kinnisasjalt on rajatud otse juurdepääs (mahasõit) riigiteele. Nende mahasõitude vahe on 146 m. Pärast Kopli detailplaneeringu kehtestamist riigiteed rekonstrueeriti ning võeti vastu 05.08.2015 määrus projekteerimise normide kohta. Riigitee on V klassi maantee, millel on kilomeetril lubatud viis mahasõitu minimaalse vahemaaga 150 m. Kopli kinnisasjast 0,5 km kaugusel mõlemas suunas on kokku kuni 11 mahasõitu, st mahasõitude arv on ületatud kahekordselt. Kopli detailplaneeringus märgitud mahasõit jääks Aleksandri ja Tuuliku kinnisasja vahele, kus vahemaa on lubatud 150 m-st niigi väiksem. Järelikult ei ole riigiteelt võimalik rajada mahasõitu nii, et see oleks tee projekteerimise normidega kooskõlas. Lisaks on Kopli kinnisasja riigiteega külgnev ala madal rannikumets, mis on tihti üleujutatud. Seega oleks sealtkaudu juurdepääsu rajamine ebamõistlikult kulukas. Juurdepääs on võimalik määrata Põllu kinnisasja kaudu nii nagu see on ette nähtud Tülli detailplaneeringus, so juurdepääsuna Hausma teele. Taotletav juurdepääs ei riiva Põllu kinnisasja omaniku õigusi olulisel määral. Juurdepääs kulgeks mööda Tülli ja Tuuliku kinnisasja lõunapiiri ja sealt mööda Põllu kinnisasja piiri kuni senise juurdepääsuteeni viiva teekoridorini. Sarnaselt on toiminud juurdepääs Kopli kinnisasjale ka varasemalt. Seega oleks juurdepääs kooskõlas väljakujunenud tavaga. Põllu, Tuuliku ja Tülli kinnisasjad on kõrgel pinnasel, neil asuvad teed on pinnaseteed ja olulises ulatuses täitematerjali vedu ei ole vajalik. Selline juurdepääsutee on majanduslikult kõige otstarbekam ja nõuab kõige vähem rahalisi kulutusi. Juurdepääsutee kulgeks mööda kinnisasja piire ega takista kinnisasjade senist kasutust. Selline lahendus tagab liiklusohutuse. Kuna juurdepääsutee rajamine võib tuua kaasa vajaduse teha Põllu kinnisasjal töid, siis taotleb avaldaja selleks loa andmist. Avaldaja on nõus tasuma Põllu kinnisasja omanikule ühekordse tasu summas 192 eurot, mis vastab juurdepääsuteega hõlmatud maa-ala maksumusele. Juurdepääsutee pindala on 960 m2 ja maa maksumus 0,20 eurot ruutmeeter. PV seisukoht
3.PV vaidles avaldusele vastu. Talle kuulub Põllu kinnisasi. Kopli kinnisasjalt on juurdepääs avalikule teele läbi Koplipõllu kinnisasja vastavalt detailplaneeringule. Aastatel 2013–2014 korraldas Transpordiameti mahasõidu rajamise Tuuliku kinnisasjale, mitte aga detailplaneeringus ettenähtud Koplipõllu kinnisasjale. Koplipõllu kinnisasi kuulus
ajavahemikul 27.09.2007 kuni 23.10.2018 (st ajal, mil Transpordiamet rajas valesse kohta mahasõidu) kaasomandina avaldajale ja tema vennale SV-le. Avaldaja ja SV sõlmisid 15.10.2018 lepingu, millega Koplipõllu kinnisasi hakkas kuuluma SV-le. Seega on avaldaja nii Kopli kui Koplipõllu kinnisasja endise omanikuna eiranud kohustust korrigeerida Transpordiameti eksitust mahasõidu rajamisel ja rajanud mahasõidu asukoha vastuolus detailplaneeringuga. Avaldajal ei ole õigus nõuda juurdepääsu, kui senine ühendus kinnisasja osade vahel katkes tema tahtel. SV-le kuulus nii valesse asukohta mahasõidu rajamise ajal, kui ka käesoleval ajal Koplipõllu kinnisasja kõrval paiknev Tuuliku kinnisasi, millele Transpordiamet korraldas vale mahasõidu rajamise. See juurdepääs Tuuliku kinnisasjale ei olnud vajalik, sest Tülli detailplaneering kehtestamise Hiiumaa vallavalitsuse 14.02.2018 korraldusega nr 104 tagati juurdepääs Tuuliku kinnisasjale üle Tülli kinnisasja, mille kohta sõlmiti ka reaalservituut. Ajaloolist juurdepääsu ei ole kunagi üle Põllu kinnisasja olnud. Avaldaja väidab eksitavalt, et taotletav juurdepääs kulgeb mööda Põllu kinnisasja piire. Vähemalt pooles ulatuses on taotletav juurdepääs kinnisasja piirist eemal, sest avaldaja rajas Põllu kinnisasjale ulatuva märgalakraavi. Avaldaja oli Kopli detailplaneeringu tellija ja määras ise Kopli kinnisasjale juurdepääsu riigiteelt läbi Koplipõllu kinnisasja. Avaldaja oli teadlik kuludest, mis kaasnevad Kopli detailplaneeringuga määratud asukohta juurdepääsu rajamisega. Avaldaja ei ole taotlenud Transpordiametilt juurdepääsu rajamist Kopli kinnisasjale. Seega ei ole täidetud eeldused juurdepääsu nõudmiseks ja määramiseks üle Põllu kinnisasja. Liiklusohutusnõuded võimaldavad rajada mahasõidu Kopli kinnisasjale riigiteelt. Hiiumaa valla seisukoht
4.Kehtiv detailplaneering on aluseks detailplaneeringualal tehtavateks tegevusteks, sh juurdepääsutee rajamiseks, kuid see ei ole seadusjärgne kitsendus. Kehtiv Kopli detailplaneering näeb ette Kopli kinnisasjalt juurdepääsu riigiteele üle Koplipõllu kinnisasja. Kopli kinnisasi on hoonestamata ja sinna ei ole ajaloolisi juurdepääse. Vald ei ole vastu, kui kinnisasjade omanikud leiavad juurdepääsutee osas muu lahenduse, kui detailplaneeringus. Tülli detailplaneeringu koostamisse oli kaasatud avaldaja. Juurdepääs Kopli kinnisasjale on Tülli detailplaneeringuga määratud servituudiga. Pühalepa Vallavalitsus algatas Kopli detailplaneeringu muutmise ja juurdepääsutee lahendus pidi selguma läbirääkimiste käigus. Läbirääkimiste tulemustest ei ole vallavalitsust teavitatud. Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) seisukoht
5.Juurdepääsu määramine ei lahenda ehitusõiguslikke küsimusi. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel ei saa Transpordiametit kohustada andma avaldajale nõusolek mahasõidu rajamiseks. Transpordiameti ülesanne on tagada riigiteel liiklusohutus. Tulenevalt ehitusseadustikust (EhS) on ristumiskoha lubamine ja sellele esitatavad nõuded Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus. Kehtivad planeeringud on siduvad ja täitmiseks kohustuslikud. Riigiteel on vahepeal kehtestatud kiiruspiirang 50 km/h. Normidega vastuolu enam ei ole, aga Kopli kinnisasjale täiendava mahasõidu rajamine halvendab liiklusohutust. Tulenevalt paikvaatlusel tuvastatust peaks Transpordiameti hinnangul ristumiskohtade vahekaugus olema vähemalt 60 m. PV nimetatud kohtadest vastaks sellele vaid punkt nr 3 (II kd lk 195) ja sedagi vaid juhul, kui sinna rajada mahasõit, mis teenindab ühte kinnisasja. Sinna ei saa rajada ristmikku, mis teenindab mitut kinnisasja. SV seisukoht
6.SV toetas avaldust. Talle kuuluvad Tuuliku ja Koplipõllu kinnisasjad. Kopli detailplaneeringu kohaselt on Kopli kinnisasjale juurdepääs üle Koplipõllu kinnisasja. Sealtkaudu ei ole juurdepääsu võimalik enam tagada, sest Transpordiamet korraldas mahasõidu
rajamise Tuuliku kinnisasjale. Mahasõidu rajamine Koplipõllu kinnisasjale tooks kaasa olukorra, kus see oleks vastuolus 05.08.2015 määruse tee projekteerimise normidega. Detailplaneeringus ettenähtud juurdepääsu ei ole asutud realiseerima seitsme aasta vältel. Selle aja jooksul on faktiline olukord oluliselt muutunud. Kehtestatud on Tülli detailplaneering, mis on erinev liikluskorralduse seisukohast vaadatuna Kopli detailplaneeringus kirjeldatust. Tülli detailplaneeringuga nähakse ette juurdepääs Kopli kinnisasjale Hausma tee kaudu. Valesti rajatud Tuuliku mahasõit ei oma enam tähtsust. PV tegutses SV esindajana ja kooskõlastas Tuuliku mahasõidu riigimaantee rekonstrueerimise käigus. Suuliste konsultatsioonide käigus oli planeeritud rajada juurdepääs Kopli kinnisasjale alternatiivselt üle Põllu kinnisasja. Avaldaja tahte vastaselt ei saanud määrata juurdepääsu üle Koplipõllu kinnisasja. Juurdepääsu rajamine üle Koplipõllu kinnisasja häiriks oluliselt selle kasutamist ja poolitaks kinnisasja. Häiritud oleks kavandatava hoonestuse kasutajate privaatsus. SV oli omalt poolt sõlminud avaldajaga servituudi seadmise lepingu, et tagada avaldaja juurdepääs üle Tuuliku kinnisasja. Hansa Kraal OÜ seisukoht
7.Hansa Kraal OÜ-le kuulub Aleksandri kinnisasi. Pühalepa Vallavolikogu 28.09.2009 otsusega nr 394 kehtestati Aleksandri kinnisasja detailplaneering. See nägi ette juurdepääsutee Aleksandri kinnisasjale riigiteelt ja juurdepääsu sama kinnisasja kaudu teistele kinnisasjadele ette ei nähtud. Juurdepääs on mõeldud üksiku elamumaa krundi jaoks. Kopli kinnisasja kasutusotstarve on osaliselt tootmismaa ja maatulundusmaa. Niisuguse otstarbega ega ka muu juurdepääs üle Aleksandri kinnisasja ei vastaks Aleksandri detailplaneeringule. Kopli kinnisasjale on ettenähtud juurdepääs Kopli detailplaneeringus, mille järgi tuli seada teeservituut Koplipõllu kinnisasjale. Transpordiamet korraldas mahasõidu rajamise Tuuliku kinnisasjale, mistõttu ei ole väidetavalt enam võimalik uut mahasõitu rajada ohutuse tõttu. Tülli detailplaneeringuga on ette nähtud, et juurdepääs Kopli kinnisasjale peaks kulgema üle Tülli kinnisasja ning mööda Tuuliku ja Põllu kinnisasju. Maakohtu määrus
8.Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Kohus kohaldas AÕS § 156 ja tuvastas järgmist: Kopli kinnisasi kuulus VV ja SV kaasomandisse. Alates 23.10.2018 on VV Kopli kinnisasja ainuomanik (I kd tl 9-10). Juhani kinnisasi, mis liideti Kopli kinnisasjaga kuulus varasemalt VV-le (I kd tl 9-10, III kd tl 124-125); Põllu kinnisasi kuulus PV-le alates 28.05.2001. Alates 31.08.2012 kuulus see PV ja SV kaasomandisse. Alates 10.04.2015 on PV Põllu kinnisasja omanik (I kd tl 157-158); Aleksandri kinnisasja omanik on alates 22.04.2008 Hansa Kraal OÜ (II kd tl 55-56); Koplipõllu kinnisasi kuulus VV ja SV kaasomandisse. Alates 23.10.2018 on selle omanik SV (II kd tl 57-58, III kd tl 128); Tülli kinnisasja omanik on alates 12.04.2016 OÜ Maximus Consult (III kd tl 109-110); Tuuliku kinnisasja omanik on SV alates 10.04.2015 (III kd tl 111-112). Avaldaja tellis Juhani, Kopli ja Koplipõllu kinnisasjade detailplaneeringu (Kopli detailplaneering). Detailplaneering algatati Pühalepa Vallavolikogu otsusega 30.08.2011 nr 144 ja kinnitati 18.12.2012 otsusega nr 230 (I kd tl 11-31). Detailplaneeringu kohaselt juurdepääsuks Kopli kinnisasjale seatakse teeservituut Koplipõllu kinnisasjale. Juurdepääsuks Juhani kinnisasjale seatakse teeservituudid Kopli ja Koplipõllu kinnisasjadele (I kd tl 18). Planeeritavatele kruntidele pääseb riigiteelt ehk Kärdla-Hausma-Lennujaama kõrvalmaanteelt nr 12165 (I kd tl 24). Kruntimise plaanil oli märgitud planeeritud teeservituut, kust nähtus, et
riigiteelt, oli juurdepääs Koplipõllu kinnisasja kaudu Kopli kinnisasjale ja Juhani kinnisasjale (I kd tl 30). VV ja SV olid Kopli detailplaneeringu koostamise ja kinnitamise ajal mõlemad Kopli kinnisasja kaasomanikud. VV oli Juhani kinnisasja ainuomanik. Nad pidasid võimalikuks juurdepääsu riigiteelt Kopli kinnisasjale ja Juhani kinnisasjale üle planeeritava Koplipõllu kinnisasja. Seega nähtus detailplaneeringust, et avaldajal ja SV-l ei olnud vastuväiteid planeeritud teeservituudile. See tähendas, et avaldaja arvestas kuludega, mis kaasnesid planeeritava juurdepääsuga vastavalt detailplaneeringule. Seejuures oli SV nõus, et loodavat Koplipõllu kinnisasja läbib juurdepääsutee Kopli ja Juhani kinnisasjale. Pühalepa Vallavalitsuse 28.06.2017 korraldusega nr 202 algatati avaldaja taotlusel Kopli detailplaneering eesmärgiga muuta kehtivas detailplaneeringus kruntide piire ja juurdepääsutee asukohta (I kd tl 35-36). Planeeringuala skeemi kohaselt Kopli ja Koplipõllu katastriüksustele juurdepääsutee lahendus sõltus detailplaneeringu käigus peetavate läbirääkimiste tulemustest (I kd tl 43). Menetlusosalised ei esitanud andmeid Kopli detailplaneeringu muutmise kohta. Pole vaidlust, et aastatel 2013–2014 rajati mahasõit Tuuliku kinnisasjale, mitte aga Kopli detailplaneeringus kokkulepitud Koplipõllu kinnisasjale (II kd tl 2). Sel ajal kuulus praeguse Tuuliku kinnisasja maa Põllu kinnisasja koosseisu ning kaasomanikud olid PV ja SV (I kd tl 157). Paikvaatlusel avaldas Transpordiameti esindaja, et mahasõit rajati PV ettepanekul (III kd tl 17). Kohus ei nõustunud avaldajaga, et praegu on olemas tegelikult kasutuses olev juurdepääsutee Kopli kinnisasjale, mis oli märgitud avaldaja situatsiooniskeemile (I kd tl 156). Avaldaja seisukohad lükkas ümber vallavalitsus, kes kinnitas, et Kopli kinnisasi on hoonestamata ning teadaolevalt ajaloolisi juurdepääse ei ole. Maa-ameti ajaloolistelt kaartidelt ei nähtu varasemat hoonestust (II kd tl 3). Vallavalitsus esitas foto rajast, mida avaldaja nimetas faktiliseks juurdepääsuks (II kd tl 11). Paikvaatlusel vaatles kohus avaldaja poolt viidatud nn ajaloolist teed (III kd tl 6-7). Kohus veendus, et puuduvad vähimadki märgid ajaloolisest teest, mida võiks pidada juurdepääsuks Kopli kinnisasjale. Avaldaja poolt vahetult enne paikvaatlust autoga läbisõitmine jätmaks muljet juurdepääsuteest, ei tõenda, et tegemist võiks olla väljakujunenud tavaga, mida mööda on tagatud juurdepääs Kopli kinnisasjale. Kohus tuvastas, et ajalooline juurdepääs Kopli kinnisasjale puudub. Vaidlust pole, et avaldaja kinnisasjale puudub praegu faktiline juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kopli detailplaneering on kehtiv, selle muutmise algatamine ei tähenda, et senine detailplaneering ei kehti. Avaldajal oli Kopli kinnisasja kaasomanikuna tagatud juurdepääs Kopli detailplaneeringuga. See oli avaldaja vaba tahe, et Kopli kinnisasjast eraldatakse osa ning moodustatakse Koplipõllu kinnisasi. Juba 2012. aastal, kui kehtestati Kopli detailplaneering oli avaldajale teada, et juurdepääs hakkab toimuma üle Koplipõllu kinnisasja. Selleks juurdepääsuks oli oma nõusoleku andnud ka Transpordiamet detailplaneeringu koostamisel. SV ja VV sõlmisid 15.10.2018 kinnisasjade ühendamise kokkulepe, kaasomandi lõpetamise ja kinnisasja jagamise kokkulepe, teeservituudi seadmise lepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused (I kd tl 115-129). Lepingu p-des 4-7 leppisid SV ja VV kokku kinnisasjade Kopli, Juhani ja Koplipõllu ühendamise, jagamise ja kaasomandi lõpetamise. Teeservituudiga koomati Tuuliku kinnisasi Kopli kinnisasi igakordse omaniku kasuks. OÜ Maximus Consult ja VV vahel 13.03.2019 sõlmitud teeservituudi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse p-de 4 ja 5 järgi oli kokkulepitud teeservituut Kopli kinnisasja igakordse omaniku kasuks Tülli kinnisasjale (I kd tl 130-138). SV, OÜ Maximus Consult ning VV vahel sõlmitud teeservituudi seadmise lepingud ei too kaasa tagajärge, et juurdepääsutee tuleb määrata avaldaja poolt taotletud viisil. Need lepingud ei toonud tagajärgi PV-le, kes ei olnud lepingu pooleks. SV ja VV vahel 15.10.2018 sõlmitud leping omas tähtsust AÕS § 156 lg 2 ja 3 kohaldamise osas. AÕS § 156 lg 2 kohaselt ei omanud tähtsust avaldaja
seisukoht selles, et SV Koplipõllu kinnisasja omanikuna ei soovinud enam, et juurdepääs kulgeks üle Koplipõllu kinnisasja. SV ja VV pidid ette nägema tagajärgi, mis olid seotud juurdepääsutee määramisega Kopli kinnisasjale, arvestades Kopli detailplaneeringus märgitut. Avaldaja nõude lahendamise keskne küsimus on, kas avaldajal on võimalik saada juurdepääs talle kuuluvale kinnisasjale sellega vahetult piirnevalt riigiteelt. Alles seejärel, kui on selge, millised on tegelikult avaldaja võimalused saada juurdepääs oma kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt, on võimalik asuda hindama, kas esinevad AÕS § 156 lg 1 eeldused, et määrata juurdepääs üle võõra kinnisasja. Peale Kopli detailplaneeringu vastuvõtmist on olukord mitmel korral muutunud, kuid see ei tähenda, et arvestada ei saa detailplaneeringus märgitud asjaoludega. Juurdepääsu määramisel pidi avaldaja arvestama juurdepääsu rajamise kuluga. Avaldaja selgitas, et Kopli detailplaneeringu järgne juurdepääs maksaks 25 677,05 eurot, kuid avalduses taotletud juurdepääs 15 158 eurot, so 40% vähem (III kd tl 27). Kohus leidis, et hinnavahe umbes 10 000 eurot ei ole määrava tähtsusega olukorras, kus avaldaja oli varem valmis sama kulu kandma. Avaldaja tugines sellele, et ta on füüsiline isik, kellele oleks see suur kulu (III kd tl 78). Samas on Kopli kinnisasi 100% tootmismaa, kuhu on planeeritud kalakasvatus ja tootmishooned. Arvestades kalakasvatuse rajamise kulusid, ei ole juurdepääsutee hinnavahe määrava tähtsusega ja seda ei saa hinnata avaldaja huvi olulise riivena. Kalakasvatuse (II kd tl 92-96) kavandaja peab arvestama juurdepääsutee kuludega mõistlikus ulatuses. Vaidlusalusel riigiteel kehtestati kiirusepiirang 50 km/h. Seega on võimalik kavandada eraldi mahasõit Kopli kinnisasjale nii, et see on kooskõlas majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusega nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (I kd tl 196, III kd tl 70). Avaldaja ei ole küsinud tingimusi juurdepääsuks olukorras, kus on kiiruspiirang 50 km/h (III kd tl 77, 82-83). Juurdepääsu üle Põllu kinnisasja ei saa määrata enne, kui on selge, kas juurdepääs on võimalik otse riigiteelt avaldaja kinnisasjale. Praegu ei ole see välistatud. Avaldaja ei küsinud seisukohta pärast kiirusepiirangu kehtestamist, kuid sellise taotluse saab esitada EhS § 99 alusel ainult avaldaja. Juurdepääsutee ehitusprojekti kooskõlastuseks tingimuste võtmata jätmine toob kaasa, et menetluses puuduvad seisukohad, kas on võimalik rajada juurdepääs riigiteelt Kopli kinnisasjale. Juurdepääsutee määramise menetluses tuleb kaaluda kõigi asjast puudutatud isikute huve. Avaldaja tegevusetuse tõttu ei olnud kohtul võimalik olemasolevate andmete alusel kaaluda kõikide isikute huvide tegelikku riivet. Kohus ei saa kohustada avaldajat pöörduma projekteerimistingimuste kooskõlastamiseks, et välja selgitada kas ja kuhu on võimalik määrata juurdepääs riigiteelt Kopli kinnisasjale. Nimetatud toimingu tegemata jätmine andis aluse avalduse rahuldamata jätmiseks avaldaja poolt taotletud viisil. Kohus ei saanud ise selliseid andmeid koguda. Kohus ei nõustunud et juurdepääsu ei saanud määrata muul viisil kui taotluses märgitud (vt Riigikohtu 17.05.2010 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 24). Ka valesti rajatud Tuuliku kinnisasja mahasõit ei olnud aluseks Põllu kinnisasja koormamiseks. Käesoleval ajal puudus avaldajal faktiline juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avaldus tuli jätta rahuldamata, kuna avaldaja ei põhistanud, et tal puudus oma kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Käesoleval ajal on olemas juurdepääs, mis on määratud kehtiva Kopli detailplaneeringuga. Juurdepääsutee määramine avaldaja poolt taotletud viisil tähendaks, et kohus kaaluks vaid avaldaja valitud asjaolusid. Protsessuaalse positsiooni valimine oli avaldaja otsustada, samuti asjaolud, mille alusel avaldaja kohtusse pöördub. Menetlusõigusi tuli kasutada heauskselt. Muu hulgas tähendas see, et kohtule esitatakse kõik asjasse puutuvad seisukohad ja andmed. Kohtu hinnangul vältis avaldaja Transpordiametilt seisukoha küsimist pärast kiirusepiirangu kehtestamist riigiteel ning pärast kinnisasjade ühendamist ja jagamist. Kinnisasjade ühendamise ja jagamise toimingud tehti avaldaja ja SV tahteavalduste alusel.
Kuid selliste tahteavalduste tagajärjel tekkinud olukord ei tohi kaasa tuua kolmandatele isikutele põhjendamatuid koormatisi. VV määruskaebus
9.Avaldaja palus maakohtu määruse tühistamist, v.a. menetluskulude jaotuse osas ja uue määruse tegemist, millega avaldus rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused on ebaselged ja vastuolulised. Maakohus jõudis ühelt poolt järeldusele, et avaldaja kinnisasjale puudus juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, kuid hiljem leidis, et juurdepääsu puudumist ei ole tuvastatud. Kui kohus tuvastas algselt, et juurdepääs puudus, siis oleks kohus pidanud järgmisena lahendama juurdepääsu määramise küsimuse avalduses taotletud või muul viisil. Alternatiivide olemasolul tuli neid kaaluda. Pelgalt detailplaneeringus märgitud juurdepääs ei saa olla avalduse rahuldamata jätmise põhjus, kuna see ei asendada poolte kokkulepet ega ole seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Juurdepääsu ei saa määrata Kopli detailplaneeringu järgi ega otse Kopli kinnisasjalt riigiteele. Kui rajatav mahasõit teenindab rohkem kui ühte kinnisasja, siis on see ristmik. Seega Koplipõllu ja Tuuliku kinnisasjade mahasõidud on ristmikud. Kopli kinnisasjale rajatav mahasõit teenindaks ka Juhani kinnisasja, seega oleks ka see ristmik. Ristmike vaheline kohustuslik vahemaa ei oleks sel juhul tagatud. Avaldaja pöördus enne kohtusse pöördumist Transpordiameti poole, kes kinnitas, et Kopli detailplaneeringujärgne juurdepääs ei ole kehtivate normidega kooskõlas. Sel ajal kehtis juba 50km/h kiirusepiirang. Samuti pöördus Transpordiameti poole Pühalepa vallavalitsus. Riigiteel kehtestatud kiirusepiirang 50 km/h sai mõjutada mahasõitude tihedust, kuid selle tulemusel ei ole siiski võimalda ületada mahasõitude arvu. Isegi kui erandkorras saaks avaldaja kinnisasjale mahasõidu rajada, siis poleks see kooskõlas seaduse eesmärgiga, milleks on ohutuse tagamine. Kuna Kopli detailplaneeringu järgset juurdepääsu ei saa nagunii rajada, siis heitis kohus põhjendamatult ette, et juurdepääsu kaotust mõjutas avaldaja tegevus. Samuti polnud Transpordiameti poole pöördumine kohtusse pöördumisel eeldus. Kohtul oli võimalik ise kõik olulised asjaolud välja selgitada. Kohtu viide EhS §-le 99 oli asjakohatu, sest avaldaja ei soovi rajada avalikuks kasutamiseks suunatud teed. Uue juurdepääsu rajamine oleks oluliselt kallim kui taotletava juurdepääsu määramine. Kohus leidis valesti, et Kopli kinnisasjale pole olnud ajaloolist juurdepääsu. Kohus ei hinnanud selles osas kõiki tõendeid. Avaldaja taotletav juurdepääs kulgeks mööda kinnisasjade piiri. Põllu kinnisasi on maatulundusmaa ja juurdepääs ei piiraks Põllu kinnisasja omaniku olulisel määral. PV määruskaebus
10.PV vaidlustas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja palus 5703 eurot menetluskuluna avaldajalt väöja mõista. Kohtu seisukoht menetluskulude osas ei arvestanud vaidluse asjaolusid ega olnud õiglane. Kohus leidis, et avaldaja ei kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, seega tuli menetluskulud jätta avaldaja kanda. PV on Hiiumaal elav 74-aastane lesest pensionär, kelle sissetulek on vaid vanaduspension. Tema õiguste kaitseks oli vajalik esindaja palkamine. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
11.VV vaidles PV määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja ei pöördunud kohtu poole pahatahtlikul. Avaldaja oli enne pöördunud Transpordiameti poole. Ajalooline ja üldplaneerinujärgne juurdepääs pidi kulgema mööda Põllu kinnisasja. PV jagas oma kinnisasju mitmeid kordi selliselt, et avaldaja jäi ilma juurdepääsuta. Lisaks selgus, et mahasõit Tuuliku kinnisasjale rajati PV ettepanekul. Seetõttu on PV tekitanud olukorra, kus avaldaja kinnisasjale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Menetluskulude jaotus oli kooskõlas seadusega ja kohtupraktikaga. PV on kinnisasja jagamise tulemusel võõrandanud
kinnisasju ja saanud selle eest tulu. Seega on PV-l vara ja ta on ise põhjustanud endale nii ulatuslikud menetluskulud.
12.PV palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Maakohus analüüsis juurdepääsu määramise eeldusi nõuetekohaselt ja jõudis õigele järeldusele. Määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks.
13.SV toetas avaldaja määruskaebust ja jäi kõigi varasemate seisukohtade juurde. Avaldaja taotletud juurdepääs on liiklusohutuse seisukohalt parim lahendus. Kopli detailplaneeringu kohaselt tuli uut juurdepääsu kooskõlastada Transpordiametiga. Transpordiamet kinnitas, et uut mahasõitu saaks rajada, kui ühtegi muud alternatiivset võimalust ei eksisteeriks. Koplipõllu kinnisasjale juurdepääsu rajamiseks puuduvad kaalukad põhjused. Kuna PV määruskaebus ei puudutatud tema huve, siis ei pidanud SV vajalikuks enda seisukohti selles osas esitada.
14.Hiiumaa vald jäi oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Vald märkis, et avaldaja määruskaebuses oli ekslik väide, et avaldaja taotleva juurdepääsuga sarnasel viisil on juurdepääs ettenähtud 12.12.2013 Pühalepa osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringus. Tegemist oli üldplaneeringu koostamiseks koostatud alusplaanil oleva teega, mitte kavandatud juurdepääsuga.
15.Hansa Kraal OÜ avaldas, et ta jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus nendega arvestada. Avaldaja määruskaebus ja avaldused tuli rahuldada. PV määruskaebus ei puudutanud osaühingu õigusi.
16.Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu) avaldas, et ta jääb juba esitatu juurde. Ringkonnakohtu põhjendused
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel. VV ja PV määruskaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
18.Esimesena lahendab ringkonnakohus VV määruskaebuse. Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtulahendi põhjendamise kohustust, sest tegi vastuolulise lahendi ja jättis asjas tähtsate asjaolude osas võtmata selge seisukoha. Lisaks rikkus maakohus hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi. Selliselt on menetlusõiguse normi TsMS § 656 lg 1 p 5 mõttes oluliselt rikutud. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldused on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja huvi ülekaalukus, võrreldes koormatava kinnisasja omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 16. 06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49). AÕS § 156 järgsed juurdepääsu määramise vaidlused lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 131 kohaselt hagita menetluses. TsMS § 477 lg-d 1, 5 ja 7 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 5 lg 3 esimene lause sätestab, et hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 ning TsMS § 5 lg-s 3 väljendub hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada
lisatõendeid (Riigikohtu 27.04.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 14). Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus. Hagita menetluses ei lahendata keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust (Riigikohtu 17.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 18-20). Kohtulahendi seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et lahend ei või olla vastuoluline (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18305, p 16 viimane lõik ja selles viidatud kohtupraktika). Avaldaja tugines määruskaebuses sellele, et maakohtu määrus oli vastuoluline. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga. Maakohus leidis määruse p-s 37, et avaldaja kinnisasjale puudub juurdepääs. Samas p-s 42 leidis kohus, et pole välistatud juurdepääsu puudumine vahetult külgnevalt riigiteelt ja p-s 45, et avaldajal on juurdepääs oma kinnisasjale. Maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel üheselt tuvastada, kas avaldaja kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele on juurdepääs või mitte. Juhul kui juurdepääsu pole, siis peab maakohus tulenevalt uurimispõhimõttest kaaluma kõiki võimalikke juurdepääsu alternatiive, sh kõigi puudutatud isikute huve ja lahendama vaidluse tervikuna. Samuti peab maakohus selgeks tegema, kas Juhani maaüksus (millel asjaoludest nähtuvalt puudub samuti juurdepääs avalikult kasutatavale teel) on liidetud Kopli kinnisasjaga või on see eraldi kinnisasi ja kas selle asjaoluga tuleb juurdepääsu taotluse lahendamisel arvestada. Käesoleval juhul oli vaidlusalune, kas avaldaja kinnisasjalt on võimalik rajada juurdepääsu riigiteele või tuleb kasutada muid variante. Esimese astme kohus leidis, et juurdepääsu ei ole võimalik määrata enne seda, kui avaldaja pöördub Transpordiameti poole tingimuste saamiseks juurdepääsu rajamise osas avaldaja kinnisasjale riigiteelt. Sellega kohustas maakohus avaldajat sisuliselt läbima kohtueelne menetlus Transpordiametis. Sellist kohustust avaldajale õigusaktidest ei tulene. Lahendades avaldust hagita menetluses, oli maakohtul tulenevalt uurimispõhimõttest võimalus välja selgitada kõik avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Muuhulgas saab kohus tsiviilasja lahendamisel vähemalt üldjuhul anda hinnangu sellele, kas menetlusosaliste kirjeldatud viisil on juurdepääsu rajamine või teostamine võimalik. Menetlusse oli kaasatud Transpordiamet. Kohtul oli võimalik ametiasutuselt küsida kõiki selgitusi ja seisukohti, mis omasid tähtsust avalduse lahendamisel. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis põhjendamatult avalduse sisuliselt lahendamata ja rikkus uurimispõhimõtet. Maakohtul polnud alust kohustada avaldajat pöörduma enne maakohtusse avalduse esitamist Transpordiameti poole. Samuti polnud kohtul takistust selgitada välja, kas avaldaja kinnisasjale on võimalik rajada mahasõitu või ristmikku riigiteelt. Siiski tuleb siinjuures võtta arvesse, et vahetult külgneva tee kaudu juurdepääsu rajamise võimatusele viitavad asjaolud peab esile tooma ja tõendama avaldaja (Riigikohtu 21.5.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kui kohus leiab, et need asjaolud pole piisavalt selged või tõendatud (nagu võib aru saada vaidlustatud määrusest), siis tuleb anda avaldajale tähtaeg täiendavate tõendite esitamiseks. Kui avaldaja esitab uue taotluse Transpordiametile, siis on maakohtul võimalik kaaluda selle taotluse menetlemise ajaks tsiviilasja menetlus peatamist. Kui maakohus tuvastab, et avaldaja kinnisasja piires riigiteele mahasõidu ega ristmiku rajamine pole võimalik, st juurdepääs puudub, siis tuleb kaaluda muid variante. Asjaoludest nähtub, et alternatiivse juurdepääsu määramiseks on mitmeid variante.
19.Maakohus leidis ühtlasi, et kui avaldaja ja SV sõlmisid kinnisasjade liitmise ja jagamise lepingu, siis pidid nad nägema ette tagajärgi seoses juurdepääsuga Kopli kinnisasjale, arvestades Kopli detailplaneeringus märgitut. Maakohus viitas AÕS § 156 lg-tele 2 ja 3. Need näevad ette, et kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu esimeses lõikes
nimetatud tingimustel. Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus kujundamata selge ja lõpliku seisukoha, kas AÕS § 156 lg-te 2 ja 3 kohaldamiseks on alust. Samuti ei arvestanud maakohus kõiki menetlusosaliste seisukohti ja tõendeid. Maakohus tuvastas, et kinnisasjad on kuulunud mitmetele omanikele ning neid on liidetud ja jagatud. Nimetatud toiminguid puudutavad menetlusosalisi V, S ja PV. Lisaks tuvastas maakohus, et ekslik mahasõit Tülli kinnisasjale korraldati PV eestvedamisel. Maakohus jättis need asjaolusid omavahel sidumata. Selle tulemusel on asjas tähtsust omavad asjaolud vähemalt osaliselt tuvastamata, sh ei nähtu maakohtu määrusest sündmuste kronoloogia. Seetõttu pole võimalik hinnata, kas AÕS § 156 lg-tele 2 ja 3 eeldused on täidetud. Maakohus peab tuvastama, kas ja kuidas mõjutas avaldaja või tema kinnisasja varasema omanikku käitumine praegu väidetavat juurdepääsu puudumist või peab oma varasemate toimingute tõttu juurdepääsu võimaldama just PV. Kohtul tuleb asja uuel lahendamisel arvestada mh sellega, et detailplaneering pole seadusjärgne kitsendus. Samuti ei asenda see asjaosaliste kokkulepet.
20.AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (Riigikohtu 09.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17, p 14). Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks menetlusosalistega tasu küsimust arutanud ega selgitanud juurdepääsu tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja võimaliku tasu komponente. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel seda tegema.
21.Kokkuvõttes jättis maakohus asja sisuliselt lahendamata ja olulised asjaolud tuvastamata. Vaidluse sisuline lahendamine eeldab asjaolude tuvastamist mahus, mida ei saa teha apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb kohtuasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
22.Vastuseks PV määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. PV määruskaebus tuleb seetõttu osaliselt rahuldada, sest maakohtu määrus tühistatakse ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jaotab menetluskulud asja uuel lahendamisel.
23.Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Menetlust lõpetavaks määruseks loetakse neid hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (menetlus n-ö suletakse või lõpetatakse), ning menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses. Praegusel juhul ei tee ringkonnakohus menetlust lõpetavat lahendit. Seetõttu ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust (vt ka Riigikohtu 28.05.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.