Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7).

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 31.07.2020 (täpsustatud 04.09.2020) Harju Maakohtule hagi Expo Trans OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tellis Expo Trans OÜ juhatuse liige hagejalt telefoni teel puksiiriteenust. Sündmuskohale jõudes ei teostanud hageja täies mahus puksiirteenust, kuna kostja tellis sarnase teenuse ka teisest kohast. Hageja ja kostja leppisid telefonivestluse ja hiljem sõnumi teel kokku, et kostjal tuleb maksta väljakutse tasu ja tühisõidu. Hageja väljastas kostjale arve summas 204 eurot, mis on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 204 eurot ja 31.07.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 57,12 eurot, kokku 261,12 eurot. Kostja seisukohad Kostja esitas 23.09.2020 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et pooltel polnud 13.03.2020 sõlmitud lepingut puksiirteenuse osutamiseks, kuna kostja juhatuse liige esitas hagejale päringu puksiirteenuste kohta. Kostja palus hagejal võtta ühendust autojuhiga selleks, et teenuse tingimused lõplikult kooskõlastada. Hageja ei võtnud autojuhiga mõistliku aja jooksul ühendus ning seetõttu tellis autojuht teenuse teise osutaja käest. Hageja helistas autojuhile alles siis, kui remonti vajav sõiduk oli juba remonti viidud. Kostja leiab, et kuivõrd pooltel ei ole tekkinud võlasuhteid, ei pea kostja pakutud teenuse eest tasuma. Kostja on seisukohal, et hageja ei osutanud talle puksiirteenust. Täiendavalt leiab kostja, et hageja poolt määratud viivisemäär 0,2% päevas on õigustühine, sest pooltel puudub kokkulepe viivisemäära osas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil ja uurinud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooltel puudub vaidlus selles, et 13.03.2020 helistas kostja juhatuse liige hagejale puksiirteenuse tellimiseks ja saatis ka SMSi autojuhi nime ning telefoninumbriga. Kui kostja autojuht puksiirautoga kohale saabus, selgus, et kostja sõiduk oli juba kostja autojuhi korraldamisel teisaldatud teise äriühingu poolt. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse tühisõidu eest summas 204 eurot ja peioodi 14.03.2020 kuni 31.07.2020 eest viivise määraga 0,2 % päevas summas 57,12 eurot, kokku 261,12 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled sõlmisid lepingu puksiirteenuse osutamiseks. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Samuti nõuab VÕS § 76 lg 1 kohustuse täitmist vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus leiab, et hageja seletuse, pooltevaheliste SMSide ning e-kirjadega ja hageja arvega nr A000144, millele on lisatud transpordisaateleht nr 130320/01, millel on ka kostja äriühingu tempel, on tõendatud, et pooled leppisid kokku hageja poolt puksiirteenuse osutamises kostjale. Kohus on seisukohal, et hagejal puudunuks teave selle kohta, kuhu Jõhvist välja sõita, kui kostja ei oleks sellest hagejat teavitanud ja oleks pidanud alles kostja autojuhiga asuma asjaolusid täpsustama. Vaidlus puudub selles ja ka kostja autojuhi Vladimir Orekhovi kirjaliku seletusega on tõendatud, et pukseerimist vajav veoauto Mercedes, registreerimismärgiga x X asus Sillamäe veoautode parklas, kuhu sõitis ka hageja puksiirauto. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et hageja autojuht oleks pidanud alles hakkama kostja autojuhiga teenuse osutamises kokku leppima, ei ole mõistlik ega eluliselt usutav. Kostja juhatuse liige oli juba hagejale tellimuse esitanud ja hagejale vajaliku käsundi teenuse osutamiseks andnud, milles sisalduvatest juhistest hageja juhindus ja asus põhjendatult käsundit täitma. Kostja autojuht oli lasknud sõiduki transportida lähedal asuvasse remonditöökotta, ilma et hagejat sellest teavitatud oleks. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal

oli kohustus teavitada hagejat asjaolust, et kostja ei vaja enam hageja teenust ja hagejal ei ole vaja Sillamäele puksiirautoga kostja veoki transportimiseks välja sõita. Kuivõrd kostja sellest hagejat teavitanud ei olnud, tegi hageja puksiirauto tühisõidu, mille eest on kostja kohustatud tasuma. Asjaolu, et ka kostja seda mõistis, et tal tulnuks õigeaegselt hagejat teavitada, on tõendatud kostja SMS-iga, milles ta märkis, et ei kukkunud ilusti välja. VÕS § 627 lg 1 kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 628 lg 5 alusel peab käsundiandja hüvitama käsundisaajale käsundi täitmisel tekkinud kahju, mis tulenes sellise käsundi täitmisega tavaliselt seotud ohust või käsundiandja juhistest, välja arvatud juhul, kui tekkinud kahju tuleb katta tasu arvel või kui kahju põhjustas käsundisaaja käitumine, mida ei võinud vastavalt asjaoludele pidada käsundi täitmiseks vajalikuks. Kohus leiab, et käesoleval juhul asjaoludest nähtuvalt ei ole pooled kindlas tasus kokku leppinud. Nimetatu ei ole aga aluseks jätta kostjalt hageja kasuks hageja nõutud tasu tühisõidu eest välja mõistmata, kuivõrd hageja lähtus selgelt kostja juhistest ja kostja pidi mõistlikult eeldama, et kui ta ei teavita hagejat õigeaegselt asjaolust, et ta hageja pukseerimisteenust ei vaja, tuleb tal hüvitada hageja poolt sooritatud tühisõidu tasu. Asjaolu, et hageja nõuab tasu tühisõidu eest, on tõendatud arvele nr A000144 lisatud transpordisaatelehega nr 130320/01, mille on ka kostja äriühingu tempel. Hagejal ei ole kohustust enne teenuse osutamisele asumist täiendavalt kontrollida, kas kostja jätkuvalt teenust vajab. Hagejal puudus igasugune alus kahelda puksiirteenuse osutamise vajalikkuses ning hageja tegi selleks ettevalmistusi, kandis kulutusi. Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamisel ei oma tähendust, kas hageja kodulehel on puksiirteenuse osutamine tegevusalana märgitud, kuna tasu maksmise kohustus ei teki kodulehel märgitud tegevusala, vaid faktiliselt osutatud teenuse alusel. Ka puudub vaidlus selles, et just selle teenuse osutamise küsimuses kostja hageja poole pöördus. Lisaks ei ole vaidlust ka selles, et hageja on varasemalt sama teenust kostjale osutanud, mille eest on kostja ka tasunud. Asjaolu, et hageja nõutud tasu on mõistlik, on tõendatud analoogset teenust veoautode pukseerimiseks osutava Alfatre OÜ kodulehel toodud hindadega, mis on isegi kõrgemad, kui hageja poolt nõutu. Kostja esile toodud PAF Autoabi OÜ kodulehel märgitud hinnakiri käsitleb sõiduauto pukseerimist, mis ei ole üldiselt teadaolevalt võrreldav veoauto pukseerimise keerukuse ja töömahuga. Eelnevast tulenevalt kohus antud hindadega ei arvesta. Kostja lepinguline kohustus seisnes tasu maksmises ning kostja võis keelduda tasu maksmisest juhul, kui hageja ei oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on oma maksekohustuse jätnud täitmata, on hageja põhjendatult nõudnud kostjalt kohustuse täitmist. Seega on hagiavaldus põhinõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab lisaks kostjalt viivise väljamõistmist 140 päeva eest määraga 0,2 % põhivõlgnevuse summalt perioodi eest 14.03.2020 kuni hagi esitamiseni 31.07.2020. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega tuleb kostjal tasuda lepinguliste kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel viivist. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid viivise määras kokkuleppimise kohta. Seega kuulub kohaldamisele seadusjärgne viivise määr, mis on 8% aastas. Eelneva alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis summas 6,24 eurot ( 204 x 0,02 x 140). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 210,24 (204+6,24) eurot. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hageja palus kostjalt välja mõista 261,12 eurot ning kohus rahuldas hagi osaliselt 210,24 euro ulatuses, s.o 80,5% hageja nõudest, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja kanda 19,5% menetluskuludest ja kostja kanda 80,5% menetluskuludest. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, seega määrab kohus TsMS § 174 lg 1 kohaselt hageja menetluskulud kindlaks tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja on käesoleva tsiviilasja menetluses osalenud juhatuse liikme kaudu, seega puuduvad lepingulise esindaja kulud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 75 eurot. Kostja esitas 19.11.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 364 (käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja töötunnid moodustavad 2,8 tundi ja tunnitasumäär 130 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Riigikohus on lahendites 3-2-1-4-15 (p 14) ja 3-2-1-29-17 (p 13.1) leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid). Antud asi ei ole eriliselt keerukas, mis õigustaks õigusabikulude hüvitamist suuremas ulatuses, kui on hagihind. Kuna hagihind on 261,12 eurot, siis vähendab kohus hageja õigusabikulud samuti 261,12 euroni.

Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 19,5% ulatuses hageja kanda ja 80,5% ulatuses kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 60,38 eurot ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 50,92 eurot. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab menetluskulude nõuded. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 9,46 eurot (60,3850,92). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.