Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Urmas Volens ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Aive Meeritsa hagi CASTRA HIBERNA FOUNDATION ja Heldur Meeritsa vastu AS AMALFI ja AS ALTAMIRA aktsiate tagastamiseks Heldur ja Aive Meeritsa ühisvarasse. Heldur Meeritsa avaldus ühisvaraga tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Heldur Meeritsa kassatsioonkaebus CASTRA HIBERNA FOUNDATION kassatsioonkaebus Aive Meeritsa vastukassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Heldur Meeritsa kassatsioonkaebuse hind 63 074 944 eurot CASTRA HIBERNA FOUNDATION kassatsioonkaebuse hind 63 074 944 eurot Aive Meeritsa vastukassatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja/puudutatud isik Aive Meerits, lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ja vandeadvokaat Hendrik Mühls Kostja CASTRA HIBERNA FOUNDATION, lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob Kostja/avaldaja Heldur Meerits, lepingulised vandeadvokaadid Leonid Tolstov ja Siret Saks
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-13586 osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 8. märtsi 2021. a otsuse osas, milles maakohus kohustas Heldur Meeritsat tegema tahteavaldus, et avada enda ja Aive Meeritsa
2-20-13586
ühine väärtpaberikonto Aive Meeritsa nimel ning kanda Aive Meerits registrisse ühisel väärtpaberikontol olevaid väärtpabereid käsutama õigustatud isikuna. Jätta tühistatud osas jõusse maakohtu otsus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-13586 osas, milles ringkonnakohus jättis menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda, välja arvatud 10% Aive Meeritsa menetluskuludest, mis jäävad CASTRA HIBERNA FOUNDATIONI kanda. Jätta muus osas Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2021. a otsus muutmata. Jätta Heldur Meeritsa kassatsioonkaebus rahuldamata. Jätta CASTRA HIBERNA FOUNDATIONI kassatsioonkaebus rahuldamata. Rahuldada Aive Meeritsa vastukassatsioonkaebus. Tagastada Heldur Meeritsa kassatsioonkaebuselt enam tasutud kautsjon 50 eurot, ülejäänud osas arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Arvata CASTRA HIBERNA FOUNDATIONI kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:
9.1.Rahuldada Aive Meeritsa hagi.
9.2.Kohustada CASTRA HIBERNA FOUNDATIONIT:
9.2.1.kandma AS AMALFI 3424 aktsiat Aive Meeritsa ja Heldur Meeritsa ühisele väärtpaberikontole;
9.2.2.kandma AS ALTAMIRA 14 400 aktsiat Aive Meeritsa ja Heldur Meeritsa ühisele väärtpaberikontole;
9.2.3.tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavaldus kustutada CASTRA HIBERNA FOUNDATION Eesti väärtpaberite registrist AS AMALFI 3424 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069287) omajana ning kanda Aive Meerits ja Heldur Meerits Eesti väärpaberite registrisse nimetatud aktsiate ühiste omajatena;
9.2.4.tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavaldus kustutada CASTRA HIBERNA FOUNDATION Eesti väärtpaberite registrist AS ALTAMIRA 14 400 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069279) omajana ning kanda Aive Meerits ja Heldur Meerits Eesti väärpaberite registrisse nimetatud aktsiate ühiste omajatena.
9.3.Kohustada Heldur Meeritsat:
9.3.1.tegema tahteavaldus, et avada Aive Meeritsa ja Heldur Meeritsa ühine väärtpaberikonto Aive Meeritsa nimel;
9.3.2.tegema tahteavaldus, et kanda Aive Meerits Eesti väärtpaberite registrisse ühisel väärtpaberikontol olevaid väärtpabereid käsutama õigustatud isikuna;
9.3.3.tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavaldus, et kanda Aive Meerits Eesti väärtpaberite registrisse AS AMALFI 3424 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069287) ühise omajana;
9.3.4.tegema tahteavaldus Eesti väärtpaberite registri pidajale, et kanda Aive Meerits Eesti väärtpaberite registrisse AS ALTAMIRA 14 400 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069279) ühise omajana.
9.4.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda, välja arvatud 10% Aive Meeritsa menetluskuludest, mis jäävad CASTRA HIBERNA FOUNDATIONI kanda.
9.5.Mõista CASTRA HIBERNA FOUNDATIONILT Aive Meeritsa kasuks välja menetluskuludena maakohtus 3299 eurot 40 senti.
9.6.Mõista CASTRA HIBERNA FOUNDATIONILT Aive Meeritsa kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. 2(19)
2-20-13586
9.7.Jätta Harju Maakohtu 18. septembri 2020. a määruse alusel hagi tagamise abinõuna CASTRA HIBERNA FOUNDATIONILE seatud keeld endale kuuluvaid AS AMALFI ja AS ALTAMIRA aktsiaid võõrandada ja piiratud asjaõigusega (sh pandiga) koormata jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Hagi tagamise abinõu ei takista käesoleva kohtuotsuse täitmist. CASTRA HIBERNA FOUNDATION võib endale kuuluvaid AS AMALFI ja AS ALTAMIRA aktsiaid käsutada käesoleva kohtuotsuse täitmiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aive Meerits (hageja) esitas 17. septembril 2020 hagi CASTRA HIBERNA FOUNDATIONI (kostja I, fond) ja Heldur Meeritsa (kostja II) vastu AS AMALFI 3424 aktsia ja AS ALTAMIRA 14 400 aktsia (aktsiad) tagastamiseks hageja ja kostja II ühisvara hulka. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus arestida kostjale I kuuluvad aktsiad.
1.1.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on hageja ja kostja II abielus ning nende varasuhe on varaühisus. Ühisvara hulka kuulusid vaidlusalused aktsiad. Kostja II andis 17. augustil 2020 aktsiad üle kostjale I, mis on Maltal registreeritud juriidiline isik, mille asutaja ja tegelik kasusaaja on kostja II ise. Kuna kostjal II ei olnud aktsiate kostjale I üleandmiseks hageja nõusolekut, on aktsiate käsutustehing perekonnaseaduse (PKS) § 31 lg 1 kohaselt tühine. Hageja palus kohustada kostjaid andma tahteavaldused aktsiate tagastamiseks hageja ja kostja II ühisvara hulka selliselt, et need kantakse abikaasade ühisele väärtpaberikontole.
1.2.Harju Maakohus rahuldas 18. septembri 2020. a määrusega hagi tagamise avalduse osaliselt ning keelas kostjal I käesoleva menetluse kestel vaidlusaluseid aktsiaid võõrandada ja piiratud asjaõigusega (sh pandiga) koormata.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
2.1.Kostja I märkis, et ta on Malta õiguse alusel tegutsev juriidiline isik, mille eesmärk on asutamislepingu kohaselt hallata vara soodustatud isikute ehk hageja ja kostja II perekonna huvides. Kostja I ei vaielnud vastu sellele, et kostja II asutas kostja I, ega sellele, et kostja II andis talle üle vaidlusalused aktsiad. Kostja I leidis aga, et tema kohustamine tahteavaldust andma ei ole asjakohane. Aktsiad on kantud Eesti väärtpaberite registrisse (EVK), kuid registrikanne ei ole aktsiate omandamise eeldus. Väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 9 kohaselt loetakse registrikanne kolmandate isikute suhtes õigeks, kuid suhtes aktsiaseltsiga saab aktsionäriõigusi teostada vaid isik, kes on kantud aktsiaraamatusse äriseadustiku (ÄS) § 229 lg 4 kohaselt. Esitatud kujul ei saa hagi rahuldada. Käsutustehingu tühisuse korral saaks taastada vaid esialgse olukorra, mitte aga kohustada kostjat I andma nõusolekut, et tagastada aktsiad abikaasade ühisele väärtpaberikontole.
2.2.Kostja II võttis omaks, et vaidlusalused aktsiad kuulusid abikaasade ühisvara hulka, kuid leidis, et aktsiate kostjale I üleandmine oli vajalik perekonna vara haldamiseks. Ümberkorraldused olid vajalikud, sest kostja II ei saa tervise halvenemise tõttu enam ise vara valitsemisega jätkata. Kuna aktsiad olid seni kostja II väärtpaberikontol, sai aktsionäriõigusi teostada vaid tema, mh oli kostjal II õigus aktsiad kostjale I üle anda. Kostja II ei kahjustanud hagejat, vaid tegutses tema parimates huvides. Ka kostja I makstavad dividendid kuuluvad ühisvara hulka. Isegi kui tehingud osutuvad tühiseks, puudub õiguslik alus need tagasi täita.
2.3.Kostja II esitas 2. detsembril 2020 hageja vastu avalduse, et saada PKS § 29 lg 3 alusel tagantjärele kohtu nõusolek, mis asendab hageja nõusolekut ühisvara hulka kuuluvate aktsiatega tehtud tehingute jaoks. Kostja II selgitas, et ühingud, mille aktsiad kostja II kostjale I üle andis, on 3(19)
2-20-13586 loodud vara haldamiseks. Ühingutele kuulub mitmekesine ja tootlik investeerimisportfell. Kostja II on ühingute vara valitsemisega tegelenud aktiivselt kakskümmend aastat. Kuna kostja II tervis on aga viimastel aastatel märkimisväärselt halvenenud ja puudub kindlus, kui kaua ja mis ulatuses on kostja II võimeline vara valitsema, otsis ta võimalusi juhtimismudeli ümberkujundamiseks. Vara valitsemine on muutunud järjest keerukamaks ja vastutusrikkamaks. Kostja II asutas kostja I ja andis talle üle vaidlusalused aktsiad, et korraldada vara valitsemine professionaalsuse põhimõttel ja maandada üksikisikust tulenevaid riske. Arvestades praegust investeerimistegevuse ulatust ja arengut on professionaalne vara valitsemine vajalik. Aktsiate üleandmine kostjale I on osa vara valitsemise mudeli ümberkorraldamisest. Abikaasade vaikiva kokkuleppe järgi on kostja II vara seni iseseisvalt valitsenud ning hageja ei ole kostja II tegevust kahtluse alla seadnud. Ka pärast ümberkorraldusi jääb kogu vara perekonnale. Ainus erisus on edaspidi see, et abikaasad on lõplikud kasusaajad, kes teostavad enda õigusi fondi struktuuri kaudu. Vara valitsemine põhineb professionaalsuse põhimõttel ja see ei saa hagejat kahjustada. Hageja ei ole andnud nõusolekut kostjale I aktsiate üleandmiseks, mis on restruktureerimiseks vajalik. Kostja II proovis saada hageja nõusoleku kohtuväliselt, kuid hageja keeldus sellest. Seletuskirja kohaselt võib abikaasa nõusoleku asendada kohus, kui tehing vastab korrapärase majandamise põhimõtetele (näiteks kavatseb ettevõtjast abikaasa oma tootmist või muud majandustegevust reorganiseerida) ning teine abikaasa keeldub nõusoleku andmisest mõistliku põhjuseta. Nõude rahuldamise eeldus on nõusoleku andmata jätmisega kaasnev tajutav majanduslik risk (Riigikogu XI koosseis, 55 SE, lk-d 14–15). Kostja II palus kohtul anda tagantjärgi nõusolek aktsiate üleandmiseks kostjale I PKS § 29 lg 3 alusel koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-ga 5. Alternatiivselt palus kostja II asendada kohtul hageja nõusolek abikaasade üldisest koostöökohustusest ja hea usu põhimõttest lähtudes (PKS § 15 lg 1, § 28 lg 3, § 29 lg 1 teine lause koostoimes võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg-ga 2 ja TsÜS § 138 lg-ga 2).
2.4.Hageja vaidles kostja II avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, väites, et kostja II ei küsinud enne tehingu tegemist hageja nõusolekut. Samuti ei põhjendanud kostja II, miks oli aktsiate üleandmine kostjale I vajalik kahju ärahoidmiseks.
3.Harju Maakohus liitis hageja hagi kostjate I ja II vastu ning kostja II avalduse hageja vastu ühte menetlusse. Kohus rahuldas hageja hagi ning jättis kostja II avalduse rahuldamata.
3.1.Harju Maakohus võttis 7. detsembri 2020. a määrusega menetlusse kostja II avalduse ühisvara hulka kuuluva esemega tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks (tsiviilasi nr 2-20-17806) ning liitis selle praeguse tsiviilasjaga, milles lahendatakse hageja hagi kostjate I ja II vastu aktsiate tagastamiseks abikaasade ühisvara hulka.
3.2.Harju Maakohus rahuldas 8. märtsi 2021. a otsusega hagi ning kohustas kostjat I kandma aktsiad abikaasade ühisele väärtpaberikontole, tegema tahteavaldus, et kustutada EVK-st kanne enda kohta ja kanda aktsiate ühiste omajatena sisse hageja ja kostja II. Kostjat II kohustati tegema tahteavaldused, et avada enda ja hageja ühine väärtpaberikonto hageja nimel, kanda hageja registrisse aktsiate ühise omajana ning aktsiaid käsutama õigustatud isikuna. Hageja menetluskuludest pool jäeti kostja I kanda ja mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja 16 497 eurot ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Ülejäänud menetluskulud jäid poolte endi kanda.
4(19)
2-20-13586 Maakohus märkis, et hageja ja kostja II abiellusid 6. märtsil 1987 ning nende varasuhetele kohalduvad PKS § 211 lg 1 kohaselt varaühisuse varasuhte sätted. Pooled ei vaidle selle üle, et aktsiad kuulusid abikaasade ühisvara hulka ning kostja II andis need hageja nõusolekuta tasuta üle kostjale I. Abikaasad peavad PKS § 28 lg 1 ja § 29 lg 1 kohaselt valitsema ühisvara ühiselt. Kostjal II oli vaja aktsiate kostjale I üleandmiseks hageja nõusolekut. Tegemist ei olnud perekonna huvides tehtava tehinguga PKS § 29 lg 1 kolmanda lause mõttes, mille jaoks ei oleks kostjal II olnud vaja hageja nõusolekut, ning kostjad seda ka ei väida. Kostja II väide, et ta andis aktsiad kostjale I üle perekonna vara valitsemise paremaks korraldamiseks, ei ole hagi rahuldamise seisukohalt asjakohane. Kuna kostjal II ei olnud hageja nõusolekut aktsiate üleandmiseks kostjale I, on aktsiate käsutustehing PKS § 31 lg 1 kohaselt tühine. Kostja I ja kostja II vaheline võlaõiguslik kokkulepe aktsiate üleandmiseks jääb VÕS § 12 lg 1 ja TsÜS § 6 lg 4 kohaselt kehtima, kuid selle täitmine ei ole hageja nõusolekuta võimalik. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse TsÜS § 84 lg 1 kohaselt alusetu rikastumise sätete järgi. Kostja I peab VÕS § 1028 lg 1 kohaselt tagastama aktsiad hageja ja kostja II ühisvarasse. Kostjaid tuleb kohustada andma tahteavaldused, mis on vajalikud selleks, et edaspidi kajastuksid aktsiaraamatus aktsiate ühiste omajatena mõlemad abikaasad. Hageja nõude rahuldamist ei välista VÕS § 1028 lg 2 p 3, mille järgi ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Aktsiate tagastamine ühisvarasse ei ole vastuolus PKS § 31 lg 1 eesmärgiga, milleks on ühisvara koosseisu muutumatuna hoidmine ja muutmine vaid abikaasade kokkuleppel. Hageja nõude rahuldamist ei välista ka see, et EVKS § 9 lg 2 kohaselt saab väärtpabereid omandada registrikandele tuginedes heauskselt. Esiteks tugines kostja I heausksele omandamisele menetluses hilinenult, teiseks ei oleks heauskse omandamise eeldused täidetud. Kostja II teadmine sellest, et aktsiad kuuluvad ühisvara hulka, tuleb omistada ka kostjale I.
3.3.Harju Maakohus jättis 8. märtsi 2021. a määrusega kostja II avalduse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus märkis, et kostja II esitas avalduse, et saada PKS § 29 lg 3 alusel tagantjärele kohtu nõusolek ühisvara hulka kuuluvate aktsiatega tehtud tehingute jaoks. Kohus saab asendada hageja nõusoleku, kui hageja on mõjuva põhjuseta nõusoleku andmisest keeldunud ning tehingu tegemata jätmise või viivitusega kaasneb kahju tekkimise oht. Maakohus leidis, et asjaolu, et kostja II ei ole hagejalt aktsiate üleandmiseks nõusolekut küsinud, ei välista iseenesest võimalust saada nõusolek PKS § 29 lg 3 alusel tagantjärele. Avalduse rahuldamiseks puudub aga alus, sest kostja II ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks kahju tekkimise oht. Kostja II ei ole ka kahju tekkimise ohtu veenvalt põhistanud. Kahju tekkimise oht tähendab varalise kahju tekkimise ohtu, mis väljendub ühisvara hulgas olevate esemete kadumises, nende seisukorra halvenemises või väärtuse vähenemises muul viisil. Ühisvara hulka kuuluva esemega tehingu tegemist teise abikaasa nõusolekuta ei saa õigustada mittevaraliste eesmärkidega, võimalusega suurendada ühisvara väärtust või korraldada paremini ühisvara valitsemist. Kostja II ei põhjendanud veenvalt, miks oli vaja hageja teadmata ja kiirustades muuta seda, kellele kuuluvad aktsiad, mis olid olnud kümneid aastaid muutumatuna abikaasade ühisvara hulgas. Kostja II ei selgitanud veenvalt, kuidas aitas aktsiate üleandmine kostjale I lahendada ühisvara valitsemise keerukusega seotud probleeme ning maandada riski, et kostja II ei suuda terviseprobleemide tõttu enam ühisvara valitseda. Kostja II ei ole selgitanud, milles seisneb konkreetselt tema kohustus isiklikult ühingu vara valitseda. Aktsionäri ülesanne ei ole ühingu vara valitseda. Kostja II ei halda eelduslikult ka praegu kümnete miljonite eurode suuruseid investeerimisportfelle ainuisikuliselt. Vara haldamiseks on võimalik vajaduse korral palgata või kaasata teisi pädevaid isikuid. Lisaks ei saa 5(19)
2-20-13586 kohtule esitatud asjaoludest järeldada, et kostja I suudab vara paremini valitseda kui kostja II ühe aktsiate ühise omajana.
4.Kostjad I ja II esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja II esitas maakohtu määruse peale ka määruskaebuse.
4.1.Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2, 5 ja 6 ning p 4 esimese lause, millega maakohus rahuldas hagi, kohustas andma kostjat I tahteavaldusi aktsiate tagastamiseks ühisvarasse ning jättis pool hageja menetluskuludest tema kanda. Alternatiivselt, kui kohus menetluskulude jaotust ei muuda, palus kostja I jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata 7150 eurot ületavas osas. Kostja I palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi kostja I vastu rahuldamata.
4.2.Kostja II esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 3, millega kohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat II andma tahteavaldused aktsiate tagastamiseks abikaasade ühisvara hulka. Kostja II palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata alternatiivselt asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
4.3.Kostja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 1, millega jäeti kostja II avaldus rahuldamata. Kostja II palus teha tühistatud osas uus määrus, millega avaldus rahuldada või saata alternatiivselt asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
5.Hageja vaidles kostjate I ja II määrus- ja apellatsioonkaebustele vastu, palus jätta need rahuldamata ning maakohtu otsuse ja määruse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 1. detsembri 2021. a otsusega kostjate I ja II apellatsioonkaebused osaliselt ja jättis kostja II määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, kuid tühistas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning osas, milles kostjat II kohustati andma tahteavaldused abikaasade ühise väärtpaberikonto avamiseks. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega kohustas kostjat I kandma aktsiad tagasi kostja II väärtpaberikontole ning kohustas kostjaid I ja II tegema tahteavaldused, et kanda hageja ja kostja II registrisse aktsiate ühiste omajatena. Hageja menetluskuludest maakohtus jäi 10% kostja I kanda. Ülejäänud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid poolte endi kanda. Kostjalt I mõisteti hageja kasuks välja menetluskuludena 3299 eurot 40 senti ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis sellelt kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis põhjendatult rahuldamata kostja II avalduse saada PKS § 29 lg 3 alusel tagantjärele kohtu nõusolek ühisvara hulka kuuluvate aktsiatega tehtud tehingute jaoks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ning neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 kohaselt ei korranud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei rikkunud põhjendamiskohustust, jättes hindamata, kas hagejal on alternatiivselt kohustus anda tagantjärele nõusolek ühisvara hulka kuuluvate aktsiatega tehingu tegemiseks abikaasade üldisest koostöökohustusest ja hea usu põhimõttest lähtudes (PKS § 15 lg 1, § 28 lg 3, § 29 lg 1 teine lause koostoimes VÕS § 6 lg-ga 2 ja TsÜS § 138 lg-ga 2). Kostja II välja toodud alternatiivne õiguslik alus nõusoleku saamiseks ei ole asjakohane, sest hea usu põhimõttele tuginedes saaks kohustada hagejat tahteavaldust andma vaid eriregulatsiooni puudumisel. Ühisvara hulka kuuluva esemega tehingu tegemiseks nõusoleku saamine on aga ammendavalt reguleeritud PKS § 29 lg-s 3. 6(19)
2-20-13586 Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et aktsiate käsutustehing on hageja nõusoleku puudumise tõttu PKS § 31 lg 1 kohaselt tühine, ning maakohtu põhjendusi TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei korranud. Ringkonnakohus ei nõustunud aga maakohtuga selles, et kostjat II saab kohustada tegema tahteavaldus avada endale ja hagejale ühine väärtpaberikonto. Hageja saab PKS § 28 lg 4 alusel nõuda kostjalt II üksnes enda kandmist registrisse kostja II väärtpaberikontol olevate aktsiate ühise omajana, kuid ei saa nõuda ühise väärtpaberikonto avamist ja aktsiate kandmist ühisele väärtpaberikontole. Olukord, mil ühe abikaasa väärtpaberikontol on ühine aktsia äriseadustiku (ÄS) § 286 lg 1 mõttes, ei ole samastatav olukorraga, mil neile kuulub ühine väärtpaberikonto EVKS § 5 lg 3 mõttes. Seega saab kostjaid kohustada andma tahteavaldust vaid selleks, et kanda aktsiad kostja II väärtpaberikontole. Ringkonnakohus pidas vajalikuks muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust, leides, et kuna nõue kostja I vastu moodustas vaid väikese osa haginõudest ning kostja I vastuväited olid edukad ja üksnes tehnilised, tuleb kostja I kanda jätta 10% hageja menetluskuludest. Maakohus määras hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks diskretsioonipiire ületamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostjad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebused, milles paluvad ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistada.
7.1.Kostja I esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 5.1, 5.2, 5.4–5.6 ja 6, millega ringkonnakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse, rahuldas hagi kostja I vastu ning jättis kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja I palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, või saata asi uueks läbivaatamiseks maa- või ringkonnakohtule. Kostjat I ei saa kohustada andma PKS § 28 lg 4 alusel tahteavaldust, et kanda hageja registrisse aktsiate ühise omajana, sest kostja I ei ole abikaasadevahelise varasuhte pool. Kostjat I saaks kohustada TsÜS § 68 lg 5 kohaselt andma vaid sellist tahteavaldust, mille andmise kohustus tuleneb seadusest. TsMS § 445 lg 1 ei ole tahteavalduse andmise kohustuse õiguslik alus. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult täiendavalt hindamata hageja menetluskulude suuruse. Menetluskulude jaotuse muutmine kostjale I soodsamaks ei võtnud kohtult kohustust hinnata hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja I vastuväited jäeti põhjendamatult tähelepanuta.
7.2.Kostja II esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse ja maakohtu määruse, rahuldas hagi ning jättis avalduse rahuldamata. Samuti palub ta tühistada hagi tagamise abinõu. Kostja II palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada avaldus või saata alternatiivselt asi uueks läbivaatamiseks maa- või ringkonnakohtule. Kohtud leidsid ebaõigesti, et aktsiad tuleb tagastada ühisvarasse, sest aktsiate tagastamine on VÕS § 1028 lg 2 p 3 mõttes vastuolus PKS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 eesmärgiga. Nende sätete eesmärk on kaitsta üht abikaasat teise kuritarvituste vastu. Kostja II ei ole hagejat aktsiate üleandmisega kahjustanud ning aktsiate tagastamine ühisvara hulka ei paranda hageja varalist seisundit. Kohtud kohaldasid vääralt materiaalõigust, sest nad sisustasid PKS § 29 lg 3 eeldused ekslikult. Kohtute lähenemine, et investeeringute parem haldamine ei saa õigustada avalduse rahuldamist, ei ole kooskõlas seletuskirjas välja toodud seisukohtadega. Kostja II ei ole hagejat kahjustanud. Aktsiad anti 7(19)
2-20-13586 üle kostjale I põhjalikult kaalutletud otsuse alusel, arvestades perekonna parimaid huve. Kohtud jätsid ekslikult kontrollimata avalduse rahuldamise eeldused hea usu põhimõtte alusel. Kohtud on jätnud põhjendamatult arvestamata ka sellega, et hageja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses esitanud mõistlikke põhjendusi tehingust keeldumiseks ega alternatiivset plaani ühisvara edasise haldamise korraldamiseks. Kohtud jaotasid vääralt tõendamiskoormise, sest hageja oleks pidanud põhjendama, miks ta tehingu tegemisest keeldub.
7.3.Kostja II nõustub kostja I kassatsioonkaebusega ja palub selle rahuldada. Kostja I ei esitanud tähtaegselt kostja II kassatsioonkaebuse kohta seisukohti.
7.4.Hageja vaidleb kostjate I ja II kassatsioonkaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata.
8.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale vastukassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles kostjate I ja II apellatsioonkaebused rahuldati. Hageja palub teha uue otsuse, millega jätta jõusse maakohtu otsus või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
8.1.Hageja leiab, et ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et materiaalõiguslikult ei ole võimalik kohustada kostjat II andma tahteavaldus ühise väärtpaberikonto avamiseks. Ringkonnakohtu otsus ei ole praegusel kujul täidetav, sest hagejat ei saa kostja II väärtpaberikontol olevate aktsiate ühise omajana sisse kanda. Samuti jääb hageja õiguskaitseta, sest aktsiate tagastamisel kostja II väärtpaberikontole ei takista miski kostjal II uuesti aktsiaid käsutada. Ringkonnakohus ületas menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire ega põhjendanud, miks kostja I kanda jäi vaid 10% hageja menetluskuludest. Samuti jättis ta põhjendamatult menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kuna kohtusse pöördumise vajaduse põhjustasid mõlemad kostjad, vastutavad nad hageja menetluskulude eest solidaarselt. TsMS § 162 lg 4 kohaselt peaksid menetluskulud jääma kostjate kanda.
8.2.Kostjad vaidlevad hageja vastukassatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu TsMS § 691 p 5 ja § 692 lg 1 p 1 kohaselt tühistada osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus kohustas kostjat II tegema tahteavaldus, et avada hageja ja kostja II ühine väärtpaberikonto hageja nimel ning määrata hageja väärtpabereid käsutama õigustatud isikuks. Tühistatud osas tuleb TsMS § 691 p 5 kohaselt jätta jõusse maakohtu otsus. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, milles ringkonnakohus jättis menetluskulud apellatsiooniastmes menetlusosaliste endi kanda. Kolleegium teeb menetluskulude jaotuse kohta TsMS § 691 p 5 kohaselt uue otsuse, millega jätab hageja menetluskuludest kõigis kohtuastmetes 10% kostja I kanda ning jätab ülejäänud osas menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata.
10.Kohtud on tuvastanud järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: • hageja ja kostja II abiellusid 6. märtsil 1987, abielu ei ole lahutatud ning nende varasuhtele kohalduvad varaühisuse varasuhte sätted; • abikaasade ühisvara hulka kuulusid vaidlusalused aktsiad;
8(19)
2-20-13586 • • • •
kostja II asutas 14. novembril 2019 kostja I, mis on Malta õiguse alusel tegutsev juriidiline isik, mille eesmärk asutamislepingu kohaselt on hallata vara soodustatud isikute ehk hageja ja kostja II perekonna huvides; kostja II sõlmis 10. augustil 2020 kostjaga I lepingu, mille järgi kohustus kostja II andma aktsiad üle kostjale I; kostja II andis 17. augustil 2020 aktsiad üle kostjale I, kes kanti aktsiate omajana EVK-sse; hageja ei ole aktsiate kostjale I üleandmiseks nõusolekut andnud.
Hageja esitas kostjate vastu hagi eesmärgiga kohustada kostjaid andma tahteavaldusi, mis on vajalikud, et tagastada vaidlusalused aktsiad hageja ja kostja II ühisvara hulka nende ühisele väärtpaberikontole. Kostja II esitas kohtule avalduse eesmärgiga saada PKS § 29 lg 3 alusel või hea usu põhimõttest lähtudes tagantjärele kohtu nõusolek, mis asendab hageja nõusolekut ühisvara hulka kuuluvate aktsiatega tehtud tehingute jaoks.
11.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas kostja II on andnud 17. augustil 2020 aktsiad kehtivalt üle kostjale I. Hageja leiab, et aktsiate käsutustehing on PKS § 31 lg 1 kohaselt tühine, sest kostjal II ei olnud aktsiate käsutamiseks hageja nõusolekut. Kostja II leiab, et aktsiate käsutustehing ei ole tühine, sest kohus saab anda PKS § 29 lg 3 kohaselt või hea usu põhimõttest lähtudes aktsiate käsutamiseks tagantjärele nõusoleku, kuna hageja on keeldunud nõusoleku andmisest piisava põhjuseta. Lisaks vaidlevad pooled aktsiate ühisvara hulka tagastamise viisi, menetluskulude jaotuse ja nende kindlaksmääramise üle. Kolleegium käsitleb esmalt ühisvara valitsemist ja kohtu nõusoleku andmise eelduseid ühisvara hulka kuuluva esemega tehingu tegemisel üldiselt (I), seejärel analüüsib kohtu nõusoleku andmise eelduseid käesolevas asjas (II) ning hindab siis aktsiate käsutustehingu kehtivust ja teeb menetluslikud otsustused (III). I
12.Varaühisuse varasuhte korral teostavad abikaasad PKS § 28 lg-te 1 ja 3 kohaselt ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi üldjuhul ühiselt, lähtudes abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest, teavitades teineteist vara valitsemise toimingutest ja vara seisust. Üldjuhul võivad abikaasad PKS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt ühisvaraga tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada üksnes ühiselt või teise abikaasa nõusolekul.
12.1.Kohus saab anda abikaasa avalduse alusel ühisvara valitsemiseks vajaliku tehingu tegemiseks nõusoleku PKS § 29 lg 3 kohaselt järgmistel eeldustel: • abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt; • tehingu tegemiseks on vaja teise abikaasa nõusolekut; • tehing on ühisvara valitsemiseks vajalik; • tehing lähtub abielulise kooselu või vara korrapärase majandamise huvidest; • tehingu tegemata jätmisega või viivitamisega seostub kahju tekkimise oht; • teiselt abikaasalt ei ole võimalik tehingu tegemiseks nõusolekut saada eelkõige haiguse või äraoleku tõttu või teine abikaasa keeldub nõusoleku andmisest piisava põhjuseta.
12.2.Kohus saab anda ühisvara valitsemiseks vajaliku tehingu tegemiseks teise abikaasa asemel nõusoleku, arvestades TsÜS § 68 lg 5 üldpõhimõtet. Selle järgi saab tahteavaldust andma kohustava kohtulahendiga asendada isiku tahteavalduse eeldusel, et ta on kohustatud kindla sisuga tahteavalduse tegema. Kohtult ei saa taotleda nõusolekut üldiselt (abstraktselt). See tähendab, et avaldaja peab välja tooma, millise konkreetse tehingu jaoks või eesmärgi saavutamiseks ta kohtult nõusolekut soovib. 9(19)
2-20-13586
12.3.Kolleegium leiab, et teise abikaasa kohustus anda tahteavaldus põhineb hea usu põhimõttel (VÕS § 6 ja TsÜS § 138) ja abikaasade koostöökohustusel, mida väljendavad PKS § 15 ja § 28 lg-d 1 ja 3. Nende sätete järgi korraldavad abikaasad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise ning teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi üldjuhul ühiselt, lähtudes abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest ning teavitades teineteist vara valitsemise toimingutest ja vara seisust.
12.4.Hea usu põhimõte ja abikaasade koostöökohustus ei ole siiski iseseisvad nõude alused PKS § 29 lg 3 kõrval. Kohus annab hea usu põhimõttel ja abikaasade koostöökohustusel põhineva nõusoleku, arvestades PKS § 29 lg-s 3 sätestatud nõusoleku andmise eelduseid ja asjaomaseid menetlussätteid.
13.Nõusoleku saamine PKS § 29 lg 3 kohaselt on asjakohane juhul, kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt ja teise abikaasa nõusolek on tehingu tegemiseks vajalik. Tehingu jaoks, mille abikaasa võib teha iseseisvalt, ei ole teise abikaasa nõusolekut vaja.
13.1.Abikaasa võib ühisvara hulka kuuluvat eset teise abikaasa nõusolekuta käsutada, juhul kui abikaasad on selles abieluvaralepinguga kokku leppinud või kui seaduses sätestatud eriregulatsiooni kohaselt ei ole teise abikaasa nõusolek vajalik. Abikaasa võib teha tehingu iseseisvalt näiteks seetõttu, et abieluvaralepingus on kokku lepitud, et ühisvara valitseb vaid üks abikaasadest, või selles, et teise abikaasa nõusolekut ei ole vaja iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul (PKS § 28 lg 2, § 29 lg 2, § 59 lg 1 p 3).
13.2.Eriregulatsioon on sätestatud PKS § 29 lg 1 teises lauses, mille järgi eeldatakse teise abikaasa nõusolekut, kui abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust. Teise abikaasa nõusoleku eeldus on sätestatud eesmärgiga hõlbustada igapäevast tsiviilkäivet (Riigikogu XI koosseis, 543 SE II, lk 1). Kolmandad isikud saavad eeldusele tuginedes teha tehingu ka ühe abikaasaga, kuid teisele abikaasale jääb võimalus tugineda enda nõusoleku puudumisele ning käsutustehingu tühisusele PKS § 31 lg 1 mõttes. Eriregulatsioon sisaldub ka PKS § 29 lg 1 kolmandas lauses, mille järgi võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Neid tehinguid saab üks abikaasa teha iseseisvalt ka ühisvara ühise valitsemise korral. Teine abikaasa ei saa sel juhul enda nõusoleku puudumisele tugineda.
13.3.Kumbki abikaasa võib sõlmida iseseisvalt võlaõiguslikke lepinguid kolmandate isikutega. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kehtiv on näiteks võlaõiguslik leping, millega üks abikaasa on ühisvara hulka kuuluva kinnisasja üürile andnud. Üürileping ei ole VÕS § 12 lg 1 kohaselt tühine üksnes põhjusel, et üürileandja ei saa seda täita. Küll aga ei saa ühe abikaasa ja kolmanda isiku vahel sõlmitud võlaõiguslik leping teist abikaasat kohustada ning selle täitmist ei saa ühisvara arvel nõuda (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9519/78, p-d 28-29.2). PKS § 29 lg 1 esimese lause eesmärk on abikaasa varaliste huvide kaitse teise abikaasa võimalike kuritarvituste vastu. Kui mõlema abikaasa varalised huvid on piisavalt kohtumenetluses kaitstud, saavad abikaasad tsiviilõigusi teostada ka üksi. (Riigikohtu 31. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9519/78, p 25.2.)
14.Kolleegium leiab, et PKS § 29 lg 3 mõtte kohaselt saab kohus anda nõusoleku tehingu tegemiseks juhul, kui nõusoleku andmine on kooskõlas hea usu põhimõtte ja abikaasade koostöökohustusega. 10(19)
2-20-13586 Nende põhimõtetega on kooskõlas nõusoleku andmine ühisvara valitsemiseks vajaliku tehingu tegemiseks, mis vastab korrapärase majandamise huvidele PKS § 28 lg 3 mõttes.
14.1.Kohtult ei saa taotleda PKS § 29 lg 3 kohast nõusolekut igasuguste tehingute jaoks, sest abikaasal on kohustus anda tehingu tegemiseks nõusolek TsÜS § 68 lg 5 mõttes vaid juhul, kui nõusoleku andmisest keeldumine oleks vastuolus hea usu põhimõtte või abikaasade koostöökohustusega. Kui tehing ei ole ühisvara valitsemiseks vajalik või ei vasta korrapärase majandamise huvidele, tuleb avaldus jätta rahuldamata.
14.2.Hinnang sellele, kas tehing vastab korrapärase majandamise huvidele ja on ühisvara valitsemiseks vajalik, tuleb anda igal üksikjuhtumil eraldi, arvestades kõiki asjaolusid ja tõendeid. Kuigi ühisvara valitsemise mõistet ei ole seaduses täpsustatud, saab ühisvara valitsemiseks kolleegiumi arvates pidada kõiki varaga seotud nii faktilisi kui õiguslikke abinõusid, mille eesmärgiks on muuta olemasolevat olukorda. PKS § 29 lg 3 kohaselt saab siiski taotleda nõusolekut üksnes tehingu tegemiseks, mitte aga reaaltoimingute tegemiseks.
14.3.Eelkõige on ühisvara valitsemiseks vajalik selline tehing, mis aitab tagada ühisvara korrapärase majandamise huve või korraldada abielulist kooselu. Avaldaja peab avalduses tehingu vajalikkust põhjendama. Arvestada tuleb sellega, et üldjuhul teostavad abikaasad PKS § 28 lg 1 järgi ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt. Nii ei ole ettevõtlusega tegeleval abikaasal ainuüksi teise abikaasa passiivsuse tõttu ettevõtlusega seotud ühisvara valitsemise asjus suuremat otsustusõigust.
14.4.Asjaolu, kas tehing vastab korrapärase majandamise huvidele, saab hinnata eelkõige objektiivsete majanduslike kriteeriumide alusel. Ei ole välistatud, et ühisvara valitsemiseks on vajalik ja korrapärase majandamise huvidele vastab tehing, millega soovitakse ühisvara valitsemist ümber korraldada. Neile kriteeriumidele võib vastata muu hulgas tehing, millega ettevõtjast abikaasa soovib oma tootmist või muud majandustegevust reorganiseerida. Vastusoorituseta või kinke iseloomuga tehingud seevastu üldjuhul vara korrapärase majandamise huvidele ei vasta.
15.Nõusoleku andmine PKS § 29 lg 3 alusel eeldab eelnevale lisaks, et avaldaja on tõendanud, et tehingu tegemata jätmisega või viivitamisega seostub kahju tekkimise oht.
15.1.Kahjuna saab käsitada eelkõige majanduslikku kahju, mis seisneb näiteks ühisvara kui terviku või selle hulka kuuluvate esemete väärtuse vähenemises. Kahju tekkimise ohtu tuleb hinnata objektiivsete majanduslike kriteeriumide alusel. Kahju tekkimise oht võib muu hulgas ilmneda olukorras, mil ühe abikaasa tervislik seisund takistab tal ühisvara nõuetekohaselt valitseda.
15.2.Abikaasa saab esitada kohtult nõusoleku saamise nõude PKS § 29 lg 3 kohaselt nii enne kui ka pärast tehingu tegemist. Kohtu nõusoleku andmise üks eelduseid on tehingu tegemata jätmisega või viivitamisega seostuv kahju tekkimise oht. Sellise ohu tõrjumiseks võib olla vajalik teha tehing viivituseta, st ootamata ära kohtulahendit, millega antakse tehingu jaoks nõusolek. Lisaks võib vallasasja või õiguse käsutamisel olla nõusoleku asemel heakskiidu taotlemine asjakohasem, sest sel juhul eeldatakse PKS § 29 lg 1 teise lause kohaselt teise abikaasa nõusolekut.
15.3.PKS § 31 lg 1 kohaselt ei ole teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing tühine, kui teine abikaasa selle hiljem heaks kiidab. Säte väljendab TsÜS § 111 lg-s 1 sisalduvat põhimõtet, mille järgi võib nõusoleku anda enne tehingu tegemist või tagantjärele heakskiiduna. Tehingu heakskiidul on tagasiulatuv jõud (TsÜS § 113).
11(19)
2-20-13586
16.Kohus saab PKS § 29 lg 3 kohaselt nõusoleku anda, kui teiselt abikaasalt ei ole võimalik saada nõusolekut haiguse või äraoleku tõttu, samuti juhul, kui teine abikaasa keeldub tehingu tegemiseks nõusoleku andmisest piisava põhjuseta.
16.1.Tuginedes teise abikaasa äraolekule või haigusele, peab avaldaja põhistama, miks on teiselt abikaasalt nõusoleku saamine takistatud. Kui avaldaja tugineb sellele, et teine abikaasa on keeldunud nõusoleku andmisest piisava põhjuseta, peab avaldaja välja tooma asjaolud, millest nähtub, et teine abikaasa on nõusoleku andmisest keeldunud. Seejärel saab nõusoleku andmisest keelduv abikaasa välja tuua asjaolud, millega ta põhjendab, et nõusoleku andmisest keeldumiseks oli piisav põhjus, ning neid asjaolusid tõendada. Ainuüksi asjaolu, et tegemist on tehinguga, mille abikaasad peavad tegema ühiselt, ei anna alust nõusoleku andmisest keelduda.
16.2.Nõusoleku andmisest keeldumise piisavat põhjust tuleb hinnata objektiivsetest majanduslikest põhjustest lähtuvalt. Muude asjaolude ja tõendite kõrval ei ole aga välistatud arvestada ka nõusoleku andmisest keeldunud abikaasa subjektiivseid kaalutlusi. Nõusoleku andmisest keeldumine on eelkõige põhjendatud olukorras, mil tehing kahjustaks nõusoleku andmisest keeldunud abikaasa varanduslikke huve või asetaks ta varasemaga võrreldes halvemasse positsiooni. Igal üksikjuhtumil tuleb piisava põhjuse olemasolu eraldi hinnata.
17.Varaühisuse varasuhte eesmärk on väärtustada ühisvara ühise moodustamise kaudu koduse majapidamise korraldamises ja laste kasvatamises osalenud abikaasa panust võrdselt sissetulekut teeniva abikaasa panusega. Varaühisus tagab nõrgema poole kaitse sellega, et abikaasad on varasuhte kestel ühise tegutsemise nõude kaudu tugevalt seotud. Samuti on abikaasal teise abikaasa vastu varasuhte lõppedes esemete ühisest kuuluvusest tulenev nõue, mille realiseerimine võib olla tulemuslikum kui rahalise nõude esitamine.
17.1.Varaühisus ei pruugi aga olla sobivaim valik varasuhete korraldamiseks kõigil juhtudel ning abikaasade ulatuslik kohustus ühisvara ühiselt valitseda võib vara korrapärast majandamist hoopis takistada. Varaühisus ei pruugi olla otstarbekas mudel ettevõtlusega tegelevate abikaasade puhul või olukorras, mil abikaasade varaline seisund on keskmisest märkimisväärselt parem ning mõlemad abikaasad soovivad teineteisest sõltumatult vara valitseda.
17.2.Kohus ei saa abikaasade asemel ühisvara valitseda. Sellist eesmärki ei kanna ka PKS § 29 lg 3. PKS § 28 lg 1 kohaselt teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi abikaasad ühiselt. Nemad otsustavad endi tarbimisharjumuste ja investeerimisvõimaluste üle ühiselt. Kohtu ülesanne ei ole majandusanalüüsi tulemusel abikaasadele siduvaid ettekirjutusi teha, seda enam, et majanduslikult otstarbekaid võimalusi võib olla väga erinevaid. Otsustusi teevad abikaasad endi parema äranägemise järgi ühiselt.
17.3.Riik saab sekkuda abikaasade ühisvara valitsemise korraldamisse vaid äärmuslikel juhtudel, kui ühe abikaasa nõusoleku andmisest keeldumine on vastuolus hea usu põhimõtte ja abikaasade koostöökohustusega ning kahjustab abikaasade ühiseid huve ühisvara valitsemisel. Ainuüksi abikaasade erinev arusaam sellest, kuidas ühisvara valitsemist korraldada, ei anna kohtule alust teise abikaasa asemel tehingu tegemiseks nõusolekut anda.
17.4.Kui abikaasadel on erinev käsitus ühisvara valitsemise korraldamisest või takistab ühisvara korrapärase majandamise huvidele vastavat valitsemist teise abikaasa tegevusetus, saavad abikaasad kokkuleppel või kohtu kaudu endi varasuhteid ümber kujundada (vt käesoleva otsuse p 13). Varaühisuse varasuhet saavad abikaasad nii abielu sõlmimisel kui ka selle kestel abieluvaralepinguga täpsustada, samuti on võimalik varasuhte valikut muuta. Abikaasade kokkuleppe puudumisel on 12(19)
2-20-13586 võimalik esitada PKS § 36 lg 1 kohaselt varaühisuse lõpetamise hagi. Muu hulgas saab varaühisuse lõpetamise aluseks olla ühisvara valitsemise õiguse kuritarvitamine või asjaolu, et teine abikaasa ei ole piisava põhjuseta ühisvara korrapärases majandamises osalenud. II
18.Käesolevas asjas andis kostja II vaidlusalused aktsiad üle kostjale I väidetavalt eesmärgiga tagada investeeringute parem korraldamine ja vara valitsemine professionaalsuse põhimõttel perekonna huvides. Maakohus jättis kostja II avalduse kohtult nõusoleku saamiseks PKS § 29 lg 3 kohaselt rahuldamata põhjusel, et kostja II ei tõendanud, miks kaasneb tehingute tegemata jätmise või viivitamisega kahju tekkimise oht. Ringkonnakohus on nõustunud maakohtu põhjendustega ega ole neid korranud.
19.Kolleegiumi hinnangul on kohtud kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ega ole rikkunud menetlusnorme, hinnates tehingu tegemata jätmise või viivitamise tõttu kahju tekkimise ohtu puudutavaid väiteid ja tõendeid. Nõustuda võib maakohtu põhjendustega, et kostja II ei ole veenvalt põhjendanud, kuidas ta osaleb isiklikult ühingute juhtimises, kuidas on ühisvara valitsemine tema tervisliku seisundi halvenemise tõttu takistatud ning miks oli kahju tekkimise ohu kõrvaldamiseks vajalik aktsiate üleandmine kostjale I, kui seni olid hageja ja kostja II olnud aastakümneid muutumatult aktsiate ühised omajad. Seega jätsid kohtud põhjendatult kostja II avalduse PKS § 29 lg 3 kohase nõusoleku saamiseks rahuldamata. Kolleegium nõustub kohtute lõppjäreldustega, kuid märgib vastusena poolte väidetele järgmist.
20.Asjakohatu on kostja II etteheide, et kohtud jätsid ekslikult kontrollimata avalduse rahuldamise eeldused täiendavalt hea usu põhimõtte alusel. Kolleegium selgitas eespool, et PKS § 29 lg 3 kohase nõusoleku andmisel hindabki kohus, kas nõusoleku andmine on hea usu põhimõttest ja abikaasade koostöökohustusest lähtudes põhjendatud. Vastavus hea usu põhimõttele ja abikaasade koostöökohustusele on seega PKS § 29 lg 3 kohase nõusoleku andmise eelduseks. Need põhimõtted ei ole aga iseseisvad nõude alused.
21.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja II sai sõlmida iseseisvalt kostjaga I kehtiva võlaõigusliku kokkuleppe, milles kostja II kohustus andma aktsiad üle kostjale I.
21.1.Võlaõiguslik kokkulepe kostjate I ja II vahel on kehtiv sõltumata hageja nõusolekust. Seadusest või abieluvaralepingust tulenevate erisuste puudumise tõttu oli aga kostjal II vaja hageja nõusolekut selleks, et aktsiaid võlaõigusliku kokkuleppe täitmiseks käsutada.
21.2.Kohtute tuvastatud asjaoludel ei olnud hageja ja kostja II sõlminud abieluvaralepingut, millest tulenevalt oleks kostjal II olnud õigus käsutada ühisvara hulka kuuluvaid aktsiaid iseseisvalt, s.o hageja nõusolekuta. Aktsiate käsutustehing ei olnud ka perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtud tehing, mille kostja II oleks võinud PKS § 29 lg 1 kolmanda lause kohaselt teha hageja nõusolekuta.
21.3.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei tuginenud kostja II sellele, et aktsiate käsutustehing oleks olnud perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtud tehing, ning leidis, et arvestades vaidlusaluste aktsiate suurt väärtust oleks alusetu ka vastupidist väita. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tehingute mahtu arvestades ei olnud tegemist perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingutega PKS § 29 lg 1 kolmanda lause mõttes. 13(19)
2-20-13586
21.4.Iseenesest sai hageja nõusolekut aktsiate käsutamiseks PKS § 29 lg 1 teise lause kohaselt eeldada, sest kostja II käsutas aktsiaid ehk ühisvara hulka kuuluvaid õigusi. See säte aga ei võta hagejalt võimalust tugineda asjaolule, et ta ei ole vaidlusaluste aktsiate käsutamiseks nõusolekut andnud, kuna PKS § 29 lg 1 teises lauses sätestatud eelduse saab ümber lükata. Seega pidid hageja ja kostja II ühisvara ühiselt valitsema ning kostjal II oli vaidlusaluste aktsiate käsutamiseks vaja hageja nõusolekut, mida hageja ei ole andnud.
22.Kuna kohtud jätsid avalduse rahuldamata, sest kostja II ei tõendanud kahju tekkimise ohtu, ei pidanud kohtud hindama, kas tehing oli ühisvara valitsemiseks vajalik ja vastas ühisvara korrapärase majandamise huvidele. Kolleegium peab aga ühtse kohtupraktika kujundamise jaoks vajalikuks selgitada järgmist.
22.1.Kohtute tuvastatud asjaolusid arvestades ei oleks tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku andmine PKS § 29 lg 3 järgi pruukinud olla põhjendatud ka seetõttu, et tehing ei olnud ühisvara valitsemiseks vajalik ega vastanud ühisvara korrapärase majandamise huvidele PKS § 28 lg 3 ja § 29 lg 3 mõttes.
22.2.Soov korraldada ühisvara valitsemine ümber ühe abikaasa terviseseisundi tõttu võib iseenesest anda aluse taotleda kohtult PKS § 29 lg 3 kohast nõusolekut. Maakohus märkis aga õigesti, et kostja II ei ole veenvalt põhjendanud, miks on ühisvara valitsemisel kahju tekkimise ohu vältimiseks vajalik anda aktsiad üle kostjale I. Arvestades sealjuures kohtute tuvastatud asjaolu, et aktsiad kuulusid aastakümneid muutumatult hageja ja kostja II ühisvara hulka, samuti tehingu mahtu, ei pruukinud aktsiate käsutamine olla kooskõlas ka korrapärase majandamise kriteeriumiga.
23.Isegi juhul, kui aktsiate käsutamine oleks olnud kahju tekkimise ohu tõttu ühisvara valitsemiseks vajalik ja vastanud ühisvara korrapärase majandamise huvidele, võinuks hagejal olla nõusoleku andmisest keeldumiseks piisav põhjus PKS § 29 lg 3 mõttes.
23.1.Kostja II tugines sellele, et hageja on keeldunud aktsiate käsutamiseks nõusoleku andmisest piisava põhjuseta PKS § 29 lg 3 mõttes. Hageja tõi aga välja, et kostja II temalt aktsiate käsutamiseks nõusolekut ei küsinudki. Kolleegium märgib, et asjaolu, kas kostja II küsis enne aktsiate käsutamist hageja nõusolekut, ei oleks avalduse lahendamist mõjutanud.
23.2.Olukorras, kus nõusoleku andmisest keeldunud abikaasa on pöördunud kohtusse tehingu vaidlustamiseks, saab nõusoleku andmisest keeldumist järeldada kohtusse pöördumisest. Käesolevas asjas esitas hageja kohtusse hagi, tuginedes käsutustehingu tühisusele PKS § 31 lg 1 järgi tema nõusoleku puudumise tõttu. Ehkki PKS § 29 lg 1 teise lause järgi saab vallasasja või õiguse käsutamisel tugineda teise abikaasa nõusoleku eeldusele, ei võta see teiselt abikaasalt võimalust tugineda hiljem käsutustehingu tühisusele PKS § 31 lg 1 alusel.
23.3.Kuna kohus saab anda nõusoleku teise abikaasa asemel nii enne tehingu tegemist kui ka tagantjärele heakskiiduna, ei piiranud kostja II avalduse lahendamist ka asjaolu, et ta ei olnud esitanud kohtule PKS § 29 lg 3 kohast nõuet saada aktsiate käsutamiseks nõusolek enne tehingu tegemist.
23.4.Hagejal võinuks olla piisav põhjus nõusoleku andmisest keeldumiseks. Kohtute tuvastatud asjaoludel andis kostja II vaidlusalused aktsiad kostjale I üle täiendava sissemaksena kostja I kui fondi asutamisel. Kuna tegemist oli täiendava sissemaksega, ei saanud kostja II võlaõiguslikku kokkuleppe kohaselt vaidlusaluste aktsiate üleandmise eest vastutasu ning aktsiate uueks omajaks sai kostja I, kes on eraldiseisev õigussubjekt. Tehingutega asetati hageja olukorda, mil tema positsioon ühisvara hulka kuulunud ühiste aktsiate omajana vahetus fondi kasusaaja positsiooniga, mis tagab talle õigused pärast kostja II surma. Isegi 14(19)
2-20-13586 kui hageja positsioon fondi kasusaajana oleks majanduslikult samaväärne, on tehingu tulemusel märkimisväärselt vähenenud hageja võimalus oma varalist positsiooni kontrollida ja vara käsutada. Kui ühisvara valitsemisel on abikaasadel võrdsed õigused, siis fondi kasusaaja positsioon ei võimalda enam samalaadset otsustusõigust varem ühisvara hulka kuulunud esemete üle. Asjaolu, et hageja majanduslik olukord halvenes ja vara faktilise kontrollimise võimalus vähenes, võinuks olla piisav põhjus nõusoleku andmisest keeldumiseks.
24.Iseenesest võib kostja II soov korraldada vara valitsemine järeltulevate põlvede huvides fondi kaudu, mis haldab investeeringuid, lähtudes professionaalsuse põhimõttest ja kasusaajate huvidest, olla kooskõlas ühise majapidamise korraldamise huvidega. Varaühisuse varasuhte puhul peab abikaasa aga arvestama sellega, et ühisvara hulgas olevad esemed kuuluvad abikaasadele ühiselt ning varaühisuse lõppemisel on teisel abikaasal PKS § 37 lg 3 kohaselt õigus poolele ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtusest.
24.1.Kui abikaasa soovib teha enda surma puhuks korraldusi viimse tahte avaldusega või eluajal fondi asutamise kaudu, saab ta neid korraldusi teha üksnes enda vara suhtes. Üldpõhimõtte kohaselt ei saa keegi teisele rohkem vara üle anda, kui talle endale kuulub (nemo plus iuris transfere (ad alium) potest quam ipse habet).
24.2.Varaühisuse varasuhte puhul peab abikaasa arvestama teise abikaasa õigusega saada pool ühisvara väärtusest. Sõltumata sellest, kummal abikaasal on paremad finantsteadmised, ei ole ühel abikaasal õigust otsustada teise eest, kuidas teine abikaasa talle varaühisuse varasuhtest tulenevaid õigusi kasutab. Nii ei saa kostja II hageja eest otsustada, kuidas hageja kasutab enda õigust saada varasuhte lõppedes pool ühisvara väärtusest.
25.Eeltoodut arvestades jätsid kohtud põhjendatult rahuldamata kostja II avalduse saada aktsiate käsutustehingu jaoks PKS § 29 lg 3 kohaselt kohtult nõusolek. III
26.Hageja esitas kostjate vastu nõude, milles palus kohustada kostjaid andma tahteavaldused aktsiate tagastamiseks hageja ja kostja II ühisvara hulka selliselt, et need kantakse abikaasade ühisele väärtpaberikontole, sest aktsiate käsutustehingud on PKS § 31 lg 1 kohaselt tühised.
26.1.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjat I saab kohustada andma aktsiate ühisvarasse tagastamiseks vajalikke tahteavaldusi ning kas kostjat II saab kohustada andma aktsiate ühisvarasse tagastamiseks tahteavaldus avada abikaasade ühine väärtpaberikonto hageja nimel.
26.2.Kolleegium leiab, et kuna aktsiate käsutustehingu tegemiseks ei olnud kostjal II hageja nõusolekut ning kohtu nõusoleku andmiseks PKS § 29 lg 3 kohaselt puudub alus, on aktsiate käsutustehing hageja nõusoleku puudumise tõttu PKS § 31 lg 1 kohaselt tühine. Aktsiad tuleb ühisvarasse tagastada ning asendada selleks vajalikud tahteavaldused kohtulahendiga.
26.3.Hageja saab esitada kostja II vastu nõude aktsiate ühisvarasse tagastamiseks vajalike tahteavalduste asendamiseks PKS § 28 lg 4 alusel, mille järgi saab abikaasa nõuda teiselt abikaasalt ühisvara hulka kuuluva eseme puhul kande parandamist.
27.Põhjendatud on iseenesest kostja I väide, et teda ei saa kohustada andma tahteavaldust PKS § 28 lg 4 alusel, sest säte reguleerib abikaasadevahelisi suhteid ning sellest ei tulene kostjale I tahteavalduse andmise kohustust TsÜS § 68 lg 5 mõttes. Eelnev ei tähenda siiski seda, et kostjal I ei olegi kohustust tagastada tühise käsutustehingu alusel saadud aktsiad ühisvara hulka. 15(19)
2-20-13586
27.1.Kostjate vahel aktsiaid üle andma kohustav võlaõiguslik kokkulepe on küll kehtiv, kuid sellest ei teki kohustusi hagejale ning selle lepingu täitmist ei saa nõuda ühisvara arvel (vt Riigikohtu
31.oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9519/78, p-d 28–29.2).
27.2.Hagejal ei tekkinud aktsiate üleandmise osas PKS § 29 lg 4 esimese lause kohaselt ka solidaarkohustust kostjaga II, sest kostjatevaheline võlaõiguslik kokkulepe ei olnud PKS § 29 lg 1 mõttes ühisvara valitsemise tehing, mille abikaasad oleksid PKS § 29 lg 1 mõttes teinud ühiselt ning mille tegemiseks oleks olnud hageja nõusolek. Seega puudus hageja ja kostja I vahelises suhtes aktsiate üleandmiseks õiguslik alus.
27.3.Kostja II andis hageja nõusolekuta üle aktsiad, mis on mittekehalised esemed ja mille ühisvarasse tagastamine erineb asjade tagastamisest. Kui ühisvara hulka kuuluva kehalise eseme (vallasasja) käsutustehing on tühine, saab teine abikaasa nõuda saajalt üleantu (sh valduse) tagastamist nii vindikatsiooninõudena asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 mõttes kui ka soorituskondiktsiooni kohaselt VÕS § 1028 jj alusel (vt Riigikohtu 20. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05, p-d 22 ja 23). Aktsiaid kui mittekehalisi esemeid vinditseerida ei saa. Küll aga saab hageja nõuda kostjalt I aktsiate ühisvarasse tagastamist ja selleks vajalikke tahteavaldusi soorituskondiktsiooni järgi VÕS § 1028 jj kohaselt.
27.4.Kolleegiumi varasema praktika kohaselt saavad abikaasad endi varasuhetesse puutuvaid tsiviilõigusi ka üksi teostada ning üks abikaasa saab esitada saaja vastu nõude üleantu tagastamiseks AÕS § 80 alusel iseseisvalt, eeldusel et ta nõuab asja mõlema abikaasa kaasvaldusesse (vt Riigikohtu
31.oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9519/78, p 25).
27.5.Seega saab hageja nõuda kostjalt I aktsiate tagastamist soorituskondiktsiooni järgi VÕS § 1028 jj mõttes, vajamata selleks kostja II nõusolekut, kui ta nõuab aktsiate tagastamist ühisvarasse. Hageja on palunud kohustada kostjat I andma tahteavaldused, mis on vajalikud aktsiate tagastamiseks ühisvara hulka.
28.Hageja saab VÕS § 1028 lg 1 kohaselt nõuda, et kostjat I kohustataks andma aktsiate ühisvarasse tagastamiseks vajalikke tahteavaldusi, kui kostja I on saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, kui kohustust ei ole olemas, seda ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
28.1.Kostja II andis kostjale I üle aktsiad nende vahel 10. augustil 2020 sõlmitud täiendava sissemakse tasumise võlaõigusliku kokkuleppe täitmiseks. Kostjatevahelisest võlaõiguslikust kokkuleppest ei saa aga tuleneda hagejale kohustust aktsiad üle anda, sest tegemist ei olnud sellise ühisvara valitsemise tehinguga, mis oleks kohustanud mõlemat abikaasat PKS § 29 lg-te 1 ja 4 mõttes.
28.2.Kuna kostja II ei saanud enda ja kostja I vahel sõlmitud võlaõigusliku kokkuleppega hagejat kohustada, on kostja I saanud suhtes hagejaga vaidlusalused aktsiad kohustuse täitmisena, mida ei ole olemas. Soorituseks puudus seega VÕS § 1028 lg 1 mõttes õiguslik alus.
28.3.Olukorras, kus sooritus oli VÕS § 1028 lg 1 mõttes alusetu, on hagejal õigus nõuda kostjalt I kõnealuse tehinguga alusetult saadu tagastamist VÕS § 1032 lg 1 esimese lause kohaselt. Alusetult saadu tagastamise nõue hõlmab mistahes toimingu tegemist, mis on vajalik endise olukorra taastamiseks. Alusetult saadu tagastamise nõue võib seisneda vaidlusaluse tehingu esemeks olnud aktsiate kohta EVK-sse tehtud kannete muutmises. 16(19)
2-20-13586
Kohtute tuvastatud asjaoludel on vaidlusaluste aktsiate omajana EVK-sse kantud kostja I. Seega on nende aktsiate hageja ja kostja II ühisvarasse tagastamine EVK registrikannete muutmise kaudu VÕS § 1032 lg 1 esimese lause järgi võimalik.
28.4.Kostja II on leidnud, et aktsiate tagastamise ühisvara hulka välistab VÕS § 1028 lg 2 p 3, sest tühise tehingu täitmisena saadud aktsiate tagasinõudmine ühisvarasse oleks vastuolus PKS § 31 lg 1 eesmärgiga. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et PKS § 31 lg 1 eesmärk on just tagada, et taastataks selle abikaasa varaline olukord, kelle õigusi tehinguga rikuti. Seega on kostjal I kohustus anda nõusolek vaidlusaluste aktsiate kohta EVK-sse tehtud kannete muutmiseks VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 esimese lause alusel.
29.Hagejal on õigus nõuda kostjalt II tahteavalduste andmist, mis on vajalikud vaidlusaluste aktsiate ühisvarasse tagastamiseks.
29.1.Hageja saab esitada kostja II vastu nõude PKS § 28 lg 4 alusel, mille kohaselt võib abikaasa nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantava ühisvara hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist.
29.2.Kuna kostjal II puudus aktsiate käsutustehingute tegemiseks hageja nõusolek ning kohtu nõusoleku andmise eeldused PKS § 29 lg 3 mõttes ei olnud täidetud, on aktsiate käsutustehingud PKS § 31 lg 1 kohaselt tühised. Seega kuuluvad vaidlusalused aktsiad PKS § 25 kohaselt hageja ja kostja II ühisvara hulka ning hagejal on õigus nõuda kannete parandamist.
30.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjat II saab kohustada tagastama aktsiaid ühisvarasse selliselt, et teda kohustatakse tegema tahteavaldus, et avada hageja ja kostja II ühine väärtpaberikonto hageja nimel ning määrata hageja väärtpabereid käsutama õigustatud isikuks.
30.1.Maakohus rahuldas hageja nõude tema taotletud kujul. Ringkonnakohus tühistas selles osas maakohtu otsuse, leides et ühine aktsia ÄS § 286 lg 1 mõttes ning ühine väärtpaberikonto EVKS § 5 lg 3 mõttes ei ole samastatavad. Ringkonnakohus märkis, et tegemist on otsuse täitmise korra küsimusega ning PKS § 28 lg 4 ei anna alust nõuda laialdasemaid muudatusi ühisvara koosseisus. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
30.2.Kolleegium leiab, et hagejal on PKS § 28 lg 4 kohaselt õigus nõuda kostjalt II selliste tahteavalduste tegemist, mis on vajalikud aktsiate ühisvarasse tagastamiseks. Vajalik on tagada, et hageja ja kostja II saaksid ühisest aktsiast tulenevaid õigusi ÄS § 286 lg 1 kohaselt ühiselt teostada.
30.3.EVK-sse kantavad andmed on EVKS § 3 lg 1 p-de 2 ja 4 ning § 4 p 3 kohaselt muu hulgas isiku nimel avatud väärtpaberikontol registreeritud väärtpaberite arv ja nende omajate nimed. Seega eeldab isiku kajastamine registris väärtpaberi omajana, et tema nimel on avatud väärtpaberikonto. Kui väärtpaberikonto on avatud üksnes kostja II nimel, ei kajastu hageja registris väärtpaberi omajana ning teda ei saa kanda ka aktsiaraamatusse. Hagejal oleks ÄS § 286 lg 3 kohaselt küll õigus nõuda enda kandmist aktsiaraamatusse, kuid ta ei saaks seda realiseerida. Aktsiaraamatusse kantakse EVKS § 4 p 3 kohaselt isikud, kelle nimel avatud väärtpaberikontol aktsiad asuvad.
30.4.Kolleegium leiab, et selleks, et tagada, et hageja ja kostja II teostaksid ÄS § 286 lg 1 kohaselt ühistest aktsiatest tulenevaid õigusi üksnes ühiselt ning kajastuksid registris aktsiate ühiste omajatena, on vajalik, et aktsiad tagastatakse hageja ja kostja II ühisele väärtpaberikontole EVKS § 5 lg 3 mõttes. 17(19)
2-20-13586
30.5.Kostja II kassatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Ühise väärtpaberikonto avamisega ei tehta laiemaid muudatusi ühisvara koosseisus, vaid võimaldatakse tehniliselt tagada ühiste aktsiate ühine valitsemine. Ühisvara koosseis sellest ei muutu. Ka ühisel väärtpaberikontol asuvad aktsiad on endiselt hageja ja kostja II ühised aktsiad. Kuna hagejal ja kostjal II ei ole ühist väärtpaberikontot, on põhjendatud kohustada kostjat II andma tahteavaldus enda ja hageja nimel ühise väärtpaberikonto avamiseks EVKS § 5 lg 3 mõttes.
31.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes lisaks menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise üle. Kolleegium leiab, et menetluskulud kõigis kohtuastmetes tuleb TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätta poolte endi kanda, välja arvatud 10% hageja menetluskuludest, mis jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja I kanda.
31.1.Hagi rahuldamise tõttu tuleb 10% hageja menetluskuludest jätta kostja I kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1 koostoimes. Kolleegium ei pea põhjendatuks jätta hageja menetluskulusid täies ulatuses kostjate kanda. Arvestada tuleb sellega, et hageja ja kostja II vahelises suhtes reguleerib menetluskulude jaotust TsMS § 164 ning nõue kostja I vastu moodustas TsMS § 163 lg 1 mõttes mahuliselt üksnes väikese osa haginõudest.
31.2.Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 kohaselt, sest asjaoludest ei tulene, et selline kulude jaotus ei oleks TsMS § 164 lg 2 mõttes õiglane või kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Menetluskulude jätmine poolte endi kanda ei ole ebaõiglane, sest menetluskulud saab tasuda hageja ja kostja II ühisvara arvel.
31.3.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis asja lõpptulemust arvestades põhjendamatult menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda, kuid nõustub ringkonnakohtu põhjendustega selle kohta, et kostja I vastu esitatud nõude mahtu arvestades ei ole põhjendatud jätta hageja menetluskuludest rohkem kui 10% kostja I kanda.
32.Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas jäi käesoleva otsusega muutmata ringkonnakohtu otsus osas, milles ringkonnakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja viivise ja 3299 eurot 40 senti, mis on 10% hageja menetluskuludest maakohtus. Hageja menetluskulude rahalist suurust ringkonnakohtus ja Riigikohtus ei määrata kindlaks käesolevas otsuses, sest Riigikohus tühistas osaliselt ringkonnakohtu otsuse ja muutis menetluskulude jaotust ringkonnakohtus. Menetluskulude rahalise suuruse ringkonnakohtus ja Riigikohtus määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 kohaselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
33.Kostja II tasus kassatsioonkaebuselt kautsjoni 3050 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 21 ja kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 140 lg 2 kohaselt tasutakse kassatsioonkaebuselt kautsjonina üks protsent tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 100 euro ja mitte üle 3000 euro. Kuna kostja II tasus kautsjoni 50 eurot rohkem, tuleb see TsMSRS § 3 lg 21 ja kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg-te 7 ja 8 kohaselt tagastada isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti.
34.Kuna kostjate I ja II kassatsioonkaebused jäävad rahuldamata, arvatakse ülejäänud osas nende kassatsioonkaebustelt tasutud kautsjon TsMSRS § 3 lg 21 ja kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse.
18(19)
2-20-13586
35.Hageja on vastukassatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 4760 eurot riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt. Kolleegium leiab, et hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem, sest hageja vaidlustas ringkonnakohtu otsust üksnes osas, milles ringkonnakohus ei rahuldanud tema taotluseid kohustada kostjat II tegema tahteavaldus, et avada hageja ja kostja II ühine väärtpaberikonto hageja nimel ning määrata hageja väärtpabereid käsutama õigustatud isikuks. Arvestades kaebuse ulatust, on TsMS § 125 lg 1 ja § 137 lg 1 kohaselt tegemist hagihinna tähenduses mittevaralise nõudega, millelt tuli riigilõivu tasuda RLS § 59 lg 4 kohaselt 420 eurot. Kolleegium selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Enam tasutud riigilõivu tagastab kohus TsMS § 150 lg 4 kohaselt selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
36.Harju Maakohus keelas 18. septembri 2020. a määrusega hagi tagamise abinõuna CASTRA HIBERNA FOUNDATIONIL endale kuuluvaid AS AMALFI ja AS ALTAMIRA aktsiaid võõrandada ja piiratud asjaõigusega (sh pandiga) koormata. TsMS § 445 lg 2 kohaselt jätab kohus hagi rahuldamisel hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist.
37.Kolleegium leiab, et kostjale I seatud keeld käsutada vaidlusaluseid aktsiaid on lahendi täitmise tagamiseks vajalik. Hagi tagamise abinõu aitab tagada aktsiate tagastamist hageja ja kostja II ühisvara hulka. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Hagi tagamise abinõu jõusse jätmine kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ei takista aga käesoleva kohtuotsuse täitmist. Selle tagamiseks tuleb käesoleva otsuse resolutsioonis täpsustada, et lubatav on käsutada vaidlusaluseid AS AMALFI ja AS ALTAMIRA aktsiaid, mille omajana kajastub registris kostja I, selleks, et kanda need hageja ja kostja II ühisele väärtpaberikontole ja kanda nad registrisse vaidlusaluste aktsiate ühiste omajatena. (allkirjastatud digitaalselt)
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.