Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik, kohtu põhjendused AS Olerex esitas 28.07.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse hagi O.S.G. (registrikood: 11240196) ja R.P. vastu kohustuse täitmise ja viivise nõudes, paludes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 7091,12 eurot (sh põhivõlgnevus 6024,70 eurot ja viivisevõlgnevus 1066,42 eurot) ning viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, määraga 0,15% päevas tasumata põhisummalt iga viivitatud päeva eest alates 29.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt nõude aluseks on hageja ja O.S.G. vahel sõlmitud kliendikaardi leping nr XXX ja selle XX.XX.XXXX sõlmitud redaktsioon ning hageja ja R.P. vahel sõlmitud käendusleping kliendikaardi lepingust nr XXX tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Kohus võttis 17.08.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjatele hagile vastamiseks tähtaja 20 päeva alates määruse kättesaamisest. Äriregistri andmetel O.S.G. kustutati XX.XX.XXXX registrist seoses ühinemisega U.G.O. ga (registrikood XXX), U.G.O. kustutati seejärel XX.XX.XXXX registrist seoses ühinemisega UÜ-ga WagdlandPro (registrikood 14935266). 17.12.2020 määrusega asendas kohus menetluses O.S.G. ja lubas menetlusse astuda tema üldõigusjärglasel UÜ WagdlandPro, andes viimasele hagile vastamiseks tähtaja 20 päeva alates määruse kättesaamisest. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude R.P. 10.11.2020 ja UÜ-le WagdlandPro 28.01.2021 avalikult kätte toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jäämist. Hagiavaldusest nähtuvalt oli käenduslepingu järgi kostja II vastutuse maksimumsumma 17 000 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, määraga 0,15% päevas, ega ole viivisenõuet käendaja vastutuse maksimumsummat arvestades piiranud. Riigikohus on küll selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (Riigikohtu 12.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-13, p 12). Samuti tuleneb viidatud Riigikohtu otsusest, et tuleb arvestada, millisest õigussuhtest tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tulenes. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulevat viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest. Kohus märgib, et kuna käenduslepingus ei ole viivises kokku lepitud, siis saaks käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist, mis ületab käendaja vastutuse piirmäära, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Käesoleval juhul ei ole hageja aga hagiavalduses tuginenud kostja II kui käendaja enda viivitusele. Hagis on tuginetud kliendikaardi lepingust tulenevate kohustuste rikkumisele, mille eest kostja II vastutab käendajana solidaarselt kostjaga I. Seega leiab kohus, et kostjalt II välja mõistetavat viivist tuleb piirata 9908,88 euroga (käendaja vastutuse maksimumsumma 17 000 eurot – hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus 7091,12 eurot). Hageja menetluskuluks on riigilõiv 600 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ning asjaolu, et nõude esitamisel ulatuses, milles kohus selle rahuldas, oleks hageja pidanud tasuma riigilõivu sama palju, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja § 162 lg-st 4 põhjendatuks jätta menetluskulud kostjate kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 600 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.