Asjaõigus › Omandiasjad

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavaldus Hagejale kuulub XXX kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX, 1⁄2 suurune mõtteline osa. Hageja omandas eelnimetatud kinnistu mõttelise osa XXX lepingu nr XXX alusel. Lepingu punkti 1.4. ja 1.4.1. kohaselt on lepingu esemeks 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnistust, mis on kantud registriossa nr XXX, mille koosseisu kuulub tervikuna katastriüksus katastritunnusega XXX, sihtotstarbega maatulundusmaa, pindalaga XXX ha. Kinnistu oli eelnevalt XXX lepingu alusel koormatud kinnistusraamatusse kantud kasutuskorra ja õigustega. Kinnistusraamatu III jakku esimesele järjekohale on kantud märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta vastavalt XXX lepingu punktile 1 ja lisale 1. Hageja viis lepingu alusel uute katastriüksuste moodustamise läbi ning tekkisid uued registriosa nr XXX hõlmavad katastriüksused. Seni registriosa nr XXX koosseisu kuulunud katastriüksuse piirid, pindala ja katastritunnus XXX muutusid ning jäi samaks, kuid katastrimõõdistamise ja uute katastrite moodustamise tulemusel muutus katastriüksuse number, pindala ja piirid. Hagi lahendamisel kostjale jääva katastriüksuse uus tunnus on XXX , uus pindala XXX ha ja piirid vastavalt hagi lisale Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TSMS § 162 lg 1, palub hageja rahuldada hagi ja: 1.1 lõpetada XXX kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kaasomand ning jagada see eraldi kinnistuteks selliselt, et Maa-ameti maaregistrisse kantud katastriüksus katastritunnusega XXX ja pindalaga XXX ha moodustatud kinnistu jääb kostja M. E. (isikukood: XXX) ainuomandisse; Hageja Hanse VH OÜ (registrikood: 11775974) ainuomandisse jätta kaasomandi lõpetamisel senise kinnistu registriosa nr XXX koosseisu kuulunud maa-alad, mis on uute katastriüksuste moodustamisel hõlmatud katastritunnustega nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX;

1.2 asendada järgmised M. E. tahteavaldused samas tsiviilasjas tehtud kohtulahendiga: kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX II jakku 5.järjekohale tehtud kanded, mille kohaselt M. E. kuulub 1⁄2 kaasomandist ja Hanse VH OÜ-le 1⁄2 kaasomandist ning avada

1.3 1.4

uus registiosa, mille I jakku 1.järjekohale on kantud katastriüksused katastritunnusega nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ning mille II jakku 1.järjekohale kanda ainuomanikuna sisse Hanse VH OÜ; muuta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX I jakku 1.järjekohale tehtud kandeid selliselt et katastriüksus katastritunnusega XXX ja pindalaga XXX ha jääb kinnistu nr XXX registriossa ning II jakku 5. järjekohale tehtud kanne mille kohaselt M. E. kuulub 1⁄2 kaasomandist ja Hanse VH OÜ-le 1⁄2 kaasomandist kustutada ning teha uus kanne, mille kohaselt M. E. jääb kinnistu registiosa numbriga XXX ainuomanikuks; menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda; hageja palub käesolevas tsiviilasjas tehtav kohtulahend edastada täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

Hagi täpsustus Esialgses hagis taotles hageja kaasomandi lõpetamist ja kaasomandisoleva kinnistu reaalosadeks jagamist Maa-ametile esitatud katastritoimikus olevate uute, tekkivate katastriüksuste plaanimaterjali alusel. Asja menetlemise käigus on selgunud, et katastriüksuste plaanid koostanud geodeet on eksinud ning koostanud ühe katastriüksuse plaani valedes piirides ja pindalas, mille tulemusel hetkel olemasolev katastriüksuste plaanimaterjal ei vasta kehtestatud detaiplaneeringule ning kinnistu jagamisel tekkivad uued kinnistud oleks samuti selle tulemusel ebaproportsionaalselt ebavõrdsete pindaladega. Nimelt uus tekkiv katastriüksus tunnusega XXX on detailplaneeringuga vastuolus. Tegemist on maaüksusega mis jääks jagamisel kostja ainuomandisse ning millel asuvad täna kostja kasutuses olevad hooned. XXX kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise lepingu nr XXX punktis 5.1 lepiti kokku kaasomandis oleva lepingueseme valdamises ja kasutamises. Lepingu punktis 5.1.1. lepiti kokku, et kostja ainuvaldusesse ja kasutusse jääb reaalosana lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil punktide A, B, C ja D vaheline punasega märgistatud ala maatükist, hageja vallata ja kasutada jäi reaalosana rohelisega tähistatud ala maatükist (lepingu p 5.1.2.). Lepingu punktis 6.1.1. leppisid pooled kokku, et ostja kohustub 3 aasta jooksul moodustama kinnistust kaks eraldi katastriüksust vastavalt kasutuskorraga kokkulepitud kinnistu valdamise ja kasutamise kokkuleppele. Samas punktis leppisid pooled kokku kinnistu jagamise kaheks eraldi kinnistuks vastavalt moodustatud katastriüksustele ja sama lepingu lisale. Kaasomandis oleva kinnistu jagamiseks algatati detailplaneering, mis ka vastu võeti ja kehtestati. Detailplaneeringu põhijoonisest ja seletuskirjast nähtuvalt (lk 13) detailplaneeringus ettenähtud eraldi teemaa kinnistu, mis kannab XXX nime (XXX), suurus on katatriüksuse plaanidel märkimisväärselt erinev detailplaneeringu alusel väljamõõdistatud XXX kinnistu suurusest. Samuti on detailplaneeringus ettenähtust kardinaalselt erinev XXX kinnistu piiriride paiknemine katastriüksuste plaanidel, mis on hagi lisana kohtule esitatud. Detailplaneeringu põhijoonise väljavõttest nähtub, et detailplaneeringuga kehtestatud kruntide piirid on tähistatud punase joonega ning olemasolev kinnistu piir pruuni joonega. Viga tekkis sellest, et katastriüksuste plaani koostanud geodeet käsitles ekslikult olemasolevat kinnistupiiri detailplaneeringuga planeeritava krundipiirina ning mõõdistas teemaa aluse kinnistu ebaõigesti välja. Tulemuseks on see, et detailplaneeringus ettenähtud teemaa kinnistu on keskelt pooleks joonistatud ning selle asemel, et tervikuna paikneda teemaaks oleva XXX katastriüksuse koosseisus, on see katastriüksuse plaanil hoopis hagis kostjale taotletava katastriüksuse koosseisus. Samuti muudab see eksitus ebaõigeks mõõdistatud kruntide suurused Väljamõõdistatud XXX paistab hõlmavat planeeritud krunte XXX ja XXX, mille suurused kokku planeeringujärgselt peavad olema XXX + XXX = XXX, aga väljamõõdistatud XXX suuruseks on katastriplaanide kohaselt hoopis XXX m2, mis on XXX m2 võrra väiksem kui

peaks olema kehtestatud planeeringu kohaselt. Seega ekslikult on XXX m2 suurune ala planeeritud teemaast, mis peaks olema mõõdistatud XXX kinnistu koosseisu, mõõdistatud hoopis XXX kinnistu koosseisu. Seetõttu on hageja sunnitud täpsustama hagi ja taotleb kaasomandi lõpetamisel kinnistu jagamist vastavalt kehtivas detailplaneeringus ettenähtud kruntide piiridele ja pindaladele. Selliselt muutuvad võrdseks kaasomandi jagamisel tekkivate uute kinnstute pindalad, need oleks vastavuses kehtiva detailplaneeringuga ning lisaks ka pooltevahelise notariaalse XXX kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise lepinguga nr XXX. Hageja palub rahuldada hagi ja lõpetada XXX külas asuva XXX kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kaasomand ning jagada see eraldi kinnistuteks; asendada järgmised M. E. tahteavaldused samas tsiviilasjas tehtud kohtulahendiga: kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX II jakku 5.järjekohale tehtud kanded, mille kohaselt M. E. kuulub 1⁄2 kaasomandist ja Hanse VH OÜ-le 1⁄2 kaasomandist ning avada uute moodustatavate kinnistute kohta registriosad vastavalt kohtulahendile lisatud kehtiva detailplaneeringu põhijoonisele, millel hageja omandisse jäävad kinnistud on tähistatud sinise joonega. Kostja vastus Kostja esitas käesoleva menetluse ajal ise hagejale kompromissettepaneku, et kinnistu jagamine oleks põhimõtteliselt võimalik sellisel viisil, nagu hageja seda ise hagiavalduses soovinud on. Kostja oli ja on jätkuvalt valmis sõlmima kinnistu notariaalse jagamise lepingu. Kostja ei oska väidetava eksliku mõõdistusega seonduvaid aspekte hinnata, kuna tema ühtki mõõdistamist geodeetidelt tellinud ei ole. Tegemist on hageja ja mõõdistustöid teostanud isiku omavahelise õigussuhtega, mille pooleks kostja ei ole ja sinna sekkuda ei saa. Oluline on see, et katastriüksus XXX on maakatastris täpselt sellisena ka registreeritud. Geodeet on vaid tehnilise töö teostaja. Andmed maakatastrisse kannab katastripidaja. Hageja loetleb hagiavalduses konkreetselt katastriüksuste kaupa (järjekorranumbritega 1-17), millised katastriüksused peaksid jääma hageja omandisse. Katastriüksus järjekorranumbriga 18 (XXX suurusega XXX ha) on see katastriüksus, mille jätmist hageja taotleb kostja ainuomandisse. Katastriüksus järjekorranumbriga 19 (XXX) oli aga selline, mida ei ole üldse hagis käsitletud. Kostja nõustus sellise jagamise viisiga ja tegigi kostjale ettepaneku jagamine selliselt ka läbi viia, sõlmides notariaalse kinnisasja jagamise lepingu ning esitada kinnistusraamatule vastavad kinnistamisavaldused. Kostja on jätkuvalt sellega nõus. Kostjale jäävale osale peaks jääma ka XXX üksus, kuna kostja seda kasutab. Kostja ainuomandisse peab kinnistu jagamise korral jääma just nimelt see osa kinnistust, millel asuvad täna kostja kasutuses olevad hooned (elamu ja abihooned). Seetõttu ongi kostjale aktsepteeritav hageja enda poolt hagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis, mille kohaselt jääb kostja kinnistu koosseisu ka elamu juurde viiv tee. Kostja hinnangul ei oma see 12 aastat vana planeeringulahendus tähtsust juba seetõttu, et hageja poolt viidatud katastriüksus nr XXX on täpselt sellisel kujul maakatastris registreeritud kostja arusaamise kohaselt detsembris XXX. Hageja viitab õigesti, et XXX müügilepingus lepiti kokku kaasomandi kaasomandis oleva lepingueseme valdamises ja kasutamises. See kasutuskord on kantud ka kinnistusraamatusse. Kaasomandi lõpetamisel tekib kummalegi senisele kaasomanikule ainuomand ja kasutuskord kaotab sellega tähtsuse. Kui kostja ainuomandisse jääb see kinnistu osa, kus paiknevad kostja ainuvalduses ja – kasutuses olevad hooned, siis peab kostjale olema tagatud hoonetele ka alaline juurdepääs. Katastriüksus nr XXX on sellisel kujul juba ka katastrisse kantud ja registreeritud maakatastripidaja poolt.

Kohtuistung 17.09.2020 Hageja esindaja avaldas, et vaidlus käib selle kriipsu, üle muus osas ei ole vaidlust. Kaasomandi lõpetamise vastu ei ole. Tõenditeks on hagi täpsustuse lisa 1 detailplaneeringukaart ( tl 100 ). Vaidluse all on teemaa. Kui sinna hageja ehitab tee valmis, siis see antakse vallale üle. See inimene, kes neid katastri pilte joonistas, joonistas tee maa kostjale jääva kinnistu külge ja sealt tüli algas. Ostu- müügilepingu järgi peaks olema see hageja kinnistu küljes, ka detailplaneeringus see peaks olema hageja kinnistu küljes. Maamõõtja on selle joone teinud keset teed, et üks pool ühe oma ja teine teise oma. Vald on nõus tee võtma enda omandisse, kui see valmis saab. Kostja esindaja avaldas, et kostja ei ole vastu vaielnud, et kaasomand lõpetada. Kinnistu on kinnistusraamatusse kantud ja selle üle me ka ei vaidle, kasutuskord on täna olemas. Põhimõtteliselt ei ole kostja jagamise vastu, aga kostja tahab tagada, et ka tema õigused oleks kaitstud. Täna ei ole ühtegi muud majapidamist peale selle, kus kostja ise elab. Ta elab seal üksinda ja tal on vältimatult vaja, et juurdepääs sinna maja juurde oleks koguaeg olemas 24/7. See ongi põhjus, miks täna ei saa anda mingisuguseid lubadusi kellegi, et võtke see tee lihtsalt ära ja tehke sellega, mis tahate. Kui hageja taotleb kaasomandi lõpetamist ja ühe või teise katastriüksuse jätmist enda kanda või kostja omandisse, siis kostja ongi täpselt nõus sellise jagamisega, et see katastriüksus, kus peal asub kostjale kuuluv elamu, mida kostja ise alaliselt elamiseks kasutab, koos sinna juurde kuuluva teega, mis on mõõdistatud geodeedi poolt nii, et ta paikneb ainult kostja kasutuses oleva katastriüksuse piirides. Kohtu põhjendused

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.