Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.juuli 2019 Paide
Tsiviilasja number
2-18-3487
Tsiviilasi
OÜ Y hagi XX’u vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
9770,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Y, registrikood x, asukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxx, esindajad juhatuse liige AA ja vandeadvokaadi abi Sulev Tammemäe Kostja: XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xxxxx, esindaja vandeadvokaat Indrek Naur
Kohtuistungi aeg ja koht
16.04.2019 Paide
Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE ja HAGI ASJAOLUD Hageja nõuab kostjalt töösuhtes tekitatud otsese varalise kahju hüvitamist 9770,90 eurot. Hagi asjaolud: - XX (kostja) töötas OÜ-s Y (hageja) 01.08.2017 poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel objektijuhina. Töölepingu p 2.2 ja ametijuhendi p 6.1 kohaselt oli kostja tööülesandeks mh ehitusmaterjali sisseostude jaoks mahtude arvestamine ja materjali tarnete organiseerimine, st kostja omas õigust võtta hagejale rahalisi kohustusi; - hageja teostas ehitustöid xxxxxxxx W (edaspidi W) asuval objektil, kostja oli nimetatud objektijuht; - kostja tellis OÜ-st Eesti Traat hageja arvel W objektile 16mm range koguses 550 tk, kuigi spetsifikatsiooni kohaselt oli vajaminevate rangide kogus 20 tk, seega 530 tk üleliia. Nimetatud tellimus täideti 05.12.2017. - lisaks tellis kostja OÜ-st Eesti Traat hageja arvel W objektile 32mm range koguses 552 tk, kuigi spetsifikatsioonis oli rangide koguseks märgitud 12 tk, seega 540 tk üleliia. Nimetatud tellimus täideti 07.12.2017; - kostja tellis hageja arvel OÜ-st Kivikas transportteenuse ning lasi enamtellitud ehitusmaterjali (so nii 16mm kui 32mm rangid) 18.12 ja 19.12.2017 W objektilt ära vedada Q objektile. Q objektile lasi kostja maha laadida vaid 90 tk 32mm range. Ülejäänud rangid (so 530 tk 16mm range ja 450 tk 32mm range) lasi kostja maha laadida Q objekti kõrval asuvale tühermaale, mida ei valvatud ning mille üle puudus ka hagejal igasugune valdus ja kontroll. Sellega võttis kostja hagejalt võimaluse kasutada enamtellitud materjale tulevikus teistel ehitusobjektidel. - W objektilt ära veetud materjali ei ole hageja tagasi saanud ning selle materjali asukoht on hagejale teadmata. - vahetult peale eelkirjeldatud tegude toimepanemist esitas kostja hagejale töölepingu lõpetamise avalduse. Hageja leiab, et tal on tekkinud otsene varaline kahju tühermaale veetud ja sealt kaduma läinud materjali maksumuse ulatuses, kuna kostja rikkus tahtlikult oma töölepingulisi kohustusi. Kostja töötajana pidi järgima, et ta ei kahjustaks hageja kui tööandja vara (töölepingu p 2.6 kohaselt muu hulgas hoiduma tööülesannete täitmisel tegevusest või tegevusetusest, mis võivad tekitada tööandjale varalist kahju). Tsiviilasi nr 2-18-3487
Hageja on seisukohal, et kui üleliigses koguses ehitusmaterjali tellimine võinuks olla tingitud hooletusest (ehkki telliti kaks korda järjest üleliigses koguses), siis otsustus vedada üleliigne materjal tühermaale, mida ei kostja ega hageja ei vallanud ning mille üle puudus igasugune kontroll, saab olla kantud vaid otsesest tahtlusest. TLS § 74 lg 1 kohaselt vastutab töötaja tahtliku rikkumise korral kogu kahju eest. Hagejale tekitatud kahju suuruseks on enamtellitud, tühermaale viidud ja sealt kaotsi läinud 16mm ja 32mm rangide maksumus 9770,90 eurot, mis kujuneb järgmiselt: - Eesti Traat OÜ arve x kohaselt arvestati rangide maksumus kaalu alusel 1t = 650 eurot. Arvelt nähtub, et range osteti 552 tk kogukaaluga 14 242 kg ehk 14,242 t. W objektil oli vajaminev rangide kogus 12 tk, Q objektile jõudis 90 rangi, seega kaotsi läks 450 rangi (552 miinus 12 tk miinus 90 tk). Jagades kõikide rangide kogukaalu 14 242 kg rangide arvuga 552 tk, on ühe rangi ligikaudne kaal 25,80 kg, seega 450 rangi kaal ca 11 610 kg e 11,61 t. Rangide kogukaal korda 1 t maksumus = 7546,50 eurot. - Eesti Traat OÜ arve x kohaselt arvestati rangide maksumus kaalu alusel 1t = 670 eurot. Arvest nähtub, et ostetud rangide kogus oli 550 tk kogukaaluga 3450 kg e 3,45 t. W objektil vajaminev rangide kogus oli 20 tk, seega kaotsi läks 530 rangi (550 rangi miinus 20 tk). Jagades kõikide rangide kogukaalu 3450 kg rangide arvuga 550 tk, on ühe rangi ligikaudne kaal 6,27 kg, seega 530 rangi kaal ca 3323,1 kg e 3,32 t. Rangide kogukaal korda 1 t maksumus = 2224,40 eurot. Seega kostja tekitatud kahju suuruseks 9 770,90 eurot (tl 1-6). 22.06.2018 seisukohas märgib hageja, et iseenesest on õige, et kostja ei töötanud valvurina ja tema kohustus polnud valvata kaupa ehitusobjektil, kuid eeltoodut polegi kostjale ette heitnud. Nõude aluseks on, et kostja lasi transportida w objektile tellitud üleliigse kauba Q objektile ja väljaspoole objekti perimeetrit, millega põhjustas kauba kaotsimineku ja hagejale varalise kahju. Väide, et hageja juhatuse liige TR oli ladustamisest teadlik ega teinud kostjale ühtegi etteheidet, pole õige ning on tõendamata. Kostja ei teavitanud oma sellisest tegevusest juhatuse liikmeid ega ka peatöövõtja esindajaid. Seetõttu ei saanud peatöövõtja paigaldada ka turvakaameraid või anda kostjale juhiseid, kuhu kaup ladustada, et oleks tagatud selle valvamine. Hagejal lao puudumine ei mõjuta töötaja kohustust mitte kahjustada tööandjat. Hagejal oli Q objektil spetsiaalne laoplats. Seega puudus igasugune vajadus ladustada kaup tühermaale ja veel selliselt, et keegi sellest ei teadnud. Kostja väide, et kaup oli alles ka 04.01.2018, on samuti tõendamata. Hageja ei ole kõnealust kaupa enam kunagi näinud ning kaup on hageja jaoks kaduma läinud. Asjakohatu on kostja väide OÜ Abiveod poolt 27.12.2017 teostatud veole. Hagis käib jutt 16mm ja 32 mm rangidest, mis transporditi 18.12.2017 ja 19.12.2017 (tl 88-91). 06.11.2018 kohtuistungil avaldas hageja lepinguline esindaja, et kostjal oli hageja juures töötades õigus võtta hagejale rahalisi kohustusi ja osta sisse töömaterjale. Ta ostis vajalikke range, kuid arvestades koguse valesti. Hageja nõue tuleneb sellest, et kostja otsuse alusel veeti üleliigne materjal teisele objektile, aga ladustati väljaspoole ehitusobjekti perimeetreid kohta, kus polnud võimalik seda valvata. Need rangid läksid hageja jaoks kaduma. Töölepingu lõpetamisel tehti kostjale ettepanek asjad läbi rääkida, kuid tulemusteta. Kostja otsus vedada üleliigsed rangid ära, ei saa olla ettevaatamatus. Me heidame kostjale ette, et ta võttis vastu otsuse ja lasi rangid maha ladustada seal, kus puudus valve. 16.04.2019 kohtuistungil toonitas hageja seaduslik esindaja, et kostja tellis rangid 05.12.2017 ja 07.12.2017, maksetähtaeg 30 päeva. Asi tuli välja 07.01.2018, kuna maksmise tähtaeg oli 3 päeva üle läinud. R oli aga selleks hetkeks juba soovinud, et tema tööleping lõpetatakse päevapealt ja kaks päeva etteteatamist. 04.või 05.01.2018 oligi tema viimane tööpäev. Siis nägime arvet ja hakkasime uurima, kus on. 07.01. või 08.01.2018 helistsin isiklikult R ja palusin telefoni selgitust ja infot. Kõne kestis võibolla minut aega, ei pea tema sõnu vist siin välja ütlema, aga kõne lõpetati Ru poolt. Üleliigselt ostetud range ei saanud Q objektil kasutada.
16.03.2018 vastuses (pealkirjastatud Määruskaebus 1) avaldas kostja, et tööstressist tingituna võis ta armatuurterase tellimisel kogemata, mitte meelega ega pahatahtlikult, vea teha. Armatuurterased transporditi W objektilt Q objektile, sest W objektil jäid need segama ehitus-tegevust. OÜ Kivikas poolt transporditud rangid ladustati ehitatava hoone piirdeaia taha, et need saaks vajadusel kiiresti hoonele lähemale tõsta, kui maapinna planeerimistööd tehtud saavad. Piirdeaia taha ladustati vähene kogus 32mm armatuurterast, mis transporditi OÜ Abiveod poolt 27.12.2017 W objektilt Q 14-4 objektile. Piirdeaia taha ladustati seetõttu, et objektil käisid välistrasside kaeve ja muud tööd, samas objektile juurdepääsuteid oli ainult üks. Suur osa armatuure jäi ka W objektile (tl 51-52). 18.05.2018 vastuses avaldas kostja, et ei vaidlusta, et ta töötas hageja juures objektijuhina alates 01.08.2017 kuni 04.01.2018; et ta tellis AS-lt Eesti Traat hagiavalduse lisades 6 ja 7 märgitud kauba ning OÜ-lt Kivikas hagiavalduse lisas 5 märgitud veo. Hageja kahju hüvitamise nõuet kostja ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud tema töölepinguline kohustus kaupa valvata ning see polnud Q ehitusobjektil ka füüsiliselt võimalik. Kaup ladustati ehitusobjekti äärde, sest hagejal puudus ladu ja ehitusobjektil oleks see töölistele ja masinatele ette jäänud. Kauba ladustamisest ehitusobjekti äärde oli teadlik ka Q objekti otsene juht TR, kes ei teinud kostjale kauba paigutamise asukoha kohta kostja töötamise ajal ühtegi etteheidet. Rangide vedu ei teostanud ainult OÜ Kivikas. 27.12.2018 vedas OÜ Abiveod 16 mm rangid W objektilt Q 14 objektile ja paigutas need Q 14 ehitusobjektil olnud kollase tornkraana alla. Need rangid olid seal ka kostja viimasel tööpäeval. Hageja on väitnud, et Tsiviilasi nr 2-18-3487 Q objektil olnud rangid on varastatud. Kuriteo puhul pöördutakse tavapäraselt politsei poole, kuid hageja seda ei teinud vaid esitas hagi töölt lahkunud kostja vastu. Q ehitusobjekti projektijuht oli hageja juhatuse liige TR, kelle ülesanne on tagada muu hulgas ka ehituskauba liikumine ja säilimine. Hageja ei
saa nõuda kahju hüvitamist töötajalt, kui tegelikuks vastutajaks ehitusobjektil, sh ka vara säilimise eest, on projektijuht – juhatuse liige. Perioodil, kui kostja töötas hageja juures (kuni 04.01. 2018) oli kaup alles. Kostja ei vastuta asjaolude eest, mis toimusid peale tema töölt lahkumist. Õige ei ole, et kaup on kadunud - 08.05.2018 leidis kostja Q ehitusobjektil mitmeid kohti, kus kaup asus ja tegi sellest ka fotod (tl 67-73). 06.11.2018 kohtuistungil märkis kostja esindaja, et objektijuht allub projektijuhile, st juhatuse liikmele, saab tööülesanded juhatuse liikmelt ja juhatuse liikmed teostavad kontrolli. Juhatuse liige ütles, et objektijuht pidi ka pisivahendi ületoomise ühelt objektilt teisele projektijuhiga kooskõlastama. Seega on ümber lükatud hageja väide, et projektijuhi ülesanne oli vaid tellijaga suhelda. Hageja väidab, et rangid varastati, aga kus on kuriteoteade. Usutav pole, et varastati materjali 10 tuhande euro eest ja ei pöördutud politsei poole. Hagis pole esile toodud, millal rangid varastati. Kostja töölt lahkumise kuupäeval olid rangid kohas, kuhu need ladustati. Mis toimus pärast 04.01. pole kostja riisiko. 27.11.2018 vastuse täienduses märkis kostja, et kahju suuruse arvutus on ebaõige, kuna OÜ Kivikas ei vedanud kõiki range Q objektile. 16 mm rangid tõi Q objektile OÜ Abiveod ja need ladustati ehitusobjektile kollase tornkraana alla. Seal olid need ka 04.01.2018, kui kostja töölt lahkus. Dokumentaalselt pole tõendatud, et OÜ Kivikas poolt Q objektile veetud rangide kogus (kogukaal) ega ka asjaolu, et OÜ Kivikas vedas Q objektile just need rangid, mis osteti AS-st Eesti Traat.
läksid kõik aia taha. Ma veel ütlesin, et kas sa ei karda, et need sealt ära varastatakse. Tunnistaja märkis ülekuulamise käigus ristidega kaardi-materjalile (tl 145) kohad, kuhu ta rangid maha ladustas – ristid tegi tunnistaja kohtadesse, kuhu kostja oli märkinud 1 ja 2. Teise päeva koorem läks tunnistaja ütluste kohaselt täielikult aia taha. Q ehitusobjektil oli ajutine aed ümber (tl 166). Kostja ja tunnistaja poolt märgitud rangide paigalduse koht nr 1 jääb kaardil (tl 145) ehitusobjekti piirde (ehitusaia) sisse, numbriga 2 märgitud rangide ladustamise koht piirdest väljaspoole. Seega annavad eeluuritud tõendid kogumis tunnistust, et OÜ Kivikas poolt W objektilt Q objektile transporditud rangidest paigaldati kostja korraldusel esimene koorem ehitusobjektile ning ülejäänud koormad väljaspoole ehitusobjekti piiret (ehitusaeda).
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.