1.Jätta rahuldamata XXX, XXX ja XXX hagi XXX, XXX ja XXX vastu 06.08.2018 surnud XXX (isikukood XXX) 16.09.2016 notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks.
2.Tühistada käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamine, millega kohus peatas oma 27.02.2019 kohtumäärusega hagi tagamise korras 06.08.2018 surnud XXX
(isikukood XXX) pärimisasjas notari ametitoimingute tegemise, sh pärimistunnistuse väljastamine, kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
3.Jätta XXX, XXX ja XXX menetluskulud nende endi kanda.
4.Jätta XXX, XXX ja XXX menetluskulud solidaarselt XXX, XXX ja XXX kanda.
5.Välja mõista XXXlt, XXXlt ja XXXlt solidaarselt XXX kasuks 3120 eurot tema menetluskulude katteks.
6.Jätta XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.26.01.1996 tegi XXX notariaalse testamendi, millega pärandas kogu oma vara oma abikaasale XXXle ning tegi ka korralduse, et kui XXX sureb enne teda või ei võta pärandit vastu, on tema asepärijateks pooles mõttelises osas võrdsetes osades XXX, XXX, XXX ja XXX ning pooles mõttelises osas pärandist võrdsetes osades XXX, XXX ja XXX (t/l 24).
2.26.05.2004 tegi XXX uue notariaalse testamendi, millega tühistas kõik oma varasemad testamendid, sealhulgas 26.01.1996 tehtud notariaalse testamendi, ning määras kogu oma vara pärijateks XXX, XXX, XXX ja XXXu, iga ühe 1/8 mõttelises osas pärandist ning XXX, XXX ja XXX igaühe 1/6 mõttelises osas pärandist (t/l 26).
3.16.09.2016 tegi XXX veel ühe notariaalse testamendi, millega tühistas kõik oma varasemad testamendid ja nimetas kogu oma vara pärijaks 2/10 suuruses mõttelises osas XXX, 3/10 suuruses mõttelises osas XXX ja 5/10 suuruses mõttelises osas XXX.
4.Alates 2016.a oktoobri kuust elas XXX Benita Kodus.
5.XXX suri 06.08.2018 (t/l 17).
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
6.14.02.2019 Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses paluvad hagejad tuvastada XXX poolt 16.09.2016 tehtud notariaalse testamendi tühisus.
7.Hagejate väidetel kinnitasid nii nende vanaonu XXX, kui ka tema abikaasa XXX oma elu ajal neile korduvalt, et hagejad saavad olema nende vara pärijate hulgas. Alles pärast XXX surma ilmnes, et viimases testamendis hagejaid XXX pärijatena märgitud ei olnud.
8.Hagejate väidetel ei külastanud nad küll viimastel aastatel XXXt, sest nad elavad Saaremaal, kuid telefoni teel rääkis XXX XXXga paar korda aastas kindlasti.
9.Kuna XXX paigutati Benita Kodusse 2014-2015 aastal, ning seda tegi XXX XXX tahte vastaselt, XXX ei tundnud viimaste kõnede ajal XXXga teda enam ära, tema jutt oli seosetu ja teemaväline ning kuna XXX põdes veel hooldekodus haigestumise ajal vähki, leiavad hagejad, et XXX ei olnud 2016. aasta testamendi tegemise ajal enam teo- ja/või otsusevõimeline ega saanud aru testamendi tegemise tagajärgedest, mistõttu on tema poolt 16.09.2016 tehtud testament tühine.
10.Hagejad soovisid oma nõudeid kostja vastu tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: notar XXXi poolt Ametlikes Teadannetes 24.01.2019 avaldatud XXX pärimismenetluse algatamise teatega, pärimisregistri andmetega XXX ja XXX poolt tehtud testamentidega, XXX poolt tehtud testamentidega aastatel 1996, 2004 ja 2016. Hagejad taotlesid määrata käesolevas asjas XXX suhtes postuumne kohtupsühhiaatriaekspertiis. Kohus rahuldas hagejate taotluse. Kostjate seisukoht esitatud hagi suhtes.
11.Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta see rahuldamata.
12.Kostjate XXX ja XXX sõnul ei osanud XXX 1996.a ette näha, et XXX sugulased üksnes tema raha jahivad, kuid teda sugugi aidata ei soovi, mistõttu määras ta tõe poolest esialgu oma vara pärijateks ka hagejad. Pärast XXX surma 2003. aastal tema sugulased enam XXX käekäigu vastu huvi ei tundnud, teda abistasid vaid tema enda vennalapsed XXX ja XXX, XXX aitas XXXl tema XXX tänava korteri Tallinnas maha müüa ning uue korteri XXX lähedusse osta, et viimane teda abistamas käia saaks. Uues korteris elas XXX kuni 2016. a oktoobrini, mil ta ise avaldas soovi minna Benita Kodusse oma halva tervise tõttu. XXX tervis halvenes tõsiselt alles 2017.a hilissügisel. Alles nädal enne tema surma diagnoositi tal rinnavähk.
13.Kostjate sõnul on XXX poolt 16.09.2016 koostatud notariaalne testament tema vaba tahe. Eelmiste testamentide muutmise soov oligi tingitud XXX sugulaste käitumisest tema suhtes. Testamendi tegemise ajal ja ka pärast seda oli XXX täie mõistuse juures. Kuna XXX hoidis siiski mingil määral XXXga kontakti, jättis testaator ka talle osa oma pärandist.
14.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja XXX väljatrükid kinnistusraamatutest, ehitusregistrist ning Google Mapist, lepingu, mis oli sõlmitud Benita Kodu AS-ga ja järgmised dokumentaalsed tõendid: kinnistusraamatu väljavõtted, mis kinnitavad omanikukannete muutmist XXXile kuulunud suvila ja korteriomandi osas.
15.Kohus rahuldas ka poolte taotluse välja nõuda Benita Kodu AS-ilt, Rosenthali Perearstikeskus OÜ-lt ja Lääne-Tallinna Keskhaiglalt XXX tervise ja raviandmeid postuumne kohtupsühhiaatria ekspertiisi teostamiseks. Kohtuotsuse põhjendused.
16.Otsustamaks kas hagejate nõue XXX poolt 16.09.2016 koostatud notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks kuulub rahuldamisele või mitte, juhindub kohus testamendi tegemise ajal kehtinud Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 19 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korralduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 13 lg 1 sätestatust mille kohaselt on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), tühine, välja arvatud siis, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks ning sama seaduse § 84 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt on tühine otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehing, kui ta seda otsusevõime taastumisel heaks ei kiida.
17.Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud dokumentaalsete tõenditega, sh. XXX tervist puudutavate dokumentidega, ja käesolevas tsiviilasjas läbi viidud postuumse kohtupsühhiaatria ekspertiisiga ning ka ekspertiisi teostanud psühhiaater Jüri Enneti ütlustega kohtuistungil, leidis tõendamist järgmine: - XXX on oma elu ajal teinud kolm testamenti (t/l 24, 26 ja 29), millest viimasega ehk käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud testamendiga, mille ta tegi 16.09.2016 (t/l 29), tühistas ta kõik oma varasemad testamendid ja nimetas kogu oma vara pärijaks 2/10 suuruses mõttelises osas XXX, 3/10 suuruses mõttelises osas XXX ja 5/10 suuruses mõttelises osas XXX; - viimane testament on tõestatud Tallinna notar Tarvo Puri asendaja Kristjan Rohtmetsa poolt, kes on märkinud testamenti, et testaator on teo- ja otsusevõimeline, ta kuuleb, saab kuuldust aru, loeb kirjalikku teksti ning vastab testamendi tegemise ajal esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt (t/l 29 pöördel); - XXX veetis oma viimased eluaastad Benita Kodus ning ta suri 06.08.2018 (t/l 17); - esimest korda on märkinud dr XXX Rosenthali Pereartsikeskuse OÜ-s XXX ravilukku 03.02.2016, et tal esinevad kaasuvad mäluhäired, mis on ajas süvenenud (t/l 97); - järgmisel korral ehk 07.11.2016 on dr XXX samast perearstikeskusest esmakordselt märkinud XXX diagnoosiks tema ravilukku multiinfarktne vaskulaarne dementsus, segatüüpi kaasuvate sümptomitega (F01.14) (t/l 99); - järgnevad meditsiinidokumendid pärinevad aastatest 2017 ja 2018, kus korratakse nimetatud diagnoosi, kuid sel ajal esinesid XXXl juba mitmed tervisehädad, kaasaarvatud rinnavähk, mis lõppeski tema surmaga; - vastuseks kohtu küsimustele on riiklikult tunnustatud kohtupsühhiaatriaekspert Jüri Ennet asunud seisukohale, et XXXl diagnoositi multiinfarktne vaskulaarne dementsus, segatüüpi kaasuvate sümptomitega (F01.14) 2016.a novembris, millest saab teha järelduse, et vaskulaarne dementsus oli tal ka 16.09.2016, kuid mitte sellisel määral, mida notar oleks sedastanud ja mis oleks testamendi tegemist takistanud. Seega võimaldas XXX vaimne tervis 16.09.2016 õigesti aru juriidilise iseloomuga tehingu testamendi- tähendusest ja selle õiguslikest tagajärgedest. Kohtus kinnitas ekspert, et tema arvamus on antud käeolevas ekspertiisiaktis kategoorilises vormis ning järeldused ekspertiisiaktis on antud teaduslik-praktilise analüüsimeetodi alusel.
18.Kohtu hinnangul on teostatud ekspertiisist võimalik aru saada milliseid XXX tervisega seotud tõendeid ekspert oma arvamuse andmiseks uuris ning kuidas ta ekspertiisist antud arvamuseni jõudis ning millistel meetoditel ekspert tema käsutuses olevaid meditsiinidokumente analüüsis. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi poolt antud arvamuse õigsuses.
19.Kohus asub kohtuotsuse p-s 17 nimetatud tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et asja sisulise arutelu käigus ei leidnud tõendamist, et XXX oli 16.09.2016 notariaalse
testamendi tegemise ajal otsusevõimetu, mis saaks olla nimetatud tehingu tühisuse tuvastamise aluseks kohtuotsuse p-s 16 märgitud seadusesätete alusel. Kohtuotsuses analüüsitud tõendid tõendavad kohtu hinnangul asjaolu, et kuigi dr XXX Rosenthali Perearstikeskuse OÜ-s on märkinud esmakordselt XXX ravilukku, et tal esinevad kaasuvad mäluhäired, mis on ajas süvenenud 03.02.2016 ja 07.11.2016 on dr XXX samast perearstikeskusest esmakordselt märkinud XXX diagnoosiks tema ravilukku multiinfarktne vaskulaarne dementsus, segatüüpi kaasuvate sümptomitega (F01.14), ei esinenud XXXl testamendi tegemise ajal 16.09.2016 selliseid mäluhäireid, mille alusel saaks väita, et ta ei olnud testamendi tegemise ajal teo- ja/või otsusevõimeline, vaid oli isik kes sai aru ja oli võimeline määrama testamendiga mis saab tema varast tema surma järgselt, mida ta ka 16.09.2016 notariaalse testamendiga tegi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagejate esitatud hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
20.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt sellest, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hagejate menetluskulud nende endi kanda ja kostjate menetluskulud hagejate kanda.
21.Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
22.Kostjatest on esitanud menetluskulude nimekirja ja taotluse selle hagejatelt väljamõistmiseks XXX, kelle menetluskulud koosnevad tema poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kostja õigusabikuludest summas 4446 eurot, sest kostjat esindas kohtus vandeadvokaat 28,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot tunnis + käibemaks.
23.Hagejad peavad kostja menetluskulusid ülepaisutatuteks ning leiavad, et põhjendatuks saab pidada XXX menetluskulusid 50% ulatuses tema poolt taotletust, sest tegemist ei olnud nii keeruka kohtuvaidlusega ning varjatult võivad need sisaldada ka XXX menetluskulusid.
24.Kohus leiab, et põhjendatud on hagejatelt solidaarselt välja mõista kostja XXX menetluskulude katteks TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel tema õigusabikulude eest 3120 eurot. Arvestades asja keerukust, selle lahendamiseks kulunud aega, kohtuistungite kestust ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahukust, oli kohtu hinnangul kostja esindamine põhjendatud 20 tunni ulatuses, mille eest on esindaja tasu suuruseks 3120 eurot (20 x 156 /tunnitasumäär koos käibemaksuga/).
25.Kuna hagejate menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsuses kindlaks nende menetluskulude rahalist suurust. Samuti ei määra kohus kindlaks kostjate XXX ja XXX menetluskulude rahalist suurust, sest nemad kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hagi tagamise tühistamine.
26.Juhindudes TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus kohtuotsusega hagi tagamise, millega kohus peatas oma 27.02.2019 kohtumäärusega hagi tagamise korras 06.08.2018 surnud XXX (isikukood XXX) pärimisasjas notari ametitoimingute tegemise, sh pärimistunnistuse väljastamine, kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
Tsiviilasja hinna määramine.
27.Kohus määras oma 28.06.2019 kohtumäärusega käesoleva tsiviilasja hinnaks 114.500 eurot ning on seisukohal, et nimetatu on käesoleva tsiviilasja õige hagihind. (digitaalselt allkirjastatud) Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.