XX avaldus Keila linn, Jaama tn 1b korteriühistu 22.08.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. jaanuari 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kerstin Malberg Puudutatud isik Keila linn, Jaama tn 1b korteriühistu (registrikood 80211751), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tavo Tiits
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata puudutatud isiku 10.06.2020. a vastuväide kohtu tegevusele.
2.Jätta Harju Maakohtu 8. jaanuari 2020. a otsuse lõppjäreldus muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi.
Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud XX kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus kohtuotsuse jõustumisel käesolevas asjas. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise
1(9)
taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.02.10.2018 maakohtule esitatud avalduses palus XX (avaldaja) tuvastada Keila linn, Jaama tn 1b korteriühistu (puudutatud isik, KÜ) 22.08.2018. a korteriomanike üldkoosoleku otsuste 1-4 tühisus, alternatiivselt tunnistada otsused kehtetuks. Menetluskulud palub avaldaja jätta KÜ kanda. Avaldaja tõi esile järgmised asjaolud: - avaldaja on Jaama 1b-2a, Keila korteriomandi omanik, - Jaama 1b, Keilas asuv kinnistu (edaspidi kinnistu) on jagatud viieks korteriomandiks; - kinnistu valitsemiseks on loodud KÜ; - 22.08.2018. a toimus KÜ korteriomanike üldkoosolek, kus osalesid kõik 5 korteriomanikku; - üldkoosoleku päevakorras olid mh järgmised teemad: KÜ juhataja valimine; uue põhikirja kinnitamine; platsipoolse piirdeaia vahetus; pesupuude likvideerimine või ümberpaigutamine; - üldkoosolekul võeti mh vastu järgmised otsused: RK valiti KÜ juhatusse; uus põhikiri võeti vastu; otsustati istutada hekk; otsustati pesupuud maha võtta ja hoiustada (likvideerida), kuni leitakse sobivam koht; - kõikidele eelnimetatud otsustele vaidles avaldaja vastu, kuid need võeti vastu teiste liikmete häältega. Pesupuude osas tõi avaldaja esile järgmist: - tegemist oli betoonist alusele rajatud puust vaiadel pesupuudega, mille vahele olid tõmmatud pesunöörid; - need ehitas 5 aastat tagasi korteri 2a elanik; - enne seda olid kasutuses kõigi korteriomanike poolt samas kohas asunud, kuid pikema ulatusega pesupuud (vähemalt 33 aastat); - alates 2018. a suvest kasutas vaid korter 2a pesupuid; - pesupuude likvideerimise järgselt puudub avaldajal mõistlik võimalus oma pesu kuivatamiseks. Korteriühistu otsus maha võtta pesupuud ja need hoiustada, kuni leitakse sobivam koht, ei kuulu korteriühistu pädevusse. Seoses hekiga tõi avaldaja esile järgmised asjaolud: - avaldaja ehitas kinnistu ühele küljele 1,6 m kõrguse puust kinnise aia privaatsuse tagamiseks (liiklusmüra, lärmavad seltskonnad, muud kahjulikud mõjutused); - ehitustöödega seoses eemaldas linn avaldaja rajatud aia ja asemele rajati võrkaed; - võrkaia vastas asub avaldaja korteri elanike kasutuses olev saun, mis on nende ainus pesemiskoht; - aia ja sauna vaheline vahemaa on väike (2,3 m) ning heki istutamise korral väheneb vastav liikumiseks kasutatav territoorium veelgi; - heki istutamine ja kasvamine ei ole võimalik, kuivõrd vahetult aia kõrval on järsk kallak allapoole Jaama 1b kinnistu suunas;
2(9)
- heki rajamisel suletakse võrkaias paiknev sissesõiduvärav, mille kaudu tuuakse avaldajale hädavajalikke küttepuid (muu küttesüsteem puudub ja puud on vajalikud sauna kütmiseks); - kohas, kus küttepuud ladustatakse, on muru, kust saab puidujäätmed kergesti ja tulemuslikult eemalda; - värav paigutati korteri nr 1 omaniku ja korteri nr 2a elaniku poolt 5 korteriomaniku otsuse alusel; - mujalt ei ole võimalik puid sauna vahetusse lähedusse sõidukiga transportida; - küttepuude toomine peavärava kaudu takistab hoovis liikumist; - sauna seadustamine või likvideerimine pole avaldaja kohustus, kuna sellist otsust ei ole kaasomanikud konsensuslikult vastu võtnud ja saun on kaasomandis; - avaldaja on sauna kasutanud 33 aastat. Sauna osas tuleb eeskätt arvesse võtta avaldaja huve ja arvamust seoses kõnealuse aiaga. Avaldajale on vajalik endise puitlippaia taastamine. Avaldaja on seisukohal, et eeltoodud 22.08.2018. a üldkoosoleku otsuse p-d 1 kuni 4 on vastuolus seadusega, rikuvad avaldaja õigusi ning on tühised.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
2.KÜ palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt: - vaidlusalusel koosolekul hääletas kõigi otsuste osas poolt korteriomanike enamus; - avaldajal puudub õigus nõuda KÜ üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, sest avaldaja ei ole esitanud vastuvõetud otsustele nõuetekohast vastuväidet. Heki osas märkis puudutatud isik järgmist: - kuna kinnistu piirneb vaidlusaluses osas Keila peaväljakuga, on oluline kinnistu välisilme; - hekk ei muuda avaldajal kinnistu kasutamist keeruliseks ja on olemas toimiv lahendus puude toomiseks ühistu teisest küljest; - saun on ebaseaduslik, lagunenud ning tuleohtlik ehitis, mis tuleb avaldajal üldkoosoleku otsuse alusel kas seadustada või likvideerida, kuid avaldaja ei tee seda; - pesupuud on maha võetud ja hoiustatud kuni nendele sobivama koha leidmiseni, sobivamat kohta ei ole veel otsustatud; - pesupuud asusid kohas, mis oli avatud Keila raudteejaama suunda ning paistsid möödujatele silma, mis ei olnud korteriomanike arvates sobiv; - pesupuud on rajatud omavoliliselt avaldaja korteri elanike poolt; - pesupuud on lihtsalt likvideeritavad ja hoiustatavad. Pesupuud mõjutavad kaasomandi ilmet, kuid need ei ole ehituslikult sellised, mille likvideerimiseks peaks olema kõigi kaasomanike kokkulepe (nõusolek).
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - kinnistu on jagatud viieks korteriomandiks; - avaldaja on Jaama 1b-2a Keila korteriomandi omanik ja KÜ liige; - 22.08.2018 toimus KÜ üldkoosolek, kus osalesid kõik korteriomanikud ja korteriühistu liikmed;
3(9)
- koosolek oli kokku kutsutud mh järgmise päevakorraga: KÜ juhataja valimine; uue põhikirja kinnitamine; platsipoolse piirdeaia vahetus; pesupuude likvideerimine (või ümberpaigutamine); - üldkoosoleku otsustega valiti RK KÜ juhatusse; võeti vastu uus põhikiri; otsustati istutada hekk; otsustati maha võtta pesupuud ja hoiustada, kuni leitakse sobivam koht; - avaldaja hääletas üldkoosolekul kõigi eelnimetatud otsuste vastu, kuid need võeti vastu teiste korteriomanike poolthäältega. Maakohus viitas vaidluse lahendamisel korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg-le 2, § 29 lg-tele 1, 2 ja 3, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 32, § 38 lg-tele 1, 2 ja 4, § 86 lg-le 1, § 138 lg-tele 1 ja 2. Maakohus leidis, et otsused, millega valiti RK juhatuse liikmeks ja kinnitati uus põhikiri, on seaduslikud ja puudub alus nende tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Avaldaja ei nõustu enamuse korteriühistu liikmete ja enamuse korteriomanike otsusega piirata aed hekiga ja soovib, et aed oleks piiratud puitlippaiaga. KÜ üldkoosoleku otsused ei ole seetõttu heade kommete vastased ega tühised. Koosolek võis otsustada pesupuudega seonduvat. Kõik asjast puudutatud isikud on saanud oma arvamuse pesupuude mahavõtmise kohta avaldada. Tähendust ei oma, missuguses vormis see otsustus on korteriomanike poolt formuleeritud. Kui avaldaja ei ole nõustunud teiste korteromanike poolt tehtud otsusega, siis sellest ei järeldu avaldaja nõusolekut tehtud otsustega, kuigi tegemist võib olla korteriomanike kokkuleppega KrtS § 38 lg 1 alusel. Iga KÜ liige ja iga korteriomanik teeb oma otsustuse hääletades informatsiooni pinnalt, mida see konkreetne isik parasjagu vajalikuks peab. Isiku vaba tahte kujunemist ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks isegi siis, kui selline otsustus ei tundu teise isiku arvates olevat mõistlik ja hea usu põhimõttega kooskõlas. Avaldaja esitas vastuväited üldkoosolekul. KÜ-le pidi vaidlusalusel üldkoosolekul olema selge, et avaldaja vaidlustab kõiki vastuvõetud otsuseid sisuliselt, mitte neile vaid vastu hääletades. Vaidlust ei ole, et KÜ 22.08.2018 üldkoosoleku otsused 1, 2, 3 ja 4, ei ole korteriühistu põhikirjaga ega korteriomanike kokkuleppega vastuolus. Väidetava hea usu põhimõtte kui käitumisnormi järgimine ei anna aga alust korteriomanike otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Avaldaja toodud asjaoludel ei ole võimalik rahuldada avaldaja alternatiivset nõuet tunnistada vaidlusalused otsused kehtetuks. Kuna kohus jättis avalduse rahuldamata, jäid menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1 alusel). Menetluskulude suurust kohus kindlaks ei määranud.
AVALDAJA MÄÄRUSKAEBUS
4.Avaldaja palub maakohtu otsuse tühistada KÜ üldkoosoleku p-de 3 ja 4 tühisuse tuvastamata jätmise või alternatiivselt nende kehtetuks tunnistamata jätmise osas, samuti menetluskulude avaldaja kanda jätmise osas. Avaldaja esitas tähtaja ennistamise taotluse, kuna määruskaebus ei ole esitatud selleks ettenähtud tähtaja jooksul seoses sellega, et maakohus on vormistanud lahendi kohtuotsusena koos vastava edasikaebe korraga, mis nähtus ka e-toimiku süsteemist.
4(9)
Maakohus on määruse tegemisel kohaldatud ebaõigesti materiaalõiguse norme, oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus sisuliselt möönis, et pesupuude mahavõtmise otsustuse näol oli tegemist korteriomanike kokkuleppega KrtS § 38 lg 1 mõttes, kuid jõudis järeldusele, et vastav otsus ei ole seadusega vastuolus. Kokkulepe KrtS § 38 lg 1 mõttes ei tähenda korteriomanike enamuse otsust, vaid kokkulepe tähendab kõikide korteriomanike konsensuslikku otsustust. KrtS § 38 lg 1 kohaldamise puhul ei ole oluline tööde maht, vaid see, kas ja mis ulatuses muudetakse mõne kaasomandi osa senist funktsiooni. Olukord, kus mõni eluks vajalik kaasomandi kasutamise viis asendatakse teisega (nt pesukuivatusala asemele rajatakse laste mänguväljak) on vajalik korteriomanike kokkulepe ning vastavat kaasomandi kasutamise funktsiooni ei saa muuta korteriomanike häälteenamusega tehtud otsusega. Pesupuude likvideerimise näol on tegemist suurema ümberkorraldusega KrtS § 38 lg 1 mõttes, mis eeldab korteriomanike kokkulepet (mis antud juhul puudub). Kui otsus on vastu võetud küsimuses, mida saab otsustada vaid kokkuleppega, on see tühine vastavalt TsÜS § 38 lg-le 2, sest otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Arvestades pesupuude vajalikkust ja ehituslikku iseloomu on avaldaja seisukohal, et pesupuude likvideerimise küsimus ei kuulu korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste alla, mille üle saaks otsustada korteriomanikud häälteenamuse alusel (KrtS § 35 lg 1). See ei kuulu ka KrtS § 35 lg-s 2 sätestatud tegevuste alla, mida käsitletakse tavapärase valitsemisena. Kõik hekiga seotud avaldaja faktiväited ja tõendid jättis maakohus määruses käsitlemata. Maakohtu põhjendused piirduvad seisukohaga, et kui avaldaja ei nõustu otsusega piirata aed hekiga, ei ole selline otsus heade kommete vastane. Avaldaja toodud asjaoludest nähtub, et avaldaja jaoks on vajalik puitlippaia taastamine ning otsus, millega otsustati kinnistu platsipoolsesse külge praegusest võrkaiast Jaama tn 1b kinnistu poolele rajada elupuuhekk ning mitte taastada puitlippaeda, on selges vastuolus avaldaja huvidega. Vastava otsustuse puhul ei ole arvestatud avaldaja õigustatud huve (KrtS § 12 lg 1). Korteriühistu otsuse täitmine on korteriühistu liikmele kohustuslik eelkõige järgmiste tingimuste täitmisel: otsustatud küsimuse lahendamine on korteriühistu pädevuses, st otsustatud on elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu tegemine või majandamiskulude kandmine; küsimuse võis lahendada häälteenamusega; otsus on vastu võetud ettenähtud häälteenamusega; otsus ei ole tühine, eelkõige kui otsuse vastuvõtnud liikmete üldkoosolekul ei ole rikutud kokkukutsumise korda ja otsus ei ole vastuolus heade kommetega; otsust ei ole kehtetuks tunnistatud. Üldkoosoleku otsus, millega otsustati kinnistu platsipoolsesse külge praegusest võrkaiast Jaama tn 1b kinnistu poolele rajada elupuuhekk ning mitte asendada võrkaeda puitlippaiaga, on vastuolus heade kommetega Kuivõrd vastav otsus piirab oluliselt avaldaja võimalust jätkata kaasomandi kasutamist varasemal viisil, on otsus vastuolus heade kommetega. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust (TsÜS § 38 lg 2, § 138 lg 1 ja 2; KrtS § 12 lg 1), mis viis ebaõige lahendi tegemiseni.
5(9)
Maakohus rikkus oluliselt põhjendamiskohustust, kuna ei käsitlenud sisuliselt ühtegi avaldaja väidet ega hinnanud kohtule esitatud tõendeid. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Lahend tehti puudutatud isiku kasuks, st puudutatud isiku huvides, mitte avaldaja huvides. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamise eeldusi ei ole. Olukorras, kus avaldus tervikuna jäetakse rahuldamata, on lahend tehtud vastaspoole huvides (TsMS § 172 lg 1 esimese lause olukord). Valitseva kohtupraktika kohaselt jäävad hagita menetluses menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda näiteks parkimiskorra kindlaksmääramise avalduse lahendamisel, kuna parkimiskorra määramine on kõigi menetlusosaliste huvides. Juhindudes analoogia korrast viidatud lahendist on määruskaebuse esitaja seisukohal, et ka antud juhul pidanuks maakohus jätma menetluskulud poolte endi kanda. Korteriühistu huvides peaks olema see, et vastuvõetud otsused on seadusega kooskõlas ja kehtivad. Korteriühistu huviks ei saa olla see, et õigusvastased otsused jäävad kehtima. Sarnaselt kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise vaidlusega peavad ka antud juhul jääma menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd üldjoontes peaks olema korteriühistu ja kõigi korteriomanike huvides vaid seaduslike otsuste vastuvõtmine. Maakohus pidanuks tooma välja need asjaolud, mis annaksid aluse menetluskulude jaotuseks erandkorras. Vastus määruskaebusele
5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, aga muuta tuleb osaliselt selle põhjendusi. Ringkonnakohus vaatab maakohtu otsust läbi üksnes kaevatavas ulatuses. Asjas on tekkinud menetluslik olukord, kus maakohus on menetlenud asja hagita menetluses (TsMS § 613 lg 1 ja KrtS § 29 lg 2), kuid vormistanud lahendi otsusena. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd otsuse peale saab esitada üksnes apellatsioonkaebuse, käsitleb kolleegium määruskaebusena pealkirjastatud kaebuseid sisuliselt kui apellatsioonkaebuseid maakohtu otsusele, kuid lähtub selguse huvides menetlusosaliste poolt kaebustele antud pealkirjadest. Tähtaja ennistamise küsimust ei teki, kuna avaldaja kaebus on esitatud tähtaegsena. Ringkonnakohus jätab rahuldamata puudutatud isiku 10.06.2020 vastuväite ringkonnakohtu tegevusele, milles leitakse, et ringkonnakohus peaks jätma määruskaebuse läbi vaatamata, kuna see on esitatud hilinenult.
7.Maakohus tuvastas järgmised kaebuse lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - vaidlusalune kinnistu on jagatud viieks korteriomandiks; - avaldaja on Jaama 1b-2a Keila korteriomandi omanik ja KÜ liige; - 22.08.2018 toimus KÜ üldkoosolek, kus osalesid kõik korteriomanikud ja korteriühistu liikmed; - koosoleku päevakorras oli mh platsipoolse piirdeaia vahetus ja pesupuude likvideerimine (või ümberpaigutamine); - otsustati 4 poolthäälega istutada hekk võrkaia asemele ning pesupuud maha võtta ja hoiustada, kuni leitakse sobivam koht;
6(9)
- avaldaja hääletas üldkoosolekul eelnimetatud otsuste vastu.
8.Nõustuda tuleb avaldajaga, et maakohtu otsus on materiaalõiguse kohaldamise osas vastuoluline. Maakohus leidis, et vastav otsus on korteriomanike otsus (KrtS § 38 lg 1 mõttes), kuid hoolimata kõigi korteriomanike konsensusliku otsuse puudumisest pidas otsust kehtivaks.
8.1.KrtS § 38 lg 1 kohaselt ei saa ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Vaidlusalused otsused pesupuude likvideerimiseks ja heki rajamiseks ei kuulu KrtS § 38 lg 1 kohaldamisalasse. Arvestades avaldaja poolt esile toodud asjaolusid on pesupuude osas tegemist kaasomandi eseme tavapärase korrashoiuga (KrtS § 35 lg 2 p 1 mõttes). Mõlema otsuse vastuvõtmiseks ei olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolekut ja piisas korteriomanike häälteenamusest.
8.2.Tähendust ei oma vaidluse lahendamisel asjaolu, et pesupuud olid rajatud betoonist alusele ja puust vaiadele ehk pesupuude ehituslik iseloom. Oluline on see, et elamu hoovi on kasutatud pesu kuivatamiseks. Pesupuude ajutise likvideerimise ja hoiule panekuga ei ole tehtud ehituslikku ega kaasomandi korrashoiuks vajalikust muudatusest suuremad ümberkorraldust. Tähendust ei oma ka see, et traditsiooniliselt on 33 aastat pesupuid pesu kuivatamiseks kasutatud.
9.Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist oli kaasomandi eseme ajakohastamiseks vajalike muudatuste tegemisega KrtS § 39 mõttes, ei ole vaidlusaluste otsustega ülemääraselt kahjustatud avaldaja kui ühe korteriomaniku õigustatud huve ja otsused võis vastu võtta KrtS § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega.
9.1.Avaldaja leiab, et vaidlusalused otsused on heade kommetega vastuolus (piirab avaldaja võimalust kasutada kaasomandit praegusel viisil), vastuolus hea usu põhimõttega ja vastuolus tema huvidega.
9.2.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusalused otsused ei ole vastuolus heade kommetega (TsÜS § 86 lg 2 p-de 1 ja 2 mõttes) ja ei korda maakohtu otsuse põhjendusi.
10.AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele, samuti peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Ka KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks kaaluda poolte huve.
10.1.Avaldaja on seoses pesupuude likvideerimisega toonud esile oma järgmised huvid: - pesupuud on avaldaja korteri ainukasutuses; - ilma nendeta jääb avaldaja mõistliku võimaluseta oma pesu kuivatada.
10.2.KÜ on esile toonud teiste liikmete huvid seoses pesupuudega: - pesupuudele kavatsetakse leida sobivam koht; - senises asukohas olid pesupuud kinnistu välisilme ja heakorrataseme mõttes ebasobival kohal.
10.3.Pooled kasutavad pesupuudest rääkimisel erinevaid väljendeid. Avaldaja räägib likvideerimisest ja KÜ ümberpaigutamisest. Kolleegiumi arvates võib praegusel ajal lähtuda
7(9)
asjaolust, et pesupuud on oma asukohast likvideeritud ja teada ei ole, millal või kas üldse neile sobivam koht leitakse. Siiski on kolleegium seisukohal, et korteriomaniku soov kasutada pesupuid pesu kuivatamiseks ei kaalu üles teiste korteriomanike õigust korrastada oma hoov ja teha see nii endile kui väljastpoolt vaatlejatele atraktiivsemaks. Kuigi 33 aastat on pesu kuivatatud maja hoovis, tuleb avaldajal arvestada teiste huvidega ja ajas muutunud kommetega ning leida muud võimalused pesu kuivatamiseks. Et sellised võimalused on olemas, kinnitab asjaolu, et lisaks avaldajale teised korteriomanikud või valdajad viimastel aastatel pesupuudel oma pesu ei kuivatanud.
11.Järgnevalt kaalub ringkonnakohus poolte huve heki rajamisel.
11.1.Avaldaja on seoses heki rajamisega toonud esile oma järgmised huvid: - heki rajamine takistab tema kitsast juurdepääsu saunale (praegusel ajal 2,3 m) ja privaatsust; - heki rajamisega likvideeritakse avaldaja poolt rajatud värav, mille kaudu transpordib avaldaja endale küttepuid.
11.2.KÜ on esile toonud teiste liikmete huvid seoses hekiga: - kuna kinnistu piirneb vaidlusaluses osas Keila peaväljakuga, on oluline kinnistu välisilme; - hekk ei muuda avaldajal kinnistu kasutamist keeruliseks ja on olemas toimiv lahendus puude toomiseks kinnistu teisest küljest; - hekk tagab privaatsust ning tõkestab müra samamoodi kui puitlippaed ja on ka esteetilisem.
11.3.Kaasomaniku soov ümbritseda aed puitlippaiaga ei kaalu üles teiste kaasomanike õigust korrastada oma hoov ja teha see nii endile kui väljastpoolt vaatlejatele atraktiivsemaks. Hekk ei muuda saunale ligipääsu võimatuks, kui see ehitatakse võrkaia asemele. Kui avaldajale jääb 2,3 meetri (vt avaldaja fotod I kd, tl 114-116) asemel sisenemiseks 2 meetrit või 1,5 meetrit, ei saa rääkida avaldaja ligipääsu takistamisest.
11.4.Avaldaja on esitanud fotod (I kd, tl 112-113), mille kohaselt on teistele korteriomanikele toodud küttematerjali teise olemasoleva värava kaudu. Asjaolu, et küttepuude toomine teeb avaldaja olukorra mõnevõrra ebamugavamaks ja takistab teistel kaasomanikel hoovi kasutamist puude ladustamiseks vajaliku aja jooksul, on ühiselus normaalne. Korteriomanikel on võimalik kokku leppida, millise aja jooksul sellised takistused hoovi kasutamisel tuleb kõrvaldada.
11.5.Põhjendatud on KÜ seisukoht, et hekk tagab privaatsuse ja tõkestab müra samavõrd kui puitlippaed.
11.6.Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust, kas üksnes avaldaja korteri elanike (erikasutusõiguse alusel) kasutatav saun on ebaseaduslik, lagunenud ning tuleohtlik ehitis. Seetõttu ei oma tähendust vastavate asjaolude tõendamiseks esitatud tõendid (Keila Linnvalitsuse 18.12.2017 korraldus, 15.04.2018 koosoleku protokoll, sauna küttekehaga seonduv RK ja avaldaja e-kirjavahetus 31. augustist 2018). Õige on avaldaja seisukoht, et ta ei pea sauna üksi seadustama ega likvideerima, kuna saun on kaasomandis. Samas ei oma ka see vaidluse lahendamisel tähendust. Kuivõrd poolte huvisid tuleb kaaluda lähtudes eeldusest, et hekk rajatakse, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust küsimus, kas hekki on ka tegelikult võimalik loodusliku olukorra tõttu rajada.
12.Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Asjas ei ole leidnud tuvastamist, et teised kaasomanikud või KÜ liikmed oleks vastu võtnud seadusevastaseid
8(9)
otsustusi või otsustusi selleks, et avaldajale teadlikult kahju tekitada. Eeltoodud põhjustel leidis maakohus lõppjäreldusena põhjendatult, et KÜ liikmete otsused ei riku lubamatul viisil avaldaja õigusi. Avaldaja määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.
13.Maakohus on põhjendatult jätnud maakohtu menetluskulud avaldaja kanda ja on tõlgendanud õigesti TsMS 172 lg-s 1 sätestatut. Kuigi maakohus on vormistanud otsuse kohtuotsusena, on oma olemuselt tegemist hagita menetluse asjaga ja nii on seda maakohus ka menetlenud. Põhjendatud ei ole avaldaja seisukoht, et menetluskulud jäänuks tema kanda üksnes juhul, kui maakohus oleks avalduse rahuldanud. TsMS § 172 lg 1 esimese lause üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut. Riigikohus on viidanud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (vt nt RKTKm-d 3-2-1-4208, p 18; 2-17-18529, p 25).
14.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
15.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.