Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 23.02.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-19-6219
Kohtuasi
XX hagi AS Liwathon E.O.S. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.01.2021 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja AS Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645), lepinguline esindaja Mari Rask
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.01.2021 määruse resolutsiooni punktid 9 ja 10.
2.Kohtumääruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Rahuldada AS Liwathon E.O.S. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks osaliselt.
2.2.Määrata AS Liwathon E.O.S. menetluskulude suuruseks 1305 eurot.
Välja mõista XX-lt AS Liwathon E.O.S. kasuks töövaidluskomisjoni menetluskulud summas 585 eurot ja maakohtu menetluskulude summas 720 eurot, kokku 1305 eurot.
2.4.Jätta rahuldamata AS Liwathon E.O.S. avaldus menetluskulude summas 2292 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
2.5.Rahuldada vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi taotlus riigi õigusabi osutaja tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.6.Välja mõista XX-lt Advokaadibüroo A.Ratnikov & Partners kasuks menetluskulud summas 1135.20 eurot (koos käibemaksuga).
2-19-6219
2.7.Määrata vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi poolt tsiviilasjas 2-19-6219 XX-le osutatud riigi õigusabi eest tasuks 1234.80 eurot (koos käibemaksuga).
2.8.Jätta rahuldamata taotlus määrata kindlaks vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi poolt osutatud õigusabi tasu summas 426.60 eurot.
3.XX määruskaebus rahuldada.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lõige 4). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.22.04.2019 esitas hageja Harju Maakohtule kostja vastu hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.
2.28.06.2019 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja määras talle riigi arvel esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
3.01.04.2020 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud, s.o tema esindaja kulud, hageja kanda ning kostja menetluskulud samuti hageja kanda. Kohus märkis, et hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, hagejalt väljamõistetava esindaja tasu suuruse ja kostja menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. Otsus jõustus edasi kaebamata 05.05.2020.
4.21.05.2020 esitas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hagejale määratud esindaja esitas 28.02.2020 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (s.o enne hagejale riigi õigusabi korras esindaja määramist tekkinud kulude hüvitamiseks) ning 28.02.2020, 06.03.2020 ja 29.05.2021 riigi õigusabi tasu taotlused, sh 28.02.2020 taotluse suurendada esindajatasu piirmäära 65% ulatuses. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus tegi 19.01.2021 määruse, millega mh määras vandeadvokaadi A. Ratnikovi poolt hagejale osutatud riigi õigusabi eest tasuks 1234.80 eurot (koos käibemaksuga) ja mõistis nimetatud summa hagejalt riigituludesse välja. Kohus määras, et riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on taotletav riigi õigusabi tasu põhjendatud 894 euro (käibemaksuta) ulatuses (s.o 486+219+108+81). Kohus pidas põhjendatuks suurendada esindaja tasu 50% ulatuses. Kohus märkis, et kuivõrd advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 10 lõike 3 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest kokku
2-19-6219 mitte üle 540 euro ühes kohtuastmes ning kohus peab põhjendatuks tasu suurendada 50% ulatuses, määras kohus, et riigi õigusabi osutamise eest tuleb advokaadibüroole hüvitada maksimaalne tasu 810 eurot, millele lisandub tasu kohtuistungitel osalemise eest 219 eurot, s.o kokku koos käibemaksuga 1234.80 eurot. Nimetatud summa mõistis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lõike 2 ning § 179 lõigete 1, 5 ja 9 alusel hagejalt riigituludesse välja ning kohustas hagejat tasuma ka viivist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse osas, milles kohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigi õigusabi tasu ja kohustas hagejat tasuma viivist (määruse resolutsiooni punktid 9 ja 10). Kaebuse põhjenduste kohaselt on määrus selles osas põhjendamatu ega arvesta kaebaja majandusliku olukorraga. Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS § 162 lõike 4. Määrusest ei ole jälgitav, miks kohus otsustas kohaldada TsMS § 190. Kaebaja hinnangul oleks kohus pidanud TsMS § 190 lõike 7 alusel vabastama tema menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab määrust osas, millega temalt mõisteti riigituludesse välja riigi õigusabi tasu 1234.80 eurot (koos käibemaksuga) ja kohustati tasuma viivist (määruse resolutsiooni punktid 9 ja 10). Ülejäänud osas on määrus jõustunud.
10.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 19.01.2021 määrus tuleb vaidlustatud osas menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Määruskaebus kuulub rahuldamisele sõltumata kaebuse põhjendustest (TsMS § 656 lõike 1 punkt 5 koosmõjus §-ga 659).
11.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt andis maakohus hagejale 28.06.2019 määrusega riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 8 punkti 1 alusel riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (vt viidatud määruse resolutsiooni punkt 3). Vaidlustatud määruses on kohus aga mõistnud hagejalt riigi õigusabi tasu riigituludesse välja, st kohustanud hagejat riigile hüvitama riigi õigusabi tasu. Selliselt on kohus läinud vastuollu hagejale riigi õigusabi andmise otsustamisel määratuga.
12.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-152-12 punktis 23 leidnud, et RÕS § 8 punkti 1 alusel riigi õigusabi andmine tähendab, et riigi õigusabi saajal ei ole menetluse kestel ega ka pärast võimalikku tema kahjuks lahendi tegemist riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ega kulutuste hüvitamise kohustust TsMS § 190 lõike 2 ja lõike 5 esimese lause alusel. Selliselt muutis Riigikohus oma varasemat teistsugust seisukohta, märkides täiendavalt järgmist. Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse TsMS § 180 lõike 4 järgi TsMS-is riigi menetlusabi kohta sätestatut üksnes niivõrd, kui RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. RÕS-is sisaldub erikord riigi õigusabi korras kantud kulude riigi õigusabi saajalt väljamõistmiseks. RÕS § 15 lõike 5 ja § 16 lõike 1 järgi tuleb juba riigi õigusabi määramisel vastavalt RÕS §-le 8 kindlaks määrata, kas riigi õigusabi saaja peab saadud õigusabi eest midagi edaspidi riigile maksma. Seega peab riigi õigusabi saajale juba
2-19-6219 riigi õigusabi saamisel olema selge, mis tingimustel ta seda kokkuvõttes saab. Kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohustust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend tema kahjuks. Kui kohus soovib jätta võimaluse, et kaotuse korral mõistetakse õigusabi saajalt kulud riigi kasuks välja, tuleb õigusabi anda hüvitamiskohustusega ja täpsustada, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse õigusabi saaja kahjuks. Hüvitamiskohustusega riigi õigusabi andmisel on kohtul TsMS § 190 lõiget 7 kohaldades võimalik isikut ka hüvitamiskohustusest vabastada või seda kohustust leevendada.
13.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et praegusel juhul oli hagejale antud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, mõistis maakohus põhjendamatult hagejalt riigi õigusabi tasu riigituludesse välja ja kohustas hagejat tasuma viivist. Ringkonnakohus tühistab vastavas osas maakohtu määruse. Olukorras, kus isikule antakse riigi õigusabi hilisema hüvitamise kohustuseta, jääb riigi õigusabi tasu riigi kanda.
14.Kuivõrd maakohtu määrus kuulub tühistamisele ja määruskaebus rahuldamisele eeltoodud põhjendustel, ei pea kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes vajalikuks käsitleda käesolevas lahendis määruskaebuse ülejäänud väiteid.
15.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Kolleegium märgib, et eeltoodu ei piira hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja õigust taotleda riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamist. Samuti selgitab kohus, et vastavalt TsMS § 150 lõike 1 punktile 5 on hagejal õigus saada tagasi määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, milleks tuleb esitada kohtule vastav taotlus.
(allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.