Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Restor hagi Hotel Regent Tallinn OÜ, MOBELENT INVEST OÜ ja Antonio Rosaverde vastu 187 808 euro ja viivise nõudes. Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 14. augusti 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MOBELENT INVEST OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja aktsiaselts Restor (registrikood 10049450), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kristjan Tamm ja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kostja Hotel Regent Tallinn OÜ Kostja MOBELENT INVEST OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja vandeadvokaat Annika Soom Kostja Antonio Rosaverde
Asja läbivaatamise kuupäev
25. jaanuar 2021, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. augusti 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4536 ja Harju Maakohtu 25. märtsi 2020. a määrus samas tsiviilasjas osas, millega rahuldati hagi tagamise taotlus MOBELENT INVEST OÜ suhtes. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta aktsiaseltsi Restor hagi tagamise taotlus MOBELENT INVEST OÜ suhtes rahuldamata. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu määrus jõustunud.
1.Aktsiaselts Restor (hageja) esitas 23. märtsil 2020 Hotel Regent Tallinn OÜ (kostja I) ja Antonio Rosaverde (kostja III) vastu hagi solidaarselt 187 808 euro 64 sendi ja viivise väljamõistmiseks. Juhuks, kui kohus hageja hagi kostjate I ja III vastu ei rahulda, esitas hageja alternatiivse nõude MOBELENT INVEST OÜ (kostja II) vastu samuti 187 808 euro 64 sendi ja viivise väljamõistmiseks. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 25. novembril 2016 töövõtulepingu Tallinnas asuva hotelli ehitustööde tegemiseks. Kinnistu ja sellel asuva hotelli omanikuks on kostja II. Nii kostja I kui ka kostja II juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks on kostja III, kes kontrollis seega täielikult teisi kostjaid. Hageja on teinud kõik töövõtulepingus kokkulepitud tööd ja kostja I soovil lisaks tööd, mis töövõtulepingu mahtu ei kuulunud. Kostja I ei ole aga hagejale tasunud sellega seotud arveid. Kostja I on hagejale võlgu 187 808 eurot 64 senti, mis jaguneb kolme tasumata arve vahel. Alates aprillist 2018 on toimunud hageja ja kostja I vahel pidev suhtlus tööde üleandmise-vastuvõtmise asjus. Kostja I ei ole töös esinevatele puudustele viidates töid praeguseni vastu võtnud. Pärast vaegtööde tegemist esitas hageja 12. detsembril 2018 kostjale I töö üleandmise-vastuvõtmise akti, millele kostja I ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid. Alates sellest hetkest saab lugeda, et kostja I on tööd vastu võtnud ja hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja nõuded kostja I vastu tulenevad lisa- ja muudatustööde tegemisest ning põhinevad töövõtulepingul. Hageja hinnangul on hageja ja kostja I kokku leppinud lisa- ja muudatustööde tellimises ja hageja on need tööd teinud. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja I ei ole lisa- ja muudatustööde tegemises kokku leppinud, põhinevad hageja nõuded kostja I vastu alternatiivselt käsundita asjaajamisel. Juhul, kui kohus leiab, et hageja ja kostja I vahel puudub kehtiv lisa- ja muudatustööde kokkulepe ja täidetud ei ole ka käsundita asjaajamise eeldused, siis on käsundita asjaajamisest tulenevad nõuded igal juhul täidetud kostja II kui kinnistu omaniku suhtes, kuna lisa- ja muudatustööde tulemusena kasvas kostja II kinnisvara väärtus. Kostja III on hageja hinnangul rikkunud enda juhatuse liikme kohustusi (pankrotiavalduse esitamise kohustust), põhjustades sellega hagejale kahju, ning vastutab hageja ees deliktilisel alusel. Hageja hinnangul on tema nõuded kostjate I–III vastu õiguslikult omavahel seotud, mistõttu on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 374 põhimõttest tulenevalt põhjendatud nende ühine menetlemine.
1.2.Hagi tagamise taotluses palus hageja: - arestida kostja I arvelduskontod Eesti Vabariigis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes või välismaa krediidiasutuste filiaalides 395 617 euro 28 sendi ulatuses hageja kasuks; - seada kostjale III kuuluvale Tallinnas Müürivahe tänaval asuvale kinnistule esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek 237 858 eurot 2 senti hageja kasuks; - seada kostjale II kuuluvale Tallinnas Pikal tänaval asuvale kinnistule esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek 237 858 eurot 2 senti hageja kasuks.
1.3.Hagi tagamine kostja I suhtes on hageja hinnangul põhjendatud sellega, et hagi tagamata jätmisel oleks kostja I majanduslikku seisundit arvestades kohtuotsuse täitmine tulevikus raskendatud või võimatu. Hagi tagamine kostja II suhtes on hageja hinnangul samuti põhjendatud sellega, et hagi tagamata jätmisel oleks kostja II majanduslikku seisundit arvestades kohtuotsuse täitmine tulevikus raskendatud või võimatu. Kostja II majandustegevus on olnud nii 2018. kui ka 2017. aasta majandusaasta aruannete kohaselt kahjumis (vastavalt –4215 eurot ja –8279 eurot). Tulenevalt kostja II suurtest laenukohustustest ja vähesest kasumlikkusest esineb ka kostja II maksejõuetuse risk. Seejuures on hagi tagamise iseseisvaks aluseks juba hageja nõude suurus (koos viivisega ligi 200 000 eurot), kuna nii suure nõude maksmapanek on alati raskendatud. Kohaseks hagi tagamise
2(7)
2-20-4536 abinõuks kostja II suhtes on kohtuliku hüpoteegi seadmine, arvestades hageja kõrvalnõudeid ja eelduslikke menetluskulusid. Hagi tagamiseks kostja III suhtes annab hageja hinnangul alust nii kostja III välismaine päritolu (Eestis mitteresideeruva isiku suhtes on täitemenetluse korraldamine problemaatiline) kui ka nõude suurus.
2.Harju Maakohus rahuldas 25. märtsi 2020. a määrusega hagi tagamise avalduse hageja taotletud ulatuses ja viisil. Ühtlasi tunnistas maakohus hagi tagamise määruse viivitamata täidetavaks ja lükkas selle kostjatele kättetoimetamise edasi kuni määruse täitmiseni. Rahasumma suuruseks, mille maksmisel või millises ulatuses pangagarantii esitamisel tühistatakse hagi tagamise abinõu, määras maakohus kostja I puhul 395 617 eurot 28 senti ning kostjate II ja III puhul 237 858 eurot 2 senti. Maakohus tugines TsMS § 377 lg-le 1, § 378 lg 1 p-le 2 ja lg-le 4 ning leidis, et hagi tagamine hageja taotletud viisil on põhjendatud ja vajalik, kuna on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib hagejale soodsa kohtuotsuse täitmist raskendada. Hageja on hagis ja hagi tagamise taotluses veenvalt põhistanud hagi tagamise vajalikkust. Maakohtu hinnangul koormab hageja taotletud hagi tagamise abinõude rakendamine kostjaid üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus sedastas, et hageja tasus piisavas summas hagi tagamise tagatise (TsMS § 383 lg 11).
3.Kostjad I–III esitasid maakohtu määruse peale ühise määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada. Maakohus ei ole määrust nõuetekohaselt põhjendanud. Hagi tagamise alust ei esine mitte ühegi kostja suhtes, sh ei ole kostja II maksejõuetu ning kohtulahendi täitmine ei ole tulevikus raskendatud. Kostja II ei ole andnud oma tegevusega alust eeldamaks, et hakkaks kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidma. Hageja nõuded on (vähemalt osaliselt) perspektiivitud. Hagejal ei saa olla käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet kostja II vastu. Kostja II ei ole seotud objekti ehitustegevusega või seal asuva hotelli opereerimisega. Kostja II ei ole saanud lisa- ja muudatustööde tegemisest kasu.
4.Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
5.Harju Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14. augusti 2020. a määrusega maakohtu määruse osas, millega rahuldati hagi tagamise taotlus kostja III suhtes. Ringkonnakohus tegi selles osas uue määruse, millega jättis hagi tagamise taotluse kostja III suhtes rahuldamata. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse järgi tuleb nõustuda määruskaebuses esitatud kriitikaga, mille kohaselt ei saa hagi kostja III vastu pidada õiguslikult piisavalt perspektiivikaks. Eeltoodust tulenevalt ületas maakohus kostja III suhtes hagi tagades diskretsiooni piire, mis annab aluse kostja III määruskaebuse rahuldada, vaidlustatud määruse nimetatud osas tühistada ja jätta kostja III vastu esitatud hagi tagamise taotlus rahuldamata.
3(7)
2-20-4536 Seevastu kostjate I–II väited nende vastu esitatud nõuete perspektiivituse kohta ei ole veenvad. Maakohus on hagi perspektiivi hinnanud 17. aprilli 2020. a määrusega hagi menetlusse võtmist otsustades ning pidanud hagis esitatud väidete õigsust eeldades hagi perspektiivikaks. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagiavalduses esitatud asjaoludel välistada, et hagejal on kostjate I-II vastu hagis nimetatud nõuded, mistõttu ei ole vähemalt praeguses menetlusstaadiumis alust asuda seisukohale, et hagil kostjate I ja II vastu ei oleks piisavat edulootust ning hagi ei peaks seepärast tagama. Hageja on hagis välja toonud nõuete õiguslikud alusel ja asjaolud, millele nõuded tuginevad. Seejuures ei lahenda kohus hagi tagamise menetluses asja sisuliselt, sest hagi tagamise taotluse lahendamisel ei anna kohus hinnangut hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatusele. Nõuete lahendamise tulemus sõltub asja läbivaatamisel tuvastatavatest asjaoludest ja poolte väidetele antavast hinnangust. Hagi tagamise üle otsustamisel pole asjakohased kaebuse väited, mis käsitlevad haginõuet sisuliselt, sest nende õigsust ja hagi põhjendatust saab kohus hinnata üksnes hagi sisulise lahendamise käigus ja tulemusena. Hagi tagamise menetluses hagi kohta tõendeid ei koguta ega hinnata. Seetõttu jättis ringkonnakohus analüüsimata sisulised vastuväited hagile koos võimalike alustega nõuete tasaarvestamiseks. Põhjendatuks võib pidada määruskaebuse esitajate etteheidet maakohtu määruse põhjenduste nappusest. Samas peab maakohus hagi tagamise taotluse lahendama TsMS § 384 lg 1 esimeses lauses sätestatud viisil, mis, arvestades hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse ning nende lisade märkimisväärset mahtu, hagi keerukust ja kohtu täidetavaid teisi tööülesandeid, võib anda alust tugineda määruses viiteliselt hagi tagamise taotluses esitatud põhjendustele, kui maakohus peab neid kohasteks ja nendega nõustub. Kuna maakohus on hageja taotluse tervikuna rahuldanud, on määrust võimalik vaadelda koos selle aluseks olnud taotlusega. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et hageja on hagi tagamise aluseid kohtu jaoks veenvalt põhistanud ning pidanud hagi tagades taotluses esitatud argumente seega nõustumisväärseteks. Maakohus lähtus kostjate I ja II suhtes hagi tagamise kohta otsustust tehes õigesti nii nõude kui ka hagi tagamise taotluse põhistatusest. Ei ole alust teha teistsugust otsustust. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda ainult juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Maakohus ei ületanud kostjate I ja II suhtes hagi tagades diskretsiooni piire. Hageja on piisavalt põhistanud väiteid, miks annab kostjate I ja II majanduslik seis alust arvata, et praeguses asjas tehtava kohtulahendi täitmine võib hagi tagamata osutuda raskendatuks või võimatuks. Kostjad I ja II ei ole ka määruskaebuses toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse teha vastupidine järeldus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja II esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega ringkonnakohus rahuldas hagi tagamise kostja II suhtes. Kostja II palus teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus tema suhtes rahuldamata. Kostja II menetluskulude (lepingulise esindaja kulude) suurus määruskaebemenetluses on 1317 eurot 50 senti ilma käibemaksuta. Määruskaebuse kohaselt on ka tõendeid hindamata ilmne, et hageja käsundita asjaajamisest tulenev nõue kostja II vastu on perspektiivitu. Töövõtulepingu remonditööde tegemiseks sõlmisid hageja ja kostja I. Kostjal II ei ole asjaga muud seost kui see, et ta on üürileandja ja talle kuulub kinnisasi, millel remonditöid tehti. 4(7)
2-20-4536 Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude eeldused VÕS § 1018 jj mõttes ei saa olla kostja II vastu täidetud. Esiteks ei ajanud hageja kostja II asja. Arvestades hagiavalduses esitatut, on ilmne, et hageja ajas vaid kostja I asja. Teiseks ei vastanud hageja tehtud tööd kostja II huvile või eeldatavale tahtele. Kostja II ei soovinud lisatöid ning lisaks on ta kinnisasja omanik, mitte hotelli operaator. Tema huvi on, et kinnisasja väärtus säiliks, tema jaoks ei ole oluline, et seal tegutseks ettevõte või et seal peetaks hotelli. Hageja ei nõua tasu selliste tööde eest, mis oleks aidanud kaasa kinnisasjal asuva ehitise säilimisele (tegemist on siseviimistlustöödega). Tööd ei suurendanud kinnisasja väärtust, väärtuse võimalik tõus selgub alles üüriperioodi lõppedes, samas võivad parendused olla selleks ajaks juba amortiseerunud. Käsundita asjaajamise sätete eesmärk ei ole isikule soovimatuid teenuseid peale suruda ja kohustada teda nende eest tasuma – luua sisuliselt leping, mida isik ei soovinud (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 12). Ringkonnakohus leidis ekslikult, et maakohtu hagi tagamise määrus oli küll napp, kuid viidetest õigusnormidele hagi tagamiseks piisab. Olukorras, kus hageja ja kostja I on sõlminud lepingu, kuid samal ajal on hageja esitanud lepinguvälise nõude ka kostja II vastu, pidanuks maakohus kasvõi ühe lausega põhjendama kostja II vastu esitatud hagi perspektiivikust.
8.Hageja vaidleb kostja II määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Kohus ei ole ületanud diskretsiooni piire. Hageja on hagi tagamise taotluses põhistanud kõiki kostja II etteheidetud asjaolusid, mh nõude perspektiivikust ja selle õiguslikku alust. Hageja nõue kostja II vastu ei ole õiguslikult perspektiivitu. Nimelt eksisteerib materiaalõiguse norm, mida faktiliste asjaolude õigsust eeldades on põhimõtteliselt võimalik kohaldada (VÕS § 1018). Kui kohus leiab, et hageja väited on tõendatud, on selle normi alusel võimalik kostja II suhtes hagi rahuldada. VÕS § 1018 lg 1 koosseis on täidetud. Kostja II kui kinnistu omanik on saanud lisa- ja muudatustöödest kasu, kinnistu väärtus on suurenenud. Hageja ei olnud kostja II suhtes lisatöid tegema kohustatud. Lisatööde tegemine vastab ka kostja II kui soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Ka VÕS § 1020 järgne teavitamiskohustus on täidetud, sest kostja II oli kostja III kaudu teadlik ka hageja tehtavatest töödest, mis tema kinnistu väärtust tõstavad. Hagi tagamine on põhjendatud ka seetõttu, et on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Määruskaebemenetlusega seotud kulud palub hageja jätta kostja II kanda. Hageja menetluskulude suurus on 1237 eurot ilma käibemaksuta.
9.Kostjad I ja III ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 järgi vaidlustatud osas tühistada. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus hagi tagamise taotluse kostja II suhtes rahuldas. Riigikohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse kostja II suhtes rahuldamata. Kostja II määruskaebus rahuldatakse. TsMS § 388 lg 6 teise lause kohaselt kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust kinnisasja omaniku taotlusel. Riigikohtule esitatud määruskaebuses on vaidlustatud hagi tagamine vaid kostja II suhtes. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes seega jõustunud.
5(7)
2-20-4536
11.Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused – hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt Riigikohtu
21.detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid).
12.Kolleegium on varem selgitanud ka seda, et hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt Riigikohtu 21. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 13 ja seal viidatud varasemad lahendid). Hagi tagamise menetluses ei koguta ega hinnata hagi kohta tõendeid (vt Riigikohtu 21. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 13 ja seal viidatud varasemad lahendid).
12.1.Hageja on hagiavalduses tuginenud mh kostja II vastu nõuet esitades järgmistele asjaoludele: hageja ja kostja I sõlmisid töövõtulepingu; hageja tegi kõik töövõtulepingus kokkulepitud tööd ja kostja I soovil lisaks tööd, mis lepingu mahtu ei kuulunud, kuid kostja I ei ole tasunud kõiki sellega seotud arveid; hageja on koostanud lisa- ja muudatustööde kohta hinnakalkulatsioonid, kostja I ei ole neid vaidlustanud; käsundita asjaajamisest tuleneva nõude eeldused on igal juhul täidetud kostja II kui kinnistu omaniku suhtes, sest kostjale II kuuluva kinnistu väärtus suurenes hageja tehtud lisa- ja muudatustööde tõttu. Õiguslikult on hageja viidanud kostja II vastu esitatud nõude korral VÕS § 1018 lg 1 eelduste täidetusele ja oma nõudeõigusele VÕS § 1023 lg-te 1 ja 2 alusel.
12.2.Poolte vahel on õigustatud käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: • teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); • isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); • isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); • täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest (soodustatu kas kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või kui asjaajamine on muul põhjusel avalikes huvides oluline).
12.3.Kolleegium leiab, et praegusel kujul on hageja nõue kostja II vastu õiguslikult perspektiivitu. Kui lugeda hagis seni esitatud asjaolud tõendatuks, ei piisa sellest jaatamaks nõude perspektiivi VÕS § 1018 jj alusel. Hageja põhilised väited on esitatud selle kohta, et hageja ja kostja I on sõlminud töövõtulepingu ja kui hageja tehtud lisa- ja muudatustööde kohta ei ole hageja ja kostja I vahel kokkulepet, siis on hagejal eelkõige kostja I vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue. Hagi õiguslik perspektiivitus tuleneb (peamiselt) sellest, et hageja käsitluse järgi ajas ta eelkõige kostja I asja, s.t tegi sooritusi (laiemas tähenduses kui VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatud) kostjale I. Seejuures tugines hageja sellele, et need lisasooritused on hõlmatud poolte kokkuleppega. Kolleegium leiab, et sellises olukorras saab hageja vähemalt üldjuhul esitada käsundita asjaajamisest (või alusetust rikastumisest) tulenevaid nõudeid üksnes oma arvatava lepingupartneri vastu. Seda käsitlust toetab mh soorituskondiktsiooni (VÕS § 1028) esimuse põhimõte, mis kohustab soorituse tegijat esitama oma nõuded soorituse saaja vastu. See tähendab, et samal ajal ei saa soorituse tegija esitada nõudeid kolmandate isiku vastu, kes võisid samuti sooritusest kasu saada. Seega on kohtud ekslikult taganud õiguslikult perspektiivitu hagi ja hagi tagamine kostja II suhtes tuleb tühistada. 6(7)
2-20-4536
13.Kolleegium ei pea menetlusökonoomia huvides vajalikuks vastata määruskaebuse väitele selle kohta, et hageja ei ole põhistanud hagi tagamise alust.
14.Kuna kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
15.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.