M A hagi R Mi vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduse asendamise nõudes R Mi vastuhagi M A vastu kaasomandi teisel viisil lõpetamise ja tahteavalduse asendamise nõudes Põhihagi: 7000 eurot; vastuhagi: 7000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastuhagis kostja): M A (endine M) (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja (vastuhagis kostja lepinguline esindaja): jurist Õnneli Matt (Õigusbüroo ÕIGUSNÕU OÜ; J. Kunderi 42, Tallinn 10121; Telefon: +372
44; E-post: [email protected]) Kostja (vastuhagis hageja): R M (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja (vastuhagis hageja lepinguline esindaja): Ero Liivik (Erovik Õigusbüroo; Erovik OÜ, registrikood 14787558; E-post: [email protected])
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja M A ja kostja R M vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.R M ja M A lõpetavad M A ja R M vahelise kaasomandi korteriomandile, asukohaga xxx, koos selle oluliste osadega ja päraldistega, registriosa numbriga xxx, selliselt, et korteriomand jääb R M ainuomandisse ja pooled sõlmivad vastava tehingu notaris kahe kuu jooksul alates kompromissmääruse jõustumisest samaaegselt punktiga 1.2. ja 1.3. ehk samaaegselt korteriomandil lasuva laenulepingu ja -kohustuste üle võtmise ja M A-ile omandi kaotuse eest hüvitise maksmisega.
1.2.R M võtab täielikult korteriomandil lasuva laenukohustuse panga ees ja M A suhtes solidaarvõlgnike suhetes kahe kuu jooksul alates kompromissmääruse jõustumisest.
1.3.R M tasub M A-ile hüvitise summas 17 500 eurot kahe kuu jooksul alates kompromissmääruse jõustumisest.
1.4.Makstav hüvitis peab olema kantud notari deposiidi kontole 3 päeva enne kaasomandi lõpetamist notaris ja laenu ümbervormistamine R M-i nimele toimub samal päeval notaris koos panga esindajaga.
1.5.M A annab nõusoleku kinnistusraamatu kannete muutmiseks (kinnistusraamatu II jaos kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks) kinnistu registriosas nr xxx, asukohaga xxx, selliselt, et kinnistu kantakse kinnistusraamatusse R M-i ainuomandisse.
1.6.Juhul, kui R M-il ei õnnestu kahe kuu jooksul punktis 1.2-1.4. toiminguid teostada, on M A-il õigus saada korteriomandi ainuomanikuks vastavalt punktile
1.1.ning M A-il lasuvad R M-i ees kohustused, mis on toodud punktis 1.2-1.4. ning R M annab punktis 1.5. väljendatud tahteavalduse.
1.7.Juhul, kui ka M A-il ei õnnestu R M-ile hüvitist maksta ja panga ees lasuvates laenukohustustest vabastada, pannakse korteriomand ühiselt müüki. Korterimüügist saadavast rahast tasutakse esmalt panga ees lasuvad kohustused ning müügist ülejääv summa jagatakse poolte vahel võrdselt. Müügi ajal elab korteriomandis sees R M ning kannab oma kuludest M A-ilt tagasi nõudmise õiguseta korteriomandiga seotud kulud (laen, kommunaalmaksed).
1.8.Notarikulud ja riigilõivu notaris seoses kaasomandi ümbervormistamisega kannavad pooled kahasse, panga dokumentide vormistamise kulud kannab pool, kumb saab korteriomandi ainuomanikuks ja jätkab seega laenulepinguga.
1.9.Pooled on kokku leppinud, et Kompromissiga on pooled ammendavalt lahendanud Poolte kaasomandi ja sellega seotud küsimused ning ei oma selles osas enam üksteise vastu mingisuguseid nõudeid ega pretensioone.
1.10.Pooled kinnitavad, et leping on koostatud võttes aluseks mõlema poole tahet ning pooled on tutvunud ja saavad aru lepinguga võetud kohustustest ning kohustuvad neid täitma.
1.11.Esindajad kinnitavad, et neil on õigus isikute esindajatena sõlmida leping käesoleval kujul ning kohustuvad hüvitama teisele poolele esindusõiguse puudumisest tekkinud kahju.
1.12.Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimiste teel, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud ka juhuks, kui pool asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.
2.Tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot ja kanda see M A arveldusarvele nr xxx.
3.Tagastada kostjale pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot ja kanda see EROVIK OÜ arveldusarvele nr xxx.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2-20-9566
5.Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-9566 menetlus.
6.Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on M Au (endine M) hagi R Mi vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduse asendamise nõudes R Mi vastuhagi M Au vastu kaasomandi teisel viisil lõpetamise ja tahteavalduse asendamise nõudes.
2.Pooled esitasid 17.02.2021.a kohtule kompromissi. Pooled paluvad Harju Maakohtul kinnitada kompromiss kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-20-9566 menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga. Hageja palus menetluses tasutud riigilõivust pool 225 eurot (450 eurot/2=225 eurot) tagastada M A arveldusarvele xxx. Kostja palus menetluses tasutud riigilõivust pool 225 eurot (450 eurot/2=225 eurot) tagastada EROVIK OÜ arveldusarvele xxx.
3.Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada ning ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust hagejale ja kostjale tagastada. Kohtumääruse põhjendused
5.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
6.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
7.TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.
2-20-9566
8.Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
10.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud menetluskulude kandmises. Seega poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
11.Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 450 eurot. Hageja palub tagastada tasutud riigilõivust pool. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja tasus vastuhagilt riigilõivu 450 eurot. Kostja palub tagastada tasutud riigilõivust pool. Kohus leiab, et kostja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 225 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda M Au arveldusarvele nr xxx. Kohus leiab, et kostjale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 225 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda EROVIK OÜ arveldusarvele nr xxx.
12.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on menetlusosalised kokku leppinud, et lühendavad edasikaebeõigust kolme tööpäevani määruse kättetoimetamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
2-20-9566
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.