Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduses esitatud väited ja nõue Avaldaja on x, Keila korteriomandi omanik. X 1b, Keila asuv kinnistu on jagatud viieks korteriomandiks. X 1b, Keila kinnisasjal on loodud korteriühistu - Keila linn, X tn 1b korteriühistu. 22.08.2018.a toimus Keila linn, X tn 1b korteriühistu korteriomanike üldkoosolek, kus osalesid kõik 5 korteriomanikku. Üldkoosoleku päevakorras olid muuhulgas järgmised teemad: 1) KÜ juhataja valimine; 2) uue põhikirja kinnitamine; 3) platsipoolse piirdeaia vahetus; 4) pesupuude likvideerimine või ümberpaigutamine. Nähtuvalt üldkoosoleku protokolli p-st 1 otsustati üldkoosolekul, et X X valitakse KÜ juhatusse. Eelnimetatud otsuse puhul hääletasid korterite nr 1, 2 ja 3 omanikud X X juhatusse valimise poolt, korteri nr 2a omanik, st avaldaja hääletas vastu ning korteri nr 4 omanik ei osalenud hääletusel. Tulenevalt protokolli p-st 2 võeti uus põhikiri vastu. Uue põhikirja kinnitamise poolt hääletasid korterite nr 1, 2, 3 ja 4 omanikud, vastu oli korteri nr 2a omanik, st avaldaja. Vastavalt protokolli p-le 3 oli hääletustulemused järgmised: korterite nr 1, 2, 3 ja 4 omanikud olid heki istutamise poolt, korteri 2a omanik puitlippaia poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud. Protokolli p-i 4 järgselt otsustati pesupuud maha võtta ja hoiustada, kuni leitakse sobivam koht. Pesupuude likvideerimise poolt hääletasid korterite nr 1, 2, 3 ja 4 omanikud, vastu oli korteri nr x omanik, st avaldaja. Seega kõnealusest protokollist nähtub, et G A hääletas kõikide eelnimetatud otsuste vastu. Avaldaja on seisukohal, et eeltoodud 22.08.2018.a üldkoosoleku otsuse p-d 1 kuni 4 on vastuolus seadusega, rikuvad avaldaja õigusi ning on tühised. Avaldaja palub tuvastada Keila linn, X tn 1b korteriühistu 22.08.2018.a korteriomanike üldkoosoleku otsuse p-i 1 (millega valiti Keila linn, X tn 1b korteriühistu juhatuse liikmeks X X), p-i 2 (millega kinnitati uus põhikiri, st uue põhikirja p-i 7.8.5. osas), p-i 3 (millega otsustati kinnistu platsipoolsesse külge praegusest võrkaiast X tn 1b kinnistu poolele rajada elupuuhekk ning mitte asendada võrkaeda puitlippaiaga) ja p-i 4 (millega otsustati pesupuud maha võtta) tühisus. Alternatiivselt palub avaldaja tunnistada kehtetuks eelnimetatud Keila linn, X tn 1b korteriühistu 22.08.2018.a korteriomanike üldkoosoleku otsuse p-d 1, 2, 3 ja 4. Menetluskulud palub avaldaja jätta täies ulatuses Keila linn, X tn 1b korteriühistu kanda. Puudutatud isiku seisukohad Puudutatud isiku seisukohtade kohaselt olid 22.08.2018 korteriomanike üldkoosolekul kohal kõik korteriomanikud, sh avaldaja ja kõik on avaldanud oma tahet, mis puudutab korteriühistu tegutsemist ning kaasomandi kasutamist. Otsused on tehtud õiguspäraselt kuivõrd koosolek kutsuti kohaselt kokku ning kõigi otsuste osas hääletas poolt korteriomanike enamus. Avaldajal puudub õigus nõuda korteriomanike korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, sest avaldaja ei ole esitanud vastuvõetud otsustele nõuetekohast vastuväidet. Puudutatud isik palub jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole, et kinnistu X 1b Keila on jagatud viieks korteriomandiks, et avaldaja on X x Keila korteriomandi omanik ja Keila linn X tn 1b korteriühistu liige (t.l. 12-13).

Pooled ei vaidle, et 22.08.2018 Keila linn X tn 1b korteriühistu üldkoosolek, kus osalesid kõik korteriomanikud ja korteriühistu liikmed, oli kokku kutsutud järgmise päevakorraga: 1) KÜ juhataja valimine; 2) uue põhikirja kinnitamine; 3) platsipoolse piirdeaia vahetus; 4) pesupuude likvideerimine (või ümberpaigutamine); 5) A , G, V Ai ja V D käitumine X 1b territooriumil; 6) korter 2a auto parkimine mujale kui korteri 2 akna alla, 7) muud küsimused (t.l. 14-15). Tuvastatud on, et Keila linn X tn 1b korteriühistu 22.08.2018 üldkoosoleku protokolli järgi otsustati punktis 1 X X valida X 1b korteriühistu juhatusse; punktis 2 uue põhikirja vastuvõtmise poolt, mis hakkab jõustuma alates äriregistrisse kandmisest; punktis 3 hääletasid korterid 1, 2, 3 ja 4 omanikud heki istutamise poolt ning korter 2a omanikud puitlippaia poolt; punktis 4 otsustati pesupuud maha võtta ja hoiustada, kuni leitakse sobivam koht (t.l. 14-22). Vaidlust ei ole, et avaldaja üldkoosolekul hääletas eelnimetatud otsuste vastu. Korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 järgi kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 järgi korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. KrtS § 12 lg 2 sätestab, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 32 järgi peavad juriidilise isiku liikmed, samuti juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Pooled vaidlevad selle üle, kas Keila linn X tn 1b korteriühistu 22.08.2018 üldkoosoleku otsused punktides 1, 2, 3 ja 4 on vastuolus seadusega. TsÜS § 86 lg 1 järgi on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing vastuolus heade kommetega, kui pool teab või pidi teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muus sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Avaldaja leiab, et X X valmimine korteriühistu juhatusse on vastuolus hea usu põhimõttega, sest X X ei ole varasemalt täitnud oma juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Asjaolu, et X X valimine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus avaldaja arvates, ei luba arvata, et seetõttu peaks olema vastuvõetud otsus ka seadusega vastuolus ja tühine. Hea usu põhimõtte järgimine on seaduses sätitud käitumisnorm ja sellise käitumisnormi rikkumine ei too kaasa otsuse tühisust. Avaldaja ei ole kohtu ette toonud ka asjaolusid, mis lubaksid arvata, et korteriühistu otsus võiks olla heade kommetega vastuolus. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et kui avaldaja ei nõustu X X korteriühistu juhatusse valimisega, siis on teistel korteriühistu liimetel siiski õigus arvata teistmood. Kuna teised korteriühistu liikmed pole vajalikuks pidanud otsustada teistmoodi, kui avaldaja, siis ei jää kohtul üle muud, kui tõdeda, et teiste korteriühistu liikmete jaoks ei ole X X isikuks, kes ei võiks täita ka edaspidi korteriühistu liikme kohustusi. Kohus ei saa ette kirjutada, mida korteriühistu liikmed võiksid või peaksid arvestama korteriomanike üldkoosolekul juhatuse liikme valimisel otsustama. Kohus käesolevas asjas saab vaid hinnata, kas iseenesest juba vastuvõetud otsus, et Raganr X on valitud korteriühistu juhatusse on heade kommete vastane. Kohtu arvates aga ei saa ühe konkreetse isiku juhatusse valimist enamuse otsuse alusel pidada kuidagi heade kommetega vastuolus olevaks. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu sellise otsusega, ei luba kohtul tuvastada, et selline otsus, mis on vastu võetud otsustusvõimelise üldkoosoleku poolt häälteenamusega (selle üle pooled ei vaidle), oleks heade kommete vastane. Avaldaja leiab, et uue põhikirja vastuvõtmine on vastuolu hea usu põhimõttega, sest uue põhikirja p

vastuolu eelnimetatud otsusega, ei luba järeldada, et sellist otsus iseenesest, mis on vastu võetud ülejäänud korteromanike poolt, nagu poleks tehtudki või oleks teiste poolt vastuvõetud otsused seadusega vastuolus. Kohus möönab, et kui avaldaja ei ole nõustunud teiste korteromanike poolt tehtud otsusega, siis sellest ei järeldu avaldaja kokkulepet tehtud otsustega ja seda siis hoolimata sellest, et tegemist võib olla korteriomanike kokkuleppega KrtS § 38 lg 1 alusel. Kokkuvõtvalt võibki arvata mõistliku kõrvalseisjana, et iga korteriühistu liige ja iga korteriomanik teeb oma otsustuse kas hääletada mingi küsimuse poolt või vastu ja seda siis informatsiooni pinnalt, mida see konkreetne isik parasjagu vajalikuks peab ja seetõttu isiku vaba tahte kujunemist ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks isegi siis, kui selline otsustus ei tundu teise isiku arvates olevat mõistlik ja hea usu põhimõttega kooskõlas. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg 4 teise lause kohaselt võib organi liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele, KrtS § 29 lg 3 järgi on korteriühistu organi kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Kuigi pooled vaidlevad kas avaldajal on üleüldse õigus vaidlustada 02.08.2018 esitatud avalduses 22.08.2018 korteriühistu üldkoosoleku otsuseid, sest tema vastuväiteid otsustele ei ole protokollitud, siis on kohtu arvates mõistlik arvata poolte käitumist hinnates, et avaldaja on vastuväited esitanud. Puudutatud isik ise möönab, et avaldaja vaidlustab kõiki korteriühistu liikmete ja korteriomanike poolt vastuvõetud otsuseid, mistõttu ka puudutatud isikule pidi kohtu arvates olema 22.08.2018 korteriomanike korteriühistu üldkoosolekul selge, et avaldaja vaidlustab kõiki vastuvõetud otsuseid sisuliselt, mitte neile vaid vastu hääletades. Vaidlust ei ole, et Keila linn X tn 1b korteriühistu korteriomanike 22.08.2018 üldkoosoleku otsused 1,2, 3 ja 4, ei ole ei korteriühistu põhikirjaga ega korteriomanike kokkuleppega vastuolus. Väidetava hea usu põhimõtte kui käitumisnormi järgimine ei anna aga alust korteriomanike otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Avaldaja toodud asjaoludel ei ole seega tõendatud ka avaldaja alternatiivne nõue, et Keila linn X tn 1b korteriühistu korteriomanike 22.08. üldkoosoleku p-1 (millega valiti Keila linn, X tn 1b korteriühistu juhatuse liikmeks X X), p 2 (millega kinnitati uus põhikiri, st uue põhikirja p-i

kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostjate menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.