Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10. märtsil 2021 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus
Tsiviilasja number
2-19-10231
Tsiviilasi
V. T. hagi T. T. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2015/1000
Hagihind
4172,49 eurot Hageja: V. V. (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline esindaja S. D.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: T. V. (isikukood xxx, elukoht xxx) seaduslik esindaja J. V. Kohtuistungi aeg Resolutsioon
Kohtuistung 1.veebruaril 2021
1.Rahuldada V. T. hagi T. T. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2015/1000 osaliselt
2.Tunnistada täiteasjas nr 084/2015/1000 sundtäitmine lubamatuks 360 euro ulatuses
Menetluskulude jaotus
toimuv
3.Jätta hagimenetluse kulud 91,4% ulatuses V. T. ja 8,6% ulatuses T. T. kanda
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista T. T.lt välja V. T. kasuks menetluskuluna riigilõivu 30,10 eurot (kolmkümmend eurot ja 10 senti)
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
1.Hageja suhtes on alustatud täitemenetlus nr 084/2015/1000 Tartu Maakohtu 02.03.2015 määruse tsiviilasjas nr 2-14-12837 täitmiseks. Hagiavalduse täpsustamise avalduses palub hageja tunnistada lubamatuks sundtäitmine summas 4172,49 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja perioodil 01.01.2015-31.12.2018 tasunud kostja ema arveldusarvele 4672 eurot, täitemenetluses on laekunud 417 eurot, magusa ja toidu ostmiseks on kulutanud 1200 eurot (48 kuud*25 euroga) ning muude vajalikke asjade (telefon, riided, mänguasjad, tõukeratas, meelelahutus jms) ostmiseks kulutanud 1153,49 eurot, kokku 7442,49 eurot.
2.Hageja väitel leppisid hageja ja kostja esindaja kokku, et hageja osaleb laste ülalpidamises ka muul viisil kui kohtuotsuses märgitud igakuise elatise maksmisega. Hageja märgib, et tulenevalt kohtumäärusest tuleks tal tasuda vaidlusalusel perioodil elatist kokku 10 740 eurot. Hageja toob esile, et tal on xxx, mille tõttu on tema võimalused tööturul piiratud ja tal on tuvastatud ka xxx, mille tõttu on ta viibinud haiglas statsionaarsel ravil. Hagejal on osaline töövõime ja ta töötab osalise tööajaga töötasuga 125 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vanemad elavad eraldi ning lapse ülalpidamise ja kasvatamisega tegeleb ema. Kuna hageja ei täitnud hoolimata lubadustest vabatahtlikult tütre ülalpidamise kohustust, oli kostja sunnitud elatise sissenõudmiseks pöörduma korduvalt kohtusse. Tsiviilasjas nr 2-14-12837 lahendasid pooled vaidluse kompromissiga hageja algatusel. Hageja, kes teadis oma kroonilise haiguse - xxx, olemasolust ja võimalustest tööturul, pakkus välja, et hakkab tasuma elatist vastavalt seadusega ettenähtud miinimumile tingimusel, et kostja loobub tagasiulatuvast elatisest. Kohus kinnitas kompromissi, mille kohaselt tasub hageja elatist alates 01.01.2015 igakuiselt mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
4.Kohtuotsusega on hageja kohustatud tasuma elatist kostja seadusliku esindaja arvelduskontole, kes otsustab, mida laps esmajärjekorras vajab, kas mänguasju ja maiustusi või toitu, arvete ja koolikulude tasumist. Hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel pole kunagi olnud kokkulepet, et hageja võib elatiseks ettenähtud raha kulutada oma äranägemise järgi. Kostja toob välja ka ebakõlasid, et haige ja väikese sissetulekuga hageja on teinud mitme tunni vältel oste (15.04.2018 kell 16.43, kell 18.02, kell 19), telefoni ostul on ostjaks juriidiline isik, hageja tulu laekub arvelduskontole, kuid kõikidel tšekkidel on märge, et need on tasutud sularahas. Lapsele kingituste tegemine, peamiselt pühade ajal ja sünnipäevaks, on hageja isiklik soov ja initsiatiiv ning see ei vabasta teda elatise maksmisest. Hageja esitatud info ei vasta elulistele asjaoludele, on ebatõene ja suunatud kohustustest kõrvalehoidumisele. Hagist nähtuvalt kulutas ta mänguasjadele 35,88 eurot ja maiustustele 25-30 eurot kuus. Antud väide on paljasõnaline, kuna isa ei kohtu lapsega igakuiselt, viimati käis laps isa juures sügisvaheajal 2018 aastal. Laps viibis alates juuni lõpust kuni juuli keskpaigani Tartus, oma emapoolse vanaema juures kohtudes sel ajal ka isaga, võimalik, et käis tal külas. Ebatõenäoline on, et hageja kulutas 125 eurose sissetuleku juures mänguasjadele ja maiustustele üle 60 euro, seega 50%.
5.Hageja ei ole invaliid, ta on kahe ettevõtte (X OÜ ja X OÜ) omanik ja juhatuse liige, millest üks tegutseb aktiivselt, omab käivet ja töötajaid. Seega ei vasta hageja väide, et tema võimalused tööturul on piiratud tegelikkusele, kuna ta on edukas tööandja ja saab ise reguleerida endale makstava töötasu suurust. Hageja elu ei ole halvenenud pärast 02.03.2015, ta hakkas aktiivselt reisima külastades Ameerika Ühendriike, Itaaliat, Egiptust, Venemaad. Hagejale on töövõimetoetus määratud alates 14.05.2019, kuid kohustus tasuda lapsele elatist tekkis alates 01.01.2015. Kostja vajadused ei ole vähenenud. Kohtuotsuse põhjendused
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
7.TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 02.03.2015 kohtumäärus tsiviilasjas 2-14-12837, mille kohaselt V. V. tasub alates 01.01.2015 igakuuliselt elatist T. T.le mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras (käesoleval hetkel 195 eurot) kuni T. T. täiskasvanuks saamiseni ning V. V. kannab elatise üle iga kuu 15.-ks kuupäevaks J. V. arveldusarvele nr EExxx, märkides selgitusse „elatis“ ning kalendrikuu, mille eest maksti.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et elatise sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus 084/2015/1000 ning, et elatis loetakse tasutuks ka juhul, kui ülekanne on tehtud hageja ema N. T. arveldusarvelt lapse ema arveldusarvele selgitusega „elatis“ või „alimendid“.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kõiki hageja ema N.T. arveldusarvelt lapse ema arveldusarvele tehtud ülekandeid tuleb lugeda elatise tasumiseks, kas poolte vahel on kokkulepe ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil kui kohtulahendis on märgitud ning kas elatise kohustuse saab lugeda täidetuks maiustuste, riiete ja mänguasjade ostudega.
10.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud poolte kokkuleppel ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega.
11.Kohtulik kompromiss on pärast kompromissi kinnitamise määruse jõustumist pooltele siduv määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Kohtulahendis on selgelt märgitud lahendi täitmise viis ja kord, st hageja tasub elatise kostja ema arveldusarvele märkides selgitusse „elatis“ ning kalendrikuu, mille eest makstakse.
12.Kostja ei ole hagi õigeks võtnud ning tema väitel ei ole poolte vahel suulisi kokkuleppeid elatise tasumiseks muul viisil. Kostja väitel ei saagi suulisi kokkuleppeid olla, kuna hageja lapse isana ei ole lapse emaga ühendust võtnud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millega saaks lugeda tõendatuks tema väited, et poolte vahel on pärast kohtumääruse jõustumist lepitud kokku ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtumääruse resolutsioonis. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna kostja ei tagastanud ülekantud summasid, siis tuleb lugeda, et poolte vahel on kokkulepe sõlmitud. Kokkuleppe sõlmimiseks ei saa lugeda lapse vanaema N.T. tehtud raha ülekandeid ainuüksi seetõttu, et N.V. ei ole kohtumääruse järgi elatise maksmiseks kohustatud isik ega saa kohtumäärusest erineval viisil elatise maksmiseks kostjaga kokkuleppeid sõlmida.
13.Kostja vastuse kohaselt on elatise tasumisena arvesse võetud hageja ema N.T. pangakontolt tehtud ülekanded, mille selgituses on kirjas „alimendid“ või „elatis“. Muud laekumised ei lähe elatise tasumisena arvesse, sest neid saab pidada vanaema kingitusteks lapselapsele. Kostja on väitnud, et kingituste tegemine, peamiselt pühade ajal ja sünnipäevaks, oli hageja soov ja initsiatiiv, mis on ka eluliselt usutav.
14.Elatise tasumise eesmärgiks on katta lapse esmavajadusi, eelkõige toidu, eluaseme, tervishoiu, riiete ja jalanõude kulusid ning kulutuste tegemise üle otsustab lapsega koos elav
vanem. Olukorras, kus kohtumääruse poolte vahel puuduvad kokkulepped lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks muul viisil kui raha kandmisega lapse ema arveldusarvele ja kostja ei ole nõustunud elatise tasumise asendamisega mänguasjade, toidu või maiustuste ostmisega, ei saa lugeda neid oste kokku 1153 euro ulatuses Tartu Maakohtu tsiviilasjas 2-14-12837 02.03.2015 tehtud kohtumääruse täitmiseks.
15.Kostja võttis omaks, et kõiki ülekandeid, milles on ülekande selgituses märgitud „alimendid“, ei ole elatise võla katteks arvestatud. Kohtu arvestuse kohaselt pidi hageja kohtumääruse alusel tasuma elatist perioodil 01.01.2015 kuni 31.12.2018 alljärgnevalt: 2015. aastal oli kuupalga alammäär 390 eurot, millest pool on 195 eurot; 2016. aastal oli kuupalga alammäär 430, millest pool on 215 eurot; 2017. aastal oli kuupalga alammäär 470, millest pool oli 235 eurot ning 2018. aastal 500, millest pool on 250 eurot. Seega pidi hageja antud perioodil tasuma elatist kokku 10 740 eurot (12*195+12*215+12*235+12*250).
16.Täiteasjas 084/2015/1000 on kohtutäitur 26.11.2020 vastuses 24.11.2020 päringule toonud esile, et perioodil jaanuar 2015.a kuni detsember 2018.a on sissenõudja teavitanud kohtutäiturit otse laekumistest summas 3570 eurot. Elatise võlgnevuse ümberarvutamisel on kohtutäitur arvestanud järgmiste hageja ema N. T. arveldusarvelt kostja ema arveldusarvele tehtud maksetega: Summa summa summa kuupäev eurodes kuupäev eurodes kuupäev eurodes 05.01.2015 75 16.10.2015 150 12.04.2018
08.02.2015 75 22.12.2015 150 22.05.2018
16.03.2015 100 21.01.2016 150 26.06.2018
15.04.2015 100 15.02.2016 150 03.08.2018
27.05.2015 100 05.12.2016 150 18.09.2018
01.07.2015 100 13.02.2017 150 08.10.2018
15.07.2015 100 17.03.2017 150 24.10.2018
22.08.2015 100 05.01.2018 150 21.11.2018
09.09.2015 150 24.02.2018 195 14.12.2018
17.Kohus, analüüsinud hageja, kostja ja kohtutäituri poolt saadud andmeid leiab, et täitemenetluses on arvestamata järgmised ülekanded, mille selgitusse on märgitud alimendid: 20.11.2015 summas 150 eurot, 21.03.2016 summas 150 eurot, 27.08.2018 summas 60 eurot, kokku 360 eurot.
18.Hageja leiab, et võlgnevusest tuleb maha arvestada ka kohtutäiturile täiendavalt laekunud 417 eurot. Kohus on seisukohal, et antud summa puhul on tegemist kohtutäituri tasu ja kulude katteks arvestatud summaga, mida ei saa arvestada elatise kohustuse täitmisena. Täitemenetluses tuleb lisaks elatise võlgnevuse tasumisele tasuda võlgnikul ka kohtutäituri tasu ja täitekulud. Puuduvad tõendid selle kohta, et antud summa oleks kantud kostja seadusliku esindaja arveldusarvele elatise võlgnevuse katteks.
19.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et täitemenetlus täiteasjas 084/2015/1000 on osaliselt lubamatu ja kuulub rahuldamisele summas 360 eurot. Sundtäitmine jätkub rahuldamata nõude osas summas 6810 eurot (10 740 – 3570 - 360). Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise
korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
21.Hageja taotles täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamist summas 4172,49 eurot. Kohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks osaliselt 360 euro ulatuses. Seega rahuldas kohus hagi 8,6% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda 91,4% ulatuses ning kostja kanda 8,6% ulatuses.
22.TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja kohaselt TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. 01.02.2021 istungil andis kohus hagejale menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 04.02.2021 ja kostjale vastuväidete esitamiseks 09.02.2021. Kuivõrd hageja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud, määrab kohus menetluskulud kohtutoimikus olevate materjalide põhjal. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 350 eurot, millest 8,6%, so 30,10 eurot jääb kostja kanda.
23.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.