Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Lõpplahend hagita asjas, kirjalik menetlus Avaldaja: QQ „QQQ QQQ“ (xxx registrikood xxx, QQ „QQQ QQQ“ xxx, registrikood xxx, asukoht xxx), lepinguline esindaja A L (e-post: xxx); Puudutatud isik: WWW WWW WW (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja S B (e-post: xxx).
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista puudutatud isikult WWW WWW WW-lt avaldaja QQ „QQQ QQQ“ QQ „QQQ QQQ“ xxx kaudu kasuks põhivõlgnevus 1180,75 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis (perioodil 16.10.2020-06.11.2020) 5,68 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult WWW WWW WW avaldaja QQ „QQQ QQQ“ QQ „QQQ QQQ“ xxx kaudu kasuks viivis tagastamata põhivõlgnevuselt 1180,75 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.11.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Välja mõista puudutatud isikult WWW WWW WW-lt avaldaja QQ „QQQ QQQ“ QQ „QQQ QQQ“ xxx kaudu kasuks viivis sissenõudmiskulult 40 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.11.2020 kuni sissenõudmiskulu tasumiseni.
5.Jätta rahuldamata avaldaja QQ „QQQ QQQ“ QQ „QQQ QQQ“ xxx kaudu nõue mõista puudutatud isikult WWW WWW WW-lt välja sissenõutavaks muutunud viivis 0,27 eurot.
6.Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Menetluskulude jaotamine
7.Jätta menetluskulud puudutatud isiku WWW WWW WW kanda.
8.Välja mõista puudutatud isikult WWW WWW WW-lt avaldaja QQ „QQQ QQQ“ QQ „QQQ QQQ“ xxx kaudu menetluskulud 410 eurot (riigilõiv 50 eurot ja
õigusabikulu 360 eurot).
9.Välja mõista puudutatud isikult WWW WWW WW-lt avaldaja QQ „QQQ QQQ“ QQ „QQQ QQQ“ xxx kaudu kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtumäärusele edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Avalduse aluseks olevad asjaolud
1.QQ “QQQ QQQ“ QQ “QQQ QQQ“ xx kaudu (avaldaja) esitas 06.11.2020 Harju Maakohtule avalduse WWW WWW xx (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse (tl 1-4) kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx. Kindlustusvõtjaks on E E. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 2020. aasta augustis sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 24.08.2020 xxx korteris veekahju. Veekahju on alguse saanud xxx korterist, kus dušinurgas asuv kraan oli jäänud mitmeks päevaks jooksma. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr xxx üle 28.08.2020 ning koostas ehitise ülevaatusakti. Ehitise ülevaatusakti kohaselt on korteris xxx saanud kahjustada köögi lagi, laminaatparkett, seinakate, tapeet ja köögimööbel. Avaldaja esindaja pildistas korteri nr xxx nähtavad kahjustused. Korteri nr xxx remondiks tegi hinnapakkumise xxx summas 1280,75 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahju summas 1180,75 eurot. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 30.09.2020 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 14.10.2020. Puudutatud isik avaldajale kahju ei hüvitanud. Avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 1180,75 eurot (põhinõue), võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue summas 40 eurot ning viiviste nõue. Avaldaja palub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista: - kahju summas 1180,75 eurot (põhinõue); - viivise põhinõudelt seisuga 06.11.2020 summas 5,95 eurot; - viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 07.11.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; - võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot; - viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskulult (40 eurot) alates 06.11.2020 kuni võla sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni;
-
avaldaja menetluskulu; viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
Menetluse käik
2.12.11.2020 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. Kohus määras puudutatud isikule avaldusele vastamiseks tähtaja 15 päeva alates kohtumääruse ja avalduse kättesaamisest. Samuti kohustas kohus menetlusosalisi teatama 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest, kas nad soovivad enda ärakuulamist isiklikult ja suuliselt. Kohus selgitas, et kui menetlusosalised enda isiklikult ja suuliselt ärakuulamist ei soovi, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses.
3.12.11.2020 teatas avaldaja kohtule, et ta ei soovi enda ärakuulamist isiklikult ja suuliselt (tl 37-38).
4.24.11.2020 edastas puudutatud isik kohtule e-kirja, milles märkis, et tema korter oli kindlustatud, ta on suhelnud oma kindlustusega ja nemad on nõus kahju katma. Puudutatud isik palus koostada kompromissi, mille alusel tema tasub nõutud summa, menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja menetlus lõpeb. Tasumiseks palus puudutatud isik anda 5 päeva määruse jõustumisest (tl 39).
5.24.11.2020 kirjaga tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku põhjalikult kaaluda kompromissi sõlmimise võimalusi. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja kuni 30.11.2020 kompromissi sõlmimiseks (tl 40, 42).
6.Menetlusosalised kompromissini ei jõudnud.
7.04.12.2020 kirjaga palus kohus muuhulgas puudutatud isikul esitada kohtule allkirjastatud vastuse avaldusele hiljemalt 11.12.2020 (tl 48). Puudutatud isiku seisukoht
8.Puudutatud isik sai menetlusse võtmise määruse kätte avaliku e-toimiku vahendusel 24.11.2020 ja avalduse koos lisadega 12.11.2020. Kuna menetlusosalised arutasid kompromissi sõlmimise võimalusi, määras kohus puudutatud isikule vastuse esitamise tähtajaks 11.12.2020. Puudutatud isik oma kirjalikku seisukohta kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole puudutatud isik taotlenud enda ärakuulamist isiklikult ja suuliselt. Kohtumääruse põhjendused
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 4 sätestab, et menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. Menetlusosalised ei ole kohtule teatanud, et nad soovivad enda ärakuulamist isiklikult ja suuliselt. Kohus lahendab avalduse kirjalikus menetluses.
10.TsMS § 198 lg 3 sätestab, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. TsMS § 614 lg 1 kohaselt korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka korteriomanikud ja korteriühistu. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 614 lg-d 1 ja § 198 lg 1 p 2 tuleb koosmõjus tõlgendada selliselt, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka üksnes asjast puudutatud korteriomanikud. TsMS § 614 lg 1 ei eelda, et asja lahendamisse peavad alati olema kaasatud kõik korteriomanikud (Riigikohtu lahend nr 2-12-24747, p 18). Kohtu hinnangul kuuluvad menetlusosaliste hulka üksnes avaldaja ja asjast puudutatud isik.
11.TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjad on muuhulgas korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Alates 01.01.2018 kehtiv TsMS § 613 lg 1 p 1 on sõnastatud varasemast laiemalt, hõlmates sätte sõnastuse kohaselt asju, mis tulenevad korteriomandist ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Lisaks korteriomanikult majandamiskulude tasumise nõudele tuleb Riigikohtu arvates hagita menetluses lahendada muu hulgas rikkumisele eelnenud olukorra taastamise nõue, sh nõusolekuta tehtud kaasomandi eseme olulise muutmise tagajärgede likvideerimine (st endise olukorra taastamine). Samuti tuleb kehtiva TsMS § 613 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt hagita menetluses lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale). Samuti tuleb kohtuvaidlus korteriomanike kaasomandi esemeks olevate torude kahjustamisest (vähemasti kanalisatsioonitorude osas) lahendada hagita menetluses (vt ka Riigikohtu lahendeid nr 2-12-24747 ja 2-17-7999). Kohtupraktika kohaselt tuleb asja lahendada hagita menetluses, kui hagita menetluses esitatava nõudega (nõue kahju põhjustanud korteri omaniku vastu) on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (Riigikohtu lahendi nr 2-19-19561 p-d 13 ja 14). Avaldaja on esitanud avalduses nõude, mida lahendatakse hagita menetluses.
12.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
13.xxx korteri kindlustamiseks on sõlmitud kindlustusleping nr xxx (tl 7-8), mille järgi kindlustusvõtjaks on E E, omavastutusega 100 eurot ning kindlustusandjaks on QQ „QQQ QQQ“ xxx. 2020. aasta augustis sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 24.08.2020 xxx korteris veekahju. Veekahju on alguse saanud xxx korterist, kus
dušinurgas asuv kraan oli jäänud mitmeks päevaks jooksma (tl 9). Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr xxx üle 28.08.2020 ning koostas ehitise ülevaatusakti (tl 10). Ehitise ülevaatusakti kohaselt on korteris xxx saanud kahjustada köögi lagi, laminaatparkett, seinakate, tapeet ja köögimööbel. Avaldaja esindaja pildistas korteri nr xxx nähtavad kahjustused (tl 19-34). Korteri nr xxx remondiks tegi hinnapakkumise xxx summas 1280,75 eurot (tl 11). Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahju summas 1180,75 eurot (tl 10). Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik (tl 13-16, pöördel). Avaldaja esitas 30.09.2020 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (tl 17-18). Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 14.10.2020. Puudutatud isik avaldajale kahju ei hüvitanud. Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
14.Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud korteri xxx parandamise kulu summas 1180,75 eurot. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.
15.Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 24.08.2020, kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).
16.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.
17.Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (antud juhul avaldajal) olla puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud; - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest; - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju;
-
kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
18.Puudutatud isik vastuväiteid avaldaja kahjunõudele esitanud ei ole.
19.Kohtu hinnangul on kahjunõude eeldused täidetud.
19.1.Kohus leiab, et puudutatud isik on rikkunud KrtS-is sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Kuna puudutatud isiku korteris voolas vesi sulgemata dušikraanist põrandale ja sealt edasi läbi vahelae alumise naabri korterisse, siis järelikult ei hoidunud puudutatud isik tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning ta on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel vesi põrandale jooksis. Puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
19.2.Kohus leiab, et puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma (korrashoiu)kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud xxx korterist. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Korteriomanik (puudutatud isik) ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
19.3.Kohus leiab, et xxx korterile on kahju tekkinud. Kahjustada saanud korteriomanik teatas avaldajale, et tema korter nr xxx on saanud 24.08.2020 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada. Korteri ülevaatusakti kohaselt on korteris xxx saanud kahjustada köögi lagi, laminaatparkett, seinakate, tapeet ja köögimööbel.
VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada avaldajal kahju olemasolu, puudutatud isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos puudutatud isikule etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel. KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Kohus leiab, et puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et põrandale voolanud vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).
19.4.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu
25.veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). xxx korteri siseviimistlus sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise xxx summas 1280,75 eurot. Kohus leiab, et korteri remondiks tehtud hinnapakkumine oli mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Avaldaja hüvitas kahju summas 1180,75 eurot, omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Seega on kahju suuruseks 1180,75 eurot.
19.5.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Kohus leiab, et puudutatud isiku käitumise (kraani sulgemata jätmise ning seetõttu põrandale voolanud vee) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 1180,75 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 30.09.2020 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude ja andis talle mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks- so hiljemalt 14.10.2020. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahju hüvitamiseks antud tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole
kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 15.10.2020. Puudutatud isik avaldajale kahju hüvitanud ei ole.
20.Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse (kahju) 1180,75 eurot.
21.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja soovib sissnõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ja edasiulatuva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt alates 07.11.2020. Kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 15.10.2020. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 16.10.2020. Viivis avalduse esitamise seisuga 06.11.2020 (periood 16.10.2020-06.11.2020 ehk 22 päeva, viivisemäär 8 % aastas) on 5,68 eurot. Avaldaja on ekslikult viivituses oldud päevade arvuks märkinud ühel juhul 24 päeva ja teisel juhul 23 päeva, mis on toonud kaasa ebaõige sissenõutavaks muutunud viivise summa. Avaldaja nõue jääb rahuldamata 0,27 euro osas (5,95 - 5,68). Lisaks eeltoodule mõistab kohus puudutatud isikult välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras alates 07.11.2020.
22.Avaldaja nõuab puudutatud isikult sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõudmiskulult viivist seadusjärgses määras alates 06.11.2020. Puudutatud isik on majandustegevuses tegutsev eraõiguslik juriidiline isik. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on tuvastanud, et avaldaja viivisenõue on põhjendatud. Kohus peab avaldaja sissenõudmiskulu nõuet põhjendatuks. Lisaks peab kohus põhjendatuks puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivise sissenõudmiskulult alates 06.11.2020 kuni sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni.
23.Eelnevale tuginedes rahuldab kohus avalduse osaliselt ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 1180,75 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt 5,68 eurot. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras põhivõlgnevuselt (1180,75 eurot) alates 07.11.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras sissenõudmiskulult (40 eurot) alates 06.11.2020 kuni sissenõudmiskulu tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata avaldaja nõude mõista puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivis 0,27 eurot. Menetluskulude jaotamine
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui
see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmist ei mõjuta asjaolu, et kohus rahuldas avalduse osaliselt ja jättis rahuldamata avaldaja nõude mõista puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivise 0,27 eurot. Tegemist oli avaldajapoolse arvutusveaga ning sisuliselt rahuldas kohus avaldaja nõude tervikuna.
25.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu kokku summas 360 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Õigusabi on osutatud 3 tundi, tunnitasu on 120 eurot. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab põhjendatuks avaldaja esindaja ajakulu 3 tundi. Esindaja tunnitasu 120 eurot vastab turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 360 eurot. Samuti on tõendatud avalduselt riigilõivu 50 eurot tasumine. Kohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 410 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 360 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja, samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.