N M hagi AS Liwathon E.O.S. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel summas 6000 eurot.
Tsiviilasja hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: N M (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (epost: [email protected])
esindajad
Kostja: AS Liwathon E.O.S. (endise ärinimega AS Vopak E.O.S., registrikood 10715645, asukoht Pirita tee 102; Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: Mari Rask (e-post: [email protected])
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 6. veebruaril 2020 ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata N M hagi AS Liwathon E.O.S. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel summas 6000 eurot.
Menetluskulude jaotamine.
2.Jätta N M menetluskulud, s.o. tema esindaja kulud, tema enda kanda.
4.N M riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, hagejalt väljamõisteava esindaja tasu suuruse ja AS Liwathon E.O.S. menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.Hageja ja kostja vahel sõlmiti tööleping 18.05.2011.a. Alates 01.03.2015 töötas hageja pumpade remondilukksepa ametikohal (tõendab tööleping TVK t/l 31-33).
2.Hageja ametijuhendi kohaselt oli tema tööülesandeks kõigi terminalide pumpade, seadmete, torustike ja muude kasutatavate vahendite häireteta töö tagamine. Remontööde teostamisel oli hageja kohustatud täitma täpselt tööohutuse, tuleohutuse ja keskkonnaohutuse nõudeid ja vastutas materiaalsete vahendite otstarbeka kasutamise eest (tõendab ametijuhend TVK t/l 34 ja 35).
3.23.07.2013 jäi hageja ettevõtte turvakontrollis vahele 3 liitri petrooleumiga (tõendab ka hageja seletuskiri ja turvatöötaja M H ettekanne turvajuhule TVK t/l 48-50).
4.28.11.2018 viis kostja läbi xxxx töökojas, kus asus hageja töökoht, rutiinse tööohutuse kontrolli, milles osalesid tehnika- ja arendusdirektor Heiki Karu, turvatalituse juht A M, töötaja vahetu juht mehaanik K S ja turvafirma USS Security Eesti esindaja A L. Töökojas asuva kapi avamisel, mille võtmed olid ainult hagejal, leiti kapist kaks 25-liitrist kanistrit poolläbipaistvat, diislikütusele sarnanevat ja diislikütuse lõhnaga vedelikku (tõendab ka A L ettekanne USS Security Eesti AS juhatajale ja fotod kapi sisust ning N M seletuskiri (TVK t/l 40-42).
Lk (9)
5.Hageja kõrvaldati asjaolude väljaselgitamise ajaks töölt (tõendab M Kvastavasisuline teade TVK t/l 42 pöördel ja 43).
6.04.12.2018 koostas AS xxxx juhatus korralduse ja ütles hagejale töölepingu üles korralduses märgitud asjaoludel ning TLS § 88 lg 1 p 3, 5 ja 7 alusel.
7.N M esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada, et töölepingu ülesütlemine tööandja poolt 04.12.2018 oli tühine, lõpetada töösuhe poolte vahel TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ning mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 6000 eurot.
8.Töövaidluskomisjon jättis oma 20.03.2019 otsusega nr 4-1/2715/18 N M avalduse täies ulatuses rahuldamata.
9.N M ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas kohtusse hagi kostja vastu. Hageja nõuded ja nende põhjendused.
10.Hageja palub kohtusse esitatud hagis: - tuvastada, et N M ja AS xxxx vahel 18.05.2011 sõlmitud töölepingu ülesütlemine AS xxxx poolt 04.12.2018 on tühine; - lõpetada N M ja AS xxxx tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ja - välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 6000 eurot.
11.Hageja väidetel teostas kostja 28.11.2018 tema töökohal kontrolli ja leidis selle käigus hageja kapist kanistri õliga, millest teadis hageja sõnul ka tema otsene ülemus K S. Kostja kontrollis oma sõnul kanistrites, tünnides ja auru generaatoris asuvat õli, saates sellest proovi ettevõttesse xxxx AS, kuid ühtegi dokumenti selle kohta hagejale ei esitatud. Nende dokumentidega sai hageja tutvuda alles töövaidluskomisjonis. Hageja sõnul ei ole talle teada, kes ja kas antud kontrolli juures viibisid, mistõttu peab hageja paljasõnaliseks kostja väidet, et kanistrites olev vedelik oli diislikütuse märkidega. Kontrolli läbiviimise akt tehti hageja väidetel hiljem tagantjärele, seda ei fikseeritud kontrolli ajal, vaid koostati selliselt nagu kostjale oli vaja. Lisaks nimetatule peab hageja ka arusaamatuks xxxx AS poolt koostatud vastuseid, mistõttu pole võimalik aru saada kust on kontrollitav aine võetud ja kuidas tulemus on saadud. Hagejale on arusaamatu ka kostja väide sellest, et hageja sõidab sõiduautoga xxxx, registrimärgiga xxxx, mis tarbib diislikütust, millega hageja on väidetavalt mitmel korral ettevõtte territooriumile sõitnud.
12.Hageja sõnul ei ole millegagi tõendatud kostja väide nagu oleks ta 23.07.2013 üritanud varastada kostjalt petrooleumi, kui ta kostja pääslas kinni peeti, sest selle kohta puudub süüdimõistev kohtuotsus. Pealegi on ebamõistlik eeldada kostja poolt, et 2013. aastal tehtud hoiatus jääbki igavesti kehtima.
13.Hageja leiab ka, et kostja etteheited talle tuleohutuseeskirjade rikkumise osas on otsitud ega saa olla aluseks talle töölepingu ülesütlemisel, sest vaidlus puudub selles, et hagejal oli õigus võtta oma töökohale kütusejääke pumpade puhastamiseks ning kuskil ei olnud kirjas, et ta seda oma töökohal hoida ei tohi või kui suurtes kogustes võib.
Lk (9)
14.Kuna kostja ütles hagejale töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3, 5 ja 7 alusel päeva pealt, ilma ette hoiatamata ja ilma etteteatamistähtaega järgimata, kuid ka erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama TLS § 97 lg 2 p 3 alusel vähemalt 60 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat, ja hageja sai kostja juures keskmiselt palka 1200 eurot, palub hageja kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel 6000 eurot. 15 Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: kostja äriregistri kaardi, oma töölepingu, pangakonto väljavõtte talle makstud töötasude kohta kostja poolt perioodil juuli – detsember 2018, töölepingu ülesütlemise avalduse ja selle lisaks oleva kostja juhatuse korralduse 4. detsembrist 2018.a. Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.
16.Kostja sõnul asus hageja kostja juurde tööle lukksepa ametikohale töölepingu nr 282/2011 alusel, kuid alates 01.03.2015 töötas hageja pumpade remondilukksepa ametikohal. Hageja tööülesandeks oli kõigi terminalide pumpade, seadmete, torustike ja muude kasutatavate vahendite häireteta töö tagamine. Remontööde teostamisel oli hageja kohustatud täitma täpselt tööohutuse, tuleohutuse ja keskkonnaohutuse nõudeid ja ta ka vastutas materiaalsete vahendite otstarbeka kasutamise eest vastavalt oma ametijuhendile. Hageja läbis tööle asumisel ka tööohutusalase ja tuleohutusalase juhendamise. Tuleohutusalane juhendamine seisnes eelkõige Üldise tuleohutusjuhendi tutvustamises hagejale, mida kinnitab uue töötaja juhendamise kaart ja väljavõte üldistest tuleohutuseeskirjadest, lisaks nimetatule on hageja töötamise ajal, s.o perioodil 18.05.2011 kuni 04.12.2018 osalenud ka 113 erineval koolitusel või (ohutus) juhendamisel, sealhulgas korduvatel tuleohutusega seotud koolitustel ja juhendamistel.
17.28.11.2018 viis kostja läbi xxxxtöökojas rutiinse tööohutuse kontrolli, milles osalesid tehnika- ja arendusdirektor H K, turvatalituse juht A M, töötaja vahetu juht mehaanik K S ja turvafirma xxxx esindaja A L. R viibisid ka teised samas ruumis töötavad lukksepad ja elektrikud. Kontrollides töökojas asuvaid tööriistakappe, avastati üks lukustatud kapp, mille kohta mehaanik teatas, et see kapp on juba pikka aega pumpade remondilukksepa N M kasutuses ja võtmed on ainult hagejal. Hageja kutsuti kohale ja avati kapp. Kapis olid hageja tööriistad, aga alumiselt riiulilt leiti ka kaks 25 liitrilist kanistrit, mis olid täidetud poolläbipaistva, diislikütusele sarnaneva ja diislikütuse lõhnaga vedelikuga. Küsimusele mis vedelik on kanistrites, vastas hageja, et need on kütusejäägid ehk diisli ja petrooleumi segu, mida ta tavaliselt võtab estakaadi lõpus asuvast oma tarbeks kasutatavast kütuse metallkonteinerist, kus tünnis hoitakse hävitamisele kuuluvaid kütusejääke.
18.Peale hageja kapist diislisarnase vedelikuga täidetud kanistrite leidmist kõrvaldati hageja asjaolude väljaselgitamise ajaks töölt.
19.Kanistrites olnud vedeliku päritolu väljaselgitamiseks võttis V V samal päeval K S juuresolekul hageja kapist leitud mõlemast kanistrist pooleliitristesse pudelitesse kütuseproovid. 29.11.2018 võeti proov ka estakaadi lõpus asuvast oma tarbeks kasutatavast kütusejääkide tünnist ning samal päeval ka diiselkütuse proov xxxx töökojas asuvast aurugeneraatori kütusepaagist. Proovide võtmise kohta koostati protokollid.
Lk (9)
20.29.11.2018 sai J G e-posti teel kätte edastatud proovide analüüsitulemused, millistest selgus, et hageja oli tööandjale valetanud ja tema kapis olevates kanistrites oli tegelikult puhas diiselkütus.
21.Kuna kostjale oli teada, et 2013 aastal oli hageja jäänud ettevõtte turvakontrollis vahele petrooleumi varguse katsega ja tööandja oli hagejale teinud hoiatuse varguse katse eest, kuid andnud hagejale võimaluse töösuhet jätkata, samuti arvesse võttes 28.11.2018 avastatud rikkumisi, asus kostja seisukohale, et on kaotanud igasuguse usalduse hageja vastu ning otsustas hagejale töölepingu erakorraliselt üles öelda. Kostja koostas põhjaliku selgituse hagejale töölepingu ülesütlemise kohta ja ütles hagejale töölepingu üles 04.12.2018 TLS § 88 lg 1 punktide 3, 5 ja 7 alusel seoses sellega, et hageja rikkus oma töökohustusi hoiatusest hoolimata ja lõi tööandjale äärmiselt suure kahju tekkimise ohu.
22.Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hagejaga töölepingu ülesütlemiseks oli olemas seadusest tulenev alus ja töölepingu ülesütlemine vastas seaduse nõuetele, mistõttu puudub alus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks TLS § 104 lg 1 alusel ja kohtu poolt töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel. Kuna tööandja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on õiguspärane, siis puudub alus hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja hüvitise nõue TLS § 100 lg 5 alusel on kostja seisukoha kohaselt tühine.
23.Oma vastuväiteid hagile soovis kostja tõendada poolte vahel sõlmitud töölepinguga, hageja ametijuhendiga, hageja koolituslehe väljatrükiga, väljavõttega AS xxxx töökorralduse reeglitest ja selle tutvustamisest hagejale, A L ettekandega xxxx AS juhatajale 28.11.2018 sündmuste kohta kostja juures, fotodega hageja kapis olevatest esemetest, hageja seletuskirjaga 28.11.2018 leitud vedeliku kohta tema kapist, kostja juhatuse liikme teatisega hagejale tema töölt kõrvaldamise kohta asjaolude väljaselgitamise ajaks, vedeliku proovivõtu protokollidega hageja kapis olevatest kanistritest ja hageja poolt nimetatud estakaadi juures olevast tünnist ning aurugeneraatorist, xxxx poolt saadetud e-kirjaga analüüside tulemustest ja kokkuvõttega analüüsidest, Maanteeameti andmetega sõiduki registrimärgiga xxxx kohta, turvatöötaja M.H ettekandega 23.07.2013 turvajuhile hageja kinnipidamise kohta pääslas koos 3 liitri petrooleumiga, hageja seletuskirjaga 23.07.2013 sündmuse kohta, AS xxxx juhatuse korraldusega nr 2.2.1.7/20 4. detsembrist 2018.a. hagejale töölepingu ülesütlemise kohta, samast kuupäevast kostja poolt hagejale tehtud töölepingu ülesütlemise avaldusega, kompromissettepanekuga, hageja e-kirjaga kompromissi osas kostjale, N M kui uue töötaja juhendamise kaardiga 10.05.2011 ja väljavõttega üldistest tuleohutuseeskirjadest, fotoga nn omatarbe kütuse hoiustamise konteinerist, hageja isiklike andmete ankeediga, K S seletuskirjaga ja M K seletuskirjaga. Kostja taotles üle kuulata tunnistajana ka K S. Kohtuotsuse põhjendused.
24.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus: Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 1 ja lg 2 p-dest 1 ja 2, mis sätestavad, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt, teeb töölepingus kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
Lk (9)
TLS § 87, mis sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides selles ettenähtud etteteatamistähtaegu; TLS § 88 lg 1 p 3, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, p 5, kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu ja p 7, kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu; TLS § 88 lõike 3 teisest lausest ja § 97 lõikest 3, mis sätestavad, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ka ilma eelnevat hoiatust tegemata ja etteteatamistähtaega järgimata, kui seda õigustab töötaja kohustuse rikkumise eriline raskus ning kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkumist etteteatamistähtaja lõppemiseni.
25.Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - poolte vahel sõlmiti tööleping 18.05.2011, kuid alates 01.03.2015 töötas hageja pumpade remondilukksepa ametikohal (tõendab tööleping TVK t/l 31-33); - hageja ametijuhendi kohaselt oli tema tööülesandeks kõigi terminalide pumpade, seadmete, torustike ja muude kasutatavate vahendite häireteta töö tagamine. Remontööde teostamisel oli hageja kohustatud täitma täpselt tööohutuse, tuleohutuse ja keskkonnaohutuse nõudeid ja vastutas materiaalsete vahendite otstarbeka kasutamise eest (tõendab ka ametijuhend TVK t/l 34 ja 35); - 23.07.2013 jäi hageja ettevõtte turvakontrollis vahele 3 liitri petrooleumiga, kuid hagejal võimaldati tööd kostja juures jätkata (tõendab ka hageja seletuskiri ja turvatöötaja M H ettekanne turvajuhule TVK t/l 48-50); - 28.11.2018 viis kostja läbi xxxx töökojas, kus asus hageja töökoht, rutiinse tööohutuse kontrolli, milles osalesid tehnika- ja arendusdirektor H K, turvatalituse juht A M, töötaja vahetu juht mehaanik K S ja turvafirma xxxx esindaja A L ning töökojas asuva kapi avamisel, mille võtmed olid ainult hagejal, leiti kapist kaks 25-liitrist kanistrit poolläbipaistvat, diislikütusele sarnanevat ja diislikütuse lõhnaga vedelikku (tõendab ka A L ettekanne xxxx AS juhatajale ja fotod kapi sisust ning N M seletuskiri (TVK t/l 40-42); - hageja kõrvaldati asjaolude väljaselgitamise ajaks töölt (tõendab M K vastavasisuline teade TVK t/l 42 pöördel ja 43); - 04.12.2018 koostas AS xxxx juhatus korralduse ja ütles hagejale töölepingu üles korralduses märgitud asjaoludel ning TLS § 88 lg 1 p 3, 5 ja 7 alusel, kuid kuna hageja leiab, et tööleping on talle üles öeldud ilma seadusliku aluseta ja põhjendamatult, kontrollib kohus kas kostjal esines hagejale töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks õiguslik alus või mitte.
26.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja tunnistaja ütlustega leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist järgmine: - 23.07.2013 peeti hageja kinni kostja pääslas 3 liitri petrooleumiga, kuid hagejal võimaldati tööd kostja juures jätkata. Nimetatut tõendab ka hageja seletuskiri ja turvatöötaja M H ettekanne turvajuhule (TVK t/l 48-50). Tulenevalt asjaolust, et dokumentaalset tõendit selle kohta, et hagejat toime pandud teo eest karistati või hoiatati, ei ole kohtule esitatud, ei saanud
Lk (9)
kostja hagejale kohtu hinnangul töölepingut üles öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kohus selgitab, et hoiatuse eesmärgiks peaks olema töötaja hoidumine edaspidi sarnaste rikkumiste toime panemisest, mille tagajärjeks võib olla töölepingu erakorraline üles ütlemine, kui töötaja vaatamata hoiatusele ikkagi töökohustusi rikub. - kohus asub aga seisukohal, et kostja poolt hagejale töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 ja 7 alusel oli aga põhjendatud arvestades hageja poolt toime pandud teo raskust ja tööandjale tekkida võiva kahju suurust. Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega ja kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja K S ütlustega leidis tuvastamist järgmine: 28.11.2008 viis kostja läbi xxxx töökojas, kus täitis oma tööülesandeid ka hageja, rutiinse tööohutuse kontrolli, milles osalesid tehnika- ja arendusdirektor H K, turvatalituse juht A M, töötaja vahetu juht mehaanik K S ja turvafirma xxxx esindaja A L. Kontrollides töökojas asuvaid tööriistakappe avastati, et üks kapp on lukustatud, mille kohta teatas mehaanik, et see kapp on juba pikemat aega pumpade remondilukksepa N M kasutuses ja võtmed on ainult temal. Hageja kutsuti kohale ja avati kapp. Kapis olid hageja tööriistad, aga alumiselt riiulit leiti ka kaks 25-liitrilist kanistrit poolläbipaistva, diislikütusele sarnaneva ja diislikütusele vastava lõhnaga vedelikuga. Küsimusele mis vedelik on kanistrites, vastas hageja, et need on kütusejäägid ehk diisli ja petrooleumi segu, mida ta tavaliselt võtab estakaadi lõpus asuvast oma tarbeks kasutatava kütuse metallkonteinerist, kus tünnis hoitakse hävitamisele kuuluvaid kütusejääke, mida ta kasutab pumpade puhastamiseks. Nimetatu on tõendatud turvajuht A L ettekandega xxxx AS juhatuse esimehele R P (TVK t/l 40), fotodega hageja kapi sisust (TVK t/l 40 pöördel ja 41), hageja seletuskirjaga direktor M K (TVK t/l 41 pöördel ja 42) ning tunnistaja K S kohtuistungil antud ütlustega; hageja kõrvaldati töölt kuni asjaolude välja selgitamiseni, mida tõendab tööandja teade hageja töölt kõrvaldamise kohta (TVK t/l 42 pöördel ja 43); kanistrites olnud vedeliku päritolu väljaselgitamiseks võttis V V samal päeval, s.o. 28.11.2018, K S juuresolekul hageja kapist leitud mõlemast kanistrist pooleliitristesse pudelitesse kütuseproovid, mida tõendavad vedeliku proovivõtu protokoll nr 1, K S seletuskiri (TVK t/l 43 pöördel ja t/l 89) ning tunnistaja K S kohtuistungil antud ütlused; 29.11.2018 võeti K S ja Vjatšeslav Kuzmini poolt proov estakaadi lõpus asuvast oma tarbeks kasutatavast kütusejääkide tünnist ja K S ning V V poolt aurugeneraatori kütusepaagist, mida tõendab vedeliku proovivõtu protokoll nr 2 ja 3 ning tunnistaja K S kohtuistungil antud ütlused (TVK t/l 44 ja 44 pöördel); 29.11.2018 sai J G e-posti teel kätte edastatud proovide analüüsitulemused, millistest selgus, et hageja kapis olevates kanistrites oli puhas diislikütus nagu aurugeneraatori kütusepaagis, mitte kütusesegu nagu kütusejääkide tünnis, mida hageja võis kasutada pumpade puhastamiseks. Nimetatut tõendavad analüüside tulemused ja aruanded analüüsitud kütuste kohta (TVK t/l 45-47 pöördel).
27.Kohus ei nõustu hageja väidetega sellest, et proovid hageja kanistris olevatest kanistritest, kütusejääkide tünnist ja aurugeneraatorist ei olnud võetud õigesti ega tõenda asjaolu, et hageja kapis olev kütus oli puhas diislikütus. Kohtu hinnangul on kütuse võtmine korrektselt vormistatud, proovid on võetud kahe inimese juuresolekul, proovide võtmise kohta on koostatud protokollid ning need on saadetud pädevale asutusele analüüsimiseks, mistõttu puudub kohtul alus ja põhjus kahelda proovide võtmise õigsuses ja nende kohta tehtud analüüside tulemustes.
Lk (9)
28.Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et tööandja oli hageja tööle asumisel tutvustanud talle üldist tuleohutusjuhendit, mida tõendab uue töötaja juhendamise kaart, kus on muuhulgas kirjas ka see, et ehitises on keelatud ladustada põlevvedelikku ja –gaasi selleks mitte ettenähtud ruumis või muus kohas (TVK t/l 54), hageja läbis tööl oldud ajal 113 koolitust, mis muuhulgas olid ka teemadel Töökeskkonna plahvatusriski analüüs, Töökeskkonna riskianalüüs, Töökeskkonna keemiliste ohutegurite riskianalüüs, Tulekahju ja plahvatus, Ohutuspäev jne jne, mida tõendab hageja koolituskaart (TVK t/l 35 pöördel kuni 38 pöördel) ning hagejale oli tutvustatud 27.02.2015 pumpade remondilukksepa ametijuhendit, mille kohaselt on töötaja kohustatud kinni pidama ettevõttes kehtestatud eeskirjadest, reeglitest ja juhenditest ning juhatuse korraldustest ja otsustest ning muudest terminali tööd reguleerivatest dokumentidest (TVK t/l 34-35), kusjuures xxxx töökorralduse reeglite p 2.8 kohaselt loetakse esmaseks töökohustuste rikkumiseks, mis annab tööandjale õiguse töötaja tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtaega järgimata ja/või töötajat hoiatamata üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel TLS § 88 alusel, kui töötaja rikub tuleohutuse nõudeid, mis seab otsesse ohtu tööaja enda, kaastöötajate või teiste isikute ohutuse, mida hagejale oli samuti allkirja vastu tutvustatud (TVK t/l 39 ), oli kostja õigustatud hagejale töölepingu ilma etteteatamistähtaega järgimata ja eelneva hoiatuseta erakorraliselt üles ütlema, sest hageja lõi kahe 25-liitrise kanistri diislikütuse oma kapis hoiustamisega äärmiselt suure kahju tekkimise ohu oma töökohal arvestades hageja töö tuleohtlikku keskkonda. Võimaluse tööleping üles öelda ilma etteteatamistähtaega järgimata ja ilma hoiatuseta sätestavad TLS § 88 lõike 3 teine lause ja § 97 lõige 3, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda ka ilma eelnevat hoiatust tegemata ja etteteatamistähtaega järgimata, kui seda õigustab töötaja kohustuse rikkumise eriline raskus ning kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkumist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Selline olukord kohtu hinnangul käesoleval juhul ka eksisteeris.
29.Kuna kohus asus kohtuotsuses seisukohale, et tööandja on töötajale töölepingu üles öelnud seaduslikult, puudub alus poolte vahelise töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning ka kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel. Kuigi hageja on hüvitise nõude formuleerinud TLS § 109 lg 1 alusel, kuid viitab menetlusdokumentides ka TLS § 100 lõikele 5, peab kohus vajalikuks hagejale selgitada, et õigus saada hüvitist TLS § 100 lg 5 järgi on ainult sel isikul, kelle töölepingu lõpetamine on kehtiv, mitte siis kui hageja ise peab seda ebaseaduslikuks ja põhjendamatuks.
30.Juhindudes TsMS§ 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel tõenditena arvestamata Maanteeameti andmed sõiduki registrimärgiga xxxx kohta, kompromissettepaneku ja hageja e-kirja kompromissi osas kostjale, sest kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud tõendid käesoleva vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
31.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.
31.Lisaks osundatud seadusesättele juhindub kohus käesoleval juhul ka TsMS § 190 lg 1 sätestatust, mille kohaselt ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja
Lk (9)
kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutusi ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Eeltoodud seadusesätetest tulenevalt jäävad hageja õigusabi kulud hageja enda kanda ja kostja menetluskulud samuti hageja kanda, sest kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
32.Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 2 sätestatust peab kohus põhjendatuks määrata käesoleval juhul menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. Nimetatu kehtib nii hageja esindaja tasu suuruse kindlaks määramise, hagejalt tema esindaja tasu väljamõistmise kui ka hagejalt kostja esindaja tasu väljamõistmise kohta. Tsiviilasja hinna määramine.
32.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on 3500.- eurot, TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded kokku, TsMS § 134 lg 3 sätestatust, mille kohaselt loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega. Kuna hageja esitas kohtusse hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel, TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks summas 6000 eurot, ongi käesoleva tsiviilasja hinnaks 6000 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.