VÀlja mÔista H-S Slt Est Building Partner Oà (pankrotis) pankrotivarasse viivis pÔhinÔudelt (s.o. 246 750 eurot) alates 20.12.2019. a kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 19 526,04 eurot.
4.VĂ€lja mĂ”ista H-S Slt Est Building Partner OĂ (pankrotis) pankrotivarasse viivis pĂ”hinĂ”udelt (s.o. 246 750 eurot) alates 16.12.2020. a kuni kohtuotsuse tĂ€itmiseni VĂS
§ 113 lg 1 teises lauses sÀtestatud mÀÀras, kuid resolutsiooni p 3 ja p 4 viiviseid kokku mitte rohkem kui 246 750 eurot.
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jÀtta H-S S kanda.
2.VÀlja mÔista H-S Slt menetluskulud summas 7 668 eurot Est Building Partner Oà (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selbergi kasuks.
3.VĂ€lja mĂ”ista H-S Slt Est Building Partner OĂ (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selbergi kasuks viivis hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o. 7 668 eurot) kĂ€esoleva otsuse jĂ”ustumisest kuni tĂ€itmiseni vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses.
4.VÀlja mÔista H-S Slt Eesti Vabariigi kasuks 2 200 eurot (s.o. riigilÔiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud hagi esitamisel), mis tuleb tasuda vastavalt otsuse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 pÀeva jooksul alates otsuse jÔustumisest.
5.Kohustada H-S S tasuma vÀljamÔistetud menetluskulult summas 2 200 eurot riigituludesse viivist vÔlaÔigusseaduse § 113 lÔike 1 teises lauses sÀtestatud mÀÀras alates otsuse jÔustumisest kuni tasumiseni (TsMS § 179 lg 9). Kohtuotsuse Àrakiri saata pÀrast jÔustumist menetluskulude jaotuse resolutsiooni punktide 4 ja 5 tÀitmise korraldamiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele vÔib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 pÀeva jooksul alates otsuse apellandile kÀttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus vÔidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nÔue
1.Kohtule 04.09.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt esitas vĂ”lausaldaja xxx 28.11.2018 kohtule pankrotiavalduse vĂ”lgniku Est Building Partner OĂ (edaspidi ka VĂ”lgnik) pankroti vĂ€ljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 05.02.2019 kohtumÀÀrusega tsiviilasjas nr 2-18-18018 nimetati Est Building Partner OĂ ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg. Ajutine pankrotihaldur esitas 20.02.2019 kohtule kirjaliku aruande. Aruandes mĂ€rkis ajutine pankrotihaldur muuhulgas jĂ€rgmist: VĂ”lgnik Est Building Partner OĂ juhatuse liikmeks on alates 24.09.2018 U Ă. Endisteks juhatuse liikmeteks on H-S S(parioodil 10.03.2011 â 24.09.2018) ja C A S (perioodil 20.09.2016 â 22.11.2017); VĂ”lgniku pangakontodelt nĂ€htub, et viimati maksti töötajatele palka augustis 2018, tööjĂ”umaksud palkadelt jĂ€eti tasumata. Viimane laekumine VĂ”lgniku pangakontole oli 14.09.2018, vĂ”lgnevused hankijatele on tekkinud pĂ”hiliselt 2018. aasta suvel, millest vĂ”ib jĂ€reldada, et rahalised vahendid majandustegevuseks puudusid alates 2018 suvest; VĂ”lgnikul on suured kohustused ning vara kohustuste katteks puudub, ajutise pankrotihalduri hinnangul on VĂ”lgniku majandustegevus lĂ”ppenud; ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud olulisi VĂ”lgniku raamatupidamisdokumente
(bilansid, kassadokumendid) seoses VÔlgniku majandustegevusega; VÔlgniku arveldusarvete vÀljavÔtetest nÀhtub, et arveldusarvetelt on pangakaartidega vÀlja vÔetud sularaha nii Eestis kui ka Soomes; arvestades, et ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud VÔlgniku kassadokumente, siis ei ole ajutine pankrotihaldur saanud kontrollida antud rahade kasutamist VÔlgniku majandustegevuses ning seega esineb vÔimalus, et nimetatud summasid ei ole kasutatud VÔlgniku huvides; kuivÔrd VÔlgnik ei ole esitanud nÔutud bilansse ja 2017. aasta majandusaasta aruannet, samuti kassa dokumente, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et VÔlgniku raamatupidamine ei ole nÔuetekohaselt korraldatud.
2.Harju Maakohtu 20.03.2019 kohtumÀÀrusega tsiviilasjas nr 2-18-18018 kuulutati 20.03.2019 kell 15.00 vĂ€lja Est Building Partner OĂ (pankrotis) pankrot ning nimetati VĂ”lgniku pankrotihalduriks Eve Selberg. VĂ”lgniku pankrotiteade ilmus ametlikus vĂ€ljaandes Ametlikud Teadaanded 20.03.2019. Harju Maakohtu 20.03.2019 mÀÀrusega kohustati Est Building Partner OĂ juhatuse liiget U Ă ja endist juhatuse liiget H-S S kohtus vandega kinnitama vara ja vĂ”lgade nimekirja Ă”igsust enne esimest vĂ”lausaldajate ĂŒldkoosolekut. Pankrotihaldur tegi pĂ€ringu krediidiasutustesse palvega vĂ€ljastada Est Building Partner OĂ pangakontode vĂ€ljavĂ”tted. Luminor Bank AS arvelduskonto nr xxx vĂ€ljavĂ”ttelt nĂ€htus ebatavaliselt suures mahus sularaha vĂ€ljavĂ”tmine. Luminor Bank AS 22.07.2019 esitatud tĂ”endi kohaselt on Est Building Partner OĂ arvelduskontolt nr xxx perioodil 01.01.2017 kuni 30.08.2018 erinevatest pangaautomaatidest vĂ€lja vĂ”etud sularaha kogusummas 246 750 eurot. Viimast korda vĂ”eti kĂ”nealuselt kontolt sularaha 30.08.2018, s.o. enne, kui VĂ”lgniku juhatuse liikmeks sai U Ă.
3.Ăriseadustiku § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi tĂ€itma korraliku ettevĂ”tja hoolsusega. ĂS § 187 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaĂŒhingule, tekitatud kahju hĂŒvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tĂ”endab, et on oma kohustusi tĂ€itnud korraliku ettevĂ”tja hoolsusega. KĂ€esoleval juhul on tuvastatud ja tĂ”endatud, et VĂ”lgniku arvelduskontolt on perioodil 01.01.2017 kuni 30.08.2018 vĂ€lja vĂ”etud sularaha 246 750 eurot. ĂS § 183 alusel korraldab osaĂŒhingu raamatupidamist juhatus. VĂ”lgniku juhatuse liige eeltoodud perioodil oli H-S S. Tuvastatud ja tĂ”endatud on, et sularaha vĂ€ljavĂ”tmiste kohta puuduvad mistahes raamatupidamisdokumendid, s.h. kassa dokumendid. Lisaks eeltoodule on ka U Ă mĂ€rkinud oma 18.02.2019 vastuses teabenĂ”udele, et kassa dokumendid perioodil 01.01.2015 kuni kĂ€esoleva ajani (s.o. 2019 aastani) puuduvad. Ajutine pankrotihaldur Eve Selberg mĂ€rkis ka tsiviilasjas nr 2-18-18018 21.02.2019 toimunud kohtuistungil, et praegusele juhatuse liikmele U.Ăle pole dokumente esitatud, millega saab teha jĂ€relduse, et neid dokumente ei ole olemas. ĂriĂŒhingu pangakaardi nr xxx kasutajaks oli H-S S.
4.Raamatupidamisseaduse (RPS) § 4 p 5 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud sĂ€ilitama raamatupidamise dokumente. Isegi juhul, kui kostja koostas asjakohased kuludokumendid, ei ole ĂŒhtegi nendest esitatud pankrotihaldurile, mistĂ”ttu tuleb asuda seisukohale, et kuludokumente ei ole sĂ€ilinud. KuivĂ”rd sularaha kasutamist summas 246 750 eurot majandustegevuse huvides kasutamist ei ole vĂ”imalik tĂ”endada, tuleb eeldada, et antud rahasummat ei ole kasutatud hageja huvides ning vastupidise tĂ”endamiskoormis on kostjal. Eeltoodust johtuvalt tuleb asuda seisukohale, et kostja on VĂ”lgniku juhatuse liikmena rikkunud kohustust hoida osaĂŒhingu vara, olla hoolas ja tegutseda ĂŒksnes osaĂŒhingu huvides
seelĂ€bi, et vĂ”ttis Ă€riĂŒhingu pangakontolt omavoliliselt ja vastuolus osaĂŒhinguga huvidega vĂ€lja sularaha ning omastas selle.
5.VĂS § 128 lg 3 alusel hĂ”lmab otsene varaline kahju eelkĂ”ige kaotsilĂ€inud vĂ”i hĂ€vinud vara vÀÀrtuse vĂ”i vara halvenemisest tekkinud vÀÀrtuse vĂ€henemise. Olukorras, kus on tĂ”endatud, et VĂ”lgniku vara summas 246 750 eurot ei ole kasutatud tema majandustegevuseks ning vastav rahasumma on VĂ”lgnikult omastatud, on VĂ”lgnikule tekkinud otsene varaline kahju summas 246 750 eurot. KĂ€esoleval juhul esineb ka pĂ”hjuslik seos kostja tegevuse ja VĂ”lgnikul tekkinud kahju vahel. Juhul, kui kostja oleks oma kohustusi tĂ€itnud korraliku ettevĂ”tja hoolsusega ning ei oleks vĂ”tnud VĂ”lgniku pangakontolt alusetult ja pĂ”hjendamatult vĂ€lja raha summas 246 750 eurot, oleks VĂ”lgnikul vara 246 750 euro vĂ”rra rohkem ning VĂ”lgnik ei oleks oma vara vĂ€henemise tĂ”ttu kahju kandnud. Hageja palub kostjalt vĂ€lja mĂ”ista pĂ”hinĂ”ude summalt (246 750 eurot) viivised VĂS § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras, s.o. 8% tasumata kahjunĂ”ude summalt aastas, alates kĂ€esoleva hagiavalduse kostjale kĂ€ttetoimetamisele jĂ€rgnevast pĂ€evast ja viivised TsMS § 367 alusel, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 246 750 eurot.
6.Kostja vastus Kohtule 27.02.2019. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja esitab xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx arved ja nende sularahas tasumist tĂ”endavad dokumendid. Est Building Partner OĂ ostis nendelt isikutelt vĂ”lgniku majandustegevuse lĂ€biviimiseks vajalikku tööjĂ”u renditeenust. Kostja kasutas vĂ”lgniku arveldusarvelt saadud raha seega vĂ”lgniku huvides ja seega puudub alus sĂŒĂŒdistada teda juhatuse liikme kohustuste rikkumises, millega oleks tekitatud kahju. Niisamuti ei ole kostja seega vĂ”lgnikult hagetavat rahasummat alusetult saanud ega tĂ€itnud endale mingisugust rahalist kohustust. Kohtu pĂ”hjendused
7.Kohus, kuulanud Àra hageja ja kostja esindaja ja tutvunud toimiku kÔigi materjalidega, on jÔudnud jÀreldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
8.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 20.03.2019. a mÀÀrusega tsiviilasjas nr 2-1818018 kuulutati vĂ€lja Est Building Partner OĂ (pankrotis) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Eve Selberg (tl 17). Ăriregistrist nĂ€htub, et perioodil 10.03.2011 a kuni 24.09.2018. a oli vĂ”lgniku juhatuse liikmeks H-S S. Perioodil 19.12.2016. a kuni 18.09.2018. a oli vĂ”lgniku osanik H-S S(tl 28).
9.Hagiavalduse kohaselt on Est Building Partner OĂ (pankrotis) Luminor Bank AS arvelduskontolt nr. xxx perioodil 01.01.2017. a kuni 30.08.2018. a kostjale vĂ€ljastatud pangakaardiga sularahas vĂ€lja vĂ”etud 246 750 eurot (tl 21-26 31). Est Building Partner OĂ-l puuduvad arvelduskontolt kostja poolt sularahas vĂ€lja vĂ”etud summade kohta kuludokumendid.
10.Kostja hinnangul on hagi alusetu. Kostja selgituste kohaselt kasutas ta vÔlgniku arveldusarvelt vÔetud sularaha vÔlgniku huvides. Est Building Partner Oà ostis xxx, xxx-lt, xxx-lt, xxx-lt, xxx-lt, xxx-lt ja xxx-lt vÔlgniku majandustegevuse lÀbiviimiseks vajalikku
tööjĂ”u renditeenust. Seega puudub alus sĂŒĂŒdistada kostjat juhatuse liikme kohustuste rikkumises, millega oleks tekitatud kahju (tl 71,76-96).
11.Kohtu hinnangul on kostja vastuvĂ€ited jÀÀnud paljasĂ”naliseks ja kĂ€esolevas menetluses tĂ”endamata. Hageja on esimese alternatiivina esitanud kostja vastu osaĂŒhingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hĂŒvitamise nĂ”ude. NĂ”ude Ă”iguslik alus on Ă€riseadustik (ĂS) § 187 lg 2, mille jĂ€rgi oma kohustuste rikkumisega osaĂŒhingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hĂŒvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tĂ”endab, et on oma kohustusi tĂ€itnud korraliku ettevĂ”tja hoolsusega. Pooled vaidlevad selle ĂŒle, kas kostja on Est Building Partner OĂ (pankrotis) juhatuse liikmena Luminor Bank AS arvelduskontolt nr xxx perioodil 01.01.2017. a kuni 30.08.2018. a pangakaardiga vĂ€ljavĂ”etud sularaha 246 750 eurot kasutanud Ă€riĂŒhingu huvides.
12.ĂS § 187 lg 2 alusel juhatuse liikme vastu esitatava nĂ”ude eeldused on juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumine (ĂS § 187 lg 1, TsĂS § 35), osaĂŒhingule kahju tekkimine (VĂS § 127 lg 1 ja § 128), pĂ”hjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VĂS § 127 lg 4). Hageja pidi kĂ€esolevas menetluses tĂ”endama, et kostja on Est Building Partner OĂ (pankrotis) juhatuse liikmena oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaĂŒhingule kahju. Kostja pidi tĂ”endama, et ta on tegutsenud korraliku ettevĂ”tja hoolsusega (ĂS § 187 lg 2).
13.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja juhatuse liikme kohustusi sellega, et vĂ”ttis Est Building Partner OĂ (pankrotis) arvelduskontolt pangakaardiga sularahas vĂ€lja 246 750 eurot. Tehingute kohta puuduvad kuludokumendid, pankrotihaldurile ei ole esitatud Est Building Partner OĂ (pankrotis) olulisi raamatupidamisdokumente (bilansid, kassadokumendid), samuti on esitamata 2017. aasta majandusaasta aruanne. Hageja leiab, et kostja on Est Building Partner OĂ (pankrotis) juhatuse liikmena rikkunud Ă€riseadustiku ja raamatupidamise seaduse sĂ€tteid ja nende rikkumiste tĂ”ttu on tekkinud Est Building Partner OĂ-le (pankrotis) kahju.
14.TsĂS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest vĂ”i pĂ”hikirjas tulenevaid kohustusi tĂ€itma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ĂS § 183 jĂ€rgi on raamatupidamise korraldamine juhatuse ĂŒlesanne. ĂS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab raamatupidamise korraldamisel toimima kooskĂ”las korraliku ettevĂ”tja hoolsusega. Seega juhatuse liikme hoolsuskohustus on muuhulgas hĂ”lmatud ka raamatupidamise korraldamisega. Raamatupidamise korraldamise pĂ”hinĂ”uded on reguleeritud raamatupidamise seaduse (RPS) §-s 4, mille p-de 1-5 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja vĂ”rreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest, dokumenteerima kĂ”iki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide vĂ”i nende pĂ”hjal koostatud koonddokumentide alusel kĂ”iki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded kĂ€esolevas seaduses ja teistes Ă”igusaktides sĂ€testatud korras ja sĂ€ilitama raamatupidamise dokumente. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-191-12 leidnud, et Ă€riseadustiku sĂ€tted, mis kohustavad juhatust korraldama Ă€riĂŒhingu raamatupidamist, on iseenesest vĂ”lausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sĂ€tted. Riigikohus on 19.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16 asunud seisukohale, et olukorras, kus juhatuse liige on Ă€riĂŒhingu pangakontolt vĂ”tnud vĂ€lja sularaha ning ei ole tĂ”endanud, et vĂ€ljavĂ”etud sularaha on kasutatud Ă€riĂŒhingu huvides, on ta rikkunud Ă€riĂŒhingu vara hoidmise kohustust.
15.Hageja on kĂ€esolevas menetluses esile toonud, et Est Building Partner OĂ (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole pankrotihaldurile ĂŒhtegi raamatupidamisdokumenti ĂŒle antud, seega saab haldur nĂ”ude tĂ”endamisel tugineda ĂŒksnes kolmandatelt isikutelt saadud informatsioonile. Ajutise halduri aruande kohaselt on Est Building Partner OĂ (pankrotis) raamatupidamise dokumendid ĂŒle antud ĂigusbĂŒroo Visioon OĂ-le, mille juhatuse liige on U Ă. Est Building Partner OĂ (pankrotis) juhatuse liige on alates 24.09.2018. a U Ă. U Ă haldurile raamatupidamise dokumente ei ole esitanud, kuna U Ă vĂ€itel ei ole neid talle ĂŒle antud (tl 28,12). Haldur oma nĂ”ude tĂ”endamiseks esitanud Est Building Partner OĂ (pankrotis) konto vĂ€ljavĂ”tte, millelt nĂ€htuvad pangakaardiga sularaha vĂ€ljavĂ”tmised (tl 2126). Hageja on esitanud ka Luminor Bank AS kinnituse selle kohta, et perioodil 01.01.2017. a kuni 30.08.2018. a oli Est Building Partner OĂ (pankrotis) arvelduskontolt xxx vĂ€ljastatud pangakaardi kasutaja H-S S(tl 31).
16.Kostja on oma vÀidete tÔendamiseks esitanud vÀidetavalt sularahas tasutud arved selle kohta, et Est Building Partner Oà ostis xxx, xxx-lt, xxx, xxx-lt, xxx-lt, xxx-lt ja xxx-lt vÔlgniku majandustegevuse lÀbiviimiseks vajalikku tööjÔu renditeenust (tl 76-96).
17.Kohus on seisukohal, et koostatud arved ei tĂ”enda kostja vĂ€iteid teenuse osutamise kohta. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad tĂ”esed olema. Kostja kohtu hinnangul tĂ”eseid avaldusi teinud ei ole. Kostja poolt kĂ€esolevas menetluses esitatud tĂ”endid ei tĂ”enda kohtu hinnangul 246 750 euro kasutamist Est Building Partner OĂ (pankrotis) huvides. Hageja on esile toonud vasturÀÀkivused kostja poolt esitatud arvete ja nende vĂ€idetava tasumise osas, arvete vĂ€ljastamise kuupĂ€evad ja tasumise tĂ€htajad ei ole mingis loogilises seoses sularaha vĂ€ljavĂ”tmise kuupĂ€evadega (tl 103-109). Kohus nĂ”ustub hagejaga selles, et kohtule esitatud arved on vĂ”ltsarved ning koostatud tagantjĂ€rele kĂ€esoleva menetluse tarbeks. Tegelikkuses ei ole Est Building Partner OĂ (pankrotis) arvetel kajastatud isikutelt teenust ostnud ning sularahas tasumist ei ole arvetel kajastatud Ă€riĂŒhingutele samuti toimunud. Vaidlusalused arved koostanud Ă€riĂŒhingute likvideerija L H on kohtule teada igapĂ€evasest tööst kui samuti likvideerimisteenust osutava isiku, R P abiline. Ăriregistrist nĂ€htub tema kehtiv seos 274 Ă€riĂŒhinguga ning kehtetu seos 98 Ă€riĂŒhinguga. Kohus peab veenvaks hageja selgitust, et L H kasutas arvete koostamiseks lihtsalt hetkel tema poolt likvideeritavate Ă€riĂŒhingute nimesid, eksides paraku lĂ€bivalt eesti keele reeglite vastu aadressi kirjutamisel.
18.VĂS § 3 p 1-6 kohaselt vĂ”lasuhe vĂ”ib tekkida lepingust, kahju Ă”igusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, kĂ€sundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Eeltoodust nĂ€htub, et vĂ”lasuhe ei teki ĂŒksnes arvest. KuivĂ”rd kogu sularahas arveldamine on dokumenteerimata ning puuduvad raamatupidamise algdokumendid, kinnitab see kohtu hinnangul ĂŒksnes kostjapoolset juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist Est Building Partner OĂ (pankrotis) vara hoidmisel ja raamatupidamise korraldamisel. Ăhestki kohtule esitatud tĂ”endist ei nĂ€htu juhatuse liikme hoolas kĂ€itumine Ă€riĂŒhingu varaga ĂŒmberkĂ€imisel ega 246 750 euro kulutamine Est Building Partner OĂ (pankrotis) huvides, kostja on seega tekitanud Ă€riĂŒhingule VĂS § 128 lg 3 alusel kahju. Ajutise halduri aruande kohaselt on Est Building Partner OĂ-l (pankrotis) tĂ€itmata kohustusi summas 1 136 772,02 eurot, ainus vara on ebatĂ”enĂ€oliselt laekuv nĂ”ue summas 1 116 eurot (tl 13-14). Est Building Partner OĂ (pankrotis) vara vĂ€henemine on kohtu
hinnangul pÔhjuslikus seoses kostja poolt 246 750 euro Est Building Partner Oà (pankrotis) arvelduskontolt teostatud alusetute vÀljamaksetega.
19.Eeltoodust tulenevalt on hageja nĂ”ude H-S S vastu Ă”iguslikult pĂ”hjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Est Building Partner OĂ (pankrotis) arvelduskontolt kostja poolt Ă€ravĂ”etud 246 750 eurot tuleb kostjalt vĂ€lja mĂ”ista Est Building Partner OĂ (pankrotis) pankrotivarasse. KuivĂ”rd kohus rahuldab hageja nĂ”ude esimese alternatiivi alusel, ei analĂŒĂŒsi kohus vĂ”imalusi rahuldada hagi ka hageja poolt esitatud teise ja kolmanda alternatiivi alusel.
20.TsMS § 367 jĂ€rgi viivisenĂ”ude vĂ”ib koos pĂ”hinĂ”udega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenĂ”utavaks muutunud, vĂ€ljamĂ”istmist kohtult mitte kindla summana, vaid tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt protsendina pĂ”hinĂ”udest kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni. EelkĂ”ige vĂ”ib viivist nĂ”uda selliselt, et kohus mĂ”istaks selle vĂ€lja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina pĂ”hinĂ”udest. Hageja palub vĂ€lja mĂ”ista viivise alates hagi kostjale kĂ€ttetoimetamisele jĂ€rgnevast pĂ€evast, s.o. 20.12.2019. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja seadusjĂ€rgses mÀÀras ning lisanduva viivise alates lahendi tegemisele jĂ€rgnevast pĂ€evast kuni lahendi tĂ€itmiseni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt vĂ€ljamĂ”istmisele viivis Est Building Partner OĂ (pankrotis) pankrotivarasse alates 20.12.2019. a kuni 15.12.2020. a 362 pĂ€eva eest summas 19 526,04 eurot ja alates 16.12.2020. a VĂS § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras kuni kohustuse (246 750 eurot) kohase tĂ€itmiseni, kuid mitte rohkem kui 246 750 eurot. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses. Eeltoodu alusel jÀtab kohus menetluskulud kostja kanda.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvĂ€lised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilĂ”iv ning asja lĂ€bivaatamise kulud. KohtuvĂ€lised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nĂ”ustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sĂ€testab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmÀÀrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmÀÀramise avaldusele vastu ei vaidle, vĂ”ib kohus piirduda ĂŒksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ike 4 alusel kehtestatud piirmÀÀrast. Kui menetluskulude kindlaksmÀÀramise avaldus on selgelt pĂ”hjendamatu vĂ”i kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuvĂ€ide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude pĂ”hjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat vĂ”i muu esindaja kĂ€esoleva seadustiku §-s 218 sĂ€testatu kohaselt.
23.Hageja oli vabastatud Harju Maakohtu 17.09.2019. a mÀÀruse alusel riigilÔivu osalisest tasumisest hagi esitamisel. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilÔivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga kuni 266 507,58 eurot tasumisele riigilÔiv 2 700 eurot. Kostjalt kuulub TsMS § 179 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks vÀljamÔistmisele riigilÔiv summas 2 200 eurot.
24.Hageja palub kostjalt vÀlja mÔista menetluskulud summas 7 192 eurot ja 476 eurot, sh kÀibemaks 20%. Menetluskulude nimekirjadest nÀhtub, et hageja kasutas esindaja teenust 39 h ja 45 minutit ja tÀiendavalt 2 tundi ja 50 minutit. Hageja kasutas esindaja teenust kohtuistungi ettevalmistumiseks ja osalemiseks, hagiavalduse koostamiseks, kostja taotlustele vastamiseks 24.3.2020. a seisukoha esitamiseks.
25.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskĂ”las asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ĂŒlepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a mÀÀruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja pĂ”hjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 jĂ€rgi hinnata ka ĂŒhe tĂ¶Ă¶ĂŒhiku hinna (s.o tunnitasu) pĂ”hjendatust ja vajalikkust. Ăksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on pĂ”hjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nĂ€htuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale Ă”igusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140 eurot. Kohus on seisukohal, et tasu Ă”igusteenuse eest summas 140 eurot (lisandub kĂ€ibemaks) ei ĂŒleta Ă”igusabituru keskmist ning kohtute poolt mĂ”istlikuks peetud tunnihinda.
26.Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega kĂ€esoleva otsuse jĂ”ustumisest kuni tĂ€itmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.