lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-17440/12

Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-17440/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2152
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Allar Kirikmäe

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-17440

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäituri Mati Roodese (Roodes) taotlus täiteasjas nr 026/2017/1682 võlgnik T T (T) õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (kohtutäitur)

Tallinna kohtutäitur Mati Roodes (isikukood 35707070335, aadress Kentmanni 22-12, 10116 Tallinn, elektronpost [email protected])

Asjast puudutatud isik (võlgnik) T T (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx) Asjast puudutatud isik (sissenõudja)

E T (isikukood xxxx, aadress xxxx) Seaduslik esindaja vanem J U (elektronpost xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1.Rahuldada Tallinna kohtutäituri Mati Roodese (Roodes, isikukood 35707070335) avaldus.
2.Peatada T T (T, isikukood xxxx) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivus tähtajatult (juhiluba nr xxxx, välja andmise kuupäev 05.12.2015.a).
3.Keelata mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine T Tle (T, isikukood xxxx) ja T T (T, isikukood xxxx) juhtimisõiguse taastamine.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
4.Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise või 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul või 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane või 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).
5.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja edastada pärast jõustumist täitmiseks Maanteeametile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
6.Jätta menetluskulud T T (T, isikukood xxxx) kanda. 1 (5)
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.

Asjaolude kirjeldus

1.Kohtutäitur Mati Roodes (kohtutäitur) esitas 26.11.2020 Harju Maakohtule avalduse T T (võlgnik) õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Kohus algatas 27.11.2020 määrusega kohtutäituri avalduse alusel hagita menetluse võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks.
2.Kohtule esitatud avalduse ja selle lisade kohaselt on kohtutäituri menetluses täitemenetlus täiteasjas nr 026/2017/1682 elatise võlgnevuse nõudes võlgniku vastu (dtl-d 15-16, 10-11). Täitemenetluses täidetavateks täitedokumendiks on Harju Maakohtu 20.06.2017 kohtuotsus (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-17-2266 (dtl-d 6-8). Võlgnik ei ole otsust nõuetekohaselt täitnud. E T (sissenõudja) on kohtutäiturile esitanud nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks (dtl 13). Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta. Võlgnikule on 05.12.2015 väljastatud juhiluba nr xxxx (dtl 18). Kohtuasja materjalidest nähtuvalt võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust.
3.Võlgnik vastas avaldusele 08.02.2021 ja palus avalduse jätta rahuldamata, sest juhiluba on vaja töö tegemiseks ning vastasel juhul jääb võlgnik tööst ilma. Võlgniku teenistus on kahanenud tänu kriisile kriitiliseks ja võlgnik saab vaevu ots otsaga kokku. Võlgnik vajab juhtimisõigust, et sõidutada haiget ema, kellel on liikumisraskused, haiglasse, polikliinikusse. Võlgnikul on vaja tihti sõidutada poega treeningkohtadele treeningvarustusega, mis toimuvad tihti kohtades ja ajal, kui ei ole võimalik kasutada ühistranspordi teenuseid. Võlgnik ei ole pahatahtlikult hoidnud elatise maksmisest kõrvale. Võlgnikul puuduvad lihtsalt vahendid. Võlgnik suudaks maksta tegelikke võimalusi arvestades maksimaalselt 50 eurot kuus, millega kohtutäitur ei ole nõus. Tasuvama töö otsimisele on takistuseks kohtutäituri nõuete olemasolu. Võlgnik ei saa erialast tööd teha, sest tema relvaluba on tühistatud. Juhtimisõiguse peatamisega kahanevad veelgi võlgniku võimalused tasuvama töö leidmiseks ja nõuete maksmiseks (dtl 129).

Sissenõudja ei ole avaldusele kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud.

II.

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg 1 sätestab, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks 2 (5)

sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Sissenõudja on kohtutäiturile esitanud nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks (dtl 13). Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta. Hoiatus on võlgnikule edastatud TMS § 10 lg 4 mõistes (dtl-d 15-17).

6.TMS § 1773 lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Kohtutäitur on kohtule avalduse esitanud ja kohtuasja materjalidest nähtuvalt võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Võlgnik ei ole välja toonud, et ta oleks mõne eelnimetatud tingimuse täitnud. Selliste tingimuste täitmine ei nähtu ka muudest tõenditest.
7.TMS § 1774 lõike 2 kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
7.1.Võlgnik on täitedokumendist tulenevalt kohustatud sissenõudjale igakuiselt tasuma elatist ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. TMS § 1774 lõike 2 p 1 kohaselt välistab õiguste peatamise alates 26.11.2020 kahe kuu elatise tasumine, mille suurus kokku on 584 eurot. Võlgnik ei ole sissenõudjale elatist tasunud. Sellele asjaolule ei ole võlgnik vastu vaielnud. Eeltoodust nähtuvalt ei täida võlgnik elatise tasumise kohustust korrapäraselt ega ole tasunud kaks kuud järjest elatist täitedokumendis märgitud ulatuses. Seetõttu ei esine TMS § 1773 lõikes 1 p 1 sätestatud õiguste piiramist välistavat eeldust.
7.2.Võlgnik ei ole tõendanud sissenõudjaga elatise tasumise maksegraafiku sõlmimist. Seetõttu ei esine TMS § 1773 lõikes 1 p 2 sätestatud õiguste piiramist välistavat eeldust.
7.3.TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud õiguse piiramist tuleks vältida mõjuva põhjuse olemasolul. Mõjuvaks põhjuseks võib olla olukord, kus võlgnik vajab kõnealust õigust töö tegemiseks või kõnealune õigus on vajalik sissetuleku saamiseks, mille arvel on võlgnikul võimalik ülal pidada ennast ja ülalpeetavaid. Kohus on seisukohal, et lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ja vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et sissetulek puudub või ei ole piisav. Vanema õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta on piiratud vanema kohustusega kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Kohtu hinnangul annab õiguste piiramata jätmiseks aluse see, kui kõnealune õigus on vajalik sissetuleku saamiseks, mille arvel on võlgnikul võimalik ülal pidada ennast ja ülalpeetavaid.

3 (5)

7.3.1.Võlgnik on avaldanud, et tal on juhiluba vaja töö tegemiseks ning vastasel juhul jääb võlgnik tööst ilma, juhtimisõiguse peatamisega kahanevad veelgi võlgniku võimalused tasuvama töö leidmiseks (dtl 129). Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub töökoht alates 31.01.2017 (dtl 133 – töötamise registri väljavõte). Viimane maksustatav töötasu või sarnase tasu väljamakse on võlgnikule tehtud 2016. a detsembris (dtl 124). Võlgnik ei ole töötuna arvel olnud alates 26.04.2013 (dtl 132 Eesti Töötukassa 09.02.2021 vastus). Kohus leiab, et võlgnik ei ole vaatamata mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolule saanud juba alates jaanuarist 2017.a sissetulekuid töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel. Võlgnikul ei ole alates 31.01.2017 olnud ühtegi töökohta. Võlgnik ei ole vaatamata mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolule nelja aasta jooksul leidnud töökohta. Võlgnik ei ole viimase töösuhte lõppemisest alates olnud töötuna arvel, millest võib järeldada, et võlgnik ei olegi olnud huvitatud töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel töötamisest. Võlgniku senist tegevust arvestades ei pea kohus usutavaks, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamata jätmise korral hakkab võlgnik saama sissetulekut töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel. Võlgniku avaldusest nähtuvalt teeb ta tööd. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, mis tööd ta teeb ning kuidas on töö tegemiseks sõiduauto juhtimisõigus vajalik. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid sissetuleku saamise kohta tegevusalalt, millel töötamiseks on vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohtu hinnangul ei anna võlgniku väited seetõttu alust jätta juhtimisõigust peatamata. Kui võlgnik saab töötasu, millest ta ei ole kohtutäiturit ega kohut teavitanud, kujutab see endast TMS § 135 lg 1 mõistes varjatud sissetuleku saamist. TMS § 1773 lg 2 ei kaitse võlgniku õigust saada varjatud sissetulekut. Kohtu hinnangul ei ole õiguse peatamine võlgniku suhtes ebaõiglane, kui peatamata jätmine annab võlgnikule võimaluse saada edasi varjatud sissetulekut, millele sissenõude pööramine on raskendatud. Võlgnik ei ole kirjeldanud, milles seisnevad tema võimalused saada tasuvamat tööd, kui mootorsõiduki juhtimisõigust ei peatata. Võlgnik ei ole ametlikult töötanud alates 31.01.2017 ning võlgniku enda avaldatu kohaselt saab ta varjatud sissetulekut. Võlgnik ei ole töötuna arvel. Eeltoodut arvestades ei muuda õiguse peatamata jätmine senist olukorda ega pane võlgnikku saama sissetulekut, millele on võimalik pöörata sissenõue. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et õiguse peatamine ei ole võlgniku suhtes ebaõiglane.
7.3.2.Rahvastikuregistrist nähtuvalt on võlgnikul üks alaealine ülalpeetav (dtl 125). Võlgnik ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest nähtuvalt võib teise ülalpeetava suhtes ülalpidamiskohustus jääda täitmata, kui kohus võlgniku õigusi piirab. Võlgnik on põhjendanud vajadust mootorsõiduki juhtimisõiguse järele sellega, et ta sõidutab oma liikumisraskustega ema meditsiiniasutustesse ja poega treeningutele koos treeningvarustusega. Kohus leiab, et võlgniku kui perekonnaliikme ülesandeks on abistada abivajavat vanemat ja toetada lapse huvitegevusi. Samas ei vabasta see võlgnikku oma laste ülalpidamiskohustusest. TMS § 1773 lg 2 järgi on õiguse peatamine võlgniku suhtes ebaõiglane, kui see seab ohtu võlgniku või tema ülalpeetava toimetuleku. Kohtu hinnangul ei nähtu võlgniku väljatoodud asjaoludest, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise korral satub ohtu võlgniku ja tema ülalpeetavate majanduslik toimetulek. Mootorsõiduki kasutamise võimaluse kadumine tekitab vaieldamatult ebamugavusi igapäevases elukorralduses, sh perekonnaliikmete transportimisel, kuid sellised ebamugavused ei mõjuta võlgniku ja tema perekonnaliikmete majanduslikku toimetulekut. Võlgnik ei ole tõendanud sissetuleku saamist tegevusalalt, millel töötamiseks on vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohus leiab, et juhtimisõiguse olemasolule vaatamata ei täida võlgnik sissenõudja suhtes ülalpidamiskohustust. Seetõttu ei muuda võlgniku õiguste piiramine seda, kuidas võlgnik ja tema ülalpeetavad seni on toime tulnud. Kohus on seetõttu seisukohal, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine ja selle andmise keelamine ei takista oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. 4 (5)
7.3.3.Ülaltoodut arvestades ei saa asuda seisukohale, et võlgnikul oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus. Juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes ei ole ebaõiglane. Kohtuasja materjalidest ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust TMS § 1774 lõike 2 p 3 kohaldamiseks. Sissenõudja on nõustunud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamisega.
8.Võlgnikule on väljastatud kehtiv juhiluba. Kohus peatab mootorsõiduki juhtimisõiguse ja keelab võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise ja taastamise tähtajatult. Määrus tuleb saata pärast selle jõustumist kande tegemiseks registriasutustele (TMS § 1774 lg 4).
9.Kohus selgitab, et võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatatuse ning nende andmise keelamise lõpetamine toimub TMS § 1775 lg 1 kohaselt. TMS § 1775 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
10.TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 02.06.2008 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-42-08 (p 18) asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus tegi lahendi võlgniku kahjuks. Seetõttu jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
11.TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtutäitur osales menetluses isiklikult ja tal ei saa olla lepingulise esindaja kulusid. Sissenõudja osales menetluses seadusliku esindaja vahendusel. Asja materjalidest ei nähtu, et menetlusosalised oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad menetlusosalistele kohtukulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium