Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-7466
Tsiviilasi
Kaino Kõva hagi Rita Kõva vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja väljatõstmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. septembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rita Kõva apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26. jaanuar 2021
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Rita Kõva (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Vastustaja (hageja): Kaino Kõva (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Eva Panksepp
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. septembri 2020 otsus menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kaino Kõva (hageja) esitas 17. mail 2019 Tartu Maakohtule hagi Rita Kõva (kostja) vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hageja palus kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda kinnistu asukohaga X (registriosa nr X) hageja valdusesse ja kohustada kostjat kinnistu vabastama. Hageja palus kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral tõsta kostja koos talle kuuluva vallasvaraga kinnistul asuvatest hoonetest välja täitemenetluse korras. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. Kostja on hageja ema, kes kasutab eluruume hagejale kuuluval kinnistul tähtajatu tasuta kasutamise lepingu alusel. Hageja ütles lepingu 11. märtsil 2019 saadetud teatega alates
30.märtsist 2019 üles. Kostja on lepingu ülesütlemise teate kätte saanud ega ole ülesütlemist vaidlustanud. Kostjal puudub alates 30. märtsist 2019 õiguslik alus kinnistu valdamiseks ja kasutamiseks. Hageja ei pea võimalikuks elada kinnistul koos kostjaga. Seetõttu soetas ta kostjale elamiseks korteri X ja tegi kostjale ettepaneku vabatahtlikult sinna (või kostja soovil mujale) ümber kolida, pakkudes selleks ka oma abi. Kostja kinnistut ei vabastanud ja ettepanekuga ei nõustunud. Kostja ei austa hageja iseseisvust ega privaatsust, sekkub pidevalt tema eraellu ega aita kaasa kinnistu korrashoiule. VÕS § 393 lg 3 järgi võib tähtajatu tasuta kasutamise lepingu üldjuhul igal ajal põhjenduseta üles öelda. Kui eeldada, et hagejal lasus kohustus öelda leping üles mõistliku etteteatamisajaga (VÕS § 195 lg 3), siis ka see nõue on nüüdseks täidetud.
2.Kostja leidis, et ta ei ole sekkunud hageja eraellu ja on aidanud kaasa kinnistu korrashoiule, ostes juulis 2016 majale üheksa akent hinnaga 835 eurot ja 2015. aastal voodrilauad hinnaga 3650 eurot. Kostja väitis maakohtu istungil, et poolte vahel oli sõlmitud leping, mis pidi tagama talle eluaegse õiguse kasutada kinnistut tasuta.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ning nõudis kinnistu kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusesse ja kohustas kostjat kinnistu vabastama. Maakohus määras, et vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral võib kostja ja temale kuuluva vallasvara kinnistul asuvatest hoonetest välja tõsta täitemenetluse korras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
Pooled ei vaidle, et hageja on alates 2006. aastast vaidlusaluse kinnistu omanik. Samuti ei ole vaidlust selles, et kinnistu on kostja valduses ja et kinnistu kasutamise õiguslikuks aluseks kostjale oli tasuta kasutamise õigussuhe. Pooled on eri seisukohtadel selles, kas tasuta kasutamise suhe oli tähtajatu või tähtajaline, s.o sõlmitud kostja eluajaks. Lepingu eluaegset kestvust peab tõendama kostja. Kohus kuulas kostja taotlusel lepingu tähtaja osas üle tunnistaja A.A.. Tunnistaja andis ütlusi, et hageja ütles 8. detsembril 2018, et ta ei viska oma ema majast välja, kostja andis selle elamise pojale usus, et saaks seal eluaeg olla. Kohtu hinnangul ei ole asjas kogutud tõenditega kinnitust leidnud, et pooled sõlmisid kostja kasuks eluaegse kestvusega tasuta kasutamise lepingu. Ka ei ole kinnistusraamatusse tehtud kannet, mis lubaks kostjal kinnistut eluaegselt kasutada. Tasuta kasutamise lepingut on võimalik sõlmida kaudse tahteavaldusega (TsÜS § 68 lg 3), mis väljendub teos, mh ka üheselt arusaadavas käitumises. Kohtu hinnangul võis kostja eeldada, et tal oli hagejaga vaikiv kokkulepe kinnisasja kasutamise kohta. VÕS § 393 lg 3 järgi kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Maakohus nõustus hagejaga, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu kinnistu tasuta kasutamise leping. Asjaoludest ei saa järeldada, et tasuta kasutamise leping oleks sõlmitud kindla eesmärgiga. VÕS § 393 lg 1 järgi peab kasutaja kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama. Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu VÕS § 393 lg 3 järgi üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Hageja 11. märtsi 2019 kirja on kostja kätte saanud 13. märtsil 2019. Kirja tuleb käsitleda tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise avaldusena, millest nähtub piisava selgusega hageja tahe kinnistu valduse saamiseks. Seega lõppes kostjal kinnistu tasuta kasutamise õigus 11. märtsi 2019 kirjas määratud tähtpäeval ehk
30.märtsil 2019. Hageja vindikatsiooninõue tuleb rahuldada. Kostja ei ole vaidlustanud hagis märgitud asjaolu, et poolte suhted on muutunud halvaks. Poolte halvad suhted, mis teevad asja ühise kasutamise võimatuks, oleksid käsitletavad ka mõjuva põhjusena, mis võimaldaks ükskõik kummal poolel lepingu ka erakorraliselt VÕS § 196 lg 1 alusel üles öelda. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole vara tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise asjaolude kontrollimisel oluline, kas kasutaja peab vaidlusalust eluruumi oma koduks ja kas pooled on otsejoones sugulased PKS § 80 lg 1 mõttes (Riigikohtu 4. juuni 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-12). Puuduvad tõendid, et käesolevas asjas oleks rikutud hea usu põhimõtet. Kostja väited selle kohta, et ta on ostnud majale aknad ja voodrilauad, ei ole vaidluse eset arvestades asjakohased. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja ei taotle menetluskulude väljamõistmist kostjalt hageja kasuks, mistõttu jättis maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja vaidlustab maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas ning palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus ei ole arvestanud kostja vastuväidete ja seisukohtadega. Kostja ei kasuta kinnisasjal eluruume tasuta. Kostja annab iga kuu hagejale sularaha vee ja elektri eest tasumiseks. Kostja aitab kaasa kinnistu heakorrale nii palju kui lubatakse.
Maakohus ei ole piisavalt tähelepanu pööranud asjaolule, et hageja ütles 8. detsembril 2018, et ei tõsta kostjat majast välja, millest kostja järeldas, et võib elu lõpuni kinnistul elada. Kostja tahteavaldust kinnistu tähtajatuks kasutamiseks kinnitavad tema investeeringud (sauna ehituse puitmaterjal, akende väljavahetus ja voodrilaudade kulu) kinnistule. Kui kostja oleks teadnud, et ta võidakse kinnistult välja tõsta, ei oleks kostja investeeringuid teinud. Maakohus on märkinud, et poolte halvad suhted on käsitletavad mõjuva põhjusena, mis lubaks mõlemal poolel lepingu ka erakorraliselt üles öelda. Maakohtu selline seisukoht ei arvesta asjaoluga, et majas on seitse tuba ja kaks sissepääsu, mis võimaldaks poolte elukorraldust viisil, et kokkupuuted oleksid minimaalsed. Kostja palub ringkonnakohtul teha pooltele ettepanek kohtuvaidluse lahendamiseks kohtuväliselt. Lepingu ülesütlemiseks ei ole kaks nädalat mõistlik aeg. 13. märtsi 2019 kirjas ei olnud ära märgitud, kellele tuleb vastus saata. Samuti ei sisaldanud 13. märtsi 2019 kiri hageja volitust E. Panksepale kostja majast välja tõsta. Hageja esitas kostja kohta valeväiteid selles, et kostja sekkub hageja eraellu ega aita kaasa kinnistu heakorrale. Kinkelepingus on kirjas, kuidas kingisaaja ei tohi käituda – ei tohi näidata kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Hageja ja tema elukaaslane käituvad kostja suhtes halvasti ja lugupidamatult.
5.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebusest ei selgu, millist materiaal- või menetlusõiguse normi on maakohus rikkunud. Asjaolu, et kostja investeeris 21 aasta jooksul kinnistusse 3300 eurot, ei anna talle kinnistu eluaegse kasutamise õigust. VÕS § 391 lg-st 1 tulenevalt peabki kasutaja kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud. Hagejal ei ole vastuväiteid, kui kostja soovib voodrilauad kaasa võtta (VÕS § 391 lg 2) ning on nõus nendega seonduva maksumuse kostjale hüvitama. Akendega seonduv hinnapakkumine tehti hagejale mitte kostjale ja see ei tõenda kostja väiteid. Asjaolu, et kostja ei olevat näinud ette enda väljatõstmise võimalust, ei anna talle õigust kasutada kinnistut jätkuvalt oma eluasemena ilma omaniku nõusolekuta. Kooselu kostjaga oleks vaimselt kurnav mõlemale poolele ja kostja peab kinnistult lahkuma sõltumata elumaja suurusest ja uste arvust. Kinkelepingu sõlmimisel selgitas notar nii kostjale kui B.B.le ühtviisi, et kinkelepingust võib kingisaajale ette näha ka kohustusi ning et samasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme kinkimisega seotud muud kokkulepped. Seega pidi kostja aru saama, et kui ta soovib jääda eluks ajaks kinnistut kasutama, tuleks vastav kokkulepe kinkelepingusse kanda. Kostja eluaegset kasutusõigust ei tõenda ka hageja lubadus teda mitte välja visata, sest seda hageja ei teegi. Hageja on soetanud kostjale uue elukoha. Hageja kinnitab kostja väidet, et mõlemad pooled loobusid 31. augusti 2020 istungil menetluskulude väljamõistmise nõudest ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja
põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja on kostja poeg ning kinnistu asukohaga X omanik. Kinnistu on poolte elukoht. Pooled vaidlevad selles, kas hageja kasutab kinnistut tähtajalise või tähtajatu tasuta kasutamise lepingu alusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et tähtajalise (eluaegse) tasuta kasutamise lepingu sõlmimise tõendamiskoormis on kostjal, kes ei ole seda väidet tõendanud. Poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu tasuta kasutamise leping, mistõttu oli hagejal õigus leping VÕS § 393 lg 3 alusel üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamisel ja järgib neid, mistõttu ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6).
8.Apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus on ebapiisavalt tuvastanud asjaolusid, mis viitavad poolte kokkuleppele kostja õiguse osas kinnistu eluaegsele kasutamisele. Põhjendatud on kostja seisukoht, et kokkuleppe saavutamiseks peavad pooled vahetama tahteavaldusi. Maakohus hageja tahteavaldust leppida kostjaga kokku kinnistu eluaegses kasutamises ei tuvastanud ja sellist tahet ei ole kostja ka tõendanud. Asjas ei ole vaidlust, et hageja on kandnud kinnistul elades kulutusi: vahetanud välja 9 akent väärtusega 879,48 eurot, tasunud maja voodrilaudade eest 3300 eurot, hankinud sauna ehituse puitmaterjali erametsast. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et investeeringutega nõustumine tõendab hageja tahet sõlmida kostjaga eluaegne tasuta kasutamise leping. Maakohus ei pidanud välja selgitama kostja investeeringute suurust kinnistule. VÕS § 391 lg 1 ja 2 kohaselt peab kasutaja kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud. Muude kulude hüvitamist võib kasutaja nõuda üksnes vastavalt käsundita asjaajamise sätetele. Kasutajal on õigus võtta ära enda poolt asjale tehtud parendused, kui see on asja kahjustamata võimalik. Hageja on avaldanud, et kostja võib voodrilauad ära võtta, samuti on hageja nõustunud parenduste hüvitamisega kostjale. Parenduste tegemine kinnistule ei andnud kostjale õiguspärast ootust kasutada kinnistut eluaegselt. Poolte kokkulepet kostja eluaegse kinnisasja kasutusõiguse osas ei tõenda ka tunnistaja A.A. (kostja õde) ütlused. Tunnistaja avaldas, et ta ei viibinud ise poolte 8. detsembri 2018 vestluse juures (tl 56).
8.2.Maakohus tuvastades poolte vahel tähtajatu tasuta kasutuslepingu, on põhjendatult kontrollinud lepingu ülesütlemist VÕS § 393 lg 3 alusel. Maakohus ei pidanud kontrollima lepingu erakorralise ülesütlemise aluste olemasolu VÕS § 196 lg 1 alusel, sest sellisel alusel ei ole hageja lepingut üles öelnud. Seetõttu ei pidanud maakohus hindama kinnistul asuvate eluruumide arvu ja suurust ning asjaolusid, mis seonduvad kostja väidetega, et elamu suurus võimaldaks elukorraldust, kus poolte kokkupuuted oleksid minimaalsed.
8.3.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et kui kostja soovis vaidlusaluse kinnistu kinkimise järel jääda ise pikemaks ajaks (eluaegselt) kinnistule elama ja seda kasutama, tulnuks vastav kokkulepe märkida kinkelepingusse. Kinkelepingus vastav kokkulepe puudub.
8.4.Kostja ei ole enne apellatsioonkaebuse esitamist maakohtu menetluses väitnud, et lepingu ülesütlemiseks oli kaks nädalat liiga lühike aeg, samuti ei kahelnud kostja varasemas menetluses ülesütlemisteate allkirjastanud E. Panksepa volituses hagejat esindada. Ringkonnakohus jätab need kostja väited TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
9.Kuigi kostja palus ringkonnakohtul teha pooltele ettepanek kokkuleppeks, ei soovinud kostja ringkonnakohtu pakutud kokkulepet kohtuistungil arutada. Kostja ei nõustunud kolima hageja poolt kostja jaoks ostetud korterisse ega andnud nõusolekut notari juures korteri omandiõiguse üleandmise vormistamiseks hagejalt kostjale. Seetõttu ei õnnestunud ringkonnakohtul asja lahendada kompromissiga.
10.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega, et maakohus jättis arvestamata poolte seisukohad menetluskulude jaotuse osas ja jättis vastupidiselt hageja taotlusele menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus pooled avaldavad menetluses, et nad menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt ei nõua, tuleb menetluskulude jaotamisel poolte seisukohtadega arvestada. Maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus jätab poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.