Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Asjaolud ja maakohtu määrus

järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas vaid tema taotluse rahuldamata jätmist. Ülejäänud osas on maakohtu lahend jõustunud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu määrust tõlgendada selliselt, et kohus lahendas avaldaja taotluse sisuliselt ja jättis selle rahuldamata. Maakohus asus siiski ebaõigesti seisukohale, et sellise taotluse sai rahuldada vaid vastaspoolega kokkuleppel. Kohtulahendi täitmise korra ja tähtaja saab määrata TsMS § 445 alusel. TsMS § 445 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja vastaspoole nõusolekut (Riigikohtu 07.03.18 otsus tsiviilasjas nr 215-4677, p 9). Vaatamata maakohtu seisukohale puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. Menetluskulude hüvitise väljamõistmise puhul saab TsMS § 445 lg 1 alusel kohustatud isikule määrata täitmise tähtaja, sh ajatada kohustuse täitmist nagu iga muu rahalise kohustuse puhul. Kohustuse täitmist saab ajatada üksnes erandlikel asjaoludel ning nende erandlike asjaolude tõendamiskoormis lasub taotluse esitanud menetlusosalisel. Kaebaja tugines asjaolule, et tööleping temaga lõppes ta tervisliku seisundi tõttu. Hinnates Eesti Töötukassa otsust (II kd lk 36) ja töölepingu ülesütlemise avaldust (I kd lk 186), on avaldaja väide usutav ja põhjendatud. Siiski pole seda asjaolu arvestades alust asuda seisukohale, et oluliselt oleks piiratud kavaldaja võimekus sissetulekut teenida ja tööle asuda praegu ning ka edaspidi. Ka pensionile siirdumine ei ole selline asjaolu. Samuti pole tõendatud, et avaldaja ei saa asuda tööle. Kaebaja tõendid ei kinnita tema väiteid sissetuleku teenimise piiratuse kohta. Puudutatud isik tõi esile, et avaldajale kuulub kaks korteriomandit ja esitas selle kohta kinnistusraamatu väljavõtte (I kd lk 191). Seega taotleja väide, et tal puudub vara kulude tasumiseks, ei ole usutav. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et kohtumenetluses lepingulise esindaja osalemine näitab kaebajal piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et täita kohtulahendiga talle pandud rahalist kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul ei toonud kaebaja välja ega tõendanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kindlaksmääratud menetluskulude tasumise korda muuta, tasudes igakuiselt 50 eurot. Lisaks tuleb rahalise nõude täitmise korral arvestada sissenõudja õigustatud huve. Puudutatud isiku arvutustel sooviks avaldaja täita raha maksmise kohustust 8,5 aastat. Kaebuse esitaja on ise korteriühistu liige ja selline pikaajaline võlgnevuse tasumine oleks korteriühistu suhtes ebamõistlik. Kaebaja ei teinud kohtu jaoks usutavaks, et tema majandusliku seisundi tõttu on ta huvid korteriühistu huvidest eelistatumad. Seega puudub praeguse kohtuasja asjaolusid arvestades alus menetluskulude tasumise korra muutmiseks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.