Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 18. detsember 2020
Tsiviilasja number
2-20-17272
Tsiviilasi
Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) kinnistamisavaldus kinnistamisasjas nr 67043202050
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 5. novembri 2020. a kandemäärus nr 1166882020 kinnistamisasjas nr 67043202050
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75033477), volitatud esindaja Margit Halop
esindajad
Edasikaebamise kord
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
kohtunikuabi kohtuametnik, kes täidab seaduses nimetatud ülesandeid. Kohtunikuabi on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 595 lg 2). Kohtunikuabi täidab oma ametiülesandeid kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega (KS § 121), mitte kokkusaamistel välja öeldud seisukohtadest tulenevalt. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. EES § 214 lg 1 järgi peab eluruumide erastamise kohustatud subjekt korteriomandite kinnistamiseks esitama kinnistusosakonnale ühepoolse notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse. Seaduses on seega sätestatud tehingu kohustuslik vorm, s.o EES § 214 lg-st 1 tulenevalt peab kinnistamisavaldus korteriomandite kinnistamiseks olema notariaalselt kinnitatud. TsÜS § 88 lg 1 sätestab, kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Praegusel juhul on avaldaja poolt esitatud kinnistamisavaldus digitaalselt allkirjastatud, kuid peab olema notariaalselt kinnitatud. Seega kinnistamisavaldus ei vasta seaduses sätestatud vorminõudele. KRS § 46 lg 3 sätestab, et kui kinnistamisavalduses esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määrab kande tegemiseks pädev isik tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kohtunikuabi andis 5. oktoobri 2020. a kandemäärusega nr 1023432020 kinnistamisasjas nr 67043202050 kinnistamiseks oleva takistuse kõrvaldamiseks tähtaja kuni
isiku poolt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on märgitud, et üldreegel on, et äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale esitatud kandeavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud ning notariaalselt kinnitatud vormiga loetakse võrdseks ka digitaalallkirjastatud avaldus (ÄS § 33 lg 11). Sama näeb kinnistamisavalduse kohta ette ka KRS § 34 lg 21, mille kohaselt peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Samuti peab notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud olema kandenõusolek kinnistamismenetluses (KRS § 341 lg-d 5 ja 51). Asjaolu, et kinnistamisavaldus ei vasta KRS § 34 lg-s 6 sätestatud vorminõudele, kuivõrd kinnistamisavaldus ei sisalda katastritunnust, ei ole puuduste kõrvaldamise määruses esitatud. Katastritunnuse märkimata jätmisel oleks maakohtu kinnistusosakond pidanud andma võimaluse puuduse kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise määruse resolutsiooni p-is 1 on maakohtu kinnistusosakond katastritunnuse ise esitanud, mistõttu kinnistamisavalduses katkastritunnuse puudumine ei saa olla avalduse rahuldamata jätmise põhjuseks.
Riigikohus on rõhutanud, et vallasasjana korterite baasil korteriomandite kinnistamise protseduur erineb märkimisväärselt kinnistusraamatusse muude kannete tegemise korrast (Riigikohtu 21. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05, p 18). TsMS § 593 lg-te 1 ja 2 kohaselt teeb kohus kandeid registrisse üksnes avalduse või kohtulahendi alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kandeavaldused esitatakse kohtule seaduses sätestatud vormis seadusega selleks õigustatud isiku poolt. Tegemist on üldnormiga, mis reguleerib TsMS §-s 591 nimetatud registritele avalduste esitamist. KRS § 34 lg 21 esimese lause kohaselt peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Seega võimaldab seadus kinnistamisavaldust esitada ka üksnes digitaalselt allkirjastatult. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on aga tegemist olukorraga, kus seadus on teatud liiki toimingutele näinud ette kindla vorminõude. Avaldaja esitas kinnistamisavalduse EES § 214 alusel, mille kohaselt peab korteriomandite kinnistamiseks eluruumide erastamise kohustatud subjekt esitama kinnistusosakonnale ühepoolse notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse. TsÜS § 81 lg 1 esimese lause kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabi ning maakohtu kohtuniku seisukohaga, et EES § 214 lg 1 on eluruumide erastamise kinnistamise puhul erisäte KRS-i sätete suhtes ning lähtuda tuleb erisättest. Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja ei ole esitanud notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldust. Seega jättis maakohtu kinnistusosakond õigustatult avalduse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.