XXi hagi YYi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2015/1000
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.03.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XXi apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4060 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) XX (isikukood xxxxxxxxxx) lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Kostja (vastustaja) YY (isikukood xxxxxxxxx) seaduslik esindaja KK
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta tsiviilasja hinda ja määrata selleks maakohtus 4420 eurot.
2.Jätta vastu võtmata XXi apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalne tõend, s.o AAi kirjalik avaldus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 10.03.2021 otsus osaliselt osas, milles maakohus jättis sundtäitmise lubamatuks tunnistamata summas 720 eurot ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2015/1000 täiendavalt lubamatuks 720 euro ulatuses ja jaotada menetluskulud.
4.Harju Maakohtu 10.03.2021 otsus on jõustunud osas, milles maakohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks summas 360 eurot.
5.Jätta muutmata Harju Maakohtu 10.03.2021 otsus osas, milles hagi jääb rahuldamata sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 1080 eurot ületavas osas.
6.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
7.Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst:
2-19-10231
7.1.Rahuldada XXi hagi YYi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2015/1000 osaliselt.
7.2.Tunnistada täiteasjas nr 084/2015/1000 toimuv sundtäitmine lubamatuks 1080 euro ulatuses.
7.3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 08.07.2019 Harju Maakohtule hagi YYi (kostja) vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2015/1000.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja suhtes alustatud täitemenetlus nr 084/2015/1000 Tartu Maakohtu 02.03.2015 määruse (kohtulahend) tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx täitmiseks. Kohtulahendist tulenevalt tuli hagejal tasuda perioodil 01.01.2015–31.12.2018 elatist kokku 10 740 eurot.
3.Hagiavalduse 14.12.2020 täpsustuses palub hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks 4420 euro ulatuses. Hageja on vaidlusalusel perioodil tasunud kostja ema arveldusarvele 4920 eurot (millest kohtutäitur ei arvestanud 1350 eurot), täitemenetluses on laekunud 417 eurot, magusa ja toidu ostmiseks on kulutanud 1200 eurot (48 kuud x 25 eurot) ning muude vajalike asjade (telefon, riided, mänguasjad, tõukeratas, meelelahutus jms) ostmiseks kulutanud 1153,49 eurot. Hageja võlgnevus ei ole 01.01.2019 seisuga 7470 eurot, nagu kohtutäitur märgib, vaid 3050 eurot.
4.Kõiki laekumisi kostja ema kontole ja vahetut ülalpidamist ei ole arvesse võetud. Hageja väitel leppisid hageja ja kostja esindaja kokku, et hageja osaleb lapse ülalpidamises ka muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega.
5.Hageja toob esile, et tal on xxxxxxxxx, mille tõttu on tema võimalused tööturul piiratud ja tal on tuvastatud ka xxxxxxxxx, mille tõttu on ta viibinud haiglas statsionaarsel ravil. Hagejal on osaline töövõime ja ta töötab osalise tööajaga töötasuga 125 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
2-19-10231
7.Kostja vanemad elavad eraldi ning kostja ülalpidamise ja kasvatamisega tegeleb ema. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx lahendasid pooled vaidluse kompromissiga hageja algatusel. Hageja, kes teadis oma kroonilise haiguse olemasolust ja võimalustest tööturul, pakkus välja, et hakkab tasuma elatist vastavalt seadusega ettenähtud miinimumile tingimusel, et kostja loobub tagasiulatuvast elatisest. Kohus kinnitas kompromissi, mille kohaselt tasub hageja elatist alates 01.01.2015 igakuiselt seadusega ettenähtud miinimummääras.
8.Kohtulahendiga on hageja kohustatud tasuma elatist kostja seadusliku esindaja arvelduskontole, kes otsustab, mida kostja esmajärjekorras vajab, kas mänguasju ja maiustusi või toidu, arvete ja koolikulude eest tasumist. Hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel ei ole kunagi olnud kokkulepet, et hageja võib elatiseks ettenähtud raha kulutada oma äranägemise järgi.
9.Elatise tasumisena on arvesse võetud hageja ema AAi kontolt tehtud ülekanded, mille selgituses on kirjas „alimendid“ või „elatis“. Muud laekumised ei lähe elatise tasumisena arvesse, sest neid saab pidada vanaema kingitusteks lapselapsele. Kingituste tegemine, peamiselt pühade ajal ja sünnipäevaks, oli hageja soov ja initsiatiiv.
10.Kostja toob välja ka ebakõlasid, et haige ja väikese sissetulekuga hageja on teinud mitme tunni vältel oste (15.04.2018 kell 16.43, kell 18.02 kell 19), telefoni ostul on ostjaks juriidiline isik, hageja tulu laekub arvelduskontole, kuid kõikidel tšekkidel on märge, et need on tasutud sularahas. Lapsele kingituste tegemine, peamiselt pühade ajal ja sünnipäevaks, on hageja isiklik soov ja initsiatiiv ning see ei vabasta teda elatise maksmisest. Hageja esitatud info ei vasta elulistele asjaoludele, on ebatõene ja suunatud kohustustest kõrvalehoidumisele. Hagist nähtuvalt kulutas hageja mänguasjadele 35,88 eurot ja maiustustele 25-30 eurot kuus. Antud väide on paljasõnaline, kuna isa ei kohtu lapsega igakuiselt, viimati käis laps isa juures sügisvaheajal 2018. Laps viibis alates juuni lõpust kuni juuli keskpaigani Xxxxxxxxxs oma emapoolse vanaema juures, kohtudes sel ajal ka isaga. Ebatõenäoline on, et hageja kulutas 125eurose sissetuleku juures mänguasjadele ja maiustustele üle 60 euro, seega 50%.
11.Hageja ei ole invaliid, ta on kahe ettevõtte (Xxxxxxxxx OÜ, Yyyyyyyyyy OÜ) omanik ja juhatuse liige, millest üks tegutseb aktiivselt, omab käivet ja töötajaid. Seega ei vasta hageja väide, et tema võimalused tööturul on piiratud, tegelikkusele, kuna ta on edukas tööandja ja saab ise reguleerida endale makstava töötasu suurust. Hageja elu ei ole halvenenud pärast 02.03.2015, ta hakkas aktiivselt reisima külastades Ameerika Ühendriike, Itaaliat, Egiptust, Venemaad. Hagejale on töövõimetoetus määratud alates 14.05.2019, kuid kohustus tasuda lapsele elatist tekkis alates 01.01.2015. Kostja vajadused ei ole vähenenud. Maakohtu otsus
12.Maakohus rahuldas 10.03.2021 otsusega hagi osaliselt ja tunnistas täiteasjas nr 084/2015/1000 toimuva sundtäitmise lubamatuks 360 euro ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus 91,4% ulatuses hageja kanda ja 8,6% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 30,10 eurot.
13.Pooled ei vaielnud selle üle, et elatise sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus 084/2015/1000 ning et elatis loetakse tasutuks ka juhul, kui ülekanne on tehtud hageja ema AAi arveldusarvelt kostja ema arveldusarvele selgitusega „elatis“ või „alimendid“.
14.Pooled vaidlesid selle üle, kas kõiki hageja ema AAi arveldusarvelt kostja ema arveldusarvele tehtud ülekandeid tuleb lugeda elatise tasumiseks, kas poolte vahel oXn
2-19-10231 kokkulepe ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil kui kohtulahendis on märgitud ning kas elatise kohustuse saab lugeda täidetuks maiustuste, riiete ja mänguasjade ostudega.
15.Kohtulik kompromiss on pooltele siduv määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Kohtulahendis on selgelt märgitud lahendi täitmise viis ja kord, s.t hageja tasub elatise kostja ema arveldusarvele märkides selgitusse „elatis“ ning kalendrikuu, mille eest makstakse.
16.Kostja ei ole hagi õigeks võtnud ning tema väitel ei ole poolte vahel suulisi kokkuleppeid elatise tasumiseks muul viisil. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millega saaks lugeda tõendatuks tema väited, et poolte vahel on pärast kohtumääruse jõustumist lepitud kokku ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtumääruse resolutsioonis. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna kostja ei tagastanud ülekantud summasid, siis tuleb lugeda, et poolte vahel on kokkulepe sõlmitud. Kokkuleppe sõlmimiseks ei saa lugeda lapse vanaema AAi tehtud raha ülekandeid ainuüksi seetõttu, et AA ei ole kohtumääruse järgi elatise maksmiseks kohustatud isik ega saa kohtumäärusest erineval viisil elatise maksmiseks kostjaga kokkuleppeid sõlmida.
17.Maakohus nõustus kostjaga, et laekumised, mille selgituses ei ole kirjas „alimendid“ või „elatis“, ei lähe elatise tasumisena arvesse, sest neid saab pidada vanaema kingitusteks.
18.Elatise tasumise eesmärgiks on katta lapse esmavajadusi, eelkõige toidu, eluaseme, tervishoiu, riiete ja jalanõude kulusid ning kulutuste tegemise üle otsustab lapsega koos elav vanem. Olukorras, kus kohtumääruse poolte vahel puuduvad kokkulepped lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks muul viisil kui raha kandmisega lapse ema arveldusarvele ja kostja ei ole nõustunud elatise tasumise asendamisega mänguasjade, toidu või maiustuste ostmisega, ei saa lugeda neid oste kokku 1153 euro ulatuses Xxxxxxxxx Maakohtu tsiviilasjas x-xx-xxxxx 02.03.2015 tehtud kohtumääruse täitmiseks.
19.Kostja võttis omaks, et kõiki ülekandeid, milles on ülekande selgituses märgitud „alimendid“, ei ole elatise võla katteks arvestatud. Kohtu arvestuse kohaselt pidi hageja kohtumääruse alusel tasuma elatist perioodil 01.01.2015–31.12.2018 alljärgnevalt: 2015. aastal oli kuupalga alammäär 390 eurot, millest pool on 195 eurot; 2016. aastal oli kuupalga alammäär 430, millest pool on 215 eurot; 2017. aastal oli kuupalga alammäär 470, millest pool oli 235 eurot ning 2018. aastal 500, millest pool on 250 eurot. Seega pidi hageja antud perioodil tasuma elatist kokku 10 740 eurot (12*195+12*215+12*235+12*250).
20.Täiteasjas 084/2015/1000 on kohtutäitur 26.11.2020 vastuses 24.11.2020 päringule selgitanud, et perioodil jaanuar 2015 kuni detsember 2018 on sissenõudja teavitanud kohtutäiturit otse laekumistest summas 3570 eurot. Elatise võlgnevuse ümberarvutamisel on kohtutäitur arvestanud järgmiste hageja ema AAi arveldusarvelt kostja ema arveldusarvele tehtud maksetega: kuupäev
Summa eurodes
kuupäev
summa eurodes
kuupäev
summa eurodes
05.01.2015
16.10.2015
150 12.04.2018
08.02.2015
22.12.2015
150 22.05.2018
16.03.2015
21.01.2016
150 26.06.2018
15.04.2015
15.02.2016
150 03.08.2018
27.05.2015
05.12.2016
150 18.09.2018
2-19-10231 01.07.2015
13.02.2017
150 08.10.2018
15.07.2015
17.03.2017
150 24.10.2018
22.08.2015
05.01.2018
150 21.11.2018
09.09.2015
24.02.2018
195 14.12.2018
21.Kohus, analüüsinud hageja, kostja ja kohtutäituri esitatud andmeid, leidis, et täitemenetluses on arvestamata järgmised ülekanded, mille selgitusse on märgitud alimendid: 20.11.2015 150 eurot, 21.03.2016 150 eurot, 27.08.2018 60 eurot, kokku 360 eurot.
22.Võlgnevusest ei saa arvestada maha kohtutäiturile täiendavalt laekunud 417 eurot, kuna antud summa puhul on tegemist kohtutäituri tasu ja kulude katteks arvestatud summaga, mida ei saa arvestada elatise kohustuse täitmisena. Täitemenetluses tuleb lisaks elatise võlgnevuse tasumisele tasuda võlgnikul ka kohtutäituri tasu ja täitekulud. Puuduvad tõendid selle kohta, et antud summa oleks kantud kostja seadusliku esindaja arveldusarvele elatise võlgnevuse katteks.
23.Seega asus maakohus seisukohale, et täitemenetlus täiteasjas 084/2015/1000 on osaliselt lubamatu ja kuulub rahuldamisele 360 euro ulatuses ning sundtäitmine jätkub rahuldamata nõude 6810 euro osas (10 740 – 3570 - 360). Apellatsioonkaebus
24.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
25.Maakohus rikkus menetlusõiguse normi tõendeid ebaõigesti hinnates ja ei kohaldanud nõuetekohaselt materiaalõigust (TMS § 221 lg 1).
26.Kohus jättis põhjendamatult arvestamata esitatud tõenditega. Kohus ei arvestanud kokkuleppega, mis oli sõlmitud konkludentselt. Hageja ja kostja esindaja käitumisest tuleneb, et kokkuleppel osaleb hageja lapse ülalpidamises ka muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja esindaja ei eitanud hageja osalust hagis märgitud ulatuses, kuid arvestas asjaoluga, et kostja esindaja kvalifitseeris hageja tegevust kinkelepinguna. Kinkelepingu sõlmimine on tõendamata kostja väide, millega otsuse tegemisel ei tohiks arvestada. Kinkelepingu sõlmimine ei tulene poolte käitumisest. Ei ole eluliselt usutav kingituste tegemine olukorras, kus hageja suhtes käib täitemenetlus, mille raames toimub võlgnevuse nõudmine. Kohus leidis ekslikult, et muud laekumised ei lähe elatise tasumisena arvesse, sest neid saab pidada vanaema kingitusteks lapselapsele. Apellatsioonkaebusele lisatud AAi avaldusest tuleneb, et kostja esindaja arveldusarvele tehtud ülekanded ei ole vanaema kingitused kostjale, vaid tegemist oli hageja eest elatise tasumisega ja kostja esindaja oli sellest teadlik. Hageja ei esitanud tõendit maakohtus, kuna kohus ei selgitanud, et hagejal tuleks tõendada, et tema või AA ei sõlminud kinkelepinguid kostjaga või kostja esindajaga. Kuna kinkelepingu sõlmimine on kostja väide, siis hageja eeldas, et kinkelepingute sõlmimine on kostja tõendamiskoormis. Maakohus jättis täitmata TsMS § 392 lg 2 tuleneva selgitamiskohustuse. Vastustaja seisukoht
27.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-19-10231
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis sundtäitmise lubamatuks tunnistamata summas 720 eurot. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega tunnistab sundtäitmise lubamatuks täiendavalt 720 euro ulatuses ja jaotab menetluskulud (TsMS § 657 lg 1 p 2). Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus hagi rahuldas. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
29.Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendina hageja ema AAi kirjaliku avalduse, millega soovib tõendada kostjale tehtud maksete sisu ja eesmärki. TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks uusi faktilisi asjaolusid niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus (TsMS § 652 lg 4). Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, s.t eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (Riigikohtu 11.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (Riigikohtu 23.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kumbki tingimus antud juhul täidetud ei ole. Hagejal oli võimalik lisatud tõend esitada asja lahendamise ajal maakohtu menetluses. Hagejale oli teada, et tal tuleb elatise tasumist tõendada. Kohus ei pea poolele selgitama, et tema esitatud tõenditest ei piisa nõude rahuldamiseks. Neil kaalutlustel jätab kolleegium apellatsioonkaebusele lisatud uue tõendi asja materjali juurde võtmata. Dokumenti ei ole selle elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada, kuid kohus ei võta seda toimikusse.
30.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi apellatsioonkaebuse taotluses palub hageja tühistada maakohtu otsuse tervikuna, on kaebusest aru saada, et maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas. Seega on vaidlustatud otsus jõustunud osas, milles sundtäitmine 360 euro ulatuses tunnistati lubamatuks (TsMS § 456 lg 4 teine lause).
31.Harju Maakohtu 02.03.2015 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kinnitati pooltevaheline kompromiss, mille kohaselt kohustus hageja tasuma alates 01.01.2015 kostja ülalpidamiseks miinimummääras elatist kuni kostja täisealiseks saamiseni kostja ema arvelduskontole iga kuu 15.-ks kuupäevaks, märkides selgitusse „elatis“ ning kalendrikuu, mille eest maksti.
32.Hageja esitas maakohtule hagi sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
33.Hageja tugines hagiavalduses asjaolule, et hageja on perioodil 01.01.2015–31.12.2018 tasunud kostjale elatist nii rahas kui vahetut ülalpidamist andes, s.o tasudes kostja ema arveldusarvele 4920 eurot, täitemenetluses laekus 417 eurot, magusa ja toidu ostmiseks kulutas
2-19-10231 1200 eurot (48 kuud x 25 eurot) ning muude vajalike asjade (telefon, riided, mänguasjad, tõukeratas, meelelahutus jms) ostmiseks kulutas 1153,49 eurot.
34.Maakohus asus otsuses seisukohale, et elatise tasumisena saab arvestada üksnes neid laekumisi, mille selgituses on kirjas „alimendid“ või „elatis“, ning muud ülekanded ei lähe elatise tasumisena arvesse, sest neid saab pidada vanaema kingitusteks lapselapsele. Samuti ei lähe elatise tasumisena arvesse hageja poolt tehtud kulutused mänguasjadele, toidule, maiustustele ja muudele asjadele. Lisaks leidis maakohus, et võlgnevusest ei saa arvestada maha kohtutäiturile täiendavalt laekunud 417 eurot, kuna see on kohtutäituri tasu ja kulude katteks arvestatud summa.
35.Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 18 ja 19).
36.Riigikohus on 08.03.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 (p 11) märkinud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal PKS § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Üldjuhul tuleb juba elatise väljamõistmisel arvestada seda, kui suure osa ajast viibib laps lahuselava vanema juures, ning vastavalt elatise suurust vähendada või üldse elatis välja mõistmata jätta. Kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Riigikohus on sama määruse p-s 13 selgitanud, et juhul, kui elatisenõuet ei saa vaidlusaluse perioodi osas täidetuks lugeda, peab kohus kontrollima, kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist võiks õigustada muu erandlik asjaolu.
37.Seega tuli hageja väiteid arvestades vaidluse lahendamiseks selgitada, kas kohtutäitur on arvestanud hageja viidatud ülekandeid elatise tasumise kohustuse täitmiseks ning kas hageja on osaliselt täitnud ülalpidamiskohustust vahetult.
38.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei ole hageja tõendanud vahetult ülalpidamise andmist ega muu erandliku asjaolu esinemist. Kumbki pool ei ole selgelt toonud esile, et kostja viibis vaidlusalusel perioodil regulaarselt hageja juures, mis põhjendaks vahetu ülalpidamise andmist igakuiselt maiustuste ja toidukuludena. Vahetu ülalpidamise tõendamiseks oleks hageja pidanud tõendama, et kostja viibis regulaarselt iga kuu hagejaga. Seda tõendatud ei ole, mistõttu on tõendamata hageja ebamäärane väide, et keskmiselt on ta lapse toidule ja maiustustele kulutanud 25 eurot kuus ning 48 kuu jooksul kandnud kulusid 1200 eurot. Lisaks mänguasjade ja muude kulude kandmist ei ole põhjendatud lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks ka seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, et vanemad on selles eraldi kokku leppinud.
39.Apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata hageja ema AAi poolt kostja emale tehtud ülekannetega, milles puudus sõna „alimendid“, on ringkonnakohtu
2-19-10231 hinnangul osaliselt põhjendatud. Maksekorraldustest nähtuvalt on kõik ülekanded kostja seadusliku esindaja kontole teinud hageja ema AA. Xxxxxxxxx Maakohtu 02.03.2015 määrusega kinnitatud kompromissi kohaselt tuli ülekannet tehes märkida selgitusse „elatis“ ning kalendrikuu, mille eest maksti. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on ülekannetele märgitud erinevad selgitused: „ot X alimenti Y“, „alimenty Y ot X“, „alimendid Y Xilt“, „Yile“, „Yle“, „alimenti Yle“, „Yle ot X“ ja „Yle na Den Rozdenije“. Puudub vaidlus, et mitte ühegi makse selgitusse ei ole märgitud kalendrikuud, mille eest maksti. Maakohus leidis, et elatise tasumisena saab arvestada üksnes neid laekumisi, mille selgituses on kirjas „alimendid“ või „elatis“. Samas on maakohus vastuoluliselt oma eeltoodud seisukohale nõustunud sellega, et kohtutäitur on kostja seadusliku esindaja esitatud andmete alusel arvestanud elatise kohustuse täitmisena 05.12.2016 tehtud 150 eurost makset selgitusega „Tajisiji“ (I kd, tl 46).
40.Lapse ülalpidamiseks temaga koos elavale vanemale igakuise elatise tasumisele ja muul viisil ülalpidamiskohustuste täitmisele kohaldub võlaõigusseadus (VÕS) § 1 lg 1 kaudu sama seaduse § 78 sätteid. VÕS § 78 lg 1 järgi, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Elatise maksmise kohustus on rahaline kohustus, mida ei pea täitma võlgnik isiklikult. Käesoleval juhul tuleb ülekannete selgitusi käsitleda tahteavaldustena ja tõlgendada neid vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-le 1. TsÜS § 75 lg 1 esimese lause kohaldamiseks pidi hageja tooma esile ja vaidluse korral tõendama, et AA on teinud maksed hageja kohustuse täitmiseks ja kostja või vähemalt kostja ema teadis või pidi teadma kolmanda isiku tahet täita just kompromissimäärusest tulenevat hageja elatise maksmise kohustust. Kui vastav teadmine ei ole tõendatud, siis kohaldub TsÜS § 75 lg 1 teine lause, mille järgi tuleb lähtuda sellest, kuidas tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik avaldust samadel asjaoludel mõistma pidi.
41.Ringkonnakohus leiab, et arvestades, et ükski ülekande selgitus ei vasta täpselt Xxxxxxxxx Maakohtu 02.03.2015 määrusele, kõik ülekanded on seostatavad kostjaga ning et hageja ema AA oli teadlik hageja igakuisest kohustusest kostjale elatist maksta, saab mõistlikult eeldada, et AAi tehtud ülekannete eesmärk oli eelkõige täita hageja ülalpidamise kohustust kostja ees. Kuna enamuse ülekannete selgituseks oli märgitud alimendid ja ülekandeid tehti valdavalt igakuiselt, siis ringkonnakohtu arvates kõiki AAi poolt tehtud ülekanded saab arvestada täitedokumendist tuleneva hageja elatise maksmise kohustuse täitmiseks, v.a ülekanne, mille selgituseks on märgitud „Ye na Den Rozdenije“, mille puhul on makse tegija soovinud selgelt eristada ülekande sihtotstarvet ja teinud kostjale kingituse sünnipäevaks.
42.Seega on täitemenetluses jäänud arvestamata järgmised ülekanded: 17.03.2016 100 eurot (I kd, tl 41), 14.09.2016 50 eurot (I kd, tl 44), 31.10.2016 50 eurot (I kd, tl 45), 05.01.2017 50 eurot (I kd, tl 22), 14.04.2017 50 eurot (I kd, tl 25), 26.05.2017 70 eurot (I kd, tl 30), 02.09.2017 100 eurot (I kd, tl 23), 11.10.2017 70 eurot (I kd, tl 26), 24.10.2017 50 eurot (I kd, tl 29), 04.12.2017 100 eurot (I kd, tl 24) ja 09.11.2018 30 eurot (I kd, tl 13), kokku 720 eurot. Kokkuvõtvalt tuleb hageja hagi rahuldada osaliselt, s.t tunnistada sundtäitmise lubatuks 1080 euro (360 + 720) osas ning sundtäitmine jätkub rahuldamata nõude 6090 euro osas (10 740 – 3570 – 360 – 720).
43.Maakohus märkis otsuses hagihinnaks 4172,49 eurot. TsMS § 132 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet hagihinna tähenduses mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, aga § 132 lg 2 võimaldab sellest kõrvale kalduda, arvestades kõiki asjaolusid, mh
2-19-10231 asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. TsMS § 132 lg 5 teise lause järgi ei või kohus määrata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hinna määramisel TsMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb võtta arvesse hageja rahaliselt hinnatavat huvi, mis vastab nõude suurusele, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotletakse (Riigikohtu 17.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 17.1). Hagiavalduse 14.12.2020 täpsustuses palus hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks 4420 euro ulatuses. Seega oli hagi hind 4420 eurot. TsMS § 137 lg 11 alusel muudab ringkonnakohus asja hinda maakohtus.
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
45.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus jaotas menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
46.Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et pooled vaidlevad elatise tasumise nõude sundtäitmise üle, on põhjendatud jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.