Asjaõigus › Omandiasjad

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt suri Exxx Jxxxxxxx xxxxxxxxxx. Tallina notar Jaan Hargi poolt 09.01.2013 välja antud pärimistunnistuse kohaselt olid Exxx Jxxxxxxxxpärijateks 1/3 suuruses mõttelises osas Sxxxx Jxxxxxxx (kostja I), 1/3 osas Mxxxxx Mxxxxxxx (kostja II) ja 1/3 osas MxxxxSxxx. Hageja omandas kohtutäitur Anne Böckleri poolt korraldatud enampakkumisel MxxxxSxxxxxx kuulunud 1/3 suuruse mõttelise osa pärandvara ühisusest. Enampakkumise tulemusena on pooled ExxxxJxxxxxxx pärandvara ühisomanikud. Hagejale teadaolevalt kuulub pärandvarasse hagi esitamise seisuga kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn 1/3 suurune kaasomandi osa. Hagejale ei ole teada muud pärandvarasse kuuluvat vara. Hageja on püüdnud kostjatega läbi rääkida pärandvara ühisuse lõpetamise osas, kuid kokkulepet ei ole saavutatud. Hageja ei saa kinnistut kasutada, mistõttu puudub tal huvi jätkata pärandvara ühisust ning soovib selle lõpetada. Hageja soovib pärandvara ühisuse lõpetada sellisel viisil, et xxxxxxxxxx kinnitus 1/3 suurune mõtteline osa müüakse avalikul enampakkumisel. Muu pärandvara ühisusse kuuluv vara tuleks jagada ühisomandike vahel vastavalt nende osadele pärandvara ühisuses. Hageja palus enampakkumise tulemusel kinnistu müügist saadav raha jagada pärandvara ühisuse omanike vahel vastavalt nende osadele ehk igaüks saab 1/3 müügist saadavatest rahalistest vahenditest. 25.09.2019 esitas hageja täiendavad seisukohad. Hageja leidis, et pärandvara ei jagata enamuse otsuse alusel ning pärimisseadus ei näe ette sellist regulatsiooni. Kostjate otsus pärandvara jagamise kohta ei ole asjakohane. Hagejal on õigus esitada nõue kinnistu müümiseks avalikul enampakkumisel. Hageja ei nõustunud, et kinnistu on erilise mälestusväärtusega asi ja tähendust ei oma see, kas tegemist on lapsepõlvekoduga või mitte. Pärandvarasse ei kuulu kostjate lapsepõlvekodu tervikuna, vaid ainult mõtteline osa. Hageja ei nõustunud kostjate seisukohaga, et Mxxx Sxxx on oma osa pärandvarast juba käsutanud. Kostjad on hagejale kinnitanud, et nad pole pärandvara jaganud, ka osaliselt mitte. See, et vallasvara võib olla Mxxx Sxxxx valduses, ei tähenda, et ta on selle ainuomanik. Vara kuulub endiselt pärandvara ühisusse ning on jagatav. Hageja ei nõustunud sellega, et kinnistu turuhind on 20 680 eurot, sest hindamine tehti juulis 2018. Hageja vaidles vastu ka sellele, et kostja on teinud kulutusi 6229,77 eurot. Nimetatud summa on tõendamata. Isegi kui see oleks tõendatud, ei peaks hageja kanda olema kinnistu säilitamise kuludest 1/3, vaid 1/9. Hageja hinnangul ei kuulu pärandvarasse kohustus suuruses 19 722,72 eurot. Selline väide on tõendamata. Kui kostjad tegid selliseid kulutusi, tegid nad seda ülalpidamiskohustuse raames ja neil on nõudeõigus Mxxx Sxxxx vastu, mitte hageja vastu. 21.11.2019 toimunud istungil selgitas hageja, et soovib enne kostjate pakutuga nõustumist lasta kinnisvara ära hinnata. Siiani ei ole seda tehtud, sest hagejal puudub juurdepääs kinnistule. Kostjate esitatud hindamisakt pole usaldusväärne, sest seal pole kirjas, milles seisneb hindaja analüüs ja kogemus. Hageja sai aru, et mingi osa vallasvarast peaks ta saama Mxxx Sxxxxxx, kuid eelnevalt peavad kostjad tõendama, milline vallasvara pärandvarasse kuulus. Hagiavalduse täienduses märkis hageja, et avalik enampakkumine tagab võimalikult kõrge müügihinna ja kostjad saavad sellel ise ka osaleda. Hageja ja kostjate vaheline enampakkumine ei ole võimalik, sest hageja pole esitanud soovi kinnistu mõttelise osa ostmiseks. Hageja esitas alternatiivse nõudena uue pärandvara ühisuse lõpetamise viisi: hageja palus jätta 1/3 suurune mõtteline osa kostjate ühisomandisse ning kohustada kostjaid tasuma solidaarselt hagejale omandiõiguse kaotuse eest kinnistu 1/3 kaasomandi suuruse osa turuväärtusest, milleks on 1/9 kinnistu turuväärtusest vastavalt hindamisekspertiisi arvamusele. Hageja palus alternatiivse nõude rahuldada siis, kui kohus ei rahulda avaliku enampakkumise nõuet.

Kostja vastuväited Hagivastuse kohaselt ei vaielnud kostjad vastu pärandvara ühisuse lõpetamisele, kuid vaidlesid vastu selle viisile. Kostjate arvetes ei tugine hageja nõue kinnistu müümiseks avalikul enampakkumisel seadusele. Hageja ostis Mxxx Sxxxxxx kuuluva 1/3 suuruse osa Exxx Jxxxxxxxxpärandvara ühisusest ning maksis selle eest 1800 eurot. Exxx Jxxxxxxxxx kuulus surma hetkel 1/3 xxxxxxxxxx kinnistust. Teoreetiliselt võib pärandvara jagamisel jääda hageja osaks 1/9 kinnistust. Kostjad möönsid, et kinnistu 1/9 suurust mõttelist osa omav kaasomanik ei saa seda reaalosana kasutada. Kostjad ei soovinud kinnistu 1/3 mõttelise osa müümist avalikul enampakkumisel. Kostjad märkisid, et pärandvarasse kuulus: xxxxxxxxxx kinnistu 1/3 suurune mõtteline osa ekspertiisiakti kohaselt väärtusega 6893,33 eurot (hageja teoreetiline osa 1/9 ehk 2297,77 eurot); vallasasjad väärtusega 3500 eurot (Mxxx Sxxx on kinnistult ära viinud). Kuna Mxxx Sxxx on oma osa pärandvara ühisusest juba kätte saanud, peaks hageja oma nõudega pöörduma Mxxx Sxxxx poole. Kostjad selgitasid, et vastavalt pärijate vahel varasemalt kokkulepitule ei saa Mxxx Sxxx pärandvara osana osa kinnistust, sest Mxxx Sxxx omandas pärandvarast kogu pärandajale kuuluva vallasvara, sh kogu majas oleva mööbli, kristallnõud, vaibad, pärandaja karusnahast kasuka jms. Kostjad ei ole pärandaja varast saanud muud kui mõttelise osa kinnistust. Hageja ei saa haginõuet esitada, sest pärandvara ühisusse kuuluva vara jagamine, sh kinnistu mõttelise osa kuuluvus otsustatakse kaaspärijate enamuse otsusega ja reaalosadeks mittejagatav asi antakse ühele pärijale, mida tehakse samuti kaaspärijate enamuse otsuse alusel. Kostjad moodustavad kaaspärijate enamuse. Kostjad avaldasid, et neile on kinnistu erilise mälestusväärtusega, sest see on nende sünni- ja lapsepõlvekodu. Hagejal sellist erihuvi kinnistu vastu ei ole, mistõttu on kostjatel otsustusõigus erilise mälestusväärsusega kinnistuga seotus küsimuse otsustamisel. Kostjad teatasid, et kuna neil on erihuvi ja nad on pärandvara jagamise kaaspärijate vahel ära otsustanud nii, et kumbki kostja saab 1/2 kinnistust ning hagejale jääb kogu pärandaja vallasvara, mille Mxxx Sxxx on juba kätte saanud. Seega ei saa hageja nõuet rahuldada. Kostjad teatasi, et alates pärandaja Exxx Jxxxxxxx surmast on kostjad kandnud vajalikke kulusid seoses pärandvara valitsemisega: pärandaja matusekulud 700 eurot; kinnistu hindamisakti koostamine 70 eurot; korstnapühkimise akt ja osaliselt sellest tulenevad kulud hoone säilitamiseks 5459,77 eurot. Kulud kokku on 6229,77 eurot, millest 1/3 on 2076,59 eurot. Selle summa peab kandma hageja. Põhimõtteliselt võiks hagejale jääda 221,18 eurot, kuid üksnes juhul, kui tal ei oleks tekkinud Mxxx Sxxxx suhtes õigust vallasvara väljanõudmiseks. Kostjad on pärandvara ühisuse lõpetamisel ja otsustamisel arvestanud ka Exxx Jxxxxxxx hooldekodu arveid summas 19 722,72 eurot, mille tasusid kostjad ning mida Mxxx Sxxx ei ole kandnud. Teoreetiliselt saavad kostjad esitada nõude Mxxx Sxxxx vastu 1/3 suuruses osas (6574,24 eurot). 21.11.2019 toimunud istungil asusid kostjad seisukohale, et hageja peaks vallasvara pärandvarasse üle andma, sest nemad ei ole midagi üle andnud. Exxx Jxxxxxxx ülalpidamiskulude osas möönsid kostjad, et neil ongi nõue Mxxx Sxxxx vastu. Mxxx Sxxx elas majas kuni 2018.a ja kostjad külastasid oma maakoduna seda lapsepõlvekodu. Praegu elab majas Mxxx Sxxxx poeg. Kostjad esitasid vastuse hageja alternatiivsele nõudele. Kostjad ei vaielnud vastu, et pärandvara osa jääks nende ühisomandisse. Kostjate hinnangul ei ületa kinnistu 1/3 suuruse osa turuväärtus oluliselt hinda, mida hageja maksis ise pärandvara osa enamapakkumisel omandamisel. Hageja ei ole ise avaldanud, milline peaks olema 1/9 suuruse osa väärtus. Kostjate hinnangul on hageja

ise käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, omandades Mxxx Sxxxx poja MxxxxxSxxxxx(osales enampakkumisel, ei osutunud võitjaks) eest pärandvara osa eesmärgil survestada teisi pärijaid nende osa eest hagejale rohkem maksma. Hageja tegutses pahauskselt eesmärgiga tekitada kahju teistele pärijatele. Vastuhagi avaldus Kostjad esitasid 30.01.2020 vastuhagi Osaühingu S.A.CITO vastu pärandvara ühisuse lõpetamise nõudes. Vastuhagis palusid kostjad lõpetada pärandvara ühisus selliselt, et 1/3 mõtteline osa kinnistust müüakse kostjate vahelisel enampakkumisel. Enamapakkumise läbiviimise korra otsustavad pärijad ning neil on õigus teha pakkumine ka ühiselt. Pärijatevahelise enampakkumise tulemusena 1/3 mõttelise osa müügist saadud raha tuleb jagada 1/3 igale pärijale või pärandiosa omanikule. Kostjate hinnangul on selge, et 1/9 suuruse väikese elumajaga kinnistu mõttelise osa müük avalikul enampakkumisel on ebamõistlik ning ei saa käesoleval juhul olla heauskne teiste sugulastest kaasomanike suhtes. Kostjate arvetes peab hageja arvestama ka sellega, milline on kaaspärijate soov pärandvara suhtes, sest hageja ise pärija ei ole. Ta on pärandvara ühisuse omanik. Avalikul enampakkumisel ei saa ostja ostetud asja reaalselt kunagi kasutada ja seetõttu ta pole heauskne omandaja. Kostjate hinnangul ei ole ka 1/3 suurust osa omanikul võimalik eraldi kasutada. Seetõttu on ainuke mõistlik viis varaühisuse lõpetamiseks pärijatevaheline enampakkumine. Hagejal ei ole õigust osaleda enampakkumisel, sest ta pole pärija. 14.05.2020 toimunud istungil väitsid kostjad/vastuhagejad, et Mxxx Sxxxx poeg on pärast pärandi avanemist 2011.a teinud majale parendusi ja mingeid investeeringuid tegid ka kostjad. Kostja on esitanud vallasvara nimekirja, mis MxxxxSxxxxmajast ära viis, kuid tõendeid neil esitada selle kohta pole. Vara on jagamata. Kohtutäitur müüs vara, mille tegeliku koosseisu kohta tal andmed puudusid. 15.06.2020 esitasid kostjad kinnistul tehtud parenduste nimekirja ja maja seisundi kirjelduse nii 2011.a kui ka 2020.a. Kostjad märkisid, et asja harilik väärtus võetakse jagamise hetkel küll aluseks, kuid see ei vabasta kaasomanikku tehtud kulutuste hüvitamise nõudest, mis on asjale tehtud võrreldes pärandi avanemise hetke seisuga. Eelduslikult ei ole vaidlust selles, et elamule tehtud kulutused on olnud vältimatult vajalikud selle säilimiseks. Kostjad ei esitanud lõppseisukohti. Vastus vastuhagile Vastuhagi vastuses vaidles hageja/vastukostja vastu kostjate soovitud pärandvara ühisuse lõpetamise viisile. Hageja asus seisukohale, et olukorras, kus ühele pärijale kuulunud mõtteline osa pärandvara ühisusest on võõrandatud, ei ole pärijatevaheline ega osade pärijate vaheline enampakkumine enam kohaldatav. Hageja nõustus sellega, et ta pole pärija. Pärijatevaheline enampakkumine saaks toimuda vaid kostjate ja Mxxx Sxxxe vahel. Kuna MxxxSxxxxxx kuulunud mõtteline osa on üle läinud hagejale, ei saa Mxxx Sxxx pärandvarast osa nõuda. Kostjate pakutud viis pole kooskõlas ka hea usu põhimõttega. Kui käsitleda enamapakkumise korraldamisel pärija mõistet selliselt, et see on seotud õigusega nõuda osa pärandvarast, siis ka sellisel juhul pole pärijatevaheline enampakkumine seadusega kooskõlas, sest hageja ei soovi osta mõttelist osa, vaid pärandi osa eest õiglast hüvitist. Õiglase hüvitise tagab eelkõige avalik enampakkumine. Hageja hinnangul peavad kostjad pärandvara jagamisel juhinduma hea usu põhimõttest. Kostjate poolt märgitud tingimustel korraldatud enampakkumisel jääb hageja ilma

õiglasest hüvitisest. Kostjad võivad nt hinnaks pakkuda 1 euro, mis tasutakse 100 aasta jooksul, milline hüvitis ei ole hageja suhtes õiglane. 14.05.2020 toimunud istungil avaldas hageja/vastukostja, et tõendatud pole kostjate väide, et majja on mingeid parendusi tehtud. Hageja ei taha kinnistut omale ning ta on juba enne kohut kostjatele pakkunud, et kostjad ise ostaksid selle osa. 09.06.2020 ja 10.07.2020 vastuses avaldas hageja, et asjakohane pole hinnata pärandvarasse kuuluvate asjade väärtust pärandi avanemise seisuga. Hageja leidis, et kinnistu seis 2011.a ei oma tähendust ning aluseks saab võtta ainult olukorra, mis on käesoleval ajal. Hageja vaidles kostjate poolt esitatud kulutustele vastu ja leidis, et kostjate kulutused ja väited on tõendamata. Kuna menetluses ei ole kostjate kulutuste hüvitamise nõuet, siis pole kostjate väited kulutuste hüvitamise kohta asjakohased. Kuna kinnistut kasutab kolmas isik tasuta kasutamise lepingu alusel, peab ka tema kulusid kandma. Hageja/vastukostja ei esitanud enda kirjalikke lõppseisukohti. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et pärandvara ühisus tuleb lõpetada ja pärandvara jagada. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:  Exxx Jxxxxxxx suri xxxxxxxxxx ning tema seadusjärgseteks pärijateks olid 1/3 suuruses mõttelises osas tütar Sxxxx Jxxxxxxx, 1/3 mõttelises osas tütar Mxxxxx Mxxxxxxx ja 1/3 mõttelises osas poeg Mxxx Sxxx. (tl 27).  Pärandvarasse kuulub 1/3 mõttelist osa kinnisasjast registriosa numbriga 2659635 ja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxxxx vald, xxxxxxxxx. Kinnisasja omanikena on sisse kantud 1/3 kaasomandist SxxxxxJxxxxxxx ning ühisomanikena 1/3 kaasomandist Sxxxx Jxxxxxxx, Mxxxxx Mxxxxxxx ja S.A.CITO ning ühisomanikena 1/3 kaasomandist Mxxxxx Mxxxxxxx, Mxxxx Mxxxxxxxxja Mxxxxx Mxxxxxxx. (tl 13)  Täiteasja 182/2018/383 raames korraldatud vara kordusenampakkumisel müüdi 25.03.2019 Mxxx Sxxxxxxxkuuluv 1/3 suurune osa pärandvara ühisusest ning enampakkumise võitis S.A CITO. Hagejale kuulub 1/3 suurune osa pärandvara ühisusest. (tl 7-8)  Poolte tahe on pärandvara ühisus lõpetada ja pärandvara jagada. PärS § 147 sätestab: Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Kohtu hinnangul ei esine käesolevalt PärS §-s 155 märgitud piiranguid pärandvara jagamiseks. Seega on pooltel õigus taotleda pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamist. Kohus selgitab, et pärandvara ühisuse osa on võõrandatav ning hageja ostis selle seaduslikult täitemenetluses läbi viidud avalikul enampakkumisel. Nimetatud osa müüdi Mxxx Saxxxxvõlgnevuste katteks. Hageja ei ole käitunud pahauskselt, kui ostis Mxxx Sxxxx osa pärandvara ühisusest. See, millistel eesmärkidel hageja M. Sxxxx osa omandas, ei oma

käesolevalt tähendust. Nimetatu ei mõjuta pärandvara jagamist ning seetõttu ei võta kohus seisukohta kostjate väidete osa, mis puudutavad hageja pahauskset käitumist osa omandamisel ja väidetavat teiste pärijate survestamist. Samuti märgib kohus, et kuna PärS § 148 lg-st 2 tulenevalt läheb osa omandajale üle kaaspärija õigused ja kohustused, siis on hagejal õigus saada osa pärandvarast, mida oleks saanud kaaspärija. See tähendab seda, et hagejal on õigus nõuda pärandvara jagamist ning osaleda mh ka kaaspärijate vahelisel enampakkumisel, kui tegemist ei ole kaaspärijale eriliselt mälestusväärse eseme jagamisega ning pärandiosa omandanu ise soovib osaleda. Üldjuhul jagatakse pärandvara kaaspärijate kokkuleppel ning kui kokkulepet ei saavutata, siis jagab pärandvara kaaspärija(te) taotlusel kohus. Kohus selgitab, et pärandvara ei ole võimalik jagada kaaspärijate enamuse otsusel vaid siiski kõigi kaaspärijate kokkuleppel. Kohus ei võta sisulist seisukohta kostjate väidete osas, milles nad teatasid, et otsustasid pärandvara jagamise kaaspärijate enamuse otsuse alusel, sest see ei ole seaduse kohaselt võimalik. Kohus otsustab pärandvara õiglase jagamise mõlema poole poolt pakutud viiside vahel. Pärandvara jagamiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada pärandvara koosseis ehk jagatava vara koosseis. Koosseis määratakse kindlaks pärandi avanemise ajahetkega (PärS § 2, § 3 lg 1 ja 2). Hageja on hagis märkinud, et muu pärandvarasse kuuluv vara tuleks jagada pärandvara ühisuse omanike vahel vastavalt nende osade suurusele pärandvara ühisuses. Kostjad on väitnud, et pärandvarasse kuuluvad veel vallasasjad, mille Mxxx Sxxx majast lahkudes kaasa viis. Tõendeid päranvarasse kuuluva vallasvara koosseisu ja väärtuse kohta kostjad kohtule ei esitanud. Kuna käesolevalt ei ole esitatud tõendeid pärandvarasse kuuluvate vallasasjade kohta ega ka taotlusi konkreetsete vallasasjade jagamiseks, siis ei saa kohus jagada võimalikke pärandvaras olevaid vallasasju. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse muu pärandvarasse kuuluva vara jagamiseks. Kohus ei arvesta käesolevalt ka kostjate vastuväidet, on hageja on saanud pärandiosa kätte vallasasjadena, mistõttu puudub tal õigus kinnisvarast osa saamiseks. Ka ei ole kostjad tõendanud oma väidet, et pärandvara ühisus on juba lõpetatud ja pärandvara kaaspärijate vahel jaganud. Kohus selgitab, et juhul kui selgub, et pärandvarasse kuuluvadki mingid vallasasjad, siis võimalik need jagada hiljem (PärS § 161) ning juhul kui vallasasjad on tõesti MxxxxSxxxx valduses, siis nõuda need tema käest välja. Käesoleva lahendiga kohus vallasasju ei jaga ja hageja nõue selles osas jääb rahuldamata. Pooled ei avaldanud, et pärandi avanemise hetkel oleks pärandvarasse kuulunud muud vara, sh õigusi või kohustusi. Seega kuulub pärandvara koosseisu 1/3 suurune osa kinnisasjast, mille jagamist pooled soovivad. Vastavalt PärrS § 152 lg 3 kohaselt kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. AÕS § 77 lg 2 sätestab kaasomandi jagamise viisid: asi jagada kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seejuures saab kohaldada vaid sellist jagamise viisi, mille on esitanud nõude esitaja. PärS § 159 lg 3 sätestab pärandvara hulka kuuluvate esemete jaotamisel veel lisavõimaluse: Kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Käesolevalt on hageja pakkunud pärandvara jagamiseks kaks alternatiivset viisi: müüa kinnisasi enampakkumisel või jätta kostjate ühisomandisse kohustusega maksta hagejale 1/3 omandi kaotuse eest 1/3 kaasomandi suuruse osa turuväärtusest. Kostjad esitasid vastuhagis

nõude, et kinnisasi müüakse kostjate ehk kaaspärijate vahelisel enampakkumisel kostjate tingimusel ning müügist saadavast rahast saab hageja 1/9 osa. Seejuures leidsid kostjad, et enampakkumisel saaksid osaleda vaid nemad aga mitte hageja, kes ei ole kaaspärija. Kohus eelpool selgitas, et ka hageja on kaaspärija ja saaks seega osaleda enampakkumisel. Pooled vaidlevad seega pärandvara jagamise viisi üle. Seega tuleb kohtul hinnata, milline jagamise viis on kõiki menetlusosalisi arvestades õiglasem ja kõigi huve arvestav. Kuna käesolevalt pole testamenti või pärimislepingut, ei kuulu testaatori viimne tahe arvestamisele. Pärandvara jagamisel lähtub kohus mh PärS §-dest 159 ja 160 ning AÕS §-st 77. Hageja huvi ja eesmärk on tema seisukohtadest nähtuvalt suunatud raha saamisele, st ta ei soovi saada omandit kinnisasja mõttelisele osale. Kostjad aga soovivad saada pärandvaras oleva kinnisasja mõttelist osa enda omandisse, samas ei soovi nad selle eest hüvitist tasuda. Lähtudes poolte soovidest ja huvidest ei ole sobilikuks pärandvara jagamise viisiks kinnisasja mõttelise osa müümine avalikul enampakkumisel, sest selline müük annaks sisult sama tulemuse, mis tõi endaga kaasa pärandiosa müük täitemenetluses läbi viidud enampakkumisel- kostjad, kelle kuulub eraldi osadena 2/3 kogu kinnistust saaksid uue kaasomaniku, kellel kulub siis 1/3 kinnistust. Kostjad on möönnud, et kaasomandisse kuuluvat 1/3 suurust kinnistu osa ei oleks eraldi võimalik kasutada ja seega oleks uuel, eeldatavalt pereringi mitte kuuluval kaasomanikul oma omandi kasutamine. Kuigi praegune kaasomanik- hageja- saaks oma hüvitise kätte, jääks teistele kaasomanikele siiski üles probleem, sest olukord kinnistu valdamise ja kasutamisega jääks lõplikult lahendamata. See võiks tuua aga kaasa uue vaidluse. Kostjad on ka selgitanud, et nad soovivad kinnistu jäämist nende omandisse, kuna see on nende lapsepõlvekodu. Kostjad on viidanud PärS § 160 ja leidnud, et kinnistu osa ei tohiks seetõttu üldse müüa. Kohus leiab esmalt, et kuna jagamisel on kinnistu mõtteline osa, siis ei saa käesolevat sätet kohaldada: kinnistu mõtteline osa ei ole asi- TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on asi kehaline ese. Teiseks leiab kohus, et kinnistut ei saa lugeda erilise mälestusväärsusega esemeks. Kohus külla arvestab, et tegemist on kostjate lapsepõlvekoduga, kuid kumbki neist seal enam ei ela ja puuduvad muud asjaolud, mis annaks alust väite, et kinnistu oleks kostjatele kuidagi eriliselt mälestusväärne. Kohus saab kostjate soetust kinnistuga arvestada pärandvara jagamise viis valikul. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue müüa kinnistu osa avalikul enampakkumisel, ei ole kõigi kaaspärijate huve kõige enam arvetav. Samuti ei võimalda see jagamise viis õigusvaidluse lõpliku lahendamist kõigi kaaspärijate jaoks. Kostjad soovisid pärandisse kuuluva eseme jagamist müügi teel pärijatevahelisel enampakkumisel. Kohtu hinnangul ei kohaldu käesolevalt PärS § 159 lg 2 ja 3 nagu on viidanud kostjad. Pärimisseaduse eelnõust (Pärimisseadus 56 SE) nähtuvalt on tegemist sätetega, millega peeti vajalikuks laiendada pärijate omavaheliste vaidluste lahendamist kohtuväliselt. Kuna kaaspärijad ei saanud kokkuleppele pärandvara jagamise osas kohtuväliselt, ei kuulu nimetatud sätted kohaldamisele. Kohus jagab pärandavara vastavalt poolte poolt pakutud viiside vahel valides ja lähtub eelkõige kaasomandi jagamise sätetest. AÕS § 77 lg 2 võimaldab kaasomandi lõpetada kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kohtu hinnangul ei ole kõigi poolte huve arvestades antud jagamise viis jällegi kõigi kaaspärijate huve kõige enam arvestav. Selline enampakkumine on eesmärgipärane siis, kui kõik kaasomanikud vara endale sooviks ja toimuks n.ö üle pakkumine, mis võimaldaks varast ilma jäävale kaasomanikule kõige õiglasema hüvitise. Käesolevalt ei soovi hageja aga omandada kinnistust veel suuremat osa ja ta pakkumisel ei osaleks. Sellisel juhul ei kujuneks aga välja õiglast hinda, millest hageja saaks omamandi kaotus eest hüvitise. Kohus peab pärandvara jagamise viisi

valikul lähtuma ikkagi kõigi osapoolte huvidest, mitte ainult kostjate omast. Kostjate pakutud pärandvara jagamise viis on ebaõiglane hageja suhtes ning arvestab vaid kostjate endi huve. Alternatiivse viisina on hageja pakkunud välja, et kinnisasja 1/3 mõtteline osa jääb kostjate ühisomandisse ning kostjad maksavad mõttelise osa turuväärtusest 1/3 osa hagejale. Kohus leiab, et hageja alternatiivse pärandvara jagamise viis on käesolevas olukorras kõige õiglasem jagamise viis, mis järgib kõigi poolte huve üheaegselt. Kostjad jäävad kinnisasja 1/3 mõttelise osa ühisomanikeks, mis võimaldab neil koos juba olemasoleva osaga kinnistut seda ühiselt kasutada ja majandada, samas saab hageja omandi kaotuse eest hüvitise. Vastuses hageja alternatiivsele nõudele ei vaielnud kostjad vastu sellele, et 1/3 mõtteline osa jääb kostjate ühisomandisse. Pooled vaidlesid hüvitise suuruse üle. PärS § 152 lg 2 lause 1 kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. 23.10.2020 esitas ekspert enda arvamuse nr 201006-01E kinnisasja turuväärtuse kohta (tl 138162). Arvamuse kohaselt on kinnisasja turuväärtus ekspertiisi tegemise seisuga 27 000 eurot Eksperdiarvamusest lähtuvalt on kogu kinnisasja turuväärtus pärandvara jagamise hetkel 27 000 eurot, millest 1/3 osa väärtus on 9000 eurot. Hagejale kuulub 1/3 pärandvara ühisusest, mistõttu peaksid kostjad AÕS § 77 lg-st 2 lähtuvalt hüvitama hagejale tema osa omandist ehk 3000 eurot. ning kinnisasja väärtus ekspertiisi tegemise seisuga, kui kinnistul poleks tehtud parendustöid (9 puitakna vahetus plastikakende vastu, vööpalgi vahetus, kahjurite pesade hävitus, auru- ja tuuletõkete paigaldus, betoonist põranda valamine ja küttelemendi ning laminaadi paigaldus, köögis vahetatud põrandakate, sadevee kahjustusega laeplaatide eemaldus ja paberiga katmine, trepiastmete parandus ja vaipkatte paigaldus, boileri ja veepumba ning sanitaartehnika vahetus, õhksoojuspumba paigaldamine, korstnasse juhitud ventilatsioonitoru eemaldamine, ehitusvahuga fassaadipragude täitmine ja varikatuse eemaldamine, aia ja viljapuude hooldamine) on 24 000 eurot. Ekspert märkis, et parenduste mõju kinnisasja turuväärtusele on hinnanguliselt 10%. Kostjate hinnangul peab hagejale makstavast hüvitisest maha arvestama kostjate poolt tehtud vältimatult vajalikud kulud kinnisasja säilitamiseks (PärS § 151). Kostjad on esitanud oma kulude tõendamiseks arveid (tl 28, 35-41). PärS § 151 lg 1 sätestab: Pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Esmalt märgib kohus, et kulutuste hüvitamiseks tuleb esitada kas nõue kaaspärija vastu tasaarvestuse avaldus. Kostjad ei ole kumabki esitanud- nad on esitanud vaid oma väited vaid vastuväidetena hageja nõudele. Kohus nõustub kostjatega selles osas, et kõik kaaspärijad peavad osalema pärandvaras oleva vara säilitamiseks tehtud kulude kandmises, kuid märgib, et kulud peavad olema reaalselt tehtud ja kantud, et nõuda teiselt kaaspärijalt nende hüvitamist. Kohtu hinnangul ei tõenda kostjate esitatud arved seda, et kostjad kui kaaspärijad tegid pärandvarasse kuuluvale kinnistule kulusid. Arvetest nähtuvalt on erinevad ehitusmaterjalid, seadmed ja aknad ostnud Mxxxx Sxxx ehk Mxxx xxxxx poeg, kes elab vaidlusalusel kinnistul. Ühestki arvest ega kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kulusid oleks reaalselt kandnud kostjad või et kostjad oleksid hüvitanud

Mxxxx Sxxxxxx tema tehtud kulud. Seega ei saa kostjad olla isikuteks, kellel oleks hageja vastu kulude hüvitamise nõudeõigus. Samuti on vaieldav, kas tehtud kulud on olnud kinnistule vajalikud või siis vajalikud selle valitsemiseks. Kohus selgitab, et ilma teiste kaasomanike nõusolekuta võib kaasomandile teha vaid selle säilitamiseks vajalikke kulutusi- AÕS § 72 lg 4. Käesolevalt ei ole ka võimalik määratleda, kas kulutused on olnud asja säilitamiseks vajalikud või lihtsalt parenduslikud. Kohus küsis eksperdilt arvamust ka selle kohta, kas väidetavalt kostjate või nende loal kolmanda isiku poolt tehtud kinnistu parandamistööd mõjutavad ka kinnistu väärtust. Ekspert leidis ning kinnisasja väärtus ekspertiisi tegemise seisuga, kui kinnistul poleks tehtud parendustöid (9 puitakna vahetus plastikakende vastu, vööpalgi vahetus, kahjurite pesade hävitus, auru- ja tuuletõkete paigaldus, betoonist põranda valamine ja küttelemendi ning laminaadi paigaldus, köögis vahetatud põrandakate, sadevee kahjustusega laeplaatide eemaldus ja paberiga katmine, trepiastmete parandus ja vaipkatte paigaldus, boileri ja veepumba ning sanitaartehnika vahetus, õhksoojuspumba paigaldamine, korstnasse juhitud ventilatsioonitoru eemaldamine, ehitusvahuga fassaadipragude täitmine ja varikatuse eemaldamine, aia ja viljapuude hooldamine) on 24 000 eurot. Ekspert märkis, et parenduste mõju kinnisasja turuväärtusele on hinnanguliselt 10%. Kohus rõhutab, et see on võimalik mõju kogu kinnistu turuväärtusele. Kuna enamus kinnistust kuulub nagunii kostjatele, oleks hagejale kuuluva osa väärtuse võimalik kasv marginaalne (1,1%). Kohus ei pea sellist väärtuse vahet hüvitise määramisel oluliseks. Seega ei saa kohus ei saa arvestada hagejale hüvitise määramisel kinnisasjale tehtud kulutustega või parendustöödega, sest kostjad pole tõendanud, et nad kandsid kulusid või tegid ise parendustöid. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 3000 eurot, mis on 1/3 kinnisasja 1/3 kaasomandi osa turuväärtusest. Kohus selgitab, et juhul kui pärandvaras on kohustusi ja kulutusi, mis on jäänud jagamata, saavad kaaspärijad seda PärS § 161 alusel täiendavalt jagada ka hiljem. Kohus selgitab, et kinnistusraamatus vajalike omaniku kannete tegemiseks peavad pooled ise tegema vajalikud avaldused- käesolev kohtuostus ei asenda poolte tahteavaldusi. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostjate kanda. Poolte vahel puudus vaidlus selles, pärandvara ühisus tuleb lõpetada. Kohus lõpetas varaühisuse valides selle viisiks hageja poolt alternatiivselt taotletud jagamise viisi. Seejuures mõistab kohus hüvitiseks summa, mis vastab eksperdi poolt tuvastatud vara väärtuse osale. Vastuhagis soovitud jagamise viisi jätab kohus rahuldamata. Samuti on kostjad asja paisutanud esitades erinevaid taotlusi eesmärgiga saada küll omand, kuid mitte tasuda selle eest õiglast hüvitist ja toonud välja väidetavaid kulusid jättes aga neid puudutavad taotlused korrektselt esitamata. Samuti tegid kostjad enamvähem õiglase pakkumise kompromissiks alles 19.11.2020, so rohkem kui aasta pärast oma esimese siukoha esitamist. Kohus leiab, et menetlus on nii pikal kestnud eelkõige kostjate tegevuse tõttu.

Hageja on käesolevalt tasunud riigilõivu 300 eurot ja kostjad samuti 300 eurot. Nimetatu on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 138 alusel. Kostjate tasutud riigilõiv jääb nende endi kanda ja lisaks tuleb kostjatelt välja mõista hageja tasutud riigilõiv. Kohus määras 20.07.2020.a määrusega hageja taotlusel kinnisasja suhtes ekspertiisi ning esitas eksperdile kaks küsimust: Milline on kinnistu turuhind ekspertiisi tegemise seisuga ning milline on kinnistu turuhind ekspertiisi tegemise seisuga, kui kinnistul ei oleks tehtud kohtu poolt resolutsiooni p-s 2.2 loetletud parandustöid. Teise küsimuse lisas kohus määrusesse seetõttu, et kostjad väitsid, et nende tehtud parendustööd tõstsid oluliselt kinnisasja turuväärtust ning hageja peaks kulude hüvitamisel osalema. Hageja pidi eksperdi tasu 688 eurot ette maksma, kuid ei teinud seda. Eksperdile maksti tasu välja riigi vahenditest. Nimetatud kulud on asja läbivaatamise kulud vastavalt TsMS § 143 p-le 1. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna mõhus jätab menetluskulud kostjate kanda, tuleb ka nimetatud kulu välja mõista kostjatelt riigi kasuks Poolte esindajad esitasid ka taotlused õigusabi tasu ja kulude välja mõistmiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kuna kohus jätab menetluskulud kostjate kanda, siis nende enda kulude osas kohus hinnangut ei anna. Hageja esindaja on palunud osutatud õigusabi eest hagejale välja mõista 2700 eurot. Taotlus kohaselt on esindaja osutanud õigusabi 22,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot (+käibemaks). Kohus leiab, et hageja esindaja kulud on asja keerukust ja esinda poolt tehtud töö mahu arvestades asjakohased ja põhjendatud. Nagu kohus eelpool märkis oleks asja saanud lahendada kiiremini ja sega ka väiksemate kuludega kui kostjat oleks vaidlusse suhtunud konstruktiivsemalt. Kohus leiab, et hageja esindaja kulud tuleb välja mõista kostjatelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.