Neticom OÜ hagi Osaühingu Linaleo vastu aktsiate tagastamiseks ning Osaühingu Linaleo vastuhagi Neticom OÜ vastu võlgnevuse saamiseks ning aktsiate eest tasutud ostuhinna väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.05.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Linaleo 21.06.2023 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2 776 655 eurot 11 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Neticom OÜ (registrikood 10650512), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Kostja Osaühing Linaleo (registrikood 10940483), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Fink
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 12.06.2024 kohtuistungil poolte esindajate osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 23.05.2023 otsus tühistada osas, milles vastuhagi laenulepingu alusel võlgnevuse nõudes jäi rahuldamata, ning saata tühistatud osas asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tühistada otsus ka osas, milles kõik menetluskulud jäid kostja kanda.
2.Täiendada Harju Maakohtu 23.05.2023 otsust otsustusega, et Harju Maakohtu 13.12.2019 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud jäävad vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2020 määrusega muudetud ulatusele kehtima otsuse täitmise tagamiseks.
3.Ülejäänud osas jätta sama otsuse resolutsioon muutmata, arvestades lisaks käesoleva otsuse põhjendustega.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2-19-19435
5.Jätta Neticom OÜ hagiga seotud maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühing Linaleo kanda. Osaühingu Linaleo vastuhagiga seotud menetluskulude jaotuse otsustab maakohus vastuhagi uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.11.12.2019 esitas Neticom OÜ (hageja) hagi Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ, OÜ Viker ja Osaühingu Linaleo (kostja) vastu aktsiate enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja aktsiate omandiõiguse tagastamiseks tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. 30.06.2020 määrusega lõpetas maakohus menetluse kostja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ ja kostja OÜ Viker osas hageja taotluse alusel. 15.04.2021 esitas kostja hageja vastu vastuhagi võla väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse ning selle 18.01.2020 ja 22.03.2021 täpsustuste kohaselt olid hageja, kostja ning OÜ Viker võrdsetes osades RBH AS-i aktsionärideks nii, et igale aktsionärile kuulus 100 000 aktsiat. Hageja seaduslikuks esindajaks on F. B, kostja seaduslikuks esindajaks on G.H. Samuti on G.H OÜ Milestone seaduslikuks esindajaks. Kõigi nimetatud äriühingute lepinguliseks esindajaks on või on olnud vandeadvokaat Enno Heringson, kes on ka Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ seadusliku esindaja.
3.Hageja kaotas oma 100 000 RBH AS-i aktsiate valduse kostjale järgmiste sündmuste tulemusena: - 28.09.2017 Toomaru Invest OÜ, OÜ Viker ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu alusel võttis hageja Toomaru Invest OÜ-lt laenu 150 000 eurot ja OÜ-lt Viker 315 000 eurot tähtajaga 01.10.2019 ning hageja pantis laenu tagamiseks 100 000 RBH AS-i aktsiat; - hageja ei tagastanud laenu 01.01.2019, kuna lootis saada laenule pikendust; - alates 01.11.2019 oli ainsaks laenuandjaks ja pandipidajaks OÜ Viker, sest Toomaru Invest OÜ loovutas nõude OÜ-le Viker; - 01.11.2019 teavitas OÜ Viker hagejat 28.09.2017 laenulepingust tuleneva pandi realiseerimisest, volitas Advokaadibürood Heringson GLO OÜ-d enampakkumist korraldama ja kandis pandiesemeks olevad aktsiad advokaadibüroo väärtpaberikontole; - 01.11.2019 OÜ Milestone kutsus tagasi hageja 31.12.2007 laenulepingujärgse laenu ja nõudis 1 557 964,37 euro tasumist hiljemalt 07.05.2020; - 01.11.2019 OÜ Viker kutsus tagasi hageja 19.08.2005 laenulepingujärgse laenu ja nõudis 268 439,94 euro tasumist hiljemalt 07.02.2020;
2-19-19435 -
-
-
05.11.2019 avaldati hagejale kuuluvate RBH AS-i aktsiate enampakkumise kuulutus, mille järgi tuli pakkumused esitada hiljemalt 06.12.2019 kell 12.00; ajavahemikul 06.11-21.11.2019 otsis hageja OÜ-ga Viker ühendust selleks, et tasuda võlgnevus ja saada tagasi aktsiate valdus; 22.11.2019 toimus hageja ja OÜ Viker seaduslike esindajate vaheline kohtumine, millega esindajad allkirjastasid võlgnevuse kustutamise ja aktsiate pandist vabastamise kokkuleppe. Kokkulepet keeldus allkirjastamast advokaadibüroo, kes tegutses OÜ Viker nimel ja valdas aktsiaid; 25.11.2019 esitasid OÜ Viker ja OÜ Milestone pandiga tagamata laenulepingute ülesütlemise avaldused ja nõudsid hagejalt laenude viivitamatut tasumist; 25.11.2019 kandis hageja OÜ Viker arvelduskontole 694 000 eurot selgitusega: „Vastavalt 28.09.2017.a laenulepingule ja 22.11.2019.a kokkuleppele (aktsiate pandiga tagatud laenu lõppmakse)“; 26.11.2019 vandeadvokaat Enno Heringson OÜ Viker nimel tegi toiminguid, millega justkui oleks OÜ Milestone loovutanud oma nõudeõiguse hageja vastu OÜ-le Viker ning käsitles hageja 25.11.2019 makset 694 000 eurot arvestatuna teiste võlgnevuste mitte 28.09.2017 laenulepingu katteks; 27.11.2019 esitas hageja hagi Harju Maakohtule (tsiviilasi nr 2-19-18674); 05.12.2019 tegi OÜ Viker seaduslik esindaja täiendava tahteavalduse enampakkumise tühistamiseks, võttis tagasi vandeadvokaat Enno Heringsoni avaldused selle kohta nagu ei oleks hageja 28.09.2017 lepingust tulenevat võlga tasunud 25.11.2019 maksega; 05.12.2019 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18674 peatati hagi tagamise korras 06.12.2019 enampakkumine; 05.12.2019 tasus kostja enampakkumise osalemise tagatisraha 50 000 eurot; 06.12.2019 enne kella 12.00 ei viibinud vandeadvokaat Enno Heringson büroos, enampakkumise toiminguid ei tehtud; 06.12.2019 kell 12.44 teavitas vandeadvokaat Enno Heringson OÜ Viker seaduslikku esindajat sellest, et enampakkumisel olnud aktsiad on müüdud; 06.12.2019 kell 13.03 edastas hageja lepinguline esindaja 05.12.2019 hagi tagamise määruse mh NASDAQ-ile, kes peab Eesti väärtpaberite keskregistrit; 06.12.2019 kell 15.00 teatas NASDAQ, et 05.12.2019 hagi tagamise määrust ei ole võimalik täita, sest RBH AS-i 100 000 aktsiat liikus advokaadibüroo kontolt välja 06.12.2019 kell 11.52 ning aktsiate uueks omanikuks on kostja; 30.12.2019 allkirjastasid vandeadvokaat Enno Heringson justkui OÜ Viker lepinguline esindaja ja kostja lepinguline esindaja täiendava lepingu 06.12.2019 aktsiate müügilepingu kinnitamiseks.
4.Hageja on seisukohal, et kostjal on kohustus tagastada talle 100 000 RBH AS-i aktsiat, OÜl Viker puudus kehtiv käsutusõigus vaidlusaluste aktsiate omandi üleandmiseks kostjale. Isegi juhul, kui OÜ-l Viker oleks olnud aktsiate kehtiv käsutusõigus, siis puudus Advokaadibürool Heringson GLO esindusõigus OÜ Viker esindamiseks 06.12.2019 müügilepingu ja 30.12.2019 täiendava lepingu sõlmimisel. Kostjale ei ole vaidlusaluste aktsiate omand üle läinud ka mitte heauskse omandamise kaudu. Hageja palub kohustada kostjat esitama oma väärtpaberikonto kontohalduri kaudu NASDAQ poolt peetavale Eesti väärtpaberite keskregistrile väärtpaberite ülekandekorraldus (tahteavaldus) 100 000 RBH AS-i aktsia omandiõiguse ülekandmiseks hagejale ning märkida kohtulahendis, et kostja tahteavaldust RBH AS-i aktsiate osas omaniku kande muutmiseks asendab jõustunud kohtuotsus. Kostja vastuväited
2-19-19435
5.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja on omandanud aktsiad heauskselt. Kostja ei olnud ega pidanudki olema teadlik sellest, et OÜ-l Viker ja/või advokaadibürool ei olnud aktsiate osas käsutusõigust. Aktsiad on läinud hageja omandist välja enda tahte kohaselt. Aktsiate enampakkumine ei olnud tühistatud, kostja seaduslik esindaja ei olnud sellest teadlik. Kostjal oli õigus tasuda aktsiate eest nii rahas kui ka nõudega. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
6.Kostja palus mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 667 117,33 eurot, intressi 4046,45 eurot ajavahemiku 18.01.2020-07.05.2020 eest määraga 2% aastas ning viivise VÕS § 113 lg 1 alusel, samuti mõista hagejalt kostja kasuks välja aktsiate eest tasutud ostuhind summas 1 000 007 eurot rahas. Põhihagi rahuldamisel palus kostja määrata kindlaks otsuse täitmise kord ning kohustada kostjat esitama oma väärtpaberikonto kontohalduri kaudu NASDAQ poolt peetavalt Eesti Väärtpaberite Keskregistrile väärtpaberite ülekandekorraldus (tahteavaldus) 100 000 RBH AS-i aktsia omandi õiguse ülekandmiseks hagejale hetkest, kui kostjale on tasutud aktsiate ostuhind 1 000 007 eurot rahas ja hageja on kostjale täies ulatuses tasunud oma võla, mis on välja mõistetud tsiviilasjas nr 2-19-19435.
7.Vastuhagi kohaselt on kostja omandanud nõude hageja vastu OÜ-lt Milestone järgmiselt: - 11.10.2006 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai hageja OÜ-lt Milestone laenu 400 000 Eesti krooni tagastamise tähtajaga 31.12.2006; - 29.12.2006 sõlmisid pooled laenulepingu, milles vormistasid pooled laenulepingu põhivõlgnevusena 402 700 Eesti krooni tagastamise tähtajaga 31.12.2007; - 31.12.2006 sõlmisid pooled laenulepingu, kus fikseerisid, et hageja sai 25.11.2005 OÜ-lt Milestone laenu 191 734,95 eurot ja võlale lisandund intress 6407,15 eurot, mis vormistati põhivõlana 198 142,10 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2007; - 11.05.2007 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai hageja laenu 400 000 Eesti krooni tagastamise tähtajaga 31.12.2007; - 16.10.2007 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai hageja laenu 350 000 Eesti krooni ja 920 000 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2007.
8.Kõikide laenude tagastamise tähtajaks oli 31.12.2007 ning võla suuruseks 1 212 842,14 eurot. Seejärel leppisid pooled kokku laenude pikendamises tähtajatuks. Täiendavalt muutsid pooled korduvalt kokkuleppeid, millega muutsid jooksva intressi laenu põhiosaks, muutsid intressi kokkuleppeid jne. 07.05.2019 kinnitas hageja, et võlgneb OÜ-le Milestone 31.12.2018 seisuga 1 589 556,23 eurot. 01.11.2019 esitas kostja hagejale avalduse sõlmitud laenulepingute korraliseks ülesütlemiseks ja taotluse laenusummade tagastamiseks koos intressiga. Laen öeldi üles kuuekuulise etteteatamise tähtajaga ning raha paluti tagastada hiljemalt 07.05.2020. 17.01.2020 teatas OÜ Milestone, et loovutab nõude kostjale. 17.01.2020 teavitas kostja hagejat, et kostja on vaidlusalusest nõudest loovutanud 950 007 eurot OÜ-le Viker ning hageja uueks võlausaldajaks on 950 007 euro ulatuses OÜ Viker ja 667 117.33 euro ulatuses kostja. Lisaks on kostja tasunud 50 000 eurot rahas. Seega on hageja kostjale võlgu ka siis, kui põhihagi peaks rahuldamisele kuuluma. Hageja vastuväited
9.Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Vastuhagi on tõendamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
2-19-19435
10.Harju Maakohus rahuldas 23.05.2023 otsusega hagi kohustamaks kostjat esitama oma väärtpaberikonto kontohalduri kaudu NASDAQ poolt peetavale Eesti väärtpaberite keskregistrile väärtpaberite ülekandekorraldus (tahteavaldus) 100 000 RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsia omandiõiguse ülekandmiseks hagejale ning kohtulahendis märkida, et kostja tahteavaldust RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsiate osas omaniku kande muutmiseks asendab jõustunud kohtuotsus. Maakohus kohustas kostjat esitama oma väärtpaberikonto kontohalduri kaudu NASDAQ poolt peetavale Eesti väärtpaberite keskregistrile väärtpaberite ülekandekorralduse (tahteavalduse) 100 000 RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsia omandiõiguse ülekandmiseks hagejale ning asendas tahteavalduse kohtuotsusega. Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
11.Maakohus tuvastas vaidlusvälistena järgmised asjaolud: - hagejale kuulus 100 000 RBH AS-i aktsiat, kostjale kuulus 100 000 RBH AS-i aktsiat ja OÜ-le Viker kuulus 100 000 RBH AS-i aktsiat; - hageja seaduslikuks esindajaks on F. B ning kostja seaduslikuks esindajaks on G.H, samuti on G.H osaühing Milestone seaduslikuks esindajaks; - hageja, kostja, osaühing Milestone ja OÜ Viker lepinguliseks esindajaks on või on olnud vandeadvokaat Enno Heringson, kes on ka Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ seaduslik esindaja; - 28.09.2017 sõlmisid Toomaru Invest OÜ, OÜ Viker ja hageja laenulepingu, mille alusel võttis hageja Toomaru Invest OÜ-lt laenu 150 000 eurot ja OÜ-lt Viker 315 000 eurot tähtajaga 01.10.2019 ning hageja pantis laenu tagamiseks 100 000 RBH AS-i aktsiat; - hageja vastavalt 28.09.2017 lepingule 01.10.2019 laenu ei tagastanud; - Toomaru Invest OÜ loovutas 28.09.2017 lepingust tuleneva nõude OÜ-le Viker; - 01.11.2019 teavitas OÜ Viker hagejat 28.09.2017 laenulepingust tuleneva pandi realiseerimisest ja volitas Advokaadibürood Heringson GLO OÜ-d enampakkumist korraldama; - OÜ Viker ja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ sõlmisid 01.11.2019 käsunduslepingu aktsiate enampakkumise läbiviimiseks, mille p 1.4 alusel võimaldas advokaadibüroo aktsiaid enda väärtpaberikontol hoiustada; - 05.11.2019 avaldati hagejale kuuluvate RBH AS-i aktsiate enampakkumise kuulutus, mille järgi tuli pakkumused esitada hiljemalt 06.12.2019 kell 12.00. Kuulutuse kohaselt müüs OÜ Viker avalikul enampakkumisel pandiõiguse realiseerimiseks hagejale kuuluvad 100 000 RBH AS-i aktsiat algihinnaga 1 000 000 eurot. Aktsiate müügi korraldajaks oli Advokaadibüroo Heringson GLO.
12.01.11.2019 käsunduslepingu p 1.4 kohaselt juhul, kui enne enampakkumise pakkumiste esitamise tähtaega tasub hageja võlgnevuse, mida RBH AS-i aktsiad tagavad, kannab advokaadibüroo aktsiad tagasi hageja väärtpaberikontole. Hageja soovis võla tasuda ning seetõttu toimus 22.11.2019 hageja ja OÜ Viker seaduslike esindajate vaheline kohtumine ning esindajad allkirjastasid võlgnevuse kustutamise ja aktsiate pandist vabastamise kokkuleppe, kuid seda ei allkirjastanud Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ, kes korraldas aktsiate enampakkumist ja kelle kontol aktsiad olid. Olenemata eelnevast kandis hageja 25.11.2019 OÜ Viker arvelduskontole 694 000 eurot selgitusega: „Vastavalt 28.09.2017.a laenulepingule ja 22.11.2019.a kokkuleppele (aktsiate pandiga tagatud laenu lõppmakse)“. Raha ülekande osas vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, et samal päeval, 25.11.2019, esitasid OÜ Viker ja osaühing Milestone pandiga tagamata 19.08.2005 ja 31.12.2007 laenulepingute erakorralised ülesütlemise avaldused ning nõudsid hagejalt laenude viivitamatut tasumist.
2-19-19435 Seda olenemata olukorrast, et algselt ütlesid OÜ Viker ja osaühing Milestone pandiga tagamata 19.08.2005 ja 31.12.2007 laenulepingud korraliselt üles 01.11.2019 laenu tagastamise tähtajaga vastavalt 07.02.2020 ja 07.05.2020. Kuigi OÜ Viker ja osaühing Milestone viitasid erakorralises ülesütlemises taotluses hageja halvenenud majandusseisule, siis oli hageja leidnud võimaluse tasuda OÜ-le Viker 694 000 eurot. Hageja kehv majanduslik seisund ei nähtunud ka äriregistrist ega kinnistusraamatust, seda ei toetanud ka hageja 2018. a konsolideeritud majandusaasta aruanne. Seetõttu ei nõustunud kohus kostjaga selles, et hageja tasutud 694 000 eurot tulnuks VÕS § 88 lg 2 alusel lugeda vähem tagatud nõuete katteks. Raha tasumise ajaks ei olnud 19.08.2005 ja 31.12.2007 laenulepingutest tulenevad kohustused veel sissenõutavad VÕS § 186 p 6 mõttes koosmõjus VÕS § 82 lg-ga 7, sest hageja tasus erakorraliste ülesütlemiste avalduste esitamisega samaaegselt pandiga tagatud kohustuse. Teisi täitmata kohustusi hagejal OÜ Viker ees 25.11.2019 ei olnud, sest alles 26.11.2019 teavitas vandeadvokaat Enno Heringson OÜ Viker esindajana hagejat osaühing Milestone nõude loovutamisest OÜ-le Viker.
13.26.11.2019 hageja lepinguline esindaja esitas taotluse Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ seaduslikule esindajale panditud 100 000 RBH AS-i aktsia tagastamiseks OÜ Viker ja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ 01.11.2019 käsunduslepingu p 1.4 III lausel. Advokaadibüroo vaidlusaluseid aktsiaid hageja väärtpaberikontole ei tagastanud. 05.12.2019 tegi OÜ Viker seaduslik esindaja täiendava tahteavalduse Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-le enampakkumise tühistamiseks ja aktsiate tagasikandmiseks hageja väärtpaberikontole ning samal päeval Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18674 peatas kohus hagi tagamise korras 06.12.2019 RBH AS-i aktsiate enampakkumise. Kostja ei olnud tsiviilasja nr 2-19-18674 menetlusosaliste hulgas ning maakohus kostjale viidatud määrust ei edastanud, kuid edastas selle kostjale Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ. Seda tegi ka hageja lepinguline esindaja 06.12.2019 kell 07.11 saadetud e-kirjaga. Samuti proovisid hageja seaduslik ja lepinguline esindaja ning OÜ Viker seaduslik esindaja seda teha Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-s 06.12.2019 kell 11.50.
14.Eesti Advokatuuri aukohus 18.06.2020 otsusega on Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ seaduslikule esindajale vandeadvokaat Enno Heringsonile ette heitnud hoolsuskohustuse mittetäitmist ning OÜ Viker kui esindatava huvide mittekaitsmist. Viidatud aukohtu otsuse järgi hoidus vandeadvokaat Harju Maakohtu 05.12.2019 määruse nr 2-19-18674 kättesaamisest. Kuigi OÜ Viker ja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ vahelist 01.11.2019 sõlmitud käsunduslepingut ei olnud muudetud vastavalt lepingu p-le 2.1, oli hageja tasunud 01.11.2019 käsunduslepingu p 1.4 III lause alusel kohaselt võla, mida RBH AS-i aktsiad tagasid, enne enampakklumiste esitamise tähtaega, mistõttu pidanuks advokaadibüroo aktsiad tagasi kandma hageja väärtpaberikontole. Viidatud aukohtu otsus on jõustunud. Seega puudus OÜ-l Viker kui pandipidajal aktsiate müügilepingu sõlmise ajal aktsiate käsutusõigus 01.11.2019 käsunduslepingu p 1.4 III lause alusel EVKS § 16 lg 7 koosmõjus AÕS § 314 lg 2 I lause ja § 276 lg 1 ja § 292 lg-ga 1.
15.Järgnevalt andis maakohus hinnangu, kas kostja võis omandada RBH AS-i 100 000 aktsiat heauskselt. Vaidlust ei ole selles, et Eesti Väärtpaberite Keskregistris ei olnud 06.12.2019 RBH AS-i aktsiate osas mitte mingisugust käsutamist piiravat märget. Kostja tuginebki sellele ning leiab, et tema omandas aktsiad avalikult enampakkumiselt ainsa ja parima pakkujana heauskselt: väärpaberiregistrisse oli omanikuna kantud Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ ning registris ei olnud tehingut keelavat märget. Kuigi kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-1918674 menetluspool, pidi ta eelduslikult olema teadlik vandeadvokaat Enno Heringsoni kaudu, et Harju Maakohus peatas nimetatud tsiviilasjas 05.12.2019 määrusega hagi tagamise
2-19-19435 korras 06.12.2019 RBH AS-i aktsiate enampakkumise. Kuigi vandeadvokaat esindas vaidlusaluses tehingus justkui OÜ-t Viker, siis oli vandeadvokaat aastaid erinevates tehingutes kostja seadusliku esindajaga seotud äriühinguid esindanud ning alustas kostja esindamisega kohe ka selles tsiviilasjas. Nimetatule on tähelepanu juhtinud mh Eesti Advokatuuri Aukohus 18.06.2020 otsuses ning seda toetab 2019. a kirjavahetus. Kuigi kostja vande all antud ütlused ning tunnistaja F. B, kes on OÜ Viker seaduslik esindaja, ütlused ei kattu, siis on tunnistaja ütlused usutavamad, kuna seda toetavad videosalvestus 06.12.2019 telefonikõne osas ja tegevuste ajaline järjestus. Usutav on, et samas kõnes arutasid äriühingute seaduslikud esindajad just e-kirjas kirjutatut ja järgmisel päeval toimuma pidanud enampakkumist. Vaidlusaluste 06.12.2019 ja 30.12.2019 lepingute järgi ei müünud aktsiaid mitte Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ, vaid OÜ Viker. Selliselt on mõistnud seda ka kostja, kes on ise 19.12.2019 dokumendi lk-l 3 märkinud, et sai tehingu tulemusena OÜ Viker aktsiate omanikuks. Kostja on menetluse kestel ka selgitanud, et maksis tagatisraha ja tegi pakkumuse ajalehes enampakkumise kuulutust nähes. Kostja ei ole usutavalt selgitanud, kuidas tal ei tekitanud küsimusi asjaolu, et võlaõigusliku lepingu pooleks oli OÜ Viker, kuid käsutustehingu pooleks Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ. Kostja seaduslik esindaja on menetluse kestel kinnitanud, et ta ei pidanud vajalikuks täiendavalt kontrollida advokaadibüroo esindusõigust OÜ Viker lepingulise esindajana. Arvestades asjaolu, et kostja oli teadlik sellest, et hageja on pandiga tagatud võla tasunud ning seda, et vaidlusaluse tehingu järel asus vandeadvokaat esindama just kostjat ennast, pidi olema kõigist tehinguga seotud asjaoludest teadlik ka kostja.
16.Nii võlaõiguslik leping kui ka käsutustehing sisalduvad 06.12.2019 müügilepingus. Lepingu sõlmisid vandeadvokaat Enno Heringson kui OÜ Viker lepinguline esindaja ja G.H kui kostja seaduslik esindaja. Kuna maakohus tuvastas, et OÜ-l Viker, keda esindas vandeadvokaat Heringson, puudus aktsiate müügilepingu sõlmise ajal aktsiate käsutusõigus ning kostja ei omandanud aktsiaid heauskselt, on tehing algusest peale kehtetu ning kostjal ei ole lepingu alusel omandiõigust tekkinud. Seega ei ole RBH AS-i aktsiad hageja omandist välja läinud ning aktsiate õiguspärane omanik on katkematult olnud hageja, mistõttu tuleb kostjal anda nõusolek ebaõige kande korrastamiseks aktsiaraamatus. Nõusoleku saab TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 järgi asendada kohtuotsusega.
17.Seejärel andis maakohus hinnangu vastuhagis esitatud nõuetele. Vastuhagi järgi on kostja omandanud nõude hageja vastu osaühingult Milestone. Vastuhagi kohaselt oli kõigi laenude tagastamise tähtajaks 31.12.2007 ning võla suuruseks 1 212 842,14 eurot ning seejärel leppisid pooled kokku laenude pikendamises tähtajatuks. Täiendavalt muutsid pooled korduvalt kokkuleppeid, millega muutsid jooksva intressi laenu põhiosaks, muutsid intressi kokkuleppeid jne. 07.05.2019 kinnitas hageja, et võlgneb osaühingule Milestone 31.12.2018 seisuga 1 589 556,23 eurot. Hageja on menetluse kestel juhtinud tähelepanu asjaolule, et nõude aluseks oleva allkirjastatud laenulepingu olemasolu 31.12.2007 on tõendamata. Nimetatud leping asendas justkui kõiki eelmisi lepinguid. Seda möönis 21.03.2023 ka kostja. Rohkem tõendeid laenulepingu olemasolu kohta ei ole kostja esitanud. Hageja on läbivalt vaielnud lepingu olemasolule vastu. Osaühingu Milestone laenulepingu ülesütlemisavaldused ei tõenda hageja kohustust, suurust ega sissenõutavaks muutumise aega. Kuigi VÕS § 398 lg 1 alusel võib tähtajatu laenulepingu üles öelda kahekuulise etteteatamisega, siis hageja ei ole hageja tõendanud, et väidetav 31.12.2007 laenuleping oli tähtajatu. Seega ei saa järeldada, et see kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kuna kostja ei ole tõendanud 31.12.2007 laenulepingu olemasolu, ei anna kohus hinnangut vastuhagi nõude suurusele ega kõrvalkohustustele, samuti nõude loovutamisele kostjale.
2-19-19435
18.Maakohus jättis kostja taotluse täitmiskorra määramiseks rahuldamata, sest ei pidanud põhjendatuks siduda otsuse resolutsiooni p 2 täitmine kostjale raha hüvitamisega olukorras, kus kostja nõuab raha umbisikuliselt isikult.
19.TsMS § 162 lg 1 järgi jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus
20.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi nõude punktide 2 ja 3 osas: mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõlg 667 117,33 eurot, intressivõlg 5957,65 eurot ning viivis kuni vastuhagi esitamiseni 50 203,74 eurot; mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis võlgnetava põhisumma jäägilt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses; jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Juhul, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata, siis teha maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 3-6 osas uus otsus, millega need punktid tühistada ja rahuldada vastuhagi täies ulatuses. Lisaks taotles kostja tühistada kostja suhtes tehtud hagi tagamise määrused: Harju Maakohtu 13.12.2019 määruse punkt 3; Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2020 määruse punktid 5.2-5.5; ning saata hagi tagamise tühistamise määruse ärakiri viivitamatuks täitmiseks Nasdaq CSD Eesti filiaalile.
21.Kostja heitis maakohtule ette otsuse üllatuslikkust, kuivõrd kohus selgitas 06.10.2022, et asjas kohaldatav õigusnorm on EVKS § 9, kuid kaevatavas otsuses lahendas maakohus asja TsÜS § 5, TsÜS § 67 lg 1, VÕS § 8 lg 2, VÕS § 76 lg 1 alusel.
22.Kostja leidis, et kuna hageja võõrandas oma aktsiad enda varasemas tehingus väljendatud tahte kohaselt, puuduvad kostjal hageja suhtes igasugused kohustused. Küll aga on hageja kostjale võlgu. Maakohus on esitanud ebaõige asjaoluna, et poolte vahel puudub vaidlus selles, kellele ja kui palju RBH AS-i aktsiatest kuulus, pole märgitud, mis kuupäeva kohus hageja aktsiate omandi puhul silmas peab ja kui kohus peab silmas, et hageja oli kunagi varem RBH aktsionär, siis kuidas puutub see asjaolu käesolevasse vaidlusse. Maakohus jättis tähelepanuta olulise asjaolu, st tuvastamata käsutustehingu, millega hageja võõrandas oma aktsiad enda varasemas tehingus väljendatud tahte kohaselt. Maakohus on tähelepanuta jätnud, et hageja on hagi tervikteksti p-s 15 märkinud, et OÜ Viker sai ilma hageja täiendava nõusolekuta hagejale kuuluvad aktsiad kanda advokaadibüroo väärtpaberikontole 28.09.2017 laenulepingu punktis 2.6 antud pandipidaja käsutusõiguse alusel, mis oli registreeritud EVK-s. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja üheski kohtumenetluses vaidlustanud aktsiate enda tahte kohast omandist väljaminekut, aktsiate võõrandamist advokaadibüroole. Kostja poolt aktsiate omandamise tehing on hageja vaates tehing kolmandate isikute vahel (advokaadibüroo), mis toimus pärast seda, kui hageja ise oli aktsiad eelnevalt õiguspäraselt võõrandanud. EVKS § 16 lg 6 kohaselt oli OÜ-l Viker kui pandipidajal õigus väärtpaberi pandiga tagatud nõude täitmata jätmise korral panditud väärtpaberid nõude katteks hageja volitusel kolmandale isikule võõrandada. Juhul, kui aktsiate võõrandamine advokaadibüroole oli müügi viisi kokkuleppe rikkumine AÕS § 294 lg 5 mõistes, siis saab hageja esitada kahjunõude OÜ Viker vastu. Hagi on esitatud kostja vastu, kes ei ole õige kostja ning seetõttu tuleb kaevatav otsus tühistada ja kostja suhtes jätta hagi rahuldamata. Hagis on esitatud etteheited OÜ-le Viker ja advokaadibüroole, mistõttu hagi ei ole esitatud õigete isikute vastu.
2-19-19435
23.Maakohus on asjaolu tuvastamisel, milline tehingutest on käsutustehing ja mis tähendus on 06.12.2019 lepingudokumendil „Aktsiate müügileping“, rikkunud TsÜS § 6 lg-t 3 ja 4 ja eiranud Riigikohtu praktikat. Kuna aktsiad müüs kehtiva käsutustehinguga aktsiad omandanud advokaadibüroo, siis ei saanud olla aktsiate müüjaks OÜ Viker. OÜ Viker ei ole olnud kunagi aktsiate omanikuks – tema ainuke kokkupuude aktsiatega oli nende võõrandamine hageja poolt antud volituse alusel hagejalt advokaadibüroole. Aktsiad olid advokaadibüroo omanikukontol. Seega tähtsust omab üksnes advokaadibüroo kui vaidlusaluste aktsiate omaniku käsutusõigus aktsiate müügiks kostjale. OÜ Viker ja advokaadibüroo vahel sõlmitud käsundusleping ei anna OÜ-le Viker aktsiate omandiõigust, vaid reguleerib nende omavahelisi suhteid. Maakohus on kaevatavas otsuses (ptk IV viimane lõik) üllatanud, kui on järeldanud, et ka kostja on pidanud OÜ-d Viker aktsiate müüjaks. Seejuures on maakohus tuginenud vääralt kostja 19.12.2019 menetlusdokumendile. Tähtsust ei oma kaevatavas otsuses välja toodud asjaolu, et 05.11.2019 avaldatud enampakkumise kuulutuses oli nimetatud müüjana OÜ-d Viker ning kohustustehingus oli müüjana nimetatud OÜ-d Viker. Oluline oli, kelle omandis aktsiad olid ja kes tegi käsutustehingu. Kostja tugines ajakohasele teabele, s.o registrile enampakkumise päeva 06.12.2019 seisuga. Advokaadibüroo oli aktsiate omanik, kelle käsutusõigus ei olnud piiratud. Maakohus on kohaldamata jätnud õigusnormid, mille kohaselt oli advokaadibürool kui aktsiate omanikul täielik õigus oma aktsiad ära müüa, et nimelised aktsiad on vabalt võõrandatavad (ÄS § 228 lg 2, ÄS § 233 lg 2, ÄS § 229 lg 1). Maakohus on tähelepanuta jätnud EVKS § 34 lg 1. Maakohus on kohaldamata jätnud VÕS § 10 lg 1, millest kostja lähtus advokaadibüroo volituste puhul.
24.Maakohus on kehtetuks tunnistanud tehingu, mida ei ole kunagi tehtud – OÜ Viker ja kostja vahel sõlmitud aktsiate käsutustehingu. Maakohus ei ole tühistanud hageja ja advokaadibüroo ning advokaadibüroo ja kostja vahel sõlmitud aktsiate käsutustehingut. See tähendab, et ei ole tühiseks tunnistatud tehingut, millega kostja aktsiad omandas. Kaasamata on tehingu pooled, s.o isikud, kelle õigusi otsus puudutab: OÜ Viker ja advokaadibüroo. Maakohus on kostjalt ära võtnud omandatud aktsiad näitamata, kuidas kostja saab tagasi aktsiate eest tasutud 1 000 007 eurot.
25.Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kostja ei omandanud aktsiaid heauskselt. Maakohus on TsÜS § 139 rikkudes, s.o tõendamiskoormist valesti jagades, asunud seisukohale, et kostja oli aktsiate enampakkumise peatanud Harju Maakohtu 05.12.2019 määrusest tsiviilasjas nr 2-19-18674 eelduslikult teadlik vandeadvokaat Enno Heringsoni kaudu. Kuna TsÜS § 139 järgi heausksust eeldatakse, siis peavad olema hagejal tõendid, mis heausksuse eelduse ümber lükkavad. Hageja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Kohtuasja materjalide hulgas ei ole ka ühtegi tõendit mis tõendaks, et Enno Heringson teadis enne aktsiate müüki enampakkumist peatanud kohtumäärusest. Aukohtu otsus ei käsitle kostja teadmist enampakkumise peatamisest. Kostja hinnangul on maakohus pidanud põhjendamatult F. B ütlusi tõendiks. Maakohus on eiranud kostja tõendeid, et kostjal (G.H-l) oli teadmine, et hageja on OÜ-le Viker endiselt võlgu.
26.Maakohus on jätnud vastuhagi nõude p 2 (põhinõue 667 117,33 eurot) rahuldamata põhjendusega, et kostja ei ole tõendanud 31.12.2007 laenulepingu olemasolu. Kostja on tõendanud 31.12.2007 laenulepingu olemasolu ja raha väljamaksmise. Kui Milestone tegi pangaülekanded hagejale raha ülekandmiseks selgituses viitega konkreetsetele laenulepingutele, siis on tegemist kirjaliku lepinguga, sest panga väljavõtete näol on tegemist püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldava viisiga ja panga väljavõtted sisaldavad tehingu olulisi andmeid. Vastuhagi lisas 2 ja 6 esitatud panga väljavõtted kinnitavad, et kirjaliku lepingu sõlmimise tingimused on täidetud. Kostja on tõendanud 31.12.2007 laenulepingu
2-19-19435 olemasolu, laenu sissenõutavuse, nõude suuruse, kõrvalkohustused ja nõude loovutamise kostjale Vastupidised tõendid puuduvad. Kuna tõendatud on, et hageja on laenu saanud ja on võlgu kostjale, siis igal juhul tuleb laen tagastada. Kuid isegi kui vastuhagi lisas 8 esitatud 31.12.2007 kirjalikku laenulepingut, mis on esitatud laenuandja juhataja poolt tõestatud ärakirjana, kohus tõendina arvestada ei saa, siis on laen üles öeldud ja intressi arvestatud vastavalt seaduses ette nähtud korrale. 21.03.2023 seisuga oli nõude suuruseks 828 911,13 eurot.
27.Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord. Seega on kaevatava otsusega aktsiad kostjalt ära võetud ilma midagi vastu saamata. Kostja on aktsiate omandamise kohustustehingust tulenevad kohustused täitnud, tasunud aktsiate eest 1 000 007 eurot. Maakohus jättis taotluse rahuldamata jätmise põhjendamata. Juhul, kui kohus peab võimalikuks kostja aktsiate omandamise tehing tühiseks tunnistada, soovib kostja aktsiate eest tasutud summa 1 000 007 eurot tagasi saada. Vastustaja seisukoht
28.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles vastuhagi laenulepingu alusel põhivõla, intressi ja viivise nõudes jäi rahuldamata ning saadab asja selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Samuti tuleb otsus tühistada osas, millega kõik menetluskulud jäid kostja kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata, aga ringkonnakohus muudab osaliselt vastavaid põhjendusi vastates ühtlasi kaebuse väidetele (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, hagi menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kostja kanda, vastuhagi menetlemise kulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
30.Hageja esitas kostja vastu nõude, milles palus kohustada kostjat andma tahteavalduse aktsiate tagastamiseks hagejale, sest pandipidaja müüs hagejale kuuluvad aktsiad ilma õigusliku aluseta. Pooled vaidlevad seega esmalt selle üle, kas kostjat saab kohustada andma aktsiate tagastamiseks vajalikke tahteavaldusi.
31.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna pandipidaja müüs aktsiad nii, et tal nende müügiõigust tekkinud ei olnud, puudus tal käsutusõigus ja kostja saanuks aktsiad omandada üksnes juhul, kui kostja omandas need registriandmetele tuginedes heauskselt, mida võimaldab erandlikult EVKS § 9 lg 2. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui leidis, et tuvastatud asjaoludel vaidlusaluste aktsiate heauskset omandamist ei toimunud. Seega leidis maakohus õigesti, et aktsiad tuleb hagejale tagastada ning asendada selleks vajalikud tahteavaldused kohtulahendiga.
32.Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse I, II ja III punktis mh järgmised asjaolud, mida kumbki pool apellatsioonimenetluses ei vaidlustanud ja millest ringkonnakohus saab kaebuste lahendamisel lähtuda (TsMS § 652 lg 1 p 1): -
28.09.2017 sõlmisid hageja, Toomaru Invest OÜ ja OÜ Viker laenulepingu, mille alusel võttis hageja Toomaru Invest OÜ-lt laenu 150 000 eurot ja OÜ-lt Viker 315 000 eurot tähtajaga 01.10.2019;
2-19-19435 -
-
hageja pantis laenu tagamiseks 100 000 RÄVALA BÜROOHOONE AS (RBH AS) aktsiat; hageja vastavalt 28.09.2017 lepingule 01.10.2019 laenu ei tagastanud; Toomaru Invest OÜ loovutas 28.09.2017 lepingust tuleneva nõude OÜ-le Viker; 01.11.2019 teavitas OÜ Viker hagejat 28.09.2017 laenulepingust tuleneva pandi realiseerimisest ja volitas Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-d enampakkumist korraldama; 01.11.2019 sõlmiti OÜ Viker ja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ vahel käsundusleping aktsiate enampakkumise läbiviimiseks, mille p 1.4 alusel võimaldas advokaadibüroo aktsiaid enda väärpaberikontol hoiustada; 05.11.2019 avaldati hagejale kuuluvate RBH AS-i aktsiate enampakkumise kuulutus, mille kohaselt müüs OÜ Viker avalikul enampakkumisel pandiõiguse realiseerimiseks hagejale kuuluvad 100 000 RBH AS-i aktsiat alghinnaga 1 000 000 eurot, pakkumused tuli esitada hiljemalt 06.12.2019 kell 12.00; aktsiate müügi korraldajaks oli Advokaadibüroo Heringson GLO; 25.11.2019 kandis hageja OÜ Viker arvelduskontole 694 000 eurot selgitusega: „Vastavalt 28.09.2017 laenulepingule ja 22.11.2019 kokkuleppele (aktsiate pandiga tagatud laenu lõppmakse)“; 05.12.2019 tegi OÜ Viker seaduslik esindaja täiendava tahteavalduse Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-le enampakkumise tühistamiseks ja aktsiate tagasikandmiseks hageja väärtpaberikontole (I kd, tl 80-81).
33.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus tuvastas ekslikult, et hageja seaduslik esindaja on F. B. Pooled ei vaidle, et hageja seaduslik esindaja on Y. Q. See eksimus aga asja lahendust ei mõjuta.
34.Asjas on tuvastatud, et hageja pantis 28.09.2017 Toomaru Invest OÜ-ga ja OÜ-ga Viker sõlmitud laenulepingu tagamiseks 100 000 RBH AS aktsiat. Eesti Väärtpaberite keskregistris registreeritud väärtpaberite pantimise näol on tegemist õiguste pantimisega (vt ka EVKS § 16 lg 7) ning seega kohalduvad ka õiguste pantimise üldsätted. Õiguste pantimise üldsätete järgi kehtivad väärtpaberite pantimisele samuti üldised käsipandi sätted, st registreeritud väärtpaberite pandi näol on tegemist aktsessoorse tagatisõigusega. Seega kehtib selline pant vaatamata registrikandele sama kaua kui tagatav nõue. Tagatud nõude lõppemisel või mittekehtivuse korral lõpeb pant sõltumata registrikandest.
35.Asjas on tuvastatud, et hageja 28.09.2017 lepingus sätestatud tähtpäevaks, s.o 01.10.2019 võlausaldajatele laenu ei tagastanud ja, et üks võlausaldajatest, Toomaru Invest OÜ, loovutas 28.09.2017 lepingust tuleneva nõude teisele võlausaldajale, OÜ-le Viker. Viimane sõlmis pandi realiseerimiseks Advokaadibürooga Heringson GLO OÜ käsunduslepingu, mille p 1.4 võimaldas advokaadibüroo enampakkumise läbiviimise eesmärgil kasutada advokaadibüroo väärtpaberikontot nr 99104096565 aktsiate hoiustamiseks, kust need kantakse advokaadibüroo poolt edasi enampakkumise võitjale. Osundatud punktis sisaldus tingimus, mille kohaselt juhul, kui enne enampakkumise pakkumiste esitamise tähtaega tasub Neticom OÜ võlgnevuse, mida RBH AS aktsiad tagavad, kantakse aktsiad Advokaadibüroo poolt tagasi Neticom OÜ väärtpaberikontole 99100263994 (II kd, tl 38-40). 22.11.2019 vormistati ja allkirjastati OÜ Viker ja Neticom OÜ esindajate vahel võlgnevuse kustutamise ja aktsiate pandist vabastamise kokkulepe, milles oli võlgnevuse suurusena märgitud 694 000 eurot. OÜ Viker kohustus aktsiad pärast võlgnevuse tasumist hagejale tagastama ja seda kohustust pidi OÜ Viker nimel täitma Advokaadibüroo Heringson GLO (I kd, tl 47). 25.11.2019 kandis hageja OÜ Viker
36.Arvestades, et pandi esemeks olnud hageja 100 000 RBH AS-i aktsiate ostmiseks avalikul enampakkumisel tuli pakkumused esitada hiljemalt 06.12.2019 kell 12.00 enne mida oli aga hageja 28.09.2017 ja 22.11.2019 lepingutest tuleneva rahalise kohustuse täitnud, järeldas maakohus õigesti, et advokaadibüroo pidanuks aktsiad tagasi kandma hageja väärtpaberikontole, sest tagatav nõue oli lõppenud. Vastuolus 01.11.2019 lepingus antud OÜ Viker käsundiga ning vaatamata 05.12.2019 OÜ Viker Advokaadibüroole Heringson GLO OÜ tehtud täiendavale tahteavaldusele enampakkumise tühistamiseks ja aktsiate tagasikandmiseks hageja väärtpaberikontole (I kd, tl 80-81), sõlmis Advokaadibüroo Heringson GLO pandipidaja nimel kostjaga 06.12.2019 aktsiate müügilepingu (II kd, tl 196197) ja lepingu pooled kinnitasid selle üle 30.12.2019 täiendava lepinguga (II kd, tl 189).
37.VÕS § 174 kohaselt kohaldatakse õiguste ülemineku kohta nõuete ülemineku kohta sätestatut. VÕS § 164 lg-t 1 vastavalt kohaldades on aktsiate võõrandamiseks (üleandmiseks) seega vajalik nii kehtiv üleandmise (võõrandamise) leping kui käsutustehing. Aktsia läheb omandajale üle käsutustehingu tegemisest või selle järgi määratud hilisemal ajal. Antud juhul sisalduvad nii kohustustehing kui ka käsutustehing ühes dokumendis (II kd, tl 196-197) ning müügilepingu punkti 3.5 järgi on lepingupooled kokku leppinud, et omandiõigus aktsiatele läheb üle ostjale pärast aktsiate omandi ülemineku registreerimist Eesti väärtpaberite keskregistris, millisel juhul loetakse kooskõlas ÄS § 229 lg-ga 4 aktsia üleläinuks omandajale ka aktsiaseltsi suhtes.
38.Eelnevat arvestades müüs pandipidaja asja nii, et tal asja müügiõigust tekkinud ei olnud, mistõttu puudus pandipidajal käsutusõigus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastava järelduse ja põhjendustega. Olukorras, kus aktsiaid on käsutatud õigustamatult, saab kostja toetuda aktsiate heausksele omandamisele (sel juhul ei ole hagejal õigust nõuda omanikukande muutmist). Maakohus viitas õigesti, et EVKS § 9 lg 2 järgi on õiguse heauskne omandamine võimalik ja aktsiate heausksel omandamisel saab olla õigustamatu käsutus kehtiv.
39.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei omandanud OÜ-lt Viker 100 000 RBH AS-i aktsiaid EVKS § 9 lg 2 alusel heauskselt. EVKS § 9 lg 2 kohaselt, kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Kostja poolt Viker OÜ-lt 100 000 RBH AS EVKS § 9 lg 2 alusel aktsiate heauskse omandamise eeldusena tuleb eelkõige tuvastada, kas kostja omandas vaidlusalused aktsiad registrile tuginedes, nagu märkis õigesti maakohus. Seega on kolleegiumi hinnangul aktsiate heauskse omandamise eelduseks, et isik oleks omandanud need tehinguga, tuginenud seejuures registri andmetele (esmajoones omandi kuuluvuse suhtes) ja oleks heauskne, st ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et müüjal käsutusõigus puudus.
40.TsÜS § 139 järgi tuleb heausksuse olemasolu eeldada ja selle eelduse ümberlükkamisel on tõendamiskoormus hagejal, kes heausksuse puudumisele ja seega mitteomandamisele tugineb. Käesoleval juhul on hageja esile toonud ja tõendanud asjaolud, mis välistavad kostja heausksuse aktsiate omandamisel.
41.Asja materjalidest nähtuvalt olid vaidlusalused aktsiad EVK-s registreeritud seisuga 01.11.2019 Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ väärtpaberikontol (I kd, tl 27p), kes ei olnud aga aktsiate omaja. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatut, et vaidlusaluste 06.12.2019 ja 30.12.2019 lepingute järgi ei müünud aktsiaid mitte
2-19-19435 Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ, vaid OÜ Viker. Maakohus on õigesti sedastanud, et selliselt on mõistnud seda ka kostja, kes on ise 19.12.2019 dokumendi lk-l 3 (I kd, tl 162) märkinud, et sai tehingu tulemusena Neticom OÜ aktsiate omanikuks. Kostja enda selgituste kohaselt maksis ta tagatisraha ja tegi pakkumuse aktsiate ostmiseks ajalehes enampakkumise kuulutust nähes (VIII kd, tl 195p). Asjas on tuvastatud, et 05.11.2019 avaldatud enampakkumise kuulutuse kohaselt müüs OÜ Viker avalikul enampakkumisel pandiõiguse realiseerimiseks hagejale kuuluvad 100 000 RBH AS-i aktsiat alghinnaga 1 000 000 eurot. Enampakkumise kuulutusest nähtub, et Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ on aktsiate müügi korraldaja (I kd, tl 32). Seega pidi kostjale olema nii enampakkumise kuulutusest kui ka sõlmitud müügilepingu(te)st üheselt selge, et aktsiaid ei müünud nende omaja, vaid müüjaks oli OÜ Viker, kes müüs pandiõiguse realiseerimiseks hageja aktsiaid ning advokaadibüroo vaid korraldas aktsiate müüki. Arvestades, et nimetatud asjaolud pidid kostjale teada olema, ei ole asjakohane kostja väide, et müügi korraldajaks olek ei välista aktsiate omanikuks olemist. Apellatsioonkaebuse etteheite kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et OÜ Viker sai ilma hageja täiendava nõusolekuta hagejale kuuluvad aktsiad kanda advokaadibüroo väärtpaberikontole 28.09.2017 laenulepingu punktis 2.6 antud pandipidaja käsutusõiguse alusel, mis oli registreeritud EVK-s. Kolleegiumi hinnangul ei anna asjaolu, et pandipidajal oli õigus kanda hageja täiendava nõusolekuta pandiõiguse realiseerimisel aktsiad advokaadibüroo kontole, alust teha kostja soovitud järeldust, et pandipidaja poolt hageja aktsiate kandmisega advokaadibüroo väärtpaberikontole saanuks viimane aktsiate omanikuks ja kokkuvõttes müüs kostjale aktsiad Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ. Kuigi EVKS § 161 lg 5 järgi võib alates kuupäevast, mil jõustub pantija poolt pandipidajale antud tagasivõtmatu õigus panditud väärtpabereid käsutada, anda pandikontole kantud väärtpaberite suhtes kontohaldurile korraldusi üksnes pandipidaja, ei muuda see kehtivaks pandipidaja õigustamatut käsutust.
42.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et pandipidaja juhist (ja kontohalduri korraldust) saab käsitada käsutustehinguna. Kuigi vastuoluliselt, viitab kostja ise Riigikohtu selgitustele, et aktsia võõrandamiseks (üleandmiseks) on vajalik nii kehtiv üleandmise (võõrandamise) leping kui käsutustehing. Asjas ei ole esile toodud ega tõendatud, et hageja ja/või OÜ Viker ning Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ vahel oli sõlmitud käsutustehing(ud) selle kohta, et nad soovivad aktsiate omandit üle kanda. Tuvastatud on, et OÜ Viker ja Advokaadibüroo Heringson GLO käsunduslepingu p 1.4 võimaldas advokaadibüroo enampakkumise läbiviimise eesmärgil kasutada advokaadibüroo väärtpaberikontot nr 99104096565 aktsiate hoiustamiseks, kust need kantakse advokaadibüroo poolt edasi enampakkumise võitjale. Seega hoiustati pandi esemeks olnud hageja aktsiaid Advokaadibüroo Heringson GLO väärtpaberikontol viimasele antud käsundi raames ning advokaadibüroo ei olnud aktsiate omaja ega müüja, mis oli kostjale teada nii enampakkumise kuulutusest kui ka sõlmitud müügilepingu(te)st. Seejuures ei oma heausksuse puudumise kontekstis arvestades eelnevalt tuvastatud asjaolusid määravat tähtsust, et tegemist ei olnud hoiukontoga. Arvestades, et hageja on kostja vastu maksma pannud nõude hagejale aktsiate tagastamiseks põhjusel, et pandipidaja ei olnud õigustatud aktsiaid käsutama, on asjakohatu ka apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole vaidlustanud aktsiate enda tahte kohast omandist väljaminekut (apellatsioonkaebuse p 42).
43.Eelnevast tulenevalt kostja teadis või vähemalt pidi teadma, et aktsiate käsutajaks ei olnud nende omaja, vaid käsutamine toimus pandiõiguse realiseerimiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja teadis pandiõiguse lõppemisest ja seega ka sellest, et pandipidaja ja teda esindanud advokaadi käsutus oli õigustamatu. Seejuures nõustub ringkonnakohus
2-19-19435 maakohtu põhjendustega, milles maakohus tuvastas vandeadvokaat Enno Heringsoni ja kostja seadusliku esindaja kirjavahetuse alusel, et kostja teadis pandiga tagatud kohustuse täitmisest. Osundatud 25.11.2019 e-kirja esimeses lõigus informeerib vandeadvokaat kostja seaduslikku esindajat, et “Neticomilt laekus 694 000 eurot ära“ (mis viitab ühtlasi sellele, et kostja seaduslik esindaja teadis hageja ja OÜ Viker OÜ 22.11.2019 allkirjastatud võlgnevuse kustutamise ja aktsiate pandist vabastamise kokkulepetest), viitab pandi lõppemisele ning võimalusele, et hageja nõuab aktsiad tagasi (IX kd, tl 23). Samuti pakutakse kirjas välja kostja esindajale tegevusplaan, kuidas saada pandipidajaks olnud OÜ-le Viker järgmine sissenõutav, pandiga tagamata nõue, saavutamaks olukord, kus pandipidajal on endiselt aktsiate realiseerimisõigus, mille kostja seaduslik esindaja vastuskirjas heaks kiidab (ibid). Väärtpaberite pandi aktsessoorsuse valguses oli kostjale seega teada, et nõude lõppemisel lõpeb pant sõltumata registrikandest. Arvestades seda ja maakohtu tuvastatut, et vaidlusaluse tehingu järel asus vandeadvokaat esindama just kostjat ennast (II kd, tl 89), ei ole ringkonnakohtu hinnangul kahtlust, et kostja aktsiate omandajana oli enne aktsiate enampakkumist ja müügilepingu sõlmimist tegelikust õiguslikust olukorrast teadlik ja see välistab kostja heausksuse aktsiate omandamisel. Seetõttu ei oma kolleegiumi arvates määravat tähtsust, kas kostja oli eraldi võttes lisaks teadlik asjaoludest, et pandipidaja seaduslik esindaja teatas 05.12.2019 e-kirjas Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-le Neticom OÜ poolt RBH AS aktsiatega tagatud kohustuste täitmisest, pandiõiguse lõppemisest ning kohustusest aktsiad pantijale tagasi kanda, pandipidaja täiendavast avaldusest advokaadibüroole enampakkumise tühistamist ja/või kohtu poolt hagi tagamise abinõude kohaldamisest (Harju Maakohtu 05.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18674 peatas kohus hagi tagamise korras 06.12.2019 RBH AS-i aktsiate enampakkumise [I, kd tl 83-85]). Arvestades, et Viker OÜ oli pandipidaja, ei nõustu kolleegium kostjaga, et Viker OÜ ei saanud enampakkumist ära jätta. Ülaltoodud põhjendustel ei oma see ja asjaolu, kas kostja teadis, et Viker OÜ jättis enampakkumise ära, tähtsust, sest kostja teadis pandiõiguse lõppemisest ja seega ka sellest, et pandipidaja poolt teda esindanud advokaadi kaudu tehtud käsutus oli õigustamatu. Seejuures nõustub ringkonnakohus hagejaga, et Viker OÜ 05.12.2019 Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-le saadetud kirjas sisaldub avaldus enampakkumise tühistamiseks ja aktsiate tagasikandmiseks hageja väärtpaberikontole, sest sellisele tahtele osutab üheselt kirja tekst ning mõistliku isiku positsioonilt tõlgendades ei ole võimalik sealt leida viidet sellele, et tegu võiks olla vaid ettepanekuga (I, tl 80). Seda, et Viker OÜ tegelik tahe ei olnud enampakkumist tühistada ei lükka ümber Viker OÜ seadusliku esindaja F. B 05.12.2019 kl 12:13 saadetud e-kiri, sest selles informeeritakse veelkord Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-d saadetud teatest 06.12.2019 välja kuulutatud enampakkumise tühistamiseks ja palutakse anda tagasisidet OÜ Viker 05.12.2019 avaldusest ja käsunduslepingu p-st 1.4 tulenenud advokaadile antud käsundi enampakkumine tühistada, täitmise kohta (I kd, tl 82). Arvestades eelnevat ei analüüsi kolleegium kostja etteheiteid 05.12.2019 Viker OÜ ja kostja seaduslike esindaja vahelise telefonikõne sisu tuvastamise ja tunnistajana üle kuulatud F. B ütluste ebausaldusväärsuse kohta.
44.Kuna aktsiate omandamine sõltus kostja heausksusest, mis kinnitust ei leidnud, registrit kostja suhtes õigeks ei loeta (EVKS § 9 lg 2) ning registrikanne käsutusõiguse puudust ei kõrvalda. Arvestades, et aktsiate käsutus ei kehti, kostja aktsiaid ei omandanud.
45.Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus, tuvastades küll õigesti, et 06.12.2019 aktsiate müügilepingus sisalduvad nii kohustus- kui käsutustehing ning selle, et aktsiad ei käsutatud kehtivalt, ei ole neid piisavalt eristanud ning järeldanud, et tehing(ud) tervikuna on algusest peale kehtetu(d). Nagu juba märgitud, tuleb käsutuse kehtivust eristada käsutustehingu kehtivusest ning heauskne omandamine on võimalik vaid juhul, kui
2-19-19435 käsutustehing on formaalselt küll kehtiv, kuid selle teinud isikul ei olnud käsutusõigust (st käsutus tervikuna siiski ei kehti). Praegusel juhul on tuvastatud, et aktsiate heauskset omandamist, mis muutnuks õigustamata käsutuse kehtivaks, ei toimunud (omandaja on pahauskne). Õigustamata käsutust on võimalik iseenesest TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks kiita. Hageja ei ole käsutust aga heaks kiitnud ning käsutus ei ole ka seeläbi kehtivaks muutunud.
46.Kuna käsutus ei kehti, saab hageja nõuda aktsiate tagastamist. Kolleegium täiendab selles osas maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi ja märgib, et hageja saab nõuda aktsiate tagastamiseks vajalikke tahteavaldusi soorituskondiktsiooni järgi VÕS § 1028 jj kohaselt. Hageja saab VÕS § 1028 lg 1 kohaselt nõuda, et kostjat kohustataks andma aktsiate tagastamiseks vajalikke tahteavaldusi, kui kostja on saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, kui kohustust ei ole olemas, seda ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna pandipidaja ja kostja vaheline käsutustehing on formaalselt küll kehtiv, kuid käsutus tervikuna ei kehti ning ei toimunud heauskset omandamist, mis kõrvaldanuks käsutusõiguse puuduse, on kostja saanud suhtes pandipidajaga vaidlusalused aktsiad kohustuse täitmisena, mida ei tekkinud. Soorituseks puudus seega VÕS § 1028 lg 1 mõttes õiguslik alus. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus sooritus oli VÕS § 1028 lg 1 mõttes alusetu, on hagejal õigus nõuda kostjalt kõnealuse tehinguga alusetult saadu tagastamist VÕS § 1032 lg 1 esimese lause kohaselt. Alusetult saadu tagastamise nõue hõlmab mistahes toimingu tegemist, mis on vajalik endise olukorra taastamiseks. Alusetult saadu tagastamise nõue võib seisneda vaidlusaluse tehingu esemeks olnud aktsiate kohta EVK-sse tehtud kannete muutmises (RKTKo 22.06.2022, nr 2-20-13586 p 28.3). Tuvastatud asjaoludel on vaidlusaluste aktsiate omajana EVK-sse kantud kostja. Seega on nende aktsiate hagejale tagastamine EVK registrikannete muutmise kaudu VÕS § 1032 lg 1 esimese lause järgi võimalik.
47.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja nõue tulnuks esitada lisaks pandipidaja ja/või Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ vastu. Hageja palus kohustada kostjat andma tahteavaldus EVK-le 100 000 RBH AS aktsia omandiõiguse ülekandmiseks hagejale, sest kostjal on seadusest tulenevalt kohustus esitada EVK-le omanikukande muutmist võimaldav avaldus. EVKS § 12 lg 1 järgi on kande aluseks muu hulgas kohtulahend. EVKS § 12 lg 3 sätestab, et registripidaja peab kande parandama jõustunud kohtulahendi alusel. Kui hageja eeltoodud nõue rahuldatakse, on asjas jõustunud kohtuotsus aluseks omaniku kohta tehtud kande parandamisele. Kõnealuse nõude osas on kostjaks isik, kelle tahteavalduse asendamist kohtulahendiga taotletakse.
48.Järgmisena käsitleb ringkonnakohus vastuhagis esitatud nõudeid. Kostja viitab kaebuses esmalt laenulepingust tulenevale nõudele, mis koosneb põhivõlast 667 117,33 eurot, intressist ja viivisest, mis tuleb kostja väitel hagejalt välja mõista sõltumata põhihagi rahuldamisest. Teiseks leiab kostja, et talle tuleb põhihagi rahuldamisel tagastada aktsiate eest tasutud 1 000 007 (950 007+50 000) eurot.
49.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja vastuhagis laenulepingu alusel esitatud nõuet kontrollides jätnud välja selgitamata ja jätnud põhjendamatult tähelepanuta osad olulised asjaolud ning jaotanud ebaõigesti asjaolude tõendamise kohustuse, mistõttu on otsus ka olulises osas põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus antud osas teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
50.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus laenulepingul põhineva vastuhagi ennatlikult rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole tõendanud kostja nõude aluseks oleva väidetava
2-19-19435 31.12.2007 kostja ja Osaühingu Milestone laenulepingu tähtajatust, mistõttu ei ole võimalik järeldada, et laenulepingust tulenev kohustus on muutunud sissenõutavaks.
51.Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolusid, et Osaühing Milestone ja hageja on sõlminud 11.10.2006, 29.12.2006, 31.12.2006, 11.05.2007 ja 16.10.2007 laenulepingud. Vastuhagi kohaselt lõppes kõikide laenude tagastamise tähtaeg 31.12.2007 ja võlgnevuse suuruseks 1 212 842,14 eurot, misjärel leppisid pooled kokku laenude pikendamises tähtajatuks. Täpsemalt on kostja väitel Osaühing Milestone ja hageja sõlminud 31.12.2007 laenulepingu, mis asendas kõiki eelmisi lepinguid ja milles muuhulgas fikseeriti hageja kasutuses oleva laenusumma ning tingimus, et laenusaaja kohustus tagastama laenu 6 kuu jooksul laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku taotluse saamisest. Osaühing Milestone ja hageja on sõlminud laenulepingule korduvalt lisasid. Kolleegium nõustub iseenesest maakohtuga, et 31.12.2007 laenulepingu sõlmimine ei pruugi olla tõendatud, sest tehingu kirjalik vorm eeldab tehingu allkirjastamist tehingu teinud isikute poolt. Kostja esitatud 31.12.2007 lepingudokument on hageja poolt allkirjastamata (VII, tl 17-18) ja tegu ei ole dokumendi ärakirjaga, sest kostja esindaja on oma allkirjaga kinnitanud pelgalt lepinguteksti väljatrüki. Kolleegium leiab aga, et maakohus ei ole nõuetekohaselt välja selgitanud ja hinnanud kostja väiteid ega tõendeid Osaühingu Milestone poolt laenu andmiseks 11.10.2006, 25.11.2005, 11.05.2007, 16.10.2007, 07.11.2007 tehtud ülekannete kohta. Kolleegium nõustub kostjaga (vastuhagis hageja, edaspidi nimetatud kostja), et kui kostja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb hagejal (vastuhagis kostja, edaspidi nimetatud hageja) tõendada, et kostjal ei ole õigust raha tagasi saada.
52.Iseenesest ei vaidle hageja, et maakohus kvalifitseeris põhimõtteliselt õigesti kostja vastuhagi põhinõude laenulepingust tuleneva nõudena, kohane normiviide on VÕS § 396 lg 1. Intressi nõue saaks tulla lepingu(te)st ja on kooskõlas VÕS § 397 lg-ga 1. Kui hageja võttis laenuandja ees lepingulise kohustuse ning nõue on kehtivalt kostjale loovutatud, saab kostja nõuda selle täitmist VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel. Viivisenõude aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6.
53.Riigikohus on sedastanud, et kohus peab selgitama välja, kas tegemist on tähtajalise või tähtajatu laenulepinguga, kuna see mõjutab laenu tagastamise nõude sissenõutavaks muutumist. (RKTKo 22.09.2014, nr 3-2-1-67-14, p 31). Nagu märgitud, on kostja vastuhagis tuginenud sellele, et 31.12.2007 laenuleping oli tähtajatu ja et laenuandja ütles selle korraliselt üles 01.11.2019 avaldusega nõudes laenusumma tagastamist koos intressidega. Maakohus nõustus hageja vastuväitega ja leidis, et kostja ei ole tõendanud, et väidetav 31.12.2007 laenuleping oli tähtajatu. Seega saab järeldada, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, mis hageja väitel oli tähtajaline. Kolleegiumi arvates pidi maakohus, leides, et kohaldamisele kuulub laenulepingu regulatsioon, välja selgitama, milliseks ajaks on laenusaaja kohustatud talle antud laenusumma laenuandjale tagasi maksma ning oma vastavat väidet pidi tõendama hageja. Hageja väitel on kokku lepitud, et laen tagastatakse ajal, mil Osaühingul Milestone on kohustus tagastada omapoolne kohustus RBH AS-ile. Samas ei ole hageja selgelt märkinud, millal Osaühingul Milestone see kohustus tekkis, vaid on viidanud erinevatele tehingutele. Maakohus ei ole hageja väiteid selgeks teinud, millega on rikutud kohtu selgitamiskohustust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada hageja selge seisukoht, milliseks ajaks on laenusaaja kohustatud talle antud laenusumma laenuandjale tagasi maksma, samuti kostja võimalikud väited ja anda pooltele võimalus oma väiteid tõendada. Kolleegium märgib lisaks, et kui laenuandja ei suuda tõendada laenulepingu tingimust tähtajatuse kohta ning laenusaaja omakorda kokkulepet laenu tagasimaksmise kohustuse
2-19-19435 tähtaja kohta, saab eeldada, et tegemist on tähtajatu laenulepinguga. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika, mille kohaselt eeldatakse suuliste lepingute puhul, et leping on tähtajatu (RKTKo 3-2-1-45-17 p 12). Vastupidisel juhul võib olukorras, kus laenulepingu olemasolu on küll tuvastatud, aga pooled ei suuda tõendada kokkuleppeid laenulepingu tähtajatuse või tähtaja osas viia olukorrani, kus laenu justkui tagastama ei peagi. Kolleegiumi arvates ei ole see lubatav. Vastavalt VÕS § 399 lg 1 I lausele kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist.
54.Ringkonnakohus juhib ka tähelepanu, et hageja on vastuhagile esitatud vastuses kostja poolt Milestone OÜ-lt nõude omandamise kontekstis viidanud tehingute kogumile. Hageja väitel on RBH AS ja Osaühing Milestone vahel sõlmitud 31.12.2007 laenuleping, millega RBH AS andis Osaühingule Milestone sihtotstarbelise laenu, kes laenas selle edasi hagejale, kostjale ja OÜ-le Viker (seega RBH AS-i aktsionäridele). Hageja vastuväidete kohaselt oli osundatud laenuleping sõlmitud tingimustel, et iga laenusaaja maksab laenu või intresse tagasi üksnes RBH AS-i poolt määratavatest dividendidest, ning et Osaühing Milestone ei saa enne dividendide maksmist laenu tagasi nõuda ja kõik kolm laenu kutsutakse tagasi ühekorraga ning üksnes juhul, kui sellega nõustuvad kõik aktsionärid. Hageja märgib, et järelikult oli vastav kokkulepe sõlmitud ka Milestone OÜ ja hageja vahel. Seega möönab hageja laenulepingu olemasolu ja väidab ühelt poolt, et laen tagastatakse ajal, mil Osaühingul Milestone on kohustus tagastada omapoolne kohustus RBH AS-ile, teisalt osutab kokkulepetele laenu tagastamise viisi ning laenulepingute eraldiseisvalt ülesütlemise keelu osas. Kolleegiumi arvates on maakohus ka need asjaolud ja poolte vastavad õiguslikud väited jäänud põhjendamatult hindamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et viidatud kokkuleppeid puudutavate asjaolude ammendava tuvastamise korral võib kohus asuda laenu tagasimaksmise kohustuse sissenõutavuse osas teistsugusele järeldusele.
55.Ringkonnakohus märgib, et kohus peab TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi selgitama eelmenetluses mh välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, sh juhtima tähelepanu asjakohaste tõendite esitamise vajadusele ning selgitama vajadusel pooltele tõendamiskoormist. Otsust tehes peab kohus TsMS § 438 lg 1 I lause ja § 442 lg 8 järgi tuvastama vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ja tegema neist järeldused, sh hindama ja analüüsima kõiki tõendeid ja otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, põhjendama, miks ta ei nõustu poole faktiliste väidetega või mõnda tõendit ei arvesta. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Arvestades, et laenu tagasimaksmise kohustus on laenusaaja põhikohustus ning vaidlust ei ole laenulepingu sõlmimise ja laenuandja poolt laenu väljamaksmise kohustuse täitmise osas, on maakohus laenu tagasimaksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise eeldusi kontrollides nende nõuete vastu eksinud ning ei ole välistatud, et asjaolude nõuetekohase väljaselgitamise ja tuvastamise, tuvastatud asjaoludele ja hageja teistele vastuväidetele kohase hinnangu andmisel võib laenu tagasimaksmise kohustus olla sissenõutav. Sellisele tulemusele jõudmisel vajavad hindamist ka hageja teised arvukad vastuväited ja nendega seonduvad asjaolud (mh vastuväiteid nõude loovutamisele ning õigusele VÕS § 110 järgi kohustuse täitmisest keelduda).
56.Ülaltoodut arvestades on maakohus jätnud kostja laenulepingust tulenevat nõuet lahendades eelmenetluse ülesanded nõuetekohaselt täitmata ja poolte väited valdavas osas hindamata, mis võis selles osas kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
2-19-19435
57.Kolleegium nõustub aga maakohtuga, et vastuhagis esitatud nõue aktsiate eest tasutud 1 000 007 euro tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja väitel tasus ta enampakkumisel müüdud RBH AS 100 000 aktsia eest 50 000 eurot tagatisrahana Advokaadibüroo Heringson GLO deposiitkontole makstu arvel ja 950 007 eurot nõudega hageja vastu. Ringkonnakohus nõustub iseenesest, et kuna aktsiate käsutus ei olnud kehtiv, saaks kostja nende eest üleantu VÕS § 1028 järgi tagasi nõuda. Üleantu võib tagasi nõuda isikult, kes oli soorituse saajaks, st isikult, kelle kasuks tagatisraha 50 000 eurot maksti ja nõue üle anti (vt RKTKo 29.11.2017 nr 2-16-8456 p18 ja seal viidatud varasem praktika). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks hagejale mingi soorituse teinud, mistõttu ei ole praegusel juhul hagejalt 1 000 007 euro väljamõistmiseks alust.
58.Olenemata kaebuse põhjendustest tuleb vaidlustatud otsust täiendada otsustusega hagi tagamise abinõude kehtimajäämise kohta. TsMS § 442 lg 5 esimese lause järgi peab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt lahendama mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagati hagi 13.12.2019 määrusega ja rakendatud hagi tagamise abinõusid muudeti osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2020 määrusega. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb hagi tagamise abinõud jätta kehtima otsuste täitmise tagamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole tagamise abinõud arvestades hagi rahuldamist, liiga ulatuslikud või koormavad.
59.Arvestades, et ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse hagi osas rahuldamata, jäävad hageja hagiga seotud maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt vastuhagi rahuldamata jätmise osas ja saadab selles osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt vastuhagiga seotud menetluskulude jaotuse maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.