Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja VahurPeeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-3487
Kohtuasi
Ehton OÜ hagi XX vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 5. juuli 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Ehton apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
9770 eurot 90 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Ehton OÜ (registrikood 11721091), lepinguline esindaja Sulev Tammemäe Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 5. juuli 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta Ehton OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Ehton OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-18-3487 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Ehton OÜ (hageja) esitas 6. märtsil 2018 Pärnu Maakohtule XX (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 9770 eurot 90 senti ning edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1. augustil 2017 töölepingu (tööleping), mille alusel hakkas kostja hageja juures tööle objektijuhina. Töölepingu p 2.2. ning ametijuhendi p 6.1. järgi oli kostja tööülesandeks mh ehitusmaterjali sisseostude jaoks mahtude arvestamine ja materjali tarnete organiseerimine. Hageja tegi ehitustöid Tallinnas Madala 16 asuval objektil (Madala objekt). Kostja oli selle objekti objektijuht. Kostja tellis objektile üleliigselt ehitusmaterjali, eirates ehitusspetsifikatsioonides välja toodud materjalikoguseid. Kostja tellis hageja arvel 550 tk 16 mm range, ehkki spetsifikatsioonis oli vajaminevate rangide kogus selgelt märgitud 20 tk. Samuti tellis kostja hageja arvel 552 tk 32 mm range, samas kui spetsifikatsioonis oli rangide koguseks märgitud 12 tk. Kostja esitas tellimused Osaühingule Eesti Traat, kes need täitis. Kostja lasi 18. detsembril ja 19. detsembril 2017 enamtellitud rangid transportida Madala objektilt Manufaktuuri objektile. Kostja lasi Manufaktuuri objektile maha laadida vaid 90 tk 32 mm range. Ülejäänud rangid (s.o 530 tk 16 mm range ja 450 tk 32 mm range) lasi kostja maha laadida Manufaktuuri objekti kõrval asuvale tühermaale, mida ei valvatud ning mille üle puudus ka hagejal igasugune valdus ja kontroll. Hagejale ei ole rangide asukoht teada. Arvestades seda, et vahetult pärast eelkirjeldatud tegude toimepanemist esitas kostja hagejale töölepingu lõpetamise avalduse, ei välista hageja võimalust, et rangide vedu tühermaale oli ette kavatsetud ja planeeritud, eesmärgiga soodustada kostjat või kolmandat isikut. Kostja rikkus oma töölepingulisi kohustusi TLS § 74 lg 1 tähenduses tahtlikult. Kostja pidi töötajana järgima, et ta ei kahjustaks hageja kui tööandja vara. Vastav kohustus on sätestatud töölepingu p-s 2.6, mille kohaselt peab töötaja mh hoiduma tööülesannete täitmisel tegevusest või tegevusetusest, mis võivad tekitada tööandjale varalist kahju. Kui üleliigses koguses ehitusmaterjali tellimine oleks veel võinud olla tingitud hooletusest (ehkki telliti kaks korda järjest üleliigses koguses), siis otsustus vedada üleliigne materjal tühermaale, mida kostja ega hageja ei vallanud ning mille üle puudus igasugune kontroll, saab olla kantud vaid otsesest tahtlusest. Hageja kahjuks on enamtellitud, tühermaale viidud ja sealt kaduma läinud 16 mm ja 32 mm rangide maksumus 9770 eurot 90 senti.
2-18-3487 Kostja ei teavitanud oma sellisest tegevusest juhatuse liikmeid ega peatöövõtja esindajaid. Kostja väide, et hageja juhatuse liige TR oli ladustamisest teadlik ega teinud kostjale ühtegi etteheidet, ei ole õige ja on tõendamata. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta tahtlikult, raske hooletuse ega hooletusega töölepingut rikkunud. Kostjal ei olnud töölepingu järgi kohustust kaupa valvata ning see ei olnud ka reaalselt võimalik. Kostja ladustas rangid ehitusobjektile, sh osa range objektil asunud piirdeaia taha, mitte tühermaale. Kuni 4. jaanuarini 2018 (s.o hageja töösuhte lõppemiseni) olid rangid alles ja kostja ei vastuta asjaolude eest, mis toimusid pärast tema töölt lahkumist. Kostja lahkus töölt tervislikel põhjustel ning seetõttu, et hageja ei täitnud oma lubadust maksta kinni kostja kulusid (sh elamiskulud jt kulud). Rangid ladustati ehitusobjekti äärde põhjusel, et hagejal ei olnud ladu ja otse ehitusobjektil oleks see ette jäänud ehitustöölistele ja ehitusmasinatele. Kostja juhatuse liige ja Manufaktuuri objekti otsene juht TR oli teadlik, et rangid ladustati valvatava ehitusobjekti äärde, ega esitanud kostjale ajal, mil kostja hageja juures töötas, ühtegi etteheidet. Kostja on esitanud hagis valeväiteid, nagu oleks rangid kadunud. Kostja käis 8. mail 2018 Manufaktuuri ehitusobjektil ja leidis seal mitmeid kohti, kus olid rangid. Hageja töötaja Nestor Valentenko ütles 8. mail 2018 kostjale, et nad kasutasid rangid ehitusobjektidel ära ja midagi ei ole kaduma läinud. Kui hageja tugineb sellele, et rangid on varastatud, oleks hageja võinud politseile esitada kuriteoteate. Hagi ebausaldusväärsust näitab fakt, et selle asemel, et pöörduda politsei poole, kellel on head võimalused kuriteo asjaolude väljaselgitamiseks (näiteks kuulata üle kõik ehitusobjektil töötavad isikud, vaadata üle ehitusobjekti videosalvestused jne), esitas hageja hagi isiku vastu, kes on töölt lahkunud ja kelle võimalused ennast kaitsta on piiratud, sest sündmused toimusid pärast tema töölt lahkumist. Manufaktuuri objekti projektijuht oli hageja juhatuse liige TR, kes vastutab objektil vara säilimise eest. Kahju suuruse arvutus ei ole õige ja kahju ei ole tõendatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus jättis 5. juuli 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
kostja töötas 1. augustil 2017 sõlmitud töölepingu nr 010817 alusel alates 1. augustist 2017 kuni 4. jaanuarini 2018 hageja objektijuhina;
5.detsembril 2017 tellis kostja Osaühingult Eesti Traat Madala 16 objektile 550 tk 16 mm range, kuigi spetsifikatsiooni kohaselt oli vajaminev rangide kogus 20 tk, s.o 530 tk ettenähtust enam;
7.detsembril 2017 tellis kostja Osaühingult Eesti Traat Madala objektile 552 tk 32 mm range, kuigi spetsifikatsiooni kohaselt oli vajaminev rangide kogus 12 tk, s.o 540 tk ettenähtust enam; detsembris 2017 tellis kostja transporditeenuse ja lasi üleliigsed rangid vedada Madala objektilt Manufaktuuri objektile;
2-18-3487 -
OÜ Kivikas paigaldas kostja korraldusel esimese koorma Manufaktuuri objektile ning ülejäänud koormad väljapoole ehitusobjekti piiret (ehitusaeda).
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja rikkunud töösuhtest tulenevat kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli kohustus teavitada projektijuhti sellest, kui tekkis vajadus tuua või viia materjali ühelt objektilt teisele. Sellist kohustust ei reguleeri tööleping ega ametijuhend. Hageja seadusliku esindaja seletus, et kooskõlastamine oli vajalik, ei ole tõend. Kostja vande all antud ütluste kohaselt olid hageja juhatuse liikmed teadlikud rangide paigaldamise kohtadest.
3.3.Hageja ei ole tõendanud, et väljapoole piirdeaeda paigutatud rangid on kaduma läinud või varastatud. Asjas esitatud materjalidest küll nähtub, et Madala objektilt Manufaktuuri objektile transporditud rangidest paigaldati kostja korraldusel esimene koorem ehitusobjektile ning ülejäänud koormad väljapoole ehitusobjekti piiret (ehitusaeda), kuid tõendeid, mis kinnitaksid, et väljapoole ehituspiiret paigutatud rangid on kaduma läinud või suisa varastatud, ei ole esitatud. Kostja seletas vande all, et tema töölt lahkumise ajal olid rangid kohas nr 2 ning et ta käis koos TRiga objektil kontrollimas, et kostjast ei jääks maha lohakaid töid. Rangid olid umbes 50 m rangide ladustamiskohast administratsioonide ja soojakute kohast, Manufaktuuri 14/2 rajatava hoone vahetus läheduses. Kostja esitas oma räägitu toetamiseks fotod, mis on tehtud 2018. a mais. Erinevatel fotodel on näha, et veel 2018. a mais oli Manufaktuuri objektil hunnikutes range. Eelnevat arvestades ei ole tõendatud, et ehituspiirdest väljapoole paigutatud rangid on kadunud või varastatud. Olukorras, kus hageja väitel on väljapoole ehituspiiret paigutatud rangid kadunud ja võivad olla ka varastatud ning seeläbi on hagejale kahju tekkinud, jääb arusaamatuks, miks hageja ei pöördunud võimaliku kuriteo asjaolude väljaselgitamiseks kohe politsei poole. Uurimise käigus võinuks selguda, kas rangid on varastatud või kadunud või ehitustööde käigus ära kasutatud või ehitusobjektile paigutatud. Väljapoole piiret paigutatud rangide saatuse kohta saanuks vande all seletusi anda hageja juhatuse liige TR, kuid hageja loobus tema ülekuulamisest. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt eksis maakohus tõendite hindamisel ja järeldas üllatuslikult, et asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et range enam ei ole (need on kadunud). Kohus ei juhtinud eelmenetluses hageja tähelepanu sellele, et kohtu hinnangul on asjaolu, et range enam ei ole, tõendamata.
4.2.Ei ole selge, kuidas jaotub tõendamiskoormis. Kohtuotsusest jääb mulje, et hageja oleks pidanud tõendama, et range enam ei ole. Samas asjaolu, et „enne olid rangid ja enam ei ole“ on negatiivne asjaolu, mida ei saa tõendada. Olukorras, kus on tuvastatud, et rangid ladustati väljapoole valvatavat territooriumi, kus nende rangide säilimist ei taganud mitte miski ning kus nende üle ei olnud ei peatöövõtjal ega ka hagejal kontroll ja kus puudus valve, tulnuks hoopis kostjal tõendada, et rangid on endiselt alles. Tõendiks ei ole seejuures kostja paljasõnaline ütlus, selle kohta, et kui tema töölt lahkus, olid kõik alles. Kostja fotod on tehtud hiljem ega tõenda asjaolu, et just piirdeaia taha pandud rangid olid alles.
2-18-3487 Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tekitanud hagejale töölepingu rikkumisega kahju ja peab selle hagejale hüvitama. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hagi jätta rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et tal tekkis kostja rikkumiste tõttu väidetud kahju. Kolleegium põhjendab seda alljärgnevalt.
8.Kuna kostja nõuab hagejalt tööülesannete täitmisel ülemäära tellitud rangide kaotsiminekuga põhjustatud kahju hüvitamist, saab kostja nõude kvalifitseerida töölepingu rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamise nõudeks ning sellise kahju hüvitamist ei saa üldjuhul VÕS § 1044 lg 2 järgi nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel (vt ka Riigikohtu 1. juuni 2016. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-16, p 16).
9.Töölepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks on see, et töötaja oleks rikkunud töösuhtest tulenevat kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumiseks on VÕS § 100 järgi eelkõige võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Töölepingu korral on töötaja kohustatud tegema TLS § 1 lg 1 ja § 15 lg 2 p 1 järgi eelkõige kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Lisaks on töötajal üldjuhul ka TLS § 15 lg 2 p 5 järgi kohustus hoiduda tegudest, mis kahjustavad tema või teiste isikute vara ning teavitada TLS § 15 lg 2 p 8 järgi tööandja soovil tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. Poolte töölepingu p 2.2 ja ametijuhendi p 6.1 järgi oli hageja töö sisuks tööde juhtimine ehitusobjektidel, sh materjalide sisseostude jaoks mahtude arvestamine ja materjalide tarnete organiseerimine. Töölepingu p 2.6 järgi pidi hageja täitma ülesandeid hoolega ning ausalt ja kohustus mh hoiduma tööülesannete täitmisel, samuti töövälisel ajal, tegevusest või tegevusetusest, mis võib ohustada tööandja majanduslikke huve või tekitada tööandjatele varalist kahju. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis tööülesandeid täites ettenähtust oluliselt suurema koguse range ning lasi ülemäära tellitud rangid transportida enda juhitavalt Madala objektilt Manufaktuuri objektile, mis ei olnud tema objekt. Samuti on pooled üksmeelel selles, et kostja korraldusel ladustati osa range Manufaktuuri objektil oleva piirdeaia sisse ning osa piirdeaia taha. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja pidi range Manufaktuuri objekti piirdeaia taha paigutades teavitama sellest enda objekti projektijuhti ja/või Manufaktuuri objekti objektijuhti või projektijuhti. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et hageja pidi tõendama seda, et kostja pidi objektijuhina projektijuhti materjali teisele objektile viimisest teavitama. Seda, et kostjal oli kohustus hagejat teavitada materjali ühelt objektilt teisele viimisest, saab järeldada
2-18-3487 TLS § 15 lg 2 p-st 8 koosmõjus VÕS § 7. Töötaja peab TLS § 15 lg 2 p 8 järgi teavitama tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. Teavitamiskohustuse hindamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ning hinnates töötaja teavitamiskohustust, saab VÕS § 7 järgi lähtuda sellest, mida samas olukorras heas usus tegutsev mõistlik töötaja teeks. Praegusel juhul töötas kostja objektijuhina, st korraldas töid oma objektidel, tellis objektile vajalikus koguses materjale ja vastutas oma objektidel toimuva eest. Kuna kostja tellis sedavõrd suure koguse range, mida tema objektil vaja ei läinud, oleks ta mõistliku ja heas usus käituva objektijuhina pidanud oma eksimusest hagejat viivitamata teavitama ning kooskõlastama hagejaga oma edasise range puudutava tegevuse. Lisaks, kuna Manufaktuuri objekt, kuhu kostja lasi ülearused rangid viia, ei olnud tema objekt, oleks kostja mõistlikult ja heas usus käituva objektijuhina pidanud teavitama Manufaktuuri objekti eest vastutavat isikut sellest, et ta ladustab enda tellitud ülearused rangid teisele objektile, sh osad neist objekti piirdeaia taha. Kostja väitel teadsid küll hageja juhid ülearu tellitud rangide ladustamise kohtadest ning rangid olid nähtavad umbes 50 m kauguselt administratsiooni ja soojakute kohast. Kostja kinnitas nimetatud asjaolu vande all (I kd, tl 163). Samas ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et ta teavitas hagejat esmalt sellest, et ta tellis ekslikult sedavõrd suure koguse ülearuseid range, ega seda et ta kooskõlastas hagejaga rangide veo Manufaktuuri objektile ning teavitas selle objekti eest vastutavat isikut rangide ladustamisest. Seega on kostja rikkunud töösuhtest tulenevat üldist hoolsuskohustust rangide tellimisel ning tööandja teavitamiskohustust rangide ladustamisel.
10.Kuigi kostja rikkus töösuhtest tulenevaid kohustusi, ei anna see alust mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitist, sest töösuhtest tulenevate kohustuste rikkumine toob endaga kaasa töötaja varalise vastutuse üksnes juhul, kui selle tagajärjel tekib tööandjal kahju. Hageja väitel põhjustas kostja talle kahju, sest lasi osad ülemäära tellitud rangid ladustada teise objekti piirdeaia taha, kust need kaduma läksid. Iseenesest saab VÕS § 128 lg 3 järgi kahjuhüvitisena nõuda kaotsiläinud vara väärtuse hüvitamist. Kuigi hageja on esitanud tõendeid selle kohta, millised rangid millises koguses piirdeaia taha paigutati, samuti rangide maksumust kinnitavad Osaühingu Eesti Traat arved, ei ole hageja millegagi tõendanud asjaolu, et piirdeaia taha paigutatud rangid on kadunud või varastatud, mitte tõstetud Manufaktuuri objekti piirdeaia sisse ja kasutatud ära selle objekti ehitusel. Kuna kostja vaidles hageja nõudele algusest peale vastu, väites mh seda, et rangid olid tema töölt lahkumise ajal alles ja neid leidus ka hiljem Manufaktuuri objektil, pidi hageja mõistma, et hagi rahuldamiseks tuleb tal TsMS § 230 lg 1 järgi esitada tõendid selle kohta, et piirdeaia taha paigutatud rangid on kaduma läinud, mitte võetud Manufaktuuri objektil kasutusse. Seejuures ei nõustu kolleegium hageja arusaamaga, et hageja ei saanud rangide kadumist kui negatiivset asjaolu (range enam ei ole) tõendada ning tõendamiskoormis pidanuks pöörduma kostjale. Asjaolu, et rangid olid alguses piirdeaia taga ning hiljem neid seal enam ei olnud, kuigi neid ei kasutatud ehitusel ära, saanuks hageja tõendada objektil viibinud isikute ütlustega, kes kadumise avastasid. Seda ei ole aga hageja teinud. Samuti saanuks hageja kostja vastuväiteid (hageja kasutas range Manufaktuuri objektil ja osa range on endiselt alles) ja objektil seisvate rangide kohta esitatud fotosid arvestades tõendada, et selliseid ja/või sellises koguses range ei oleks hageja saanud Manufaktuuri objektile püstitavate hoonete projekte arvestades kasutada, kuna projekti järgi tuli kasutada teistsuguseid range või oluliselt vähem range. Ka seda ei ole hageja teinud. Hageja on kinnitanud, et sellest, et kostja tellis ülemäära range, ei oleks talle kahju tekkinud, sest ta sai range kasutada.
2-18-3487 Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostja korraldusel Manufaktuuri objekti piirdeaia taha paigutatud rangid on kadunud. Arvestades asjas esitatud väiteid ja tõendeid, ei ole välistatud, et osad vaidlusalused rangid kasutati ära Manufaktuuri objekti ehitusel ning vähemalt 2018. a mais võisid osad vaidlusalused rangid alles olla.
11.Eeltoodut arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada ega hagi rahuldada.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.