2-19-19222/31 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

5.Jaotada menetluskulud ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavaldus K.S., V-O.S., K.P., E.S. ja A.S. kaasomandisse kuulub kinnisasi aadressil xxx tn x, xxx linn, xxx vald, X maakond. K.S. sai kinnistu kinkena oma emalt. Teisi kaasomanikke ei ole K.S.näinud aastakümneid või on tegemist tema jaoks täiesti võõraste inimestega. K.S. soovib kaasomandit lõpetada ning jagada. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et ükski kostja ei vaidle vastu hageja põhinõudele, seega taotleb hageja kohtult esitatud hagi täies ulatuses rahuldada. Hageja leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 või alternatiivselt TsMS § 163 lg 2 alusel jätta kostja IV kanda. Hageja on pakkunud kõikidele kostjatele kompromissi, milline oleks andnud võimaluse lahendada asi kiiremini ning täiendavaid ressursse kulutamata. Tulenevalt kostja IV nõudest, et tema esindajakulud peavad jääma osaliselt hageja kanda, jäi kompromiss kõikide kostjatega sõlmimata. Hageja selgitas ka vastuses kostja IV nõudele, et kompromissi sõlmimisel kohaldub üldjuhul TsMS § 168 lg 3 ning täiendavalt on käesolevas vaidluses menetluskulude küsimuses asjakohane Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-70-10. Riigikohus on viidatud lahendi p 14 selgitanud, et kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hageja hinnangul kohaldub Riigikohtu seisukoht ka käesolevas vaidluses. Olukorras, kus kohus ei jäta menetluskulusid TsMS § 162 lg 1 või alternatiivselt § 163 lg 2 alusel kostja IV kanda, taotleb hageja kohaldada TsMS § 163 lg 1 ning eelviidatud Riigikohtu seisukohta ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja I-III vastus Kostjad I – III on nõus kompromissi sõlmimisega selliselt, et kaasomand lõpetatakse, kinnisasi läheb hageja ainuomandisse ning hageja hüvitab kostjatele nende poolt kaotatud kinnistu osa väärtused vastavalt nende kaasomandi osade suurusele, s.o K.P. 3/18 osa eest (13 000/18)x3 = 2 166 eurot ning E.S., A.S. ja A.L. igaühe 1/18 osa eest (13 000/18)x1 = 722 eurot. Küll aga ei nõustu kostjad hageja ettepanekuga, et menetluskulud jääksid poolte endi kanda, (hageja 22.01.2021 e-kiri). Hageja ei pöördunud enne kohtumenetlust ühegi kostja poole ettepanekuga X xxx x kinnistu kaasomandi lõpetamiseks, millega kostjad oleksid ka nõustunud nagu on käesoleva kohtumenetluse käigus selgunud – ükski kostja ei ole esitanud vastuväidet

hageja nõudele kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu tema ainuomandisse andmiseks. Kohtuvälise pöördumise tegemata jätmist ei saa hageja põhjendada ka sellega, et kostjad on tema jaoks võõrad isikud, nagu ta hagiavalduses väitis või et Google’i otsinguga ei leidnud ta nende aadressi. V-O.S. (esialgne kostja) oli hageja x (x), A.S. on hageja x ja kostja E.S. on x. Elusolevate kostjate aadressid oleks hageja saanud rahvastikuregistrist väiksetasulise päringu tegemise teel (5 € iga isiku kohta). Füüsilisel isikul on õigustatud huvi korral võimalik saada Rahvastikuregistrist andmeid isikute elukoha, lisa-aadresside, kontaktandmete, viibimiskoha aadressi jms kohta. Kohtuväline kaasomandi lõpetamine oleks kõigile menetlusosalistele olnud tunduvalt odavam kui praeguses kohtumenetluses asja lahendamine. Kostjad on teinud tsiviilasjas nr 2-19-19222 menetluskulutusi esindaja kulude näol 540 €. Arvestades, et kostjad on hageja nõuet, s.o kaasomandi lõpetamist ja kinnistu tema ainuomandisse andmist ning kostjatele omandi kaotust rahas kompenseerimist algusest peale tunnistanud ning nemad ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostjad I – III paluvad nende menetluskulud 540 € jätta hageja kanda. Kostja IV vastus Oluline on, et kostja IV ei ole kunagi vaielnud vastu ei kaasomandi lõpetamisele ega isegi kaasomandi osa eest makstava hüvitise suurusele. Seega selles osas ei olnud kostjal IV ega hagejal vaja isegi kokkuleppele jõuda. Kostja IV ja hageja vahelist kompromissi jäi takistama hageja suutmatus tunnistada asjaolu, et hageja tekitas kostjale IV menetluskulud läbi selle, et jättis kostjale IV kohtuvälise ettepaneku tegemata. Ehk hageja ei pöördunud kostja IV kui V-O.S. pärija poole mitte ühtegi korda kohtuväliselt. Mistahes elulises situatsioonis (sh kaasomandi küsimustes, ja iseäranis, kui tegu on lähisugulastega), on hea tava teha omapoolne ettepanek ning otsida kokkulepet kohtuväliselt. See on mõistlik ja selliselt talitavad kõik isikud, kes soovivad asja lahendada võimalikult kiiresti, väikeste kuludega ise endale ja teistele liigset kahju tekitamata. Antud juhul hageja otsustas jätta kohtuvälise lahendamise võimaluse kasutamata ning kostjatel (sh kostjal IV) puudus täielikult võimalus vältida kohtumenetlust ning sellega kaasuvaid kulusid. Asjaolu üle, et V-O.S. oli hageja x (hageja x), vaidlus puudub. Seega hageja teadis või vähemalt pidi teadma hagi esitades, et V-O.S. on juba aastaid olnud surnud (V-O.S. suri xx.xx.xxxx, st ca 20 aastat tagasi) ning seega kinnistusraamatu seis ei ole ega saagi olla õige. Samuti nähtub pärimistunnistusest, et teised kostjatest pärijad (so E.S. ja A.S.) olid teadlikud, kes on kolmandaks pärijaks kuivõrd kõik kolm pärijat olid märgitud pärimistunnistusele. Hageja poolt läbirääkimiste käigus viidatud AÕS § 56 lg 1 on antud juhul asjakohatu kuivõrd hageja lähisugulasena teadis V-O.S. surmast (mis leidis aset 20.a tagasi) ning hageja viibis isiklikult ka V-O.S. matustel. Sellisel juhul kaob ära ka viidatud sättes nimetatud eelduse tingimus. Samuti on asjakohatu hageja poolt läbirääkimiste käigus viitamine nii Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-70-10 kui ka TsMS § 168 lg-le 3. Lahendile viide oleks asjakohane olukorras, kus kohus teeb ise lõpplahendi, antud juhul olid pooled kompromissi läbirääkimistes eesmärgiga leida kompromiss, mille tingimused määravad pooled ise. Käesoleval juhul on kostja IV kaasatud kohtuvaidlusesse seetõttu, et hageja soovib kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamisele kui sellisele ei ole kostja IV kunagi isegi mitte plaaninud vastu vaielda (vt ka kostja IV poolt 15.12.2020 kohtule esitatud e-kiri) ja kui sellise ettepanekuga oleks kostja IV poole kohtuväliselt pöördutud, ei oleks tal ka advokaati vaja olnud, vaid pärast pärimismenetluse lõpetamist oleks tulnud leppida kokku hüvitise summa ja minna notarisse.

Seejuures ei ole põhjust ette heita kostjale IV isegi seda, et pärimismenetlus, mis oli jäänud aastaid tagasi lõpuni vormistamata (st pärimistunnistus oli kostjale IV väljastatud, kuid kostjale IV ei teatatud pärimistunnistuse väljastamisest, mistõttu oli ka kinnistusraamatus kanne muutmata), oleks kuidagi määranud ära hageja poole kohtusse pöördumise või selle eelistamine ilma kohtuvälist ettepanekut tegemata. Hageja ei ole sellisele asjaolule ka tuginenud ega põhistanud üldse hagi esitamist kui sellist. Puudub põhjus kahelda, et antud juhul oli võimalik olnud kaasomandi lõpetamine notariaalselt, kuivõrd teadaolevalt ei ole ükski kostjatest hageja pakutud viisil kaasomandi lõpetamisele vastu vaielnud. Järelikult on hageja ise oma käitumisega põhjustanud kohtumenetluse. Kaasomandi notariaalne lõpetamine on märkimisväärselt soodsam võrreldes kohtumenetlusega, notar on erapooletu ning kohustatud pooltele selgitama õigusi ja kohustusi poolt eelistamata ning see nõustamine on tehingusiseselt tasuta. Vaidlust ei saa olla selles, et hageja kostjale IV sellist võimalust – vältida kohtumenetlust - ei jätnud. See omakorda annab kohtule lõpplahendi tegemisel võimaluse kostja(te) menetluskulude jaotamisel tugineda nii TsMS § 162 lg 4, § 168 lg 6 ning § 172 lg 7 ning jätta need kas täielikult või osaliselt hageja kanda. Kostjal IV ei ole teadmist, kas hageja pöördus teiste kaasomanike (kostjate) poole kohtuväliselt või mitte, kuid menetlusmaterjalide pinnalt võib eeldada, et sellist pöördumist ei olnud ning kokkuleppele saadi alles kohtumenetluse jooksul. Kokkuvõttes on kostja IV taotlus, et kostja IV menetluskulud jääksid täielikult hageja kanda vastavalt TsMS § 168 lg 6 ja § 172 lg 7 kuivõrd kostja IV menetlust põhjustanud ei ole ning ei ole ka kaasomandi lõpetamisele kunagi vastu vaielnud. Samuti palub kostja IV seejuures arvestada hüvitise suurust, mida kostja IV on õigustatud kaasomandi lõpetamisel saama ning suhestada seda kuludega, mis on tekkinud hageja tekitatud menetluse tõttu. Kostja IV suhtes on ääretult ebaõiglane sattuda olukorda, kus hageja ei pöördunud kostja IV poole kordagi kohtuväliselt, kostja IV ei ole menetlust põhjustanud, kostja IV on olnud alates menetlusse kaasamisest olnud nõus nii kaasomandi lõpetamise kui hüvitise suurusega ning ühtlasi olnud valmis koguni selleks, et hageja hüvitaks kasvõi pool kostja IV menetluskuludest. Kostja IV menetluskulud käesoleva hetke seisuga on 1372 eurot koos käibemaksuga. Olukorras, kus hageja hüvitab kostja IV menetluskulud (või kasvõi osaliselt), ei ole tegemist kostja IV rikastumisega, vaid kostjale IV tekitatud kahju hüvitamisega. Ühelgi juhul ei ole antud juhul aga õiglane ega hea usu põhimõttega kooskõlas hageja taotlus jätta menetluskulud kostja IV kanda. Antud taotlus on arvestades asjaolusid ühtlasi nii inimlikult küüniline kui õiguslikult täiesti põhjendamata. Kohtu põhjendused