XX hagi OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) vastu võlgnevuse 446 469.90 euro, viivise 109 706.43 euro ja lisanduva viivise saamiseks OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) vastuhagi XX vastu võlgnevuse 128 347 euro, intressi 11 551.23 euro, viivise 65 068.10 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. veebruari 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel)
4.märtsi 2020. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Hagi osas 591 981.89 eurot Vastuhagi osas 228 389.66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marek Herm Kostja OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel, registrikood 11975532), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Iseseisva nõudeta kolmas isik vastuhagis kostja poolel YY (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sulev Mander
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-16-12615
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 3. veebruari 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
3.Jätta XX apellatsiooniastme menetluskulud OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) kanda. Jätta YY menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 19. augustil 2016 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel, kostja) vastu võla nõudes. Hagi ja selle täienduste kohaselt nõuab hageja kostjalt 446 469.90 euro tasumist (põhinõue), viiviseid ajavahemiku 12. jaanuar 2016 kuni 5. veebruar 2019 eest summas 109 706.43 eurot ja viiviseid alates 6. veebruarist 2019 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja, AMS Investeeringud OÜ, Sumeonöö OÜ, osaühing (OÜ) OGA VISION, osaühing (OÜ) Toom Kauplused, osaühing (OÜ) Kauper, YY ja hageja
6.oktoobril 2014 kokkuleppe, mis kannab pealkirja „Seltsingu kokkulepped ja seltsinglaste otsus seltsingu lõpetamise tingimuste kohta“ (edaspidi kokkulepe). Hageja hinnangul sisaldab kokkulepe konstitutiivset võlatunnistust.
3.Kokkuleppes nenditi, et kõik kokkuleppe pooled tegutsesid ja tegutsevad Merivälja tee 24 hoone kaubanduspinnal ühises äritegevuses seltsinguna ning soovivad nimetatud seltsingut lõpetada. Kokkuleppe p-s 1.2.3 märgiti, et OÜ-l Sumeonöö, OÜ-l Toom Kauplused, OÜ-l Kauper ja hagejal on kokkuleppeline nõue kostja vastu summas 383 649,90 eurot. Kokkuleppe p-s 1.2.4 toodi välja, et lisaks kohustub kostja korvama täiendavalt hageja poolt ühistes huvides kolmandate isikute ees võetud kokkuleppelise kohustuse täitmise summas 100 000 eurot. Kokkuleppe p-s 1.2.5 märgiti, et OÜ Sumeonöö, Osaühing Toom Kauplused ja Osaühing Kauper on kokku leppinud, et lepingu allkirjastamisega nad samaaegselt loovutavad kõik antud
2-16-12615 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu kogusummas 483 649.90 eurot hagejale ja kostja esindaja kinnitab, et on teadlik, et eelviidatud nõue summas 483 649.90 eurot on loovutatud hagejale ning kohustatud isik(ud) täidavad antud lepingus kokkulepitud tingimustel täitmiseks kuuluva kohustuse hagejale või tema poolt kirjalikult näidatud kolmandale isikule. Seega on kostja tunnistanud, et tal on kohustus hageja ees summas 483 649.90 eurot. Kokkuleppe p-s 1.3 selgitas kostja, et tema poolt juhitavatel ettevõtetel on planeeritud teha vahetustehing Merivälja tee 24, Tallinnas asuva korteriomandi ja Kloostri tee 6, Tallinnas asuva kinnistu vahetuse kaudu selliselt, et Tallinna linn vahetab temale kuuluva Merivälja tee 24 korteriomandi kostjale kuuluva Kloostri tee 6 kinnistu vastu. Punktis 1.4 lepiti kokku, et peale p-s 1.3 nimetatud vahetustehingu toimumist on pooled kohustatud kahe kuu jooksul täitma lepinguga võetud kohustused.
4.Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et Tallinna linn on saanud Kloostri tee kinnistu omanikuks 30. septembril 2015 kinnistamisavalduse alusel ning kostja sai Merivälja tee 24 korteriomandi omanikuks samuti 30. septembril 2015 kinnistamisavalduse alusel. Kokkuleppe p-s 2 leppisid pooled kokku, et peale Merivälja tee 24 asuva kinnisasja ja Kloostri tee 6 asuva kinnistu vahetustehingule järgneva Merivälja tee 24 kinnistu müüki, on kostja kohustatud hüvitama hagejale või tema poolt kirjalikult näidatud kolmandale isikule ühisest äritegevusest ja/või renoveerimiseks tehtud investeeringutest tulenevalt ja sellega seotult 383 469.89 eurot ning lisaks korvama veel täiendavalt hageja poolt kolmandate isikute ees võetud kohustusi summas 100 000 eurot ehk kokku kohustub kostja hagejale tasuma 483 469.90 eurot. Pooled leppisid kokku, et 25 000 eurot tasutakse tasaarvestusega ning 458 469.90 eurot tasutakse Merivälja tee 24 Tallinn kinnisasja müügi järgselt kahe kuu jooksul. Merivälja tee 24 korteriomand on kostja poolt võõrandatud Merivälja tee 24 OÜ-le 11. novembril 2015, kes omakorda on korteriomandi 4. märtsil 2016 edasi võõrandanud Pirita Center OÜ-le. Seega on täitunud kõik tingimused selleks, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt tasumata kohustuse täitmist kogu ulatuses.
5.10. juunil 2016 edastas hageja volitatud esindaja MM kostja teadaolevatele lepingulistele esindajatele ja juhatuse liikmele YY-le nõudekirja, milles palus täita 06.10.2014 kokkuleppest tulenevad kohustused kümne päeva jooksul, kuid hoolimata nimetatud nõudekirja saatmisest kostja oma kohustust ei täitnud. Varasemalt ei ole pooltel kunagi olnud vaidlust selle üle, et eeltingimused ei oleks täidetud.
6.YY kostja esindajana teatas 13. novembril 2014 hageja esindajale JM-le, et ruumide kasutamisest tulenevate nõuete kogusumma on 37 813,69 eurot ning samal päeval tasuti summa kogu ulatuses. Maksjaks oli aktsiaselts SAME-SPORT. Asjaolu, et osaühing Kauper ei teinud ülekannet 1. oktoobril 2014, ei puutu asjasse. Kokkuleppes oli kokku lepitud, et 10 000 eurot tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobril 2014. Kokkulepe sõlmiti 6. oktoobril 2014 ehk hiljem kui 1. oktoobril 2014, seega viitasid pooled minevikusündmustele. Täiendavalt tasus AS SAMESPORT e-kirjavahetuses YY-lt saadud juhtnööride alusel 14. novembril 2014 Osaühing Kauper võlgnevuse katteks 30 813.69 eurot. Hiljem 17. novembril 2014 maksis AS SAME-SPORT AMS Investeeringud OÜ-le täiendavalt 7000 eurot. Mõlema AS SAME-SPORT ülekande selgituseks on “vastavalt seltsingu kokkuleppele“. Arvestades, et AS-ile SAME-SPORT
2-16-12615 seltsingu kokkulepetest mingeid kohustusi ei tulenenud, viitab selgitus osaühingu Kauper kohustuste täitmisele. Seega on osaühing Kauper võlgade katteks 15. novembri 2014 seisuga makstud kokku 81 193.99 eurot ning hiljem täiendavalt 7000 eurot, mis on rohkem kui AMS Investeeringud OÜ poolt väljastatud arved. Lisaks oli kokkuleppe p-s 2.1.1 kokku lepitud, et Osaühing Kauper võib jääda AMS Investeeringud OÜ-le võlgu kuni 25 000 eurot. Selles summas on hageja ka juba oma nõuet esitades tasaarvestust teostanud.
7.YY vastutab kostja tühjaks kantimise eest kohustuste täitmise vältimise eesmärgil, maksejõuetuse põhjustamise, pankrotiavalduse esitamata jätmise, võlausaldajate eelistamise ja raskete juhtimisvigade eest. Tegemist on käesoleva menetluse osas erapooliku isikuga.
8.SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ on tasunud OÜ-le TAD Logistics oma võlgnevuse 12 000 eurot. FlashTrade OÜ võlgnevuse 12 000 eurot tasus OÜ-le TAD Logistics kostja ning selles osas kuulub hageja nõue tasaarvestamisele. Kokkuleppe p-s 2.1.3 iii leppisid pooled eraldi kokku, et, kui need summad jäävad tasumata, „kasutab OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud õigust tasaarveldada nimetatud võlgnevus enda poolt XX-le või tema poolt näidatud kolmandale isikule välja makstavatest käesolevas lepingus lepitud summadest ja XX annab selleks käesoleva lepingu sõlmimisega loa.“ Pooled pidasid silmas, et kui hagejaga seotud äriühingute võlgnevused OÜ TAD Logistics ees jäävad täitmata, siis kostja kas tasub võlgnevused OÜ-le TAD Logistics või OÜ TAD Logistics loovutab talle need nõuded ning kostja seejärel tasaarvestab need nõuded oma võlgnevusega hageja ees.
9.Hageja nõude aluseks on konstitutiivne võlatunnistus, mille alusel on tekkinud hagejal uus nõue kostja vastu. Need nõude tekkimise asjaolud, mis toimusid enne konstitutiivse võlatunnistuse andmist, on lõppenud ega ole enam hageja nõude osad. Seetõttu ei ole kostjal võimalik tasaarvestada oma nõuet kolmanda isiku vastu hageja nõudega. Hageja nõue ei ole tekkinud mitte nõude loovutusest, vaid võlatunnistusest. Kostja nõue osaühingu Toom Kauplused vastu on lõppenud kokkuleppe p-ga 2.1.4. Kostja väidetav nõue osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) vastu oleks olnud tasaarvestuse õiguse tekkimise hetkeks aegunud.
10.Nõuete loovutamisega seonduv ei ole hageja nõude seisukohast oluline.
11.Kokkuleppes kirjeldatud kulutusi ei ole vaja tõendada. Need kulutused ei puutu käesolevasse vaidlusesse, sest hageja nõue põhineb konstitutiivsel võlatunnistusel, milline nõudealus on sõltumatu neist eeldustest, mis puudutasid n.ö alustehingut. Kui kohus leiab, et hageja nõude alus on deklaratiivne võlatunnistus, ei ole vaja hagejal tõendada, et kirjeldatud kulutused on tehtud. Deklaratiivse võlatunnistuse mõju on pöörata ümber tõendamiskoormist. Kostja vastuväited
12.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Kokkuleppe pooled ei ole seltsinguna tegutsenud ning poolte vahel ei ole seltsingulepingut sõlmitud. Hageja ei ole seltsingulepingu ja võlatunnistuse sõlmimist tõendanud. Põhjendamata on väide, mille kohaselt on kokkulepe ise võlatunnistus. Kokkulepe ei ole konstitutiivne ega ka deklaratiivne võlatunnistus. Kokkuleppest tulenevate kostja võimalike kohustuste tekkimine oli
2-16-12615 seotud kuue eeltingimusega. Kokkuleppe p-de 1.1, 1.4 ja 2.1.3 kohaselt pidi kostja kohustused täitma vaid juhul, kui eelnevalt olid täidetud järgnevad tingimused: (I) Osaühing Kauper kustutab üüri- ja kommunaalkulude võlgnevuse läbi AMS Investeeringud OÜ 10 000 euro ulatuses hiljemalt 1. oktoobril 2014 (kokkuleppe p 1.1). (II)
15.novembri 2014 seisuga ei ole osaühing Kauper kommunaalteenuste ja allüüri võlgnevuse kogusumma 25 000 eurot (kokkuleppe p 1.1). (III) Hageja ja/või Osaühing Toom Kauplused (pankrotis) ja/või osaühing Kauper ja/või Sumeonöö OÜ on ise või läbi tema poolt organiseeritud mistahes äriühingu kaudu hiljemalt 31. detsember 2014 lõpetanud igasuguse äritegevuse Merivälja tee 24 kinnistul, lõpetanud üürilepingu ja kolinud Merivälja tee 24 üüripinnalt ära ning üle andnud valduse peale kõikide kohustuste täitmist (kokkuleppe p 2.1.3 i). (IV) Hageja ja/või osaühing Toom Kauplused (pankrotis) ja/või osaühing Kauper ja/või Sumeonöö OÜ on ise või läbi tema poolt organiseeritud mistahes äriühingu kaudu hiljemalt 15. novembril 2014 likvideerinud Merivälja tee 24 ruumide kasutamisest tulenevad üüri- ja kommunaalteenustega seotud võimalikud mistahes võlgnevused kokkuleppe p-s 1.1 toodud tingimustel (kokkuleppe p 2.1.3 ii). (V) Hageja ja/või osaühing Toom Kauplused (pankrotis) ja/või osaühing Kauper ja/või Sumeonöö OÜ on ise või läbi tema poolt organiseeritud mistahes äriühingu kaudu hiljemalt Tallinna linna ja kostja vahel sõlmitava asjaõigusliku vahetuslepingu sõlmimise ajaks likvideerima võlad ka temaga seotud FlashTrade OÜ (pankrotis) ja SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ võlgnevuste põhivõla osas OÜ TAD Logistics ees summas a’ 12 000 eurot (s.o kokku 24 000 eurot) (kokkuleppe p 2.1.3 iii). (VI) Möödunud on kaks kuud Merivälja tee 24 ja Kloostri tee 6 kinnistute vahetustehingu järgselt toimuvast Merivälja tee 24 kinnistu müügist (kokkuleppe p 1.4).
14.Hagiavalduses on käsitletud ühte, kokkuleppe p-s 1.4 sätestatud eeltingimust. Muud tingimused jäid tähtaegselt täitmata. Seetõttu ei saanud kostjale kokkuleppest kohustusi tekkida.
15.Hageja poolt kohtule esitatud kostja endise juhatuse liikme YY 17. aprilli 2015 e-kirjal ei ole hageja poolt kirjeldatud tähendust. Erinevalt hageja poolt väidetust puuduvad YY poolt 13. novembril 2014 JM-le saadetud e-kirjas viited sellele, et YY edastab JM-le Merivälja tee 24 ruumide kasutamisega seotud võlgnevuse suuruse. Teiseks on tõendamata, et JM oli hageja esindaja. E-kirjavahetuse toimumise ajal puudus JM-l igasugune seos ka OÜ-ga Kauper. Kolmandaks, JM poolt 14. novembril 2014 YY-le saadetud e-kirjast järeldub, et kokkuleppe ps 1.1 sätestatud eeltingimus jäi tähtaegselt täitmata. Kokkuleppe allkirjastamise eelduseks oli osaühingu Kauper võlgnevuse täiendav vähendamine 10 000 euro võrra ja seda ei toimunud. Osaühing Kauper pole ajavahemikus 16. septembrist 2014 kuni 1. oktoober 2014 AMS Investeeringud OÜ-le mitte ühtegi makset teinud. Kui kokkuleppe pooled oleksid kokkulepet allkirjastades ühiselt leidnud, et osaühingu Kauper võlga on juba vähendatud, siis oleks kokkuleppe teksti ka vastavalt muudetud. Seda ei tehtud.
2-16-12615
16.Asjakohatud on hageja viited sellele, et osaühing Kauper võimalik täiendav üürivõlg kuuluks tasaarvestamisele. Kokkulepe ei sisalda kostja kohustust sellise tasaarvestuse teostamiseks ning tasaarvestuse teostamine oleks VÕS § 197 lg-st 1 tulenevalt ka võimatu, kuna tegemist ei ole samade isikute vaheliste võlasuhtega.
17.Vaidlust ei ole, et kokkuleppe p-s 2.1.3 iii nimetatud isikud ei likvideerinud FlashTrade OÜ (pankrotis) ja SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ võlgnevust kokkulepitud ajaks. Sellel, et kostja nimetatud võlgnevuse 2016 ise tasus, ei ole kokkuleppe kontekstis tähtsust. See punkt sätestab kostja õiguse mitte kohustuse nõudeid tasaarvestada. Kostja ei ole seda õigust kasutanud. SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ võlgnevust tõendavad kostja poolt kohtule esitatud OÜ TAD Logistics juhatuse liikme kinnitus ja hageja poolt kohtule esitatud OÜ TAD Logistics raamatupidaja e-kiri.
18.Kokkuleppe kohaselt on hageja poolt kostja vastu esitatud nõue seotud hageja, Osaühing Toom Kauplused (pankrotis), Sumeonöö OÜ ja OÜ OGA VISION poolt väidetavalt tehtud kulutustega. Seega peaks hageja nõude aluseks olema reaalsed tehtud kulutused. Hageja ei ole selliste kulutuste tegemist tõendanud.
19.Hageja on omandanud loovutamisega nõude summas 383 649.90 eurot. Kokkuleppe p-s 1.2.4 sisalduv nõude loovutamise kokkulepe ei ole kehtiv. VÕS § 588 sätestatud keeldu rikkuv tehing on TsÜS §-st 87 tulenevalt tühine. Kokkuleppe p 1.2.5 kohaselt on hagejale nõude loovutanud ka Osaühing Kauper. Kokkuleppe p-dest 1.2.1, 1.2.2 ja 1.2.4 aga selgub, et OÜ-l Kauper ei ole tegelikult ühtegi nõuet, mida loovutada. Kolmandaks, kokkuleppe p 1.2.2 kohaselt on Sumeonöö OÜ-l ja OÜ-l OGA VISION kostja vastu ühine nõue summas 127 823.30 eurot. Ühisvõlausaldajad saavad neile kuuluvaid nõudeid loovutada ainult ühiselt. Kokkuleppe p-st 1.2.4 nähtub, et hagejaga sõlmitud nõude loovutamise kokkuleppe pooleks on ainult üks ühisvõlausaldaja – Sumeonöö OÜ. Seega ei saanud hageja omandada Sumeonöö OÜle ja OÜ-le OGA VISION ühiselt kuuluvat 127 823.30 euro suurust nõuet.
20.Kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu hagiavalduses kirjeldatud nõue, siis tuleb see 378 997.54 euro ulatuses tasaarvestada kostja nõuetega osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) ja hageja vastu. Kostja nõuet on osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud summas 338 675.88 eurot. Juhul, kui kohus hagi rahuldab, soovib kostja hageja nõude tasaarvestada oma nõudega järgnevalt. Kõigepealt tasaarvestab kostja 1. mail 2011 sõlmitud rahaliste vahendite tagamise lepingust tulenevad nõuded Osaühing Toom Kauplused (pankrotis) vastu kogusummas 174 031.21 eurot. Seejärel tasaarvestab kostja 22.12.2010 sõlmitud laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded Osaühing Toom Kauplused (pankrotis) vastu 81 615,39 euro ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena lõppeb Osaühing Toom Kauplused (pankrotis) poolt hagejale loovutatud nõue tervikuna. Samuti lõppeb tervikuna 1. mail 2011 sõlmitud rahaliste vahendite tagamise lepingust tulenev kostja nõue Osaühing Toom Kauplused (pankrotis) vastu. Täiendavalt lõppeb 81 615.39 euro ulatuses ka 22. detsembril 2010 sõlmitud laenu- ja käenduslepingust tulenev kostja nõue Osaühing Toom Kauplused (pankrotis) vastu. Alternatiivse tasaarvestuse järgselt võlgneks Osaühing Toom Kauplused (pankrotis) kostjale
22.detsembril 2010 sõlmitud laenu- ja käenduslepingu alusel jätkuvalt 83 029.28 eurot.
2-16-12615
21.Kostjal on hageja vastu vastuhagis kirjeldatud nõue kogusummas 204 966,33 eurot. Arvestades kostja alternatiivset tasaarvestusavaldust, millega kostja tasaarvestas hageja poolt osaühingult Toom Kauplused (pankrotis) omandatud nõudega 81 615.39 euro ulatuses ka enda
22.detsembril 2010 sõlmitud laenu- ja käenduslepingust tuleneva nõude osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) vastu, oleks kostjal täiendavalt samast lepingust tulenev 123 350.94 euro suurune nõue hageja vastu. Tasaarvestuse tulemusena väheneks hageja poolt kostja vastu esitatud nõue veel 123 350.94 euro võrra. Lisaks tuleks hageja nõudest kokkuleppe p 2.1.1 alusel täiendavalt maha arvata 25 000 eurot ja kokkuleppe p-s 2.1.3 iii sätestatud kostja õiguse alusel 24 000 eurot. Kostja vastuhagi
22.Kostja esitas 21. detsembril 2016 hageja vastu vastuhagi, mille esemeks oli põhinõue summas 128 347 eurot, intressinõue 11 551.23 eurot, 20. detsembri 2016 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 65 068.10 eurot ning viivis 0,05 % päevas alates 21. detsembrist 2016 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
23.Vastuhagi kohaselt sõlmisid kostja, osaühing Toom Kauplused, YY ja hageja 22. detsembril 2010 laenu- ja käenduslepingu (leping). Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus kostja andma osaühingule Toom Kauplused laenu kuni 319 558.24 eurot. Samas punktis lepiti kokku, et laenusumma kantakse osaühingu Toom Kauplused arveldusarvele üle osade kaupa vastavalt kokkuleppele. Lepingu alusel andis kostja osaühingule Toom Kauplused laenu kokku summas 128 347 eurot. Vastavalt lepingu p-le 2.3 kohustus osaühing Toom Kauplused tasuma kostjale laenusummalt intressi 1% kuus igakuiselt kuu 22. kuupäeval alates jaanuarist 2011. Ajavahemiku 23.detsember 2010 kuni 22. märts 2011 eest tasus osaühing Toom Kauplused kostjale intressi kokku summas 2 348.50 eurot. Alates 23. märtsist 2011 kohustus osaühing Toom Kauplused laenusummalt 128 347 eurot tasuma intressi 1 283.47 eurot kuus, mis moodustab ajavahemiku 23. märts 2011 kuni 22. detsember 2013 eest kokku 42 354.51 eurot. Osaühing Toom Kauplused tasus eelviidatud perioodi eest ise ja kolmanda isiku (osaühing Kauper) kaudu intressi kokku summas 30 803.28 eurot. Intressid on tasumata summas 11 551.23 eurot. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus osaühing Toom Kauplused saadud laenu ja intressid kostjale täielikult tasuma hiljemalt 22. detsembriks 2013. Selleks tähtpäevaks osaühing Toom Kauplused laenu ja intressi ei tasunud. Lepingu p-st 2.4.1 tulenevalt kohustus osaühing Toom Kauplused laenusumma või intresside mittetähtaegse tasumise korral tasuma kostjale viivist 0,05 % tasumata makselt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Ajavahemikus 23. detsember 2013 kuni 14. mai 2014 on osaühing Toom Kauplused osaühingu Kauper kaudu tasunud kostjale täiendavalt 5 133.88 eurot. Selle summa ulatuses luges kostja vastavalt lepingu p-le 2.4.3 tasutuks sissenõuatavaks muutnud viivised. Alates laenusumma sissenõutavaks muutumisest kuni käesoleva hagi esitamiseni, s.o ajavahemikul 23. detsember 2013 kuni 20. detsember 2016, on osaühingul Toom Kauplused tasumata viivised kogusummas 65 068.10 eurot. Eeltoodust tulenevalt võlgneb osaühing Toom Kauplused lepingu alusel kostjale kokku 204 966.33 eurot. Summa koosneb tagastamata laenust 128 347 eurot, tasumata intressist 11 551.23 eurot ja tasumata viivistest 65 068.10 eurot.
2-16-12615
24.Lepingu p 8 kohaselt kohustus hageja juhul, kui osaühing Toom Kauplused ei täida lepingust tulenevaid kohustusi, tasuma kostjale osaühing Toom Kauplused eest tagastamata laenusumma, intressid ja viivised kogu ulatuses. Pooled leppisid samas lepingu punktis kokku, et käendus on tagasivõtmatu ning käendatava summa ülempiir määramata. Osaühing Toom Kauplused laenusummat, intresse ega viiviseid kostjale tasunud ei ole. Hageja vastuväited vastuhagile
25.Hageja vastuhagi ei tunnista. Käendusleping on tühine. 50% suuruse osaluse omamine põhivõlgnikuks olevas äriühingus ei ole piisav, et lugeda füüsilise isiku poolt sõlmitud käendusleping mitte tarbijakäenduseks.
26.Käenduslepingu täitmise nõudmise tingimus ei ole täidetud. Käenduslepingus on kokku lepitud, et käendajad kohustuvad nõuded täitma juhul, kui laenusaaja lepingust tulenevaid kohustusi ei täida. Käendaja vastutuse olemasolu ning ulatust ei ole seega võimalik tõendada enne, kui osaühing Toom Kauplused (pankrotis) pankrotimenetlus on lõppenud. Isegi kui kostjal oleks õigus tasaarvestada hageja nõudega oma väidetav laenu- ja käenduslepingust tulenev nõue osaühing Toom Kauplused (pankrotis) ja hageja vastu, siis lõppeksid nõuded tasaarvestamise õiguse tekkimise hetkest alates. Kostja nõue moodustuks põhinõudest 128 347 eurot, intressidest 11 551.23 ja viivistest perioodi 23. detsember 2013-10. november 2015 eest, mis on 39 017.49 eurot. Kokku oleks kostja nõue 11. novembri 2015 seisuga olnud 178 915.72 eurot.
27.Kokkulepitud viivis ületab mõistlikku suurust.
28.Kostjal ei ole hageja vastu käenduslepingust tulenevat nõuet, kuna esiteks ei ole tal põhinõuet osaühingu Toom Kaupluste vastu ning käendus on aktsessoorne tagatis. Teiseks ei saa kostjal samal põhjusel (kokkuleppega kõigi varasemate pooltevaheliste nõuete lõppenuks lugemine) olla nõudeid hageja enda vastu. Nõuete loovutamine ei ole käesoleval juhul oluline, kuna tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, mis tähendab, et kokkuleppega tekkis uus nõue, mis on hagejal kostja vastu. Kolmanda isiku seisukoht
29.YY (kolmas isik) leiab, et vastuhagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud palus kolmas isik jätta hageja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
30.Harju Maakohus rahuldas 3. veebruari 2020. a otsusega hagi, jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel menetluskulud jäid kolmanda isiku enda kanda.
31.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled seoses põhihagiga järgmiste asjaolude üle:
2-16-12615 -
-
22.detsembril 2010 sõlmisid kostja (laenuandja), osaühing Toom Kauplused (laenusaaja), YY (käendaja 1) ja hageja (käendaja 2) laenu- ja käenduslepingu;
1.mail 2011 sõlmisid kostja ja osaühing Toom Kauplused rahaliste vahendite tagamise lepingu;
6.oktoobril 2014 sõlmisid kostja, AMS Investeeringud OÜ, Sumeonöö OÜ, OÜ OGA VISION, osaühing Toom Kauplused, osaühing Kauper, YY ja hageja kokkuleppe, mis kannab pealkirja “Seltsingu kokkulepped ja seltsinglaste otsus seltsingu lõpetamise tingimuste kohta“ (kokkulepe, I kd, tl 10-14); Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2015 määrusega (tsiviilasjas nr 2-13-61649) kuulutati välja osaühingu Toom Kauplused pankrot; Tallinna linn sai Kloostri tee kinnistu omanikuks 30. septembri 2015 kinnistamisavalduse alusel; kostja sai Merivälja tee 24 korteriomandi omanikuks samuti 30. septembri 2015 kinnistamisavalduse alusel;
10.juunil 2016 edastas hageja kostjale nõudekirja, milles palus täita 6. oktoobri 2014 kokkuleppest tulenevad kohustused 10 päeva jooksul; kostja oma kohustusi täitnud ei ole.
32.Pooltel on vaidlus selle üle, kas nende vahel on lepingust (võlatunnistusest) tulenev võlasuhe. Kui poolte vahel on lepinguline võlasuhe, vaidlevad pooled edasi selle üle, kas kostjale on lepingust kohustusi tekkinud (st kas kokkuleppest tulenevad eeltingimused on täidetud) ja kas hageja on kulutuste tegemist tõendanud. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on õigus hageja nõue vähemalt 378 997.54 euro ulatuses tasaarvestada.
33.Kohtu hinnangul on 6. oktoobri 2014 kokkulepe käsitletav konstitutiivse võlatunnistusena. Kokkuleppest nähtuvalt oli poolte ühiseks eesmärgiks seltsingu lõpetamine ja sellega seonduva varalise olukorra lõplik lahendamine endiste seltsinglaste vahel. Veel nähtub kokkuleppest, et poolte vahel oli varasemaid erinevaid, erinevatele isikutele kuuluvaid ning erinevatest alustest tulenevaid nõudeid, mille pinnalt luuakse endiste seltsinglaste omavaheliste suhtele lõpetamiseks uus nõue uute eelduste ja tähtaegadega. Kokkuleppest nähtub poolte tahe ja eesmärk luua uus abstraktne kohustus. Pooled ei kirjelda põhjalikult varasemaid kohustusi. Pooled kinnitavad, et osad kokkuleppe pooled on ühise tegevuse käigus teinud kulutusi ja võtnud kolmandate isikute ees kohustusi. Pooled ei räägi enne kokkuleppe sõlmimist tekkinud nõudealusest, mille kohaselt peaks kostja need kulutused hüvitama, tähtaegadest, sissenõutavaks muutumisest vms. Selles, et ühise tegevuse õiglaseks lõpetamiseks tuleb kostjal hüvitada hagejale kokkuleppes märgitud rahasumma, lepivad kõik pooled kokku 6. oktoobri 2014 kokkuleppega. Asjaolu, et kokkuleppe tekstis viidatakse seltsingulepingule, ei tähenda, et viidatakse varasemate nõuete alustele.
34.Kohtu hinnangul on kõik kostja poolt hagejale raha maksmise eeldused täidetud. Kostja 17. aprilli 2015 e-kirjast hagejale nähtub kinnitus, et kostjal pole kavatsust oma kohustustest möödahiilimiseks äriühingut maksejõuetusse viia ning äriprojektide õnnestumisel toimuvad arveldused asjaõiguslepingu järgselt kahe kuu jooksul vaidlusealuse kokkuleppe kohaselt.
2-16-12615
35.Kokkuleppe p-st 2.1.1 tuleneva kohustuse summa 25 000 eurot on hageja oma nõudest maha arvestanud hagiavalduses. Seega on kokkuleppe see punkt täidetud.
36.Kokkuleppe p-i 2.1.3 i järgi pidi hageja ja/või Osaühing Toom Kauplused ja/või Osaühing Kauper ja/või Sumeonöö OÜ ise või läbi oma – tema poolt organiseeritult mistahes äriühingu kaudu hiljemalt 31. detsembril 2014 lõpetama igasuguse äritegevuse kinnistul aadressil Merivälja tee 24, lõpetama üürilepingu ja kolima Merivälja tee 24, Tallinn üüripinnalt ära ning üle andma valduse peale kõikide kohustuste täitmist. Hageja on esitanud tõendina JM (AS SAME-SPORT endine nõukogu liige ja Osaühing Kauper endine juhatuse liige) 1. juuni 2017 kinnituse, milles kinnitatakse, et Pirita Linnaosa Valitsuse esindaja juuresolekul täideti 2014. a novembris 6. oktoobril 2014 sõlmitud “Seltsingu kokkulepped ja seltsinglaste otsus seltsingu lõpetamise tingimuste kohta“ dokumendi p-s 2.1.3 i kokkulepitu. Samuti on hageja esitanud MP (Pirita Linnaosa Valitsuse eelarve juhtivspetsialist) 5. juuni 2017 e-kirja, millest nähtub, et AMS Investeeringud OÜ ja Pirita Linnaosa Valitsuse vaheline 11. juuni 2010 sõlmitud äriruumi üürileping nr 210 lõpetati 31. novembril 2014. Veel nähtub samast e-kirjast, et AMS Investeeringud OÜ ja Pirita Linnaosa Valitsuse esindajate juuresolekul anti üüriruumides tegutsenud kaupluste (Kauper) ja pagaritöökoja inventarist vabastatud ning üürniku poolt paigaldatud teisaldatavatest ehitus- ja elektrimaterjalidest tühjaks tehtud ruumid üle rendileandjale ning Pirita Linnaosa Valitsusel pretensioone AMS Investeeringud OÜ-le ei ole. Seega on kokkuleppe p-s 2.1.3 i sätestatud tingimus täidetud. Lisaks nähtub tsiviilasjas nr 217-3279 (milles vaieldaks sama nõude olemasolu üle) esitatud kostja määruskaebuse vastuse p-st 11.3, et kostja pole vaidlustanud asjaolu, et hiljemalt 31. detsembril 2014 olid hagejaga seotud äriühingud lõpetanud äritegevuse kinnistul Merivälja tee 24 ning üüripinna üle andnud.
37.Kokkuleppe p 2.1.3 ii järgi pidi hageja ja/või osaühing Toom Kauplused ja/või osaühing Kauper ja/või Sumeonöö OÜ ise või läbi tema poolt organiseeritult mistahes äriühingu kaudu hiljemalt 15. novembril 2014 likvideerima Merivälja tee 24, Tallinn ruumide kasutamisest tulenevad üüri- ja kommunaalteenustega seotud võimalikud mistahes võlgnevused lepingu p-s 1.1 toodud tingimustel. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et YY kostja esindajana teatas
13.novembril 2014 hageja esindajale JM-le, et ruumide kasutamisest tulenevate nõuete kogusumma on 37 813,69 eurot ning 14. novembril 2014 tasuti summa kogu ulatuses.
38.Kostja väidete kohaselt ei ole kokkuleppe p 2.1.3 ii täidetud. Kostja on esitanud YY (AMS Investeeringud OÜ juhatuse liige) 22. märtsi 2017 tõendi osaühingu Kauper üürivõla kohta. Kohtu hinnangul on see tõend teiste asjas esitatud tõenditega vastuolus ning seetõttu ebausaldusväärne. Kokkuleppe pooled on 6. oktoobril 2014 kirjalikult kokku leppinud, et 10 000 euro tasumine hiljemalt 1. oktoobril 2014 oli eelduseks juba kokkuleppe sõlmimisel. Samuti on vastuoluline YY hilisem kinnitus, et osaühingu Kauper võlgnevus ei olnud 15. novembri 2014 seisuga väiksem kui 25 000 eurot ning osaühing Kauper on endiselt AMS investeeringud OÜ-le võlgu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et YY teatas 13. novembril 2014 hagejale, et ruumide kasutamisest tulenevate nõuete kogusumma on 37 813,69 eurot ning 14. novembril 2014 tasuti see summa kogu ulatuses. Pärast AS-i SAME-SPORT 14. novembril 2014 maksete tegemist, ei ole kostja ega AMS Investeeringud OÜ kordagi osaühingult Kauper
2-16-12615 ega hagejalt võlgade tasumist nõudnud. See kinnitab kaudselt, et võlgnevus likvideeriti 14. novembril 2014.
39.Kostja on tõenditena esitanud AMS Investeeringud OÜ poolt perioodil 30. aprill 2014 kuni 16. oktoober 2014 osaühingule Kauper esitatud arved kogusummas 76 203.97 eurot, mis olid väidetavalt 14. oktoobri 2014 seisuga tasumata, ning AMS Investeeringud OÜ arvelduskonto väljavõtte, millest peaks nähtuma, et ajavahemikus 16. september 2014 kuni 1. oktoober 2014 ei teinud osaühing Kauper AMS Investeerignud OÜ-le ühtegi makset. AMS Investeeringud OÜ arvelduskonto väljavõttest nähtub, et enne 1. oktoobrit 2014 on osaühing Kauper teinud ülekandeid kokku summas 50 380.30 eurot (oluliselt rohkem kui 10 000 eurot). Täiendavalt tasus AS SAME-SPORT e-kirjavahetuses YY-lt saadud juhtnööride alusel 14. novembril 2014 osaühing Kauper võlgnevuse katteks 37 813.69 eurot. Arvestades, et AS-ile SAME-SPORT seltsingu kokkulepetest mingeid kohustusi ei tulenenud, viitab selgitus osaühing Kauper kohustuste täitmisele. Seega on osaühing Kauper võlgade katteks 15. novembri 2014 seisuga makstud kokku 88 193.99 eurot. AS SAME-SPORT tasus tähtaegselt kokkuleppe alusel täpselt selle summa, mille YY nii AMS Investeeringud OÜ kui ka kostja esindajana JM-le teatas.
40.Kokkuleppe p 2.1.3 iii järgi pidi hageja ja/või osaühing Toom Kauplused ja/või osaühing Kauper ja/või Sumeonöö OÜ ise või läbi oma – tema poolt organiseeritult mistahes äriühingu kaudu hiljemalt Tallinna linna ja kostja vahel sõlmitava asjaõigusliku vahetuslepingu sõlmimise ajaks likvideerima võlad ka temaga seotud FlashTrade OÜ (pankrotis) ja SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ võlgnevuste põhivõla osas OÜ TAD Logistics ees summas à 12 000 eurot. Hageja on esitanud tõendina OÜ TAD Logistics raamatupidaja 3. mai 2016 e-kirja hagejaga seotud äriühingute raamatupidajale, milles kinnitatakse, et 2016. a märtsi seisuga on FlashTrade OÜ ja SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ võlgnevused tasutud ning SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ-l on ettemaks 212.72 euro ulatuses. Kostja väitel ei vähendanud FlashTrade OÜ (pankrotis) ja SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ kokkuleppe p-s 2.1.3 iii sätestatud tähtaja jooksul oma võlga. Kostja esitas OÜ TAD Logistics (juhatuse liige Toomas Varjund) 20. märtsi 2017 vastuse. Seejuures selgitas kostja, et tema tasus selle summa 2016. a OÜ-le TAD Logistics. Vastavalt kokkuleppe p 2.1.3 iii teisele lausele, on pooled kokku leppinud, et kui võlgnevused (12 000 eurot + 12 000 eurot) jäävad kokkulepitud ajaks likvideerimata, kasutab kostja õigust tasaarveldada nimetatud võlgnevus enda poolt hagejale või tema poolt näidatud kolmandale isikule välja makstavatest käesolevas lepingus lepitud summadest ja hageja annab selleks lepingu sõlmimisega nõusoleku. Kohus nõustus hagejaga, et selle tingimuse täitmata jätmine ei välistaks hageja nõuet, vaid vähendaks seda 24 000 euro võrra. Hageja poolt esitatud raamatupidaja 3. mai 2016 e-kirjast nähtub, et 15. märtsil 2016 laekus OÜ TAD Logistics pangakontole kostja poolt 24 000 eurot selgitusega “Flach Trade OÜ ja SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ võlgnevuse eest“. Seega teostas kostja vastavalt kokkuleppe nimetatud punktile tasaarvestust. Samas on hageja selgitanud, et kostja tasaarvestas ja tasus võlgnevuse suuremas ulatuses kui võlgnevus eksisteeris ning summat, mida kostja OÜle TAD Logistics üle maksis, ei ole võimalik hageja nõudega tasaarvestada. Hageja on menetluses tunnistanud, et FlashTrade OÜ võlgnevuse 12 000 eurot tasus OÜ-le TAD Logistics kostja ning selles osas kuulus hageja nõue tasaarvestamisele. Hageja on ka 12 000 euro osas hagi tagasi võtnud. Seega on pooltel vaidlus ülejäänud 12 000 euro üle. Kuna kokkuleppe p
2-16-12615 2.1.3 iii esimeses lauses on viidatud kokkuleppe sõlmimise seisuga (6. oktoober 2014) juba tekkinud võlgadele, mis tuleb likvideerida, on hageja kohtu hinnangul tõendanud, et SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ tasus OÜ-le TAD Logistics ise oma võlgnevuse 12 000 eurot. Seda ei lükka ümber paljasõnaline OÜ TAD Logistics (juhatuse liige Toomas Varjund)
20.märtsi 2017 vastus.
41.Veel vaidlevad pooled kokkuleppest nähtuvate nõuete loovutamise üle ning asjaolu üle, kas hageja peab kokkuleppes kirjeldatud kulutusi tõendama. Kohtu arvates ei ole nõuete loovutamine oluline, kuna poolte vahelise kokkuleppe näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. 6. oktoobri 2014 kokkuleppega tekkis uus nõue, mis on hagejal kostja vastu ning seda nõuet ei ole kellelgi loovutatud. Hagejal ei tule kokkuleppes kirjeldatud kulutusi tõendada. Kostjal oli võimalik esitada vastunõue konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud (VÕS § 1028 lg 1). Kostja pole sellist vastuhagi kohtule esitanud.
42.Maakohus rahuldas põhihagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 446 469.90 eurot ja otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 145 219.22 eurot ning alates
4.veebruarist 2020 viivise protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
43.Kohtu hinnangul ei ole kostjal võimalik tasaarvestada oma nõuet kolmanda isiku (osaühing Toom Kauplused (pankrotis) vastu hageja nõudega. Hageja nõude aluseks on konstitutiivne võlatunnistus, millega loodi hageja ja kostja vahel uus iseseisev lepinguline võlasuhe. Abstraktse võlatunnistuse spetsiifiline ja olulisim omadus on selle konstitutiivne (õigustloov) mõju. Selliselt rajab võlatunnistus uue alustehingust sõltumatu kohustuse, luues võlausaldajale iseseisva nõudealuse. Lisaks on 6. oktoobri 2014 kokkuleppe p-s 2.1.4 kõik lepingus osalevad pooled tingimuslikult kinnitanud, et kostja, AMS Investeeringud OÜ, Sumeonöö OÜ, OÜ OGA VISION, osaühing Toom Kauplused, osaühing Kauper oma esindajate kaudu ja YY ja hageja füüsiliste isikutena, et mistahes nende poolt antud lepingus kajastatud seltsingulises tegevuses või muul moel enne käesoleva lepingu sõlmimist üksteisele tasutud või makstud summad, millede tasumine toimus seltsingutegevuses või sellega seonduvalt, loetakse tingimuslikult – ainult peale lepingu nõuetekohast täitmist vastastikku tasaarvestatuks ja/või vastastikused nõuded loetakse peale käesoleva lepingu nõuetekohast täitmist lõppenuks. Ühtlasi kinnitas nii Sumeonöö OÜ kui ka kõik teised lepingus osalevad isikud, et neil ei ole väljaspool lepingus kokkulepitut ja peale käesoleva lepingu täitmist enam mingeid vastastikuseid rahalisi pretensioone. Märgitust saab järeldada, et kokkuleppe punktiga 2.1.4 on kostja nõue osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) vastu lõppenud.
44.Hageja on täiendavalt vaidlustanud ka 01.05.2011 rahaliste vahendite tagamise lepingust tuleneva kostja leppetrahvinõude osaühing Toom Kauplused (pankrotis) vastu. Kohtu hinnangul on kostja VÕS § 159 lg 2 mõttes kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna ei ole teatanud leppetrahvinõude esitamisest mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist.
2-16-12615
45.Kostja poolt tehtud tasaarvestusavaldus on õiguslikult mõjutu ning hageja nõue kostja vastu ei ole VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestusega lõppenud.
46.Kohtu hinnangul ei ole vaidlusalune käendusleping VÕS § 143 lg-st 2 lähtuvalt tühine. Samuti ei ole käenduslepingu tühine teise käendaja (kolmanda isiku) suhtes. Kohtu hinnangul pole tegemist tarbijakäenduslepinguga. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et käenduslepingu täitmise nõudmise tingimus ei ole täidetud, kuna käendaja vastutuse olemasolu ning ulatust ei ole võimalik tõendada enne, kui osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) pankrotimenetlus on lõppenud. Põhivõlgniku pankrot käendaja(te) vastu nõude esitamist TsMS § 149 lg 2 järgi ei piira, kui sellise vastuväite esitamise võimaluses ei ole kokku lepitud käenduslepingus. Pooltevahelises käenduslepingus selles kokku lepitud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole vastuhagis esitatud aastatel 2011 ja 2012 sisenõutavaks muutunud intressinõuded aegunud.
47.Kohus on eelnevalt järeldanud, et kostja nõue osaühing Toom Kauplused (pankrotis) vastu on lõppenud, kuna mh laenu- ja käendusleping olid sõlmitud enne 6. oktoobri 2014 kokkulepet. Seetõttu on lõppenud ka käendus (VÕS § 153 lg 1 p 1) kostja vastuhagi rahuldamiseks puudub alus.
48.Kohus jättis põhihagiga seonduvad menetluskulud 2% ulatuses hageja kanda ning 98% ulatuses kostja kanda TsMS § 168 lg 4 ja § 162 lg 1 alusel. Vastuhagiga seonduvad menetluskulud jäid kostja kanda. Apellatsioonkaebus
49.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi.
50.Kokkuleppe õigusliku kvalifitseerimisega seonduvalt vaidlesid hageja ja kostja maakohtus eelkõige selle üle, kas kokkuleppe poolte vahel oli seltsingulepingul rajanev võlasuhe ning kas kokkulepe on käsitletav (konstitutiivse või deklaratiivse) võlatunnistusena. Maakohus jättis seltsingulepingu sõlmimise küsimuses seisukoha võtmata. Kokkuleppe pooled ei ole seltsinguna tegutsenud ning kokkuleppe poolte vahel ei ole seltsingulepingut sõlmitud. Hageja ei ole seltsingulepingu sõlmimist ka tõendanud. Seltsingu olemasolu tuvastamisel on asja õige lahendmaise seisukohast oluline tähendus, sest kui poolte vahel tegelikult seltsingulepingut ei olnud, siis on kokkulepe näilik. Hagejal ei saa kostja vastu olla tühisest tehingust tulenevat nõuet. Seltsingulepingu olemasolu küsimuses seisukohta võtmata ei olnud maakohtul võimalik kokkulepet õiguslikult kvalifitseerida.
51.Kostja hinnangul pole hageja ja kostja vaheline kokkulepe ei konstitutiivne ega deklaratiivne võlatunnistus. Maakohus on kokkulepet kvalifitseerides kohaldanud VÕS §-i 30 valesti ja hinnanud tõendeid puudulikult. Lisaks on maakohtu otsus selles osas nõuetekohaselt põhjendamata. Maakohtu otsuses puudub VÕS § 30 kohaldamise eeldusi, VÕS § 30 rakendamist selgitavat kohtupraktikat ning maakohtule esitatud tõendeid siduv arutluskäik.
2-16-12615 Otsusest ei selgu, millistes kokkuleppe punktides konstitutiivne võlatunnitus sisaldub ning kelle vahel konstitutiivsel võlatunnistusel rajanev võlasuhe tekkis.
52.Hageja ei ole konstitutiivse võlatunnistuse olemasolu tõendanud. Kokkuleppe tekstist nähtub, et see on seotud kokkuleppe poolte vahelise väidetava seltsingulepinguga. Hageja on nõuet põhjendades avaldanud, et pooltevahelistes suhetes oli varasemalt erinevaid, erinevatele isikutele kuuluvaid ning erinevatest alustest tulenevaid nõudeid, mille pinnalt kokkulepe sõlmiti. Lisaks nähtub hageja 9. mai 2017 menetlusdokumendi punktis 2.15 märgitust, et kokkulepe on seotud aluskohustusega, milleks on seltsingu lõppemisega seotud vara jaotamisest tekkiv panuste hüvitamiskohustus. Seega polnud hageja enda väidete kohaselt kokkuleppe eesmärgiks uue iseseisva kohustuse loomine, vaid erinevate juba olemasolevate kohustuste koondamine ühte dokumenti. See, et panuste hüvitamise kohustus tekkis alles seltsingu lõppemisega, et muuda kokkulepet konstitutiivseks võlatunnistuseks.
53.Kostjale ei ole kokkuleppest kohustusi tekkinud. Maakohus on kostja kohustuste tekkimise eelduste olemasolu valesti tuvastanud. Kokkuleppest tulenevate kostjate kohususte tekkimise eeldused jäid täitmata.
54.Vaidlust ei ole, et Kokkuleppe punkti 2.1.3 alapunktis i sätestatud eeldus on täidetud. Kõik ülejäänud eeldused on aga täitmata.
55.Kokkuleppe punkt 1.1 ja punkti 2.1.3 alapunkt ii tingimused pole täidetud kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel. Osaühing Kauper ei vähendanud oma võlgnevust AMS Investeeringud OÜ ees enne 2014. a 1. oktoobrit 10 000 euro võrra, osaühingu Kauper võlgnevus ei olnud 15. novembri 2014 seisuga väiksem kui 25 000 eurot ning osaühing Kauper on jätkuvalt AMS Investeeringud OÜ-le võlgu. Maakohus jättis põhjendamata, miks tuleb AMS Investeeringud OÜ kinnitus võlgnevuse tasumata jätmise kohta lugeda ebausaldusväärseks. AMS Investeeringud OÜ kinnituse ja maakohtu poolt viidatud teiste tõendite (YY ja JM ekirjavahetus ning Same-Sport AS-i maksekorraldused) vahel puudub kostja hinnangul vastuolu. Kokkuleppe punkti 1.1 järgi oli kokkuleppe allkirjastamise ja sellest tulenevate kohustuste tekkimise eelduseks osaühingu Kauper võla vähendamine 10 000 euro võrra hiljemalt 1. oktoobril 2014. Ei oma tähtsust, et kokkuleppe sõlmimise kuupäevaks on märgitud 6. oktoober 2014. Kui pooled oleksid kokkulepet allkirjastades ühiselt leidnud, et Osaühing Kauper võlga on juba vähendatud ja vastav eeltingimus ei ole seetõttu enam asjakohane, siis oleks kokkuleppe teksti ka muudetud. Seda ei tehtud. Osaühing Kauper ei ole ajavahemikus 16. september 2014 kuni 1. oktoober 2014 AMS Investeeringud OÜ-le ühtegi makset teinud.
56.Maakohus järeldas, et 15. novembri 2014 seisuga oli osaühingu Kauper võlgade katteks AMS Investeeringud OÜ-le tasutud kokku 88 193.99 eurot. Kostja esitas osaühingu Kauper 76 203.97 euro suuruse võlgnevuse tõendamiseks maakohtule kokku 7 arvet. AMS Investeeringud OÜ arvelduskonto väljavõttest nähtub, et osaühingu Kauper ei ole ajavahemikus 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2014 nende arvete tasumiseks AMS Investeeringud OÜ-le mitte ühtegi makset teinud. Osaühing Kauper on selles ajavahemikus tasunud arveid nr 20130033, 20130034, 20130035, 20140001, 20140002, 20140004 ja 20140007, 20130037 ja 20140015, mille tasumata jätmisele pole kostja tuginenud.
2-16-12615
57.Kokkuleppe punkti 2.1.3 alapunktis iii sätestatud kohustuste täitmata jätmist põhjendab kostja kokkuvõtlikult järgmiselt. Osaühingu TAD Logistics kinnitus ja hageja poolt kohtule esitatud Osaühingu TAD Logistics raamatupidaja e-kiri tõendab, et kohustus oli täitmata. Kohtule esitatud dokumentaalset tõendit ei saa arvestamata jätta põhjendusega, et tõend on paljasõnaline. Erinevalt maakohtu poolt tuvastatust ei ole kostja Flashtrade OÜ ja Scandinavian Furniture OÜ võlgnevust tasudes kokkuleppest tulenevaid kohustusi täitnud ega kokkuleppe punkti 2.3.1 alapunkti iii teises lauses märgitud tasaarvestusi teostanud.
58.Hageja ei ole 383 649.90 euro suurust nõuet loovutusega omandanud. Maakohus jättis kostja sellekohase vastuväite põhjendamatult arvestamata. Maakohus ei ole otsuses selgitanud, miks tuleb hageja nõude tekkimise asjaolusid hinnata hageja poolt hagiavalduses avaldatust erinevalt. Maakohus jättis otsuse tegemisel kokkuleppe punktid 1.2.5 ja 2.1 põhjendamatult kohaldamata. Maakohtu otsusest ei selgu, millises kokkuleppe punktis kostja poolt väidetavalt antud konstitutiivne võlatunnistus välistab nõude loovutusega seotud kostja vastuväidete arvestamise. Samuti ei ole maakohus selgitanud, milline uus nõue ja kelle suhtes kokkuleppe alusel tekkis.
59.Maakohus jättis kokkuleppes kirjeldatud kulutustega seotud kostja vastuväited põhjendamatult arvestamata. Asja õigeks lahendamiseks tulnuks selgitada välja, kas kokkuleppes kirjeldatud kulutused on tegelikult tehtud või mitte, sõltumata kokkuleppe õiguslikust kvalifikatsioonist. Maakohtu otsuse kohaselt pidanuks kostja kokkuleppes kirjeldatud kulutuste vaidlustamiseks esitama hageja vastu vastuhagi võlatunnistuse tagastamise nõudes. Maakohtu selline seisukoht on üllatav.
60.Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata kostja õiguse tasaarvestada hageja nõue kostja nõudega osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) vastu. Kokkuleppe punktides 1.2.1, 1.2.5 ja 2.1 ning hagiavalduse punktides 1.3 ja 1.4 märgitust nähtub, et hageja on 255 646.60 euro suuruse osa oma nõudest omandanud osaühingult Toom Kauplused (pankrotis). VÕS § 171 lg 3 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Kokkuleppe punkt 2.1.4 ei mõjuta kostja õigust nõudeid tasaarvestada.
61.Hagejal ei ole kostja vastu viivisenõuet, sest ilma põhinõudeta ei saa viivisenõue eksisteerida. Vastustaja seisukoht
62.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kolmanda isiku seisukoht
63.Kolmas isik leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja vastuhagi tuleb rahuldada.
2-16-12615
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
64.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
65.Kolleegiumi arvates asus maakohus õigesti seisukohale, et hagi tuleb VÕS § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel rahuldada, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus saab selle minetuse kõrvaldada. Vastuhagi on jäetud õigesti rahuldamata. Kolleegium kvalifitseerib esmalt pooltevahelise võlasuhte (I), seejärel hindab eeldusi kostja kohustuse tekkimiseks ja kostja vastuväiteid nõudele (II), viivisega seonduvat (III) ja vastuhagi (IV). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluskuludega seotud otsustused (V). I
66.Pooled ei vaidle järgmiste maakohtu tuvastatud asjaolude üle ning ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks: •
• • •
6.oktoobril 2014 sõlmisid kostja, AMS Investeeringud OÜ, Sumeonöö OÜ, OÜ OGA VISION, Osaühing Toom Kauplused, Osaühing Kauper, YY ja hageja lepingu, mis on pealkirjastatud “Seltsingu kokkulepped ja seltsinglaste otsus seltsingu lõpetamise tingimuste kohta“ (edaspidi leping vt I kd, tl 10-14); Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-61649 kuulutati välja osaühingu Toom Kauplused pankrot (vt III kd, tl 75-78);
6.oktoobril 2015 kanti Tallinna linn Kloostri tee kinnistu omanikuna kinnisturaamatusse (vt I kd, tl 15-17);
6.oktoobril 2015 kanti kostja Merivälja tee 24 korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse (vt I kd, tl 18-19);
67.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled esmalt selle üle, kas lepingu p-ides 1.2.3 ja 1.2.4 ja 2.1 sisalduv kostja kohustus maksta raha põhineb VÕS § 30 mõttes võlatunnistusel või mõnel muul lepingul. Maakohus leidis, et leping on tervikuna konstitutiivne võlatunnistus. Hageja leiab, et poolte vahel oli seltsing ning et seltsingu kokkulepped sisaldavad endas muu hulgas konstitutiivset võlatunnistust (V kd, tl 3). Kostja leiab, et kokkuleppe poolte vahel seltsingulepingut ei olnud. Kokkulepe ei ole kostja arvates ka konstitutiivne ega ka deklaratiivne võlatunnistus, vaid tavaline leping (vt IV, tl 99-105, VI, tl 11-19).
68.Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 36; 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 24). Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises ning missuguse sisuga võlatunnistust pooled soovisid sõlmida, tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut (Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas
2-16-12615 nr 3-2-1-147-15, p 13; 24. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 16). Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel (vt eespool viidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 28 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 18). Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (vt eespool viidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 18). VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus (eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13; vt ka Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, p 12).
69.Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus põhjendamiskohustust kvalifitseerides lepingu VÕS § 30 järgi konstitutiivseks võlatunnistuseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema ja kostja ühine tegelik tahe vaidlusaluse lepingu sõlmimisel oleks olnud luua iseseisev abstraktne kohustus. Sellisele tahtele ei osuta lepingu tekst (I kd, tl 10-14), milles ei ole viidatud sellele, et tegu võiks olla võlatunnistusega. Maakohus on nõustunud hagejaga, et vaidlusalusest lepingust nähtub poolte tahe ja eesmärk luua uus abstraktne kohustus, kuid ei ole viidanud konkreetsele kokkuleppele, milles see kohustus sisaldub. Samas märgib maakohus, et kokkuleppest nähtuvalt oli poolte ühiseks eesmärgiks seltsingu lõpetamine ja sellega seonduva varalise olukorra lõplik lahendamine endiste seltsinglaste vahel. Samuti viitab maakohus lepingus antud kinnitustele, et osad kokkuleppe pooled on ühise tegevuse käigus teinud kulutusi ja võtnud kolmandate isikute ees kohustusi ning leidnud, et kokkuleppega otsustati seltsinguvara jagamine selliselt, et hagejale jääb nõue kostja vastu, mis koosneb erinevate seltsinglaste erinevatest panustest. Maakohus märgib õigesti, et kokkuleppe pooled lepivad vaidlusaluse lepinguga kokku, et ühise tegevuse õiglaseks lõpetamiseks tuleb kostjal hüvitada kokkuleppes märgitud rahasumma.
70.Kuivõrd lepingupoolte ühise tegeliku tahte kohta ühtegi tõendit ei ole esitatud ning lepingut mõistliku isiku positsioonilt tõlgendades ei ole võimalik leida viidet, et tegu võiks olla võlatunnistusega, saab eelnevat arvestades VÕS § 29 lg 4 ja lg 5 p 4 järgi lepingust nähtuvalt järeldada, et tegemist on seltsingu lõpetamise lepinguga, kus pooled on leppinud kokku, millised õigused ja kohustused kellelgi seltsingu lõpetamisel on. Arvestades lepingu eesmärki sätestada tingimused seltsingu lõpetamiseks st kuidas täidetakse kohustused ja tagastatakse panused, ei oma kolleegiumi arvates tähtsust see, et pooled ei räägi lepingus enne kokkuleppe sõlmimist tekkinud nõudealustest, mille kohaselt peaks kostja kulutused hüvitama, tähtaegadest, sissenõutavaks muutumisest vms. Seega jääb vaidlusalune leping seltsingulepingu reguleerimisalasse. VÕS seltsingu lõpetamise sätted on dispositiivsed, mistõttu on selline kokkulepe lubatav.
71.Kolleegium leiab, et ülaltoodud lepingu tõlgendus on kooskõlas ka hageja väidetega. Kostja leiab, et seltsingulepingu lõpetamise kokkuleppe olemasolust ei saa seltsingulepingu sõlmimist automaatselt järeldada ning hageja ei ole seltsingulepingu sõlmimist ka tõendanud. Kostja väitel ei ole poolte vahel seltsingulepingut olnud. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja
2-16-12615 vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusalune leping on seltsingu tõendamiseks piisav, sest seal on pooled ise kokku leppinud, et oli seltsing (lepingu p 1.1). Soovides väita vastupidist, lasus seega kostjal esitada omapoolsed tõendid. Kostja on küll seltsingut eitanud, kuid ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaks alust lepingut teisiti kvalifitseerida. II
72.Kolleegium leiab, et vaatamata lepingu ebaõigele kvalifitseerimisele on õige maakohtu lõppjäreldus, et tuvastatud asjaoludel on kostjal lepingust tekkinud kohustus maksta hagejale raha. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega lepingust tulenevate kostja kohustuse eelduste tuvastamise kohta, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Maakohus on tõendeid nõuetekohaselt hinnanud ega ole eksinud TsMS § 232 tõendite hindamise reeglite vastu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
73.Vaidlust ei ole, et täidetud on lepingu p 2.1.3 alapunktis i sätestatud eeldus (äritegevuse lõpetamine Merivälja tee 24 kinnistul), kuid kostja hinnangul on ebaõige maakohtu järeldus, et täidetud on ka kõik ülejäänud kostja kohustuse täitmise eeldused.
74.Kostja leiab, et lepingu p.-is 2.1.3 alapunktis ii viitega p-ile 1.1 sätestatud tingimused kostja kohustuse tekkimiseks ei ole täidetud ning maakohus on eeltingimuste täitmise tuvastamisel tõendamisreegleid rikkunud.
75.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõendid viitavad sellele, et vaidlusaluse lepingu p 2.1.3 alapunktis ii viitega p-ile 1.1 sätestatud tingimused on täidetud. Maakohus tuvastas kostja kohustuse täitmise eeldusena lepingu p-is 1.1 toodud tingimustel osaühingu Kauper üüri- ja kommunaalkulude võlgnevuse kustutamise viidates tõenditele, millest nähtub, et osaühingu Kauper üüri- ja kommunaalkulude võlg on kostja esindaja näidatud ulatuses kolmanda isiku poolt AMS Investeeringud OÜ-le ära makstud (hageja esindaja JM [AS SAME-SPORT endine nõukogu liige ja osaühingu Kauper endine juhatuse liige] ja kostja esindaja YY vaheline kirjavahetus, millest nähtub, et viimane teatas 13. novembril 2014 JMle, et ruumide kasutamisest tulenevate nõuete kogusumma on 37 813.69 eurot; 14. novembri 2014 maksekorraldused, millest nähtub, et 37 813.69 eurot on AMS Investeeringud OÜ-le ära makstud ning JM 1. juuni 2017 kinnitusena pealkirjastatud kirjalik seletus, millest nähtub, et tema saatis 14. novembril 2014 e-kirja koos maksekorraldustega YY-le, et täita 6. oktoobril 2014 sõlmitud “Seltsingu kokkulepped ja seltsinglaste otsus seltsingu lõpetamise tingimuste kohta“ dokumendis kokkulepitud osaühingu Kauper kohustused AMS Investeeringud OÜ/Tallinna Linnavalitsuse ees ning maksekorraldustel näidatud summadega tasus AS SAMESPORT osaühingu Kauper võla AMS Investeeringud OÜ ees ja tasumisele kuuluva konkreetse võla suuruse teatas JMle AMS Investeeringud OÜ juhatuse liige YY (V kd, tl 10, 11-13, 72). Olgugi, et mõni ülalviidatud tõend üksinda võttes ei näita selgelt seda, et kolmas isik AS SAME-SPORT OÜ täitis osaühingu Kauper üüri- ja kommunaalkulude võla maksmise kohustuse seltsingu lõpetamise lepingu täitmiseks, siis kõik tõendid kogumis viitavad siiski sellele.
2-16-12615
76.Järeldust, et osaühingu Kauper üüri- ja kommunaalkulude võlg oli YY 13. novembril 2014 kirja kohaselt 37 813.69 eurot ja see maksti kolmanda isiku poolt AMS Investeeringud OÜ-le ära, ei lükka ümber YY 22. märtsil 2017 AMS Investeeringud OÜ nimel väljastatud tõend, millest nähtuvalt osaühing Kauper kui allüürnik ei vähendanud oma üüri- ja kommunaalmaksete võlgnevust 10 000 euro võrra, võlgnes seisuga 15. november 2014 üüri- ja kommunaalmaksete eest AMS Investeeringud OÜ-le 35 420.29 eurot ja on viimasele võlgu ka tõendi väljastamise ajal. Nimetatud dokument on koostatud kohtumenetluse kestel 2,5 a hiljem ajast, mil AS SAME-SPORT oli osaühing Kauper võla AMS Investeeringud OÜ-le ära maksnud ning ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus ei selgita, milliste konkreetsete tõenditega vastuolu tõttu on 22. märtsi 2017 AMS Investeeringud OÜ kinnitus ebausaldusväärne. Maakohtu otsusest nähtub, et tõend on vastuolus nii lepinguga, JM seletusest nähtuva ja YY enda varasema s.o 13. novembri 2014 kirjaga. Arvestades, et ruumide kasutamisest tulenevate nõuete suuruseks teatas YY 13. novembril 2014 37 813.69 eurot, milline summa maksti 14. novembril 2014 AMS Investeeringud OÜ-le ära, on YY AMS Investeeringud OÜ nimel antud 22. märtsi 2017 tõendist nähtuv kinnitus, et osaühingu Kauper võlg oli 15. novembri 2014 seisuga üüri- ja kommunaalmaksete eest AMS Investeeringud OÜle 35 420.29 eurot ja on jätkuvalt võlgu, vastuolus varasema teatega.
77.Kostja hinnangul ei ole AMS Investeeringud OÜ kinnituse ning maakohtu viidatud teiste tõendite vahel vastuolu, sest YY 13. novembril 2014 JM-le saadetud e-kirjas puuduvad igasugused viited sellele, et YY edastab Mettisele Merivälja tee 24 ruumide kasutamisega seotud võlgnevuse suuruse. Samuti puudus hageja väitel e-kirjavahetuse toimumise ajal JM-l igasugune seos osaühinguga Kauper. Kolleegium märgib, et maakohtu otsus rajaneb tõendite kogumis hindamisel, ning maakohus ei ole teinud järeldust osaühingu Kauper kohustuste täitmise kohta üksnes JM ja YY kirjavahetuse pinnalt (vt otsuse p 75). Samuti ei oma määravat tähtsust, et e-kirjavahetuse toimumise ajal puudus JM-l seos osaühinguga Kauper, sest lepingu p 2.1.3 nägi ette, et XX ja/või Osaühing Toom Kauplused, ja/või Kauper OÜ ja/või Sumeonöö OÜ võivad täita oma lepingulised kohustused ise või läbi oma - tema poolt organiseeritud mistahes äriühingu kaudu ning hageja väitel tegutses JM tema esindajana. Asjas esitatud tõenditest (e-kirjavahetus, maksekorraldused) saab järeldada, et JM suhtles YY-ga (kes oli AMS Investeeringud OÜ ja kostja seaduslik esindaja) lepinguga seotud küsimustes ning viimane seda nii ka mõistis. Kostja ei selgita, millise võla kohta YY siis JM-le andmed andis ja arvestades maksekorralduse selgitust “vastavalt seltsingu kokkuleppele“, millise seltsingulepingu täitmiseks raha üle kanti. Seega ei ole võimalik 22. märtsi 2017 AMS Investeeringud OÜ nimel antud YY kinnitusest kostja soovitud järeldusi teha.
78.Apellatsioonkaebuse väitel ei nähtu hageja tõenditest, et osaühing Kauper oleks vähendanud oma võlgnevust AMS Investeeringud OÜ ees enne 1. oktoobrit 2014 10 000 eurot võrra ning, et osaühingu Kauper võlg oleks 15. novembri 2014 seisuga olnud väiksem kui 25 000 eurot. Seega on kostja hinnangul kokkuleppe p-i 1.1 eeltingimus tähtaegselt täitmata, millega kolleegium ei nõustu.
2-16-12615
79.Lepingu p 2.1.3 alapunkti ii järgi on kostja kohustatud lepingus märgitud kohustused täitma vaid juhul, kui hageja ja/või Osaühing Toom Kauplused ja/või osaühing Kauper ja/või Sumeonöö OÜ ise või läbi oma – tema poolt organiseeritult mistahes äriühingu kaudu likvideerivad hiljemalt 15. novembriks 2014 Merivälja tee 24, Tallinn ruumide kasutamisest tulenevad üüri- ja kommunaalteenustega seotud võimalikud mistahes võlgnevused käesoleva lepingu p 1.1 toodud tingimustel. Lepingu p 1.1 kohaselt oli lepingu allkirjastamise eelduseks osaühingu Kauper üüri- ja kommunaalkulude võlgnevuse kustutamine läbi allüürileandja AMS Investeeringud OÜ Tallinna Linnavalitsuse ees summas 10 000 eurot hiljemalt 1. oktoobril 2014 ja ülejäänud võlgnevuse vastavalt lepingus märgitule. Samuti sisaldus lepingu p-is 1.1 kokkulepe, et 15. novembriks 2014 ei jääda osaühingu Kauper poolt kommunaalteenuste ja allüürivõlgnevusi allüürilepingu lõpetamisega seoses enam rohkem kui 25 000 eurot. Osundatud tingimuse kohaselt on OÜ AMS Investeeringud nõus tasuma viimatinimetatud summa Tallinna linnale võlgnevuse lõpliku kustutamise eesmärgil käesolevas kokkuleppes toodud OÜ Rootsi Mööbel kohustuste arvelt XX ees.
80.Kostja väitel olid tema kohustuse täitmise eeltingimused sellest lepingu osast tulenevalt järgmised: - Osaühing Kauper kustutab üüri- ja kommunaalkulude võlgnevuse läbi AMS Investeeringud OÜ 10 000 euro ulatuses hiljemalt 1. oktoobril 2014 (p 1.1) - 15. novembri 2014 seisuga ei ole osaühingu Kauper kommunaalteenuste ja allüüri võlgnevuse kogusumma 25 000 eurot (p 1.1) - hageja ja/või Osaühing Toom Kauplused (pankrotis) ja/või osaühing Kauper ja/või Sumeonöö OÜ on ise või läbi oma – tema poolt organiseeritult mistahes äriühingu kaudu likvideerinud Merivälja tee 24, Tallinn ruumide kasutamisest tulenevad üüri- ja kommunaalteenustega seotud võimalikud mistahes võlgnevused kokkuleppe p 1.1 toodud tingimustel (IV kd, tl 99-105). Lepingust tulenes seega osaühingule Kauper kohustus tasuda Merivälja tee 24, Tallinn ruumide kasutamisest tulenev üüri- ja kommunaalteenustega seotud võlg lepingus märgitud ulatuses, millele kostja ei ole iseenesest ka vastu vaielnud. Hageja selgitas, et kostja väljatoodud punktid sisaldavad kõik ühte ja sama tingimust, et hagejaga seotud äriühingud likvideerivad Merivälja tee 24 ruumide kasutamisega seonduvad rendi/kommunaalarved, milline tingimus tuleneb kokkulepete p-ist 2.1.3 ii (V kd, tl 1-7).
81.Arvestades, et nimetatud kokkulepetest tulenes osaühingule Kauper kohustus tasuda Merivälja tee 24, Tallinn ruumide kasutamisest tulenev üüri- ja kommunaalteenustega seotud võlg, mis tuli likvideerida hagejal ja/või OÜ-l Toom Kauplused ja/või osaühingul Kauper ja/või Sumeonöö OÜ-l enda või läbi oma – tema poolt organiseeritult mistahes äriühingu kaudu kokkulepitud ulatuses hiljemalt 15. novembriks 2014, tuleb kolleegiumi arvates tõlgendada lepingu nimetatud osa nii, et kui osaühingu Kauper võlad on tähtpäevaks tasutud, tuleb lepingu p 2.1.3 alapunktist ii tulenev kohustus lepingu p 1.1 tingimustel lugeda täidetuks. Kuna maakohus tuvastas õigesti, et osaühingu Kauper üüri- ja kommunaalkulude võlg on kostja esindaja näidatud ulatuses kolmanda isiku poolt 14. novembril 2014 AMS Investeeringud OÜle ära makstud, on lepingu p 2.1.3 alapunktist ii tulenev kohustus täidetud.
2-16-12615
82.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna kokkuleppe pooled leppisid 6. oktoobril 2014 kirjalikult kokku, et 10 000 euro tasumine hiljemalt 1. oktoobril 2014 oli eelduseks juba kokkuleppe sõlmimisel (vt kokkuleppe p 1.1) ning kokkuleppe allkirjastati 6. oktoobril 2014, siis saab poolte kinnistustest tulenevalt eeldada, et vaidlusalune kohustus 10 000 euro maksmiseks oli enne täidetud. Apellatsioonkaebuses väidab kostja ise, et osaühing Kauper on teinud ajavahemikus 26. maist 2014 kuni 15. septembrini 2014 10 000 euro suuruses summas makseid. Arvestades, et maksed tehti enne 1. oktoobrit 2014, saab lugeda ka antud eelduse täidetuks. Kostja märgib küll, et kokkuleppe allkirjastamise eelduseks oli võlgnevuse vähendamine, kuid ei selgita, kui suur osaühingu Kauper võlg, mida pidi 1. oktoobriks 2014 10 000 euro võrra vähendatama. Arvestades kolleegiumi tõlgendust antud lepingu osale ei oma see ka määravat tähtsust, kuna on tuvastatud, et osaühingu Kauper üüri- ja kommunaalkulude võlg on kostja esindaja näidatud ulatuses kolmanda isiku poolt AMS Investeeringud OÜ-le 14. novembril 2014 ära makstud. Sisuliselt on sellest lähtunud ka maakohus (vt maakohtu otsuse p 44.3) Samal põhjusel ei oma tähtsust asjaolu, et mingid kostja esitatud konkreetsed AMS Investeeringud OÜ arved on tasumata, sest osaühingu Kauper üüri- ja kommunaalkulud maksti ära summas, mis võlgnevusena YY poolt teatati.
83.Kostja hinnangul on maakohus ebaõigesti tuvastanud ka lepingu p 2.1.3 iii sätestatud eelduse täitmise, et kostjal tekiks kohustus hagejale raha maksta. Lepingu p 2.1.3 iii järgi pidi hageja ja/või osaühing Toom Kauplused ja/või osaühing Kauper ja/või Sumeonöö OÜ ise või läbi oma – tema poolt organiseeritult mistahes äriühingu kaudu hiljemalt Tallinna linna ja kostja vahel sõlmitava asjaõigusliku vahetuslepingu sõlmimise ajaks likvideerima võlad ka temaga seotud FlashTrade OÜ (pankrotis) ja SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ võlgnevuste põhivõla osas OÜ TAD Logistics ees summas a ́ 12 000 eurot. Vastasel korral kasutab kostja õigust tasaarveldada nimetatud võlgnevus enda poolt hagejale või tema poolt näidatud kolmandale isikule välja makstavatest käesolevas lepingus lepitud summadest ja hageja annab selleks käesoleva lepingu sõlmimisega nõusoleku.
84.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kokkuleppe kohaselt ei välistaks eelnimetatud tingimuse täitmata jätmine hageja nõuet, vaid vähendaks seda 24 000 euro võrra. Ringkonnakohtu arvates saab lepingu p 2.1.3 iii viimases lauses sisalduvat kokkulepet käsitada tasaarvestuskokkuleppena, mistõttu puudus vajadus esitada eraldi VÕS § 198 järgi tasaarvestusavaldust. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et 15. märtsil 2016 laekus kostjalt OÜ-le TAD Logistics 24 000 eurot selgitusega “Flach Trade OÜ ja Scandinavian Furniture OÜ võlgnevuse eest“ (kirjapilt muutmata). Maakohus on õigesti järeldanud, et kostja on seega vastavalt kokkuleppele nõude tasaarvestanud, kuid sai seda teha vaid ulatuses, milles kohustus oli täitmata.
85.Hageja tunnistas menetluses, et FlashTrade OÜ võlgnevuse 12 000 eurot OÜ-le TAD Logistics maksis ära kostja, mistõttu on hageja nõue selles osas tasaarvestusega lõppenud ning hageja võttis hagi 12 000 eurot osas tagasi.
86.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõendid (arved ja maksekorraldused V kd, tl 16-64) viitavad sellele, et SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ tasus OÜ-le TAD
2-16-12615 Logistics ise oma võlgnevuse 12 000 eurot. Kostja selgituse kohaselt ei tõenda mõningate OÜ TAD Logistics esitatud arvete tasumine SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ poolt, et viimasel puudus võlgnevus OÜ TAD Logistics ees. Arvestades, et lepingu 2.1.3 iii esimeses lauses on viidatud kokkuleppe sõlmimise seisuga (6. oktoober 2014) juba tekkinud võlgadele, mis tuleb likvideerida, ei nähtu OÜ TAD Logistics 2013. aastast kuni 6. oktoobrini 2014. a SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ esitatud arvete (48 tk) ja maksekorralduste järgi tasutud summade võrdlemisel (vt V kd tl 16-64p), et SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ-l oleks võlg, sest saldo ei ole negatiivne (maksekorraldused summas 170 996.95 eurot - esitatud arved summas 163 257.50 eurot=7739.45 eurot). Seega viitavad osundatud tõendid sellele, et SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ-l võlga ei olnud. Kostja ei ole pidanud ka vajalikuks selgitada, missugused konkreetsed arved tasumata jäid.
87.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ võlgnevust tõendavad OÜ TAD Logistics juhatuse liikme kinnitus ja OÜ TAD Logistics raamatupidaja 3. mai 2016 e-kiri hagejaga seotud äriühingute raamatupidajale, milles on eraldi välja toodud, et SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ-l oli OÜ TAD Logistics ees võlgnevus summas 8888.25 eurot. OÜ TAD Logistics juhatuse liikme Toomas Varjundi kinnitus arvetelt ja maksekorraldustest nähtuvat ümber ei lükka, sest seal märgitakse üksnes, et FlashTrade OÜ (pankrotis) ja SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ ei ole oma rahalist kohustust kogusummas 24 000 (12 000 eurot) kuni käesoleva ajani täitnud (IV kd, tl 122). OÜ TAD Logistics juhatuse liikme Toomas Varjundi vastusest ei nähtu lähteandmeid, millest saaks järeldada, et nimetatud ühingutel olid kinnitatud summas kohustused. Maakohus on õigesti osundanud, et kirjas ei ole isegi märgitud, millised arved tasumata jäid vms. OÜ TAD Logistics raamatupidaja 3. mai 2016 e-kirjast nähtub, et kostja poolt 15. märtsil 2016 tasutud summast loeti laekunuks SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ arved summas 8888.35 eurot, kuid sealt ei nähtu, et tegemist olnuks enne 6. oktoobrit 2014 esitatud arvetega. Seega ei saa antud tõendist teha kostja soovitud järeldust, et SCANDINAVIAN FURNITURE OÜ-l oli 6. oktoobri 2014 seisuga võlg 8888.35 eurot. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti tuvastanud lepingu p-ist 2.1.3 ii sätestatud eelduste täitmise.
88.Arvestades, et maakohus luges vaidlusaluse lepingu ebaõigesti võlatunnistuseks, jäid põhjendamatult arvestamata kostja vastuväited lepingust tulenevate nõuete loovutamisele, nagu kostja õigesti märgib. Ringkonnakohus kõrvaldab selle minetuse ja hindab, kas kostja vastuväide nõude loovutamise kehtivusele on põhjendatud. Vaidlusaluse lepingu p-is 1.2.5 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt leppisid OÜ Sumeonöö, osaühing Toom Kauplused (pankrotis) ja usaühing Kauper kokku, et käesoleva lepingu allkirjastamisega nad samaaegselt loovutavad kõik antud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu kogusummas 483 649.90 eurot hagejale ja kostja esindaja kinnitab, et on teadlik, et eelviidatud nõue summas 483 649.90 eurot on loovutatud hagejale ning kohustatud isik(ud) täidavad antud lepingus kokkulepitud tingimustel täitmiseks kuuluva kohustuse hagejale või tema poolt kirjalikult näidatud kolmandale isikule.
2-16-12615
89.Kostja väitel ei saanud hageja loovutamisega nõude omanikuks, sest loovutamine on vastuolus VÕS §-is 588 sätestatud keeluga. VÕS § 588 sätestab, et seltsinglastele üksteise suhtes kuuluvaid seltsingulepingust tekkinud nõudeid ei saa loovutada, välja arvatud seltsingu juhtimisest tulenevate kulutuste hüvitamise nõue ja nõue kasumile või likvideerimisel saadavale varale. Kolleegiumi hinnangul ei välista VÕS § 588 praegusel juhul lepingust tuleneva nõude loovutamist, sest sisuliselt on loovutatud nõude näol tegemist seltsingu likvideerimisel saadud tulemiga, nagu leiab õigesti hageja. Asjas on tuvastatud, et poolte vahel on sõlmitud seltsingu lõpetamise leping, mistõttu saab loovutatud nõudeid käsitada seltsingu lõppemisel seltsinglase panusele vastava hüvitisena. Kostja märgib ka ise, et kokkuleppe kohaselt oli tegemist seltsingulepingust tekkinud OÜ Sumeonöö, Osaühing Toom Kauplused ja Osaühing Kauper hüvitisnõuetega, millest saab järeldada, et tegemist ei ole seltsinglastele üksteise suhtes kuuluvate nõuetega, millele ulatuks nõude loovutamise keeld.
90.Teiseks ei ole hageja 383 649.90 euro suurust nõuet kostja hinnangul omandanud, sest OÜl OGA VISION ja OÜ-l Sumeonöö on lepingu p 1.2.2 järgi kostja vastu ühine nõue 127 823.30 eurot, kuid lepingu p-ist 1.2.5 nähtuvalt ei ole OÜ OGA VISION nõude loovutamise kokkuleppe pooleks. Hageja möönab, et lepingu p-ist 1.2.5 on OÜ OGA VISION nõude loovutajate seast välja jäänud, kuid tegemist on veaga ning lepinguosalised kõik nõustusid sellega, et kõigi ühisest tegevusest tekkinud hüvitisnõuete esitamise õigus kostja vastu on hagejal. Kuivõrd VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet, ei saa ringkonnakohtu arvates praegusel juhul asjaolust, et lepingus jäi nõude loovutajana OÜ OGA VISION märkimata, teha järeldust, et viimase tahe oli jätta nõue loovutamata arvestades, et uueks võlausaldajaks on lepingu allkirjastanud OÜ OGA VISION seaduslik esindaja. Hageja esitas menetluses ka OÜ OGA VISION kinnituse, et viimane on 6. oktoobril 2014 loovutanud talle Merivälja tee 24 ja Kloostri tee 6 kinnistutel ühiseks äritegevuseks loodud seltsingu likvideerimisega seonduvad nõuded kostja vastu (V kd, tl 65).
91.Kuigi ringkonnakohus ei näe alust kvalifitseerida vaidlusalust lepingut võlatunnistuseks, nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja ei pea kokkuleppes kirjeldatud seltsinglaste kulutusi tõendama. Vaidlusaluse lepingu p-ist 1.2 nähtub, et hageja, Sumeonöö OÜ, OÜ OGA VISION, osaühing Toom Kauplused, osaühing Kauper leppisid kokku, et nende ühise tegevuse käigus Merivälja tee 24 kinnistu arenguks ja seal asuva hoone kasutamiseks ja parendamiseks investeeritud kokkuleppeline summa on 383 649.90 eurot, millest Merivälja 24 kaubanduspinna osas on osaühingu Toom Kauplused poolt tehtud hoone renoveerimiskuluna töid summas 255 646.60 eurot ning Sumeonöö OÜ-l ja OÜ-l OGA VISION on ühises projektis osalemise kaudu nõudeid kostja vastu summas 127 823.30 eurot. Lepingu p 1.2.3 järgi eksisteerib eelnevast tulenevalt OÜ-l Sumeonöö, osaühingul Toom Kauplused ja osaühingul Kauper ja hagejal oma äritegevusest tulenev kokkuleppeline nõue kostja vastu summas 383 649.90 eurot (lepingu p 1.2.3). Lisaks on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub käesolevas lepingus sätestatult korvama veel täiendavalt hageja poolt ühistes huvides
2-16-12615 kolmandate isikute ees võetud kokkuleppeliste kohustuste täitmiseks raha summas 100 000 eurot (lepingu p 1.2.4).
92.Praegusel juhul leiab hageja, et kostja rikkus seltsingu lõpetamise lepingust tulenevaid kohustusi ja on esitanud lepingu täitmise nõude. Ringkonnakohus leidis, et poolte vahel oli seltsing ning vaidlusalune kokkulepe on seltsingu lõpetamise leping. Sellega seltsing lõppes ja kostja võttis sellega seoses lepinguga p-ides 1.2.3. ja 1.2.4 sätestatud kohustused, millest vabanemiseks ei piisa kolleegiumi arvates kohustuse aluseks olevate asjaolude vaidlustamisest. Kostja väidetest saab järeldada, et ta võttis kokkuleppes märgitud kohustuse vaatamata sellele, et seltsinglased ei ole kinnitustes märgitud kulutusi teinud. Samas ei ole kostja lepingut nt eksimuse tõttu tühistanud, sellest taganenud või teinud mõnda muud lepingu lõpetamisele suunatud avaldust. Samuti ei ole kostja tõendanud, et seltsingut ei olnud. Maakohus leidis õigesti, et vaidlusalune leping on tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2 kohustuslik ning kostjal tuleb lepingust tulenevad kohustused täita, kui kohustuse täitmise eeldused on täidetud.
93.Kostja esitas nõude täitmise kohta tasaarvestuse vastuväite, mille järgi on ta hageja nõude tasaarvestanud enda nõudega osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) vastu. Vaidlusaluse lepingu käsitamine konstitutiivse võlatunnistusena viis maakohtu ebaõigele järeldusele, et kostjal ei ole sel põhjusel võimalik tasaarvestada oma nõuet osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) vastu. Lepingu p-idest 1.2.1, 1.2.5 ja 2.1 nähtuvalt sai hageja nõude 255 646.60 eurot osaühingult Toom Kauplused (pankrotis) loovutamisega. Seega võib kostja iseenesest VÕS § 171 lg 3 järgi talle senise võlausaldaja osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) vastu kuulunud nõude tasaarvestada ka hageja nõudega, kui mõni hageja vastuväide tasaarvestust ei välista. Kolleegium nõustub aga maakohtuga, et praegusel juhul on tasaarvestus välistatud, sest kostja nõue osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) vastu on lõppenud. Lepingu p-is 2.1.4 kinnitavad kõik lepingus osalevad pooled lepingu allkirjastamisega tingimuslikult, et kostja, AMS Investeeringud OÜ, Sumeonöö OÜ, OÜ OGA VISION, osaühing Toom Kauplused, osaühing Kauper oma esindajate kaudu ja YY ja hageja füüsiliste isikutena, et mistahes nende poolt antud lepingus kajastatud seltsingulises tegevuses või muul moel enne käesoleva lepingu sõlmimist üksteisele tasutud või makstud summad, millede tasumine toimus seltsingutegevuses või sellega seonduvalt, loetakse tingimuslikult – ainult peale käesoleva lepingu nõuetekohast täitmist vastastikku tasaarvestatuks ja/või vastastikused nõuded loetakse peale käesoleva lepingu nõuetekohast täitmist lõppenuks. Ühtlasi kinnitas nii Sumeonöö OÜ kui ka kõik teised käesolevas lepingus osalevad isikud, et neil ei ole väljaspool käesolevat lepingus kokkulepitut ja peale käesoleva lepingu täitmist enam mingeid vastastikuseid rahalisi pretensioone. Osundatud lepingupunktist nähtub, et lepinguosalised on kokku leppinud selles, et leping reguleerib ammendavalt nende suhteid seltsingu lõppemisel ning kui seltsingu lõpetamise tingimuste järgsed kohustused on täidetud, loetakse kõik seltsingust tulenevad kohustused lõppenuks.
94.Kostja kasutas tasaarvestuseks oma nõuet summas 338 675.88 eurot osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) vastu. Kostja nõue tuleneb summas 164 644.67 eurot (tagastamata laenusumma, intress ja viivis) 22. detsembril 2010 sõlmitud laenu- ja käenduslepingust ning summas 174 031.21 eurot (leppetrahv ja viivis) 1. mail 2011 sõlmitud rahaliste vahendite
2-16-12615 tagamise lepingust. Maakohus on õigesti viidanud, et tasaarvestuses viidatud lepingud olid sõlmitud enne 6. oktoobri 2014 kokkulepet ning kostja väidetest nähtub, et nendest lepingutest tulevad kohustused muutusid ka sissenõutavaks enne 6. oktoobrit 2014.
95.Arvestades, et kostja tasaarvestuseks kasutatud võimalikud nõuded tekkisid enne seltsingu lõpetamise lepingu sõlmimist 6. oktoobril 2014, välistab lepingu p-is 2.1.4 poolte kokkuleppe täielikult kostja nõude maksmapaneku (kohustus on lõppenud). Seega on kostja tasaarvestus VÕS § 200 lg 4 järgi välistatud.
96.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et tema tasaarvestuseks kasutatud 1. mail 2011 sõlmitud rahaliste vahendite tagamise lepingust tulenev nõue ei ole seotud seltsingutegevusega. Kostja avaldas 11. aprilli 2017 vastuse p-s 7.8, et 1. mai 2011 rahaliste vahendite tagamise leping sõlmiti Kloostri tee 6 kinnistu omandamise võimaldamiseks (vt ka lepingut IV kd, tl 127-128). Ringkonnakohus ei nõustu, et kohustus tagada rahalised vahendid Tallinnas aadressil Kloostri tee 6 kinnistu omandamiseks ei ole seostatav samal kinnistul toimuva äritegevuse ja kinnistul asuvasse hoonesse tehtud investeeringutega ning ei ole seetõttu seotud seltsingutegevusega. Maakohus viitab õigesti lepingu preambulale, mille järgi seltsinglased tegutsesid ühiselt muu hulgas Kloostri tee 6 kinnistul. Lepingu p-idest 1.3 ja 1.4 nähtub, et poolte kohustuste täitmine ja õiguste tekkimine on seotud kostjale kuulunud Kloostri tee 6 kinnistu vahetamisega Tallinna linnale kuulunud Merivälja tee 24 kinnistu vastu. Seega saab järeldada, et Kloostri tee 6 kinnistu kuulub lepingu esemesse ning kohaldub lepingu p 2.1.4.
97.Kuna tuvastatud on kostja kohustuste tekkimise eeltingimuste täitmine, ei ole põhjendatud kostja väide, et lepingu p-is 2.1.4 õiguslikud tagajärged ei ole saabunud. Kostja väidetest võib aru saada, et osundatud kokkulepe ei kohaldu, sest kostja on jätnud hageja ees oma lepingust tuleneva kohustuse täitmata. Ringkonnakohtu arvates ei saa lepingupooltega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel tõlgendada lepingut nii, et lepingu järgi õigustatud isiku nõuded lõppeksid, kui kohustatud isik jätab oma kohustused täitmata, nagu leiab õigesti hageja.
98.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja saab esitada tasaarvestusele vastuväiteid vaatamata sellele, et kostja nõue on osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud. PankrS § 105 omab tähendust vaid pankrotimenetluses ega välista tunnustatud nõudele väljaspool seda vastuväidete esitamist. Kolleegium nõustub hagejaga, et osaühing Toom Kauplused (pankrotis) saaks pankrotimenetluse väliselt ka ise kostja nõudele vastuväiteid esitada.
99.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja on leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud, jättes leppetrahvist VÕS § 159 lg 2 kohaselt teatamata mõistliku aja jooksul ja nõustub vastavate põhjendustega. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud asjaolusid, et tasaarvestuseks kasutatud leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 3. septembril 2012 (vt kostja
11.aprilli 2017 vastuse p 7.8.) ning kostja esitas osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-13-61649) 28. jaanuari 2015 dateeringuga nõudeavalduse 4. veebruaril 2015 (vt nõudeavaldus koos allkirjade kinnituslehega IV kd, tl 125-126). Maakohus leidis tuvastatud asjaoludel õigesti, et nimetatud ajaks oli mõistlik aeg leppetrahvi nõudest
2-16-12615 teatamiseks möödunud. Arvestades, et pankrotimenetluses tunnustatud nõudele saab väljaspool seda esitada vastuväiteid, ei oma tähtsust asjaolu, et osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustati ka kostja leppetrahvi nõuet. Leppetrahvinõude tunnustamine pankrotimenetluses ei saa kinnitada seda, et leppetrahvinõudest teatati õigeaegselt. Kostja pidi vastavad asjaolud esile tooma ja neid tõendama. Kostja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja nõue ei ole VÕS § 186 p 2 alusel lõppenud. III
100.Kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolusid, et lepingu p-s 2.1.2 leppisid pooled kokku, et 458 469.90 eurot tasutakse Merivälja tee 24, Tallinn kinnisasja müügi järgselt kahe kuu jooksul ning et kostja võõrandas Merivälja tee 24 kinnistu 11. novembril 2015 (vt I kd, tl 18-19). Seega muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks kahe kuu mõõdumisel kinnistu võõrandamisest ehk 11. jaanuaril 2016 arvestades, et maakohus tuvastas õigesti lepingu järgi kostja kohustuse tekkimise eelduste täitmise enne seda. Kuna kostja ei ole vaatamata hageja nõude sissenõutavaks muutumisele 11. jaanuaril 2016 seda täitnud, on hagejal õigus nõuda kostjalt alates 12. jaanuarist 2016 kuni võla tasumiseni seaduses sätestatud määras viivist. IV
101.Maakohus jättis õigesti kostja vastuhagi rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega neid kordamata. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et lepingu p 2.1.4 ei lõpetanud kostja nõudeid osaühingu Toom Kauplused (pankrotis) vastu samadel väidetel, miks tema arvates ei välista nimetatud kokkulepe kostja tasaarvestust. Arvestades, et antud väidetele on eespool vastatud, kolleegium oma põhjendusi ei korda. Kostja viidatud VÕS 153 lg 1 p 1 kommentaaride järgi lõpeb osundatud sätte kohaselt käendus käendusega tagatud kohustuse lõppemisega (eelkõige vastava nõude täitmise korral põhivõlgniku või käendaja poolt [Varul, P. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne lk 790 p 3.1]. Kommentaaride järgi ei ole välistatud, et tagatud kohustus võib lõppeda ka muul alusel kui selle täitmisega, mistõttu ei ole õige kostja arusaam, et hageja poolt antud käendus ei lõppenud vaatamata käendusega tagatud kohustuse lõppemisele lepingu p-i 2.1.4 järgi.
102.Ülaltoodud põhjendusi arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata, kuid muudab osaliselt kohtuotsuse põhjendusi ja täiendab neid vastavalt ülaltoodule.
2-16-12615 V
103.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. TsMS § 167 lg 2 järgi jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda, kuid see ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel (vt kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise kohta ka Riigikohtu 21. veebruari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-13, p-d 11–14). Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, ei määra ringkonnakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab asja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)a
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.