X hagi CASTRA HIBERNA FOUNDATION'i ja Y vastu AS-i AMALFI ja AS-i ALTAMIRA aktsiate tagastamiseks Y ja X ühisvarasse ja Y avaldus tehingule nõusoleku saamiseks
Tsiviilasja hind
63 074 944 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maria Mägi ja Hendrik Mühls Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Leonid Tolstov ja Andes Kalm Kostja Castra Hiberna Foundation (Malta registrikood PFLP222), lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob
21.01.2021 Viimase kohtuistungi aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Kohustada kostjat CASTRA HIBERNA FOUNDATION’it: 1) kandma 3424 AS-i AMALFI aktsiat X ja Y ühisele väärtpaberikontole; 2) kandma 14 400 AS-i ALTAMIRA aktsiat X ja Y ühisele väärtpaberikontole; 3) tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavaldus CASTRA HIBERNA FOUNDATION’i kustutamiseks Eesti väärtpaberite registrist AS-i AMALFI 3424
aktsia (EVK ISIN kood EE3100069287) omanikuna ja X ning Y sisse kandmiseks Eesti väärpaberite registrisse nimetatud aktsiate ühisomanikena; 4) tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavaldus CASTRA HIBERNA FOUNDATION’i kustutamiseks Eesti väärtpaberite registrist AS-i ALTAMIRA 14 400 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069279) omanikuna ja X ning Y sisse kandmiseks Eesti väärtpaberite registrisse nimetatud aktsiate ühisomanikena; Kohustada kostjat Yt: 1) tegema tahteavaldus X ja Y ühise väärtpaberikonto avamiseks X nimel; 2) tegema tahteavaldus, et ühisel väärtpaberikontol olevaid väärtpabereid käsutama õigustatud isikuna kantakse Eesti väärtpaberite registrisse X; 3) tegema tahteavaldus Eesti väärtpaberite registri pidajale X sisse kandmiseks Eesti väärtpaberite registrisse AS-i AMALFI 3424 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069287) ühisomanikuna; 4) tegema tahteavaldus Eesti väärtpaberite registri pidajale X sisse kandmiseks Eesti väärtpaberite registrisse AS-i ALTAMIRA 14 400 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069279) ühisomanikuna. Määrata 1⁄2 hageja menetluskuludest CASTRA HIBERNA FOUNDATION’i kanda. Muus osas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Mõista CASTRA HIBERNA FOUNDATION’ilt X kasuks välja menetluskulude hüvitis 16 497 eurot. Mõista CASTRA HIBERNA FOUNDATION’ilt X kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X (hageja) esitas 17.09.2020 Maltas registreeritud juriidilise isiku Castra Hiberna Foundationi (fond, kostja) ja oma abikaasa Y (kostja) vastu hagi AS-i Altamira (Altamira) ja AS-i Amalfi (Amalfi) aktsiate tagastamiseks X ja Y ühisvarasse. Altamira ja Amalfi aktsiad olid tema ja kostja Y kui abikaasade ühisvara. Y andis 17.08.2020 aktsiad üle Castra Hiberna Foundationile, mille tegelikuks kasusaajaks on Y. Aktsiate võõrandamine on hageja kui abikaasast ühisomaniku nõusoleku puudumise tõttu tühine. Hageja muutis menetluse käigus oma nõuete sõnastust. Nõuete lõplik sõnastus on esitatud hageja 18.12.2020 avalduses (digitoimiku lk [dtl] 346; vt ka 21.01.2021 istungiprotokolli lk 6, dtl 471). Hageja soovib, et kohus kohustaks kostjaid andma tahteavaldused Altamira 14 400 aktsia ja Amalfi 3424 aktsia tagastamiseks hageja ja Y ühisvarasse nii, et need kantakse abikaasade ühisele väärtpaberikontole.
2.Hageja taotlusel tagas kohus 18.09.2020 määrusega hagi ja keelas fondil Altamira ja Amalfi aktsiate võõrandamise ja piiratud asjaõigustega koormamise (dtl 354).
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostja Y võttis omaks, et vaidlusalused aktsiad olid abikaasade ühisvara. Kostja väitel olid vaidlusalused tehingud vajalikud perekonna varahalduse huvides. Varahaldusega on seni tegelenud tema, kuid tervise halvenemise tõttu oli tarvis teha ümberkorraldusi. Tehingud ei kahjustanud hagejat, vaid olid hoopis tema parimates huvides. Kuna aktsiad olid enne vaidlusaluste tehingute tegemist Y väärtpaberikontol, sai Altamira ja Amalfi suhtes aktsionäri õigusi teostada ainult Y. Kui fond maksab tulevikus dividende, on see raha abikaasade ühisvaraks. Isegi juhul, kui tehingud osutuvad tühiseks, pole õiguslikku alust nende tagasitäitmiseks. Fond väitis, et isikud, kelle huvides fond tegutseb, on Y perekond, sealhulgas ka hageja. Malta õigusest tulenevalt ei saa fondi kohustada aktsiaid tagastama ja tagasitäitmine oleks vastuolus ka Eesti õigusega. Kui tehing oleks tagasitäidetav, saaks taastada esialgse olukorra, mitte tagastada aktsiaid abikaasade ühisele väärtpaberikontole.
4.Y esitas 2.12.2020 Harju Maakohtule avalduse abikaasa X nõusoleku saamiseks ühisvaraks olevate aktsiatega tehtud tehingutele. Y sõlmis 10.08.2020 fondiga lepingu AS-i Altamira 14 400 aktsia ja AS-i Amalfi 3424 aktsia üleandmiseks fondile ja tegi 17.08.2020 vastavad väärtpaberiülekanded. Y soovis abikaasalt nendele tehingutele tagantjärele nõusolekut kohtu kaudu. Kohus võttis avalduse menetlusse tsiviilasjas xxx ja liitis selle 7.12.2020 määrusega ühte menetlusse käesoleva tsiviilasjaga, milles lahendatakse X poolt 17.09.2020 Y ja fondi vastu esitatud hagi eelnimetatud aktsiate tagasisaamiseks abikaasade ühisvarasse (dtl 334). Järgnevalt on kohus menetlenud avaldust ja hagi koos samas menetluses.
5.Kohus arutas asja 07.12.2020 eelistungil ja 21.01.2021 eel- ja kohtuistungil. Vahepeal selgitas kohus 18.01.2021 määrusega menetlusosalistele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (dtl 433). Kohus püüdis menetlusosalisi lepitada (dtl 21.01.2021 istungiprotokolli lk 8, dtl 473).
6.08.03.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata Y avalduse vaidlusalustele tehingutele tagantjärele X nõusoleku saamiseks. Otsuse põhjendused
7.Alljärgnevalt esitatavatel põhjustel rahuldab kohus hagi.
8.Hageja ja kostja Y abiellusid 06.03.1987 (dtl 19). Nende varasuhetele kohaldatakse perekonnaseaduse (PKS) varaühisuse sätteid (PKS § 211 lg 1). Pole vaidlust selles, et vaidlusaluste tehingutega fondile üle antud Altamira ja Amalfi aktsiad olid abikaasade
ühisvara. Kostja Y on selle sõnaselgelt omaks võtnud (kostja 02.12.2020 avalduse p 1.2, dtl 311; 07.12.2020 eelistungi protokolli lk 2, dtl 338).
9.Fondi asutas Y (14.11.2019 asutamisotsus, dtl 244 jj, tõlge paikneb dtl 269jj). 10.08.2020 sõlmis Y fondiga lepingu, millega kohustus andma fondile üle 14 400 Altamira aktsiat ja 3424 Amalfi aktsiat (dtl 296 ja 299; lepingu tõlge paikneb dtl 300 jj). 17.08.2020 kandis Y eelnimetatud aktsiad oma väärtpaberikontolt üle fondi väärtpaberikontole (Y 02.12.2020 avalduse p 1.7, dtl 313; dtl 306). Aktsiad anti fondile üle tasuta ja kõik tehingukulud kandis Y (10.08.2020 lepingu p 1.2 ja 3.1).
10.Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ühiselt (PKS § 28 lg 1). Tehinguid võib ühisvaraga teha ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul (PKS § 29 lg 1. Säte kohaldub ka ühisvara hulka kuuluvatele aktsiatele kui varalistele õigustele). Abikaasa nõusolekuta võib tehinguid teha ainult abikaasa ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (samas). Kostjad ei ole tuginenud sellele, et vaidlusalused tehingud tehti igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja on ilmne, et vastupidist väita oleks alusetu. Kohus selgitas seda menetlusosalistele 18.01.2021 määruses (p 4, dtl 434). X on hinnanud vaidlusaluste aktsiate väärtuseks 63 074 944 eurot (17.09.2020 hagiavalduse p 45, dtl 15) ja kostjad ei ole sellele faktiväitele vastu vaielnud. Y väitel oli tehingute eesmärk varahalduse sobivam korraldamine (kostja 30.10.2020 vastuse p 2.3, dtl 135; 02.12.2020 avalduse p 1.3-1.7, dtl 311-313; kostja 22.02.2021 kohtukõne p 2.5, dtl 485).
11.Puudub vaidlus, et hageja ei ole vaidlusaluste tehingute tegemiseks nõusolekut andnud. Kostja Y avalduse selle nõusoleku saamiseks kohtu kaudu tagantjärele jättis kohus käesolevas tsiviilasjas 08.03.2021 tehtud määrusega rahuldamata. Ühisvara käsutamiseks abikaasa nõusolekuta tehtud tehing on tühine (PKS § 31 lg 1).
12.Kostjate väited selle kohta, et vaidlusaluste tehingute tagajärjel ei halvenenud hageja varaline olukord ega vähenenud tegelik mõjuvõim aktsiate üle ning et tehingute tegemine oli perekonna vara haldamise parema korraldamise eesmärgil ka hageja huvides, on hagi rahuldamise seisukohalt tähendusetud. Kui tehingut ühisvaraga ei tehta pereliikmete igapäevaste vajaduste rahuldamiseks või sellele ei saada teise abikaasa nõusolekut või heakskiitu, on tehing tühine sõltumata selle eesmärkidest või tagajärgedest. Samas on kostjate eelnimetatud väited ka alusetud, mida kohus põhjendas Y avalduse lahendanud 8.03.2021 kohtumääruse p-des 13-15. Ülevaatlikkuse eesmärgil kordab kohus tuvastatud asjaolusid ja kohtu poolt tehtud järeldusi alljärgnevas: 1) Altamira ja Amalfi on nn valdusfirmad, mis tegelevad varahaldusega. Ühingutele kuuluvaks varaks on väärtpaberid, kinnisvara ja laenulepingutest tulenevad nõudeõigused (Y 02.12.2020 avalduse p 1.3, dtl 312). Vaidlusalused tehingud tehti Altamira ja Amalfi aktsiatega. Neid aktsiaid on hoitud avaldaja nimel üle 20. aasta (vt 21.01.2021 istungiprotokolli lk 468). Y tervisehäiretest võimalikult tekkivaid takistusi tema osalemiseks Altamirale ja Amalfile kuuluva vara valitsemisel vaidlusaluste tehingutega ei lahendatud (02.12.2020 avalduse p 1.5, dtl 312, vt ka Y esindaja selgitust 21.01.2021 istungiprotokolli lk 2-3, dtl 467-468). Aktsiaseltsi juhtimise korraldatuse ja vara valitsemise eest vastutavad juhtorganite (nõukogu ja juhatus) liikmed sõltumata sellest, kes on aktsionäriks. Y pole esitanud ühtegi
kontrollitava täpsusega selgitust selle kohta, millest tekkis vajadus teha aastakümneid muutumatuna püsinud aktsionäride ringis (abikaasadest ühisomanikud kõigi aktsiate omanikud) kiirustades ja teise abikaasa teadmata muudatus, mille tulemusena aktsionäriks sai abikaasade X ja Y asemel fond. Seadmata kahtluse alla seda, et Y on investeeringute tegemises ja haldamises väga pädev, ei saa siit tuletada õigustust vaidlusaluste tehingute tegemiseks. Kümnete miljonite eurode väärtusega investeerimisportfellide haldamine ei ole eelduslikult ka praegu teostatud Y poolt ainuisikuliselt ja selleks tööks on võimalik vajadusel palgata või muul viisil kaasata teisi pädevaid isikuid; 2) Y põhjendused investeeringute haldamise parema korraldamise kohta on kontrollimatuseni ebamäärased. Kohtul pole esitatu põhjal võimalik tõsikindlalt järeldada, et Y tervisliku seisundi võimalikust halvenemisest võiksid kaasneda mingisugused konkreetsed takistused ühisvara väärtuse senisel tasemel hoidmises ning et selliste takistuste ilmnemine oli enne vaidlusaluste tehingute tegemist tõenäolisemad kui praegu. Y pole selgitanud, kuidas konkreetselt osaleb tema isiklikult Altamira ja Amalfi varaliste õiguste teostamises. Kui osaleb aga tulevikus enam mitte, siis tuleb nimetatud äriühingutel avaldaja tööpanusele leida asendus sõltumata sellest, kes on aktsionäriks. Aktsionär ei peagi siin midagi tegema. Ja kui ka peaks, pole kohtule esitatust võimalik järeldada, et fond oleks selleks Y abita võimekam kui oli Y ise ühisomanikust aktsionärina. Oht, et abikaasa võib surra või kaotada oma töövõime, ei saa iseenesest anda sellele abikaasale õigustust ühisvara teise abikaasa nõusolekuta käsutama hakata. Teistsugune arusaam oleks vastuolus abikaasade varaühisuse õigussuhte olemusega ning kahjustaks väga paljude ühiskonnaliikmete jaoks õiguskindlust; 3) Vaidlusaluste tehingutega on Y tegelikkuses soovinud suurendada oma otsustusõigust ühisvaraks olnud aktsiate suhtes X vastavate õiguste vähendamise arvel. Täiendava eesmärgina näib Y olevat soovinud teha testamendiga sarnanevaid korraldusi selle vara suhtes pärast tema surma. Fondi asutaja (Founder) on Y ainuisikuliselt (põhikirja p 1.1, dtl 251. Põhikirja tõlge paikneb dtl 272jj). Fond valitseb oma vara vastavalt Beneficiary Statement nimelisele dokumendile (põhikirja p 8.2). Beneficiary Statement on fondi juhatusele (Board of Administrators) täitmiseks kohustuslik ja selle sisu määrab kindlaks asutaja ehk Y (põhikirja p 1.1 ja 8.2). Ka fondi juhatuse koosseisu määrab asutaja (põhikirja p 8.3). Beneficiary Statement (dtl 445 jj, tõlge paikneb dtl 457jj) kohaselt on fondi ainsaks tegelikuks kasusaajaks (Beneficiary) hetkel Y (p 1.1). Tema surma korral saavad kasusaajateks X ja abikaasade ühised lapsed B ja C ning nende alanejad sugulased (p 1.2). X, kes oli varem Altamira ja Amalfi ühisomanikust aktsionäriks võrdsetes õigustes Yga, omandab aktsiate uueks omanikuks oleva fondi suhtes seega õigusi alles pärast Y surma ning ka siis neid õigusi teiste isikutega jagades (p 3.4 ja 3.5). Yl on fondi asutajana ainuõigus fondi juhatusele juhtiste andmiseks fondi tütarühingute (seega ka Altamira ja Amalfi) nõukogu ja juhatuse koosseisu kindlaks määramiseks (Beneficiary Statement p 7.2). See õigus kuulus enne vaidlusaluste tehingute tegemist ka Xle kui aktsiate ühisomanikule. Vastavalt PKS § 28 lg 4 oleks
X saanud nõuda Ylt tema ühisaktsionäriks olemise määratlemist ka aktsiaseltsidele õiguslikult siduval viisil aktsiate kandmisega ühisele väärtpaberikontole (äriseadustiku § 286 ja väärtpaberite registri pidamise seadus § 5 lg 3). Vaidlusaluste tehingute tulemusel on Xlt võetud võimalused aktsionäri õiguste teostamiseks ja ta ei saa neid õigusi tagasi ka pärast abikaasa surma – siis läheb fondi tütarühingute kohta juhiste andmise õigus Ylt üle tema poolt valitud usaldusisikule vandeadvokaat Martin Tammele (Beneficiary Statement p 7.2, fondi põhikirja p 10.2). Seega on alusetu väita, justkui poleks vaidlusaluste tehingutega Xt kahjustatud (22.01.2021 kohtukõne p 2.5 ja 2.6, dtl 485). Tehingutega käsutati ühisvara – abikaasade ühisomandis olnud aktsiad anti üle kolmandale isikule. Hüpoteetiline olukord, kus fondist võimalikult saadavad dividendid saavad abikaasade ühisvaraks, ei ole samaväärne olukorraga, kus isik on aktsionär ja saab seega mõjutada dividendi saamist, rääkimata muude aktsionäriõiguste teostamisest. Nagu aga öeldud, ei oma käesolevas punktis käsitletu õiguslikku tähendust vaidlusaluste tehingute õigusliku kehtivuse seisukohalt. Alusetute põhjenduste esitamine näitab aga kostjate silmakirjalikkust.
13.Hageja väitel on tühised nii 10.08.2020 leping kui ka selle alusel 17.08.2020 tehtud käsutustehingud, millega aktsiad anti üle fondi omandisse (hagiavalduse p 13, dtl 8; hageja 13.01.2021 avalduse p 8, dtl 430). Kohus leiab, et eespool (p 10 ja 11) tuvastatud asjaoludel on tühised käsutustehingud ehk aktsiate üleandmine fondile. 10.08.2020 võlaõiguslik kokkulepe, millega Y võttis endale fondi ees kohustuse aktsiate üleandmiseks, jääb tema suhtes kehtima tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 12 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 4. Aktsiaid pole aga võimalik fondile üle anda ilma hageja nõusolekuta.
14.Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 84 lg 1). Nimetatut reguleerib VÕS § 1028. Kostjad on selle paragrahvi lg 2 ple 3 tuginedes arvamusel, et käesoleval juhul ei saa aktsiaid tagasi nõuda, kuna tagasitäitmine oleks vastuolus tühisuse aluseks oleva PKS § 31 lg 1 eesmärgiga. Kohus sellega ei nõustu. Abikaasade varaühisuses kehtiv üldpõhimõtte, et ühisvara käsutamine on võimalik ainult abikaasade poolt ühiselt või teise abikaasa nõusolekul, ainsaks eesmärgiks saab olla ühisvara koosseisu muutumatuna hoidmine kuni muudatuse soovimiseni mõlema abikaasa poolt. Kui nõustuda kostjate tõlgendusega, kaotaks PKS § 29 oma mõtte – abikaasa nõusoleku või heakskiiduta ühisvaraga tehtud mitteigapäevane tehing oleks küll tühine ja õiguslike tagajärgedeta, kuid ühisvara koosseis jääks siiski ühe abikaasa poolt omavoliliselt muudetuks. Kostja Y on käsutanud abikaasade ühisvara omavoliliselt nii, nagu oleks tegemist ainult temale kuuluva varaga. Ta on püüdnud vähendada hageja õigusi vaidlusaluste aktsiate suhtes ning on täielikult tema mõjuvõimu all oleva fondi kaudu loonud olukorra, kus saab otsustada ainuisikuliselt aktsionäriõiguste teostamise üle. Sellist omavoli ei saa õigusriigis lubada.
15.Fond väitis, et tugines aktsiate omandamisel nende kuuluvuse osas registriandmetele (fondi 22.02.2021 kohtukõne p 5, dtl 492). Fond ei ole tehingute tagasitäitmise nõudele
vastu vaieldes tuginenud aktsiate omandamise heausksusele (väärtpaberite registri pidamise seadus [EVKS] § 9 lg 2). Ka eelnimetatud põhjenduse esitas fond esmakordselt kohtuvaidluste käigus, mistõttu sellele ei saanud enam tugineda (TsMS § 402 lg 2). Kohus leiab aga, et fond ei saanud tugineda omandatud aktsiate kuuluvuse osas väärtpaberiregistri andmetele, sest pidi olema teadlik aktsiate kuulumisest abikaasade ühisvarasse. Fond on asutatud kostja Y poolt ja on täielikult nimetatud kostja kontrolli all (vt p 9 ja 12 eespool). Y teadmised tuleb omistada ka fondile.
16.Malta õigus ei oma käesolevas vaidluses mingisugust tähendust vaidlusaluste tehingute kehtivuse ega nende tagasitäitmise osas. Fond ei ole toonud välja rahvusvahelise eraõiguse norme, millest järelduks Malta õiguse kohaldumine. Abikaasad X ja Y elavad Eestis, nende abielu on sõlmitud Eestis ning tehingud on tehtud Eesti äriühingute aktsiatega. Käesoleva kohtuotsuse täitmiseks ei ole vaja teha midagi sellist, mida reguleeriks Malta õigus. Hageja ja Y varalistele suhetele kohaldatakse Eesti õigust (rahvusvahelise eraõiguse seadus [REÕS] § 57 lg 1 ja § 58 lg 3). Aktsiale, mida väljendatakse registrikande kaudu (registreeritud väärtpaber), kohaldatakse selle riigi õigust, kus vastavat registrit peetakse (REÕS § 23(1) lg 1). Kohustuse täitmisest tulenevale alusetu rikastumise nõudele kohaldatakse selle riigi õigust, mida õigussuhtele, mille alusel kohustus täideti (REÕS § 48(1) lg 1). Asjaolu, et 10.08.2020 lepingus lepiti kokku Malta õiguse kohaldumine (lepingu p 5.1), ei mõjuta vaidlusaluste tehingute tühisuse aluseks olevate Eesti õiguse imperatiivsete sätete kohaldumist (REÕS § 32 lg 3). Pealegi ei puuduta kohalduva õiguse valiku kokkulepe hagejat.
17.Eelnimetatud põhjustel tuleb fondil tagastada tühiste käsutustehingute alusel saadud aktsiad X ja Y ühisvarasse.
18.Hageja eesmärgiks on menetluse algusest peale olnud see, et tühiste tehingutega ühisvarast välja läinud aktsiad tagastataks tema ja Y ühisvarasse. Samuti on hageja menetluse algusest peale soovinud, et erinevalt tehingute eelsest olukorrast oleks edaspidi ka tema kantud Eesti väärtpaberite registrisse, milles peetakse Amalfi ja Altamira aktsiaraamatut (EVKS § 2 lg 1 p 3, äriseadustiku § 233 lg 2). Abikaasa õigus nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantud ühisvara hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist tuleneb PKS § 28 lg-st 4. Kohus arutas hagi eseme sõnastust hagejaga 07.12.2020 eelistungil (istungiprotokolli lk 2, dtl 338). Hageja täpsustas oma nõuete sõnastust 18.12.2020 avaldusega (dtl 345). Hageja täpsustas muuhulgas, et tema nõuded puudutavad ainult vaidlusaluste tehingutega fondile üle antud aktsiaid, nimetades ära tagastamisele kuuluvate aktsiate hulga. Kohus arutas hagi eset täiendavalt 21.01.2021 istungil enne eelmenetluse lõpetamist. Hageja selgitas alternatiivselt esitatud nõuete käsitlemise soovitud järjekorda (istungiprotokolli lk 6, dtl 471).
19.Kohus rahuldab hagi ja kohustab kostjaid andma tahteavaldused, mis on vajalikud selleks, et fondi poolt tühiste tehingute alusel saadud 3424 Amalfi aktsiat ja 14 400 Altamira tagastatakse hageja ja Y ühisvarasse ning et edaspidi oleksid mõlemad ühisomanikud registreeritud võrdsetes õigustes aktsionäridena aktsiaraamatusse kantud. Kohus lähtub tahteavalduste sõnastamisel hageja poolt esitatud nõuete sõnastusest
(18.12.2020 avalduse nõudepunkti 2 alapunkti a esimene alternatiiv, alapunkti b esimene alternatiiv, alapunktid c ja d ning nõudepunkti 3 alapunktid a, d ja e). Puutuvalt nõudepunkti 3 alapunktidesse a ja e märgib kohus eraldi, et käesoleva kohtulahendi täitmise tulemusel peavad Yle kui ühisomanikule olema tagatud täpselt samad õigused, nagu hagejalegi. Kohus selgitab, et hagi rahuldamine eelnimetatud viisil ei ole vastuolus fondi seisukohaga, et tagasitäitmise tulemusel peaks taastuma tühiste lepingute eelne olukord. Vaidlusaluste tehingute tegemise järgselt teostas hageja käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisega PKS § 28 lg 4 ettenähtud õigust, ja kohus rahuldab käesoleva otsusega hageja vastava nõude. See, kas tagastatavad aktsiad kantakse esmalt selle abikaasa kontole, kes need fondile üle kandis ning alles seejärel abikaasade ühisele väärtpaberikontole, või tehakse vastava lõpptulemuse saavutamiseks vajalikud väärtpaberiülekanded otse fondi väärtpaberikontolt abikaasade ühisele väärtpaberikontole, on otsuse täitmise korra küsimus. Vastavalt TsMS § 445 lg 1 saab kohus otsuse täitmise korra hageja poolt soovitud viisil kindlaks määrata ja seda kohus käesoleva otsusega ka teeb. Nimetatud ei kahjusta kuidagi fondi huve. Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma (TsÜS § 68 lg 5). Jõustumisel asendab käesolev kohtulahend seega kostjate vastavad tahteavaldused.
20.Hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud reeglina ise (TsMS § 164 lg 1). Käesoleval juhul ei esine kohtu hinnangul erilisi põhjusi nimetatud üldreegli suhtes ettenähtud erandi (§ 164 lg 2) kohaldamiseks kostja Y ja hageja vahelises suhtes. Menetlusosalised on abikaasad ning nende suhtes kehtib varaühisus. Kohtule pole teada, et menetluskulude selline jaotus võiks kuidagi kahjustada X olulisi vajadusi.
21.Fondi puudutavas osas tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 162 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldatakse tema suhtes. Kohus määrab 50% protsenti hagiavalduse menetlemisega seotud hageja menetluskuludest fondi kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud nende endi kanda.
22.Hagi menetlemisega seotud hageja menetluskulud on tasutud riigilõivud kogusummas 4100 eurot ja õigusabikulud 28 894 eurot, kokku 32 994 eurot (hageja 22.02.2021 menetluskulude nimekiri p 11 ja 12, dtl 479). Hageja on esitanud loetelu esindajate poolt tehtud toimingutest ja nendeks kulutatud ajast. Tunnitasumäär on olnud vahemikus 170180 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja menetluskulude kohta on vastuväite esitanud ainult Y leides, et õigusabikulud on liiga suured (26.02.2021 avalduse p 2.2, dtl 510). Kostja ei ole selgitanud, millisteks konkreetseteks toiminguteks kulutatud aeg on tema arvates põhjendamatu. Kohtu arvates on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Seejuures võtab kohus arvesse, et fondi esindaja tunnitasumäär on olnud hageja esindajate omast kõrgem (22.02.2021 avalduse p 2.6, dtl 497).
23.Arvestades eespool (p 21) toodud menetluskulude jaotust peab fond hüvitama hageja menetluskuludest poole ehk 16 497 eurot (32 994/2). Kohus mõistab selle summa fondilt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena.
24.Hageja taotluse alusel (dtl 477) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 22.06.2022. a otsusega nr 2-20-13586.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.