Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
29.detsembril 2020.a, Tallinna kohtumaja
Menetlusosalised esindajad
ja
2-20-16329 AB „Lietuvos dRimas“ AB „Lietuvos dRimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus M Õ vastu kahjuhüvitise 6 812,06 euro, viivise 845,87 euro ja täiendava viivise saamiseks nende Avaldaja: AB „Lietuvos dRimas“ (registrikood 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, 03600 Leedu Vabariik) AB „Lietuvos dRimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Avaldaja lepinguline esindaja K O (4PS OÜ, e-post xxx) Puudutatud isik: M Õ (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista M Õ’lt AB „Lietuvos dRimas“ AB „Lietuvos dRimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks kahjuhüvitis 6 812,06 eurot ja viivis 845,87 eurot.
3.Välja mõista M Õ’lt AB „Lietuvos dRimas“ AB „Lietuvos dRimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks alates 07.11.2020 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt 6 812,06 eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid mitte kahjuhüvitise summa.
Välja mõista M Õ’lt AB „Lietuvos dRimas“ AB „Lietuvos dRimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks menetluskulu kokku summas 410 eurot.
6.Välja mõista M Õ’lt AB „Lietuvos dRimas“ AB „Lietuvos dRimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (410 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 50 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja nõuded ja põhjendused
1.AB „Lietuvos dRimas“ AB „Lietuvos dRimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 06.11.2020 Harju Maakohtule avalduse M Õ vastu kahjuhüvitise 6 812,06 euro, viivise 845,87 euro ja täiendava viivise saamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomandi omanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx. Kindlustusvõtjaks on T R. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. 22.01.2019 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 22.01.2019 xxx korteris veekahju – ülemine naaber uputas. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri üle 28.01.2019 ning koostas vara ülevaatuse akti. Korteri nr xxx siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise xxx summas 5 260,26 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri nr xxx siseviimistluse taastamiseks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. xxx taastas korteri nr xxx siseviimistlusele tekkinud kahjustused ning esitas avaldajale korteri taastamisarve summas 5 260,26 eurot. Avaldaja hüvitas korteri siseviimistluse taastamismaksumuse summas 5 260,26 eurot. Korteri nr xxx kahjustatud köögimööbli taastamiseks tegi hinnapakkumise xxx summas 1 751,80 eurot. Avaldaja hinnangul oli kahjustatud köögimööbli taastamiseks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. xxx taastas korteri nr xxx köögimööblile tekkinud kahjustused ning esitas avaldajale köögimööbli taastamisarve summas 1 551,80 eurot. Avaldajale esitatud arve oli 200 euro võrra väiksem hinnapakkumisest, sest omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas korteri köögimööbli taastamismaksumuse summas 1 551,80 eurot. Puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, saatis avaldaja 03.04.2019 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isiku korteris purunes köögis külmaveevoolik. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 19.04.2019. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud. Avaldaja palub välja mõista riigilõiv summas 50 eurot ja esindajakulu summas 360 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isiku vastuväited ja põhjendused
2.Puudutatud isik omapoolset seisukohta esitatud avalduse osas esitanud ei ole. Avaldus on puudutatud isikule toimetatud kätte e-toimiku kaudu 14.11.2020. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
5.Riigikohus on 14.11.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-12-24747 punktis 16 selgitanud, et hagita menetluses tuleb lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale).
6.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
7.Avaldaja on kindlustanud aadressil xxx korteri ning selles osas on sõlmitud korteriomanikuga kindlustuslepingu, mida tõendab poliis nr xxx (t lk 7-8). Selle kohaselt on kindlustusvõtjaks T R ning kokku on lepitud omavastutus summas 200 eurot. Kodukindlustus kehtis perioodi 27.05.2017-26.05.2020 (k.a.) kohta. Kindlustatud esemeks oli korter aadressiga xxx taastamisväärtuses ning kodune vara kindlustussummas 2000 eurot. Kindlustatud riskiks oli muu hulgas ka veeavarii.
8.Vaidlust ei ole, et on 22.01.2019 toimunud aadressil xxx kindlustusjuhtum. Samuti ei ole vaidlust selles, et puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik (t lk 21).
9.Kindlustusvõtja T R on esitanud 24.01.2019 varakahju avalduse, millisest nähtub, et kahju põhjustaja on teada ning selleks on xxx omanik. Juhtumi kirjeldus on järgmine: „Ülemisel naabril korteris xxx lõhkes köögis külmaveevoolik, mille tulemusena jooksis vesi alumistele naabritele. Minu korteris said kannatada köök, suur tuba ja väike tuba.“ (t lk 11).
10.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
11.Riigikohus on 08.01.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 punktis 15 selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
12.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
13.Avaldaja poolt kohtu ette toodud tõenditest nähtub, et puudutatud isiku korteris purunes köögis külmaveevoolik. Seega on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. Antud juhul ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel külmaveevoolik purunes ja vesi alumise naabri korterisse voolas. Puudutatud isik on kahju tekkimise hetkel korteri omanik ning puudtatud isik ei ole tõendanud, et kahjustav asjaolu tulenes
korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav.
14.Avaldaja on koostanud vara ülevaatuse akti, millises on kirjas: „Ülemise korteri köögi veevooliku purunemine. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris xxx järgmised kahjustused: Köögis mööbli vahetus, värvida ja pahtliparandus kõik seinad ja lagi. Elutoas 3 seina värv + pahtliparandus, lisaks lagi. Väike tuba lagi ja 2 seina. Laminaat tuleks kogu korteris vahetada, kuna ühes tükis. Laminaadi all on köögis saepuru plaat, mis arvatavasti on ka vett saanud. Elutoas alla vana puitparkett. Plastliistud jäävad vanad. Elutoa radikas kollaste veelaikudega, peaks üle värvima.“ (t lk 13).
15.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu ja lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
16.Vaidlust ei ole, et korteri nr xxx siseviimistlus ja köögimööbel said kahjustada. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise xxx summas 5 260,26 eurot (t lk 14) ja köögimööbli parandamiseks esitas hinnapakkumise xxx summas 1 751,80 eurot (t lk 17-18).
17.Avaldaja on tasunud xxx-le korteri siseviimistluse taastamismaksumuse summas 5 260,26 eurot (t lk 16) vastavalt 04.03.2019 arvele nr 49 (t lk 15) ning xxx-le korteri köögimööbli taastamismaksumuse summas 1 551,80 eurot (t lk 20) vastavalt 18.03.2019 arvele nr 391/L (t lk 19). Tegemist oli vastavalt kindlustuslepingule veeavarii suhtes kindlustatud objektile (korter ja kodune vara) ja kindlustussumma piires (vastavalt taastamisväärtus ja 2000 eurot) makstud summadega, millest oli maha arvestatud kindlustusvõtja omavastutus 200 eurot.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale.
19.Kohus nõustub antud juhul avaldaja seisukohaga, et puudutatud isiku käitumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel on põhjuslik seos, s.o kui puudutatud isiku korteris ei oleks veeavariid toimunud, ei oleks ka kahju tekkinud. Seega on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu summas 6 812,06 eurot (5 260,26 + 1 551,80) põhjendatud ja kuulub selles osas rahuldamisele.
20.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise perioodi 20.04.2019-06.11.2020 eest summas 845,87 eurot ning alates 07.11.2020 seadusjärgses määras viivise kuni nõude täieliku tasumiseni.
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
22.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
23.Kuivõrd kohus on pidanud avaldaja nõudeid täies ulatuses põhjendatuks ning puudutatud isik avaldaja viivisenõuet vaidlustanud ei ole, lähtub kohus avaldaja poolt esitatud viivise arvestusest ning rahuldab kooskõlas VÕS § 113 lg-st 1 ja §-st 94 viivise nõude täies ulatuses.
24.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 6 812,06 eurot, viivis 845,87 eurot ja alates 07.11.2020 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt 6 812,06 eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle kahjuhüvitise summa.
25.Kõik kohtumääruses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
26.Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
27.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista riigilõivu summas 50 eurot ja esindakaulu summas 360 eurot. Puudutatud isik avaldaja menetluskuludele vastu ei ole vaielnud.
28.Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 50 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 50 eurot.
29.Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot. Puudutatud isik antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot on mõistlik ja ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
30.Avaldaja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on tutvunud nõude asjaolude ja materjaliga, kogunud tõendid, koostanud avalduse ja esitanud selle kohtule. Kokku on esindaja ajakulu 3 tundi.
31.Kohus leiab, et avaldaja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ning on põhjendatud ja vajalikud. Puudutatud isiku poolt kuulub avaldajale hüvitamisele esindajakulu summas 360 eurot.
32.Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 410 eurot, s.o riigilõiv summas 50 eurot ja esindajakulu summas 360 eurot.
33.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.