3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus XX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Parex Leasing & Factoring OÜ esitas 02.märtsil 2010.a Harju Maakohtule avalduse, milles palus nimetada ajutiwe pankrotihalduri ja välja kuulutada XX (võlgnik) pankrot, millise avalduse rahuldas Harju Maakohus 22.juuni 2010.a määrusega.
2.Harju Maakohtu 26.juuni 2014.a määrusega kinnitas kohus võlgniku pankrotimenetluses lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse; kinnitas pankrotimenetluse kulud ja pankrotihalduri tasu, vabastas pankrotihalduri tema kohustustest; algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks YY. Määruse kohaselt jäid pankrotimenetluses rahuldamata järgmiste võlausaldajate nõuded: Luminor Bank AS-i nõue summas 84 876,77 eurot, Swedbank AS nõue summas 937,88 eurot, Citadele Liising ja Factoring OÜ nõue summas 45 216 eurot, Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue summas 162,45 eurot, Norda Finance Estonia OÜ nõue summas 6051,11 eurot ja CC nõue summas 10 705,84 eurot.
3.26.juunil 2019.a möödus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha 3 võlausaldajat. Võlausaldaja Swedbank AS leidis, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik tasunud võlausaldajale 0,5 kuni 3 euro suuruste maksetena kokku 34 eurot. Seega ei ole võlgnik kogu menetluse kestel võlausaldajale märkimisväärseid makseid teinud
2-10-10128 ega tasuvamat tööd otsinud või seda tõendanud. Võlgnik asus kohustustest vabastamise menetluse jooksul esimest korda tööle alles 2 aastat pärast menetluse algatamist ning viimase 2 aasta jooksul ei ole kindlal töökohal töötanud. Sellega on võlgnik rikkunud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustustust. Võlgnik on menetluse ajal korduvalt viidanud enda halvale tervislikule seisundile, kuid ei ole esitanud ühtegi sellekohast tõendit. Võlgniku käsitööga tegelemist saab nimetada meelepäraseks tegevuseks, mis ei aita kuidagi kaasa võlgniku majandusliku olukorra parandamisele ning võlausaldajate nõuete rahuldamisele. Võlausaldaja Citadele Liising ja Factoring OÜ jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajal Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) puudusid vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas, kuid jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
4.10.oktoobril 2019.a toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik et hetkel on ta töötu, kuid plaanib luua enda ettevõtte. Ta on osalenud Töötukassa koolitustel ja kirjutanud äriplaani. Hetkel otsib koostööpartnereid. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on ta olnud Töötukassas arvel, kuid vahepeal töötanud ka koristajana ja tegelenud käsitööga. Võlgnikul on tervislikud probleemid, ta käib teraapias. Võlgnik palus enda kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja teda kohustustest vabastada. Kohus andis võlgnikule tema tervislikku seisundi ja teraapias käimist tõendavate dokumentide esitamiseks aega kuni 25.novembrini 2019.a. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus lõpetas 10. veebruari 2020. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse; keeldus vabastamast võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest; vabastas usaldusisiku tema kohustustest; määras avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja jättis tsiviilasja menetluskulud võlgniku kanda.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines maakohus PankrS § 173 lg-tele 1-4, § 175 lg-tele 1, 2 p-le 2, 3 ja 4, VÕS § 104 lg-tele 4 ja 5. Kohus leidis, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
7.Kohus leidis, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida.
8.Võlgnik on olnud enamuse kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul töötu, vahemikul 14.maist 2016.a kuni 31.juulini 2017.a töötas võlgnik usaldusisikule kuuluvas advokaadibüroos L koristajana saades töötasu 120 eurot kuus. Võlgniku väitel soovib ta luua oma ettevõtte, hetkel otsib ta selleks koostööpartnereid. Igapäevaselt tegeleb võlgnik käsitööga, et ära elada. Kohus leidis, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt leidmaks püsivat ja tasuvat tööd. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Võlgniku väitel on ta Töötukassa kaudu läbinud
2-10-10128 ettevõtluskoolitusi. Samas ei ole võlgnik esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mida rohkemat on ta teinud töökoha otsimiseks.
9.Võlgnik on toonud esile, et tema tervislik seisund ei võimalda tal tööl käimist. Võlgniku poolt esitatud tervisetõenditest nähtuvad võlgnikul erinevad tervislikud probleemid, sh ärevushäire, depressioon ja seljaprobleemid, kuid sellest hoolimata ei ole võlgnikul tuvastatud töövõime vähenemist. Eeltoodu kinnitab, et võlgnikul ei ole selliseid tervislikke probleeme, millest saaks järeldada, et ta ei ole võimeline ühelgi töökohal töötama. Kohus oli seisukohal, et kui võlgnik oleks otsinud aktiivselt tööd, mis oleks vastav tema tervislikule seisundile ja oskustele, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud tööd, mis võimaldanuks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist.
10.Kohus on võlgnikule korduvalt tema kohustusi selgitanud, sh 08.mail 2018.a toimunud võlgniku ärakuulamisel, pärast mida võlgnik võttis oma 20.veebruaril 2018.a taotluse ennetähtaegseks menetluse lõpetamiseks tagasi. Võlgnikul on juristist usaldusisik, kes on võlgniku kohustustest vabastamise menetluses aktiivselt osalenud. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse sisust ja talle seatud kohustustest teadlik.
11.Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsis kohus võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel.
12.Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole veenvalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega.
13.Eeltoodud asjaoludest tulenevalt oli kohus seisukohal, et võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kohus tuvastas, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Kohus oli seisukohal, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.
14.Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud
2-10-10128 võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, lõpetas kohus kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Kohus jättis TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Määruskaebus
15.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis ta kohustustest vabastamata.
16.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks kohus leidis, et võlgnik on oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Väited tuginevad muljel võlgnikust, mitte objektiivsel tõel. Kuna pankrot algas võlgnikule tekitatud segase müügitehinguga ning tõendite puudumisel jäi võlgnik süüdi võlgades, mis pole tegelikult tema omad, siis on kogu see olukord algusest peale olnud äärmiselt ebaõiglane. Võlgnik pole ühegi võla nn tekitajaks.
17.Käitumiskirjeldus, mis võis kohtuniku ja võlausaldajate otsust mõjutada, on kinnisus ja suutmatus suhelda ametiasutustega. Seda pole töövõimetusena kunagi hinnatud, kuid võlgnik ei ole võimeline suhtlema kohtutäiturite, pankade, juristide jm riiklike asutustega. Kontakt selliste instantsidega põhjustab paanikahoogusid. Sellist käitumist võib vaadelda tahtliku hooletusena, kuid samas ka inimese vaimse häirena, mida pole uuritud.
18.Võlgniku maailmavaade on muutunud tarbimisvastaseks. Võlgniku käsitöö on redisain. Oma pankrotiprotsessi ajal on võlgnik kaotanud märkimisväärselt vaimset stabiilsust ning kannatanud 11 aastat ärevushäirete all, sest otsus tema suhtes oli ebaõiglane. Käsitöö on ainus sissetulek ja samal ajal teraapia. Suur osa toimetulekust on seotud inimeste abiga, või naturaalmajandusega, kus võlgnik on saanud oma käsitööd vahetada toidu ja muu eluks vajaliku vastu.
19.Võlgnik on tarbimisühiskonna vastu ning iga töökoht, mis süvendab inimeste allumist hirmule kaotada töö või jääda võlgu ja toota juurde teenuseid ja esemeid, mida maailm tegelikult ei vaja pole mitte ainult vastumeelne, vaid vastuvõetamatu. Võlgnik tegeleb vaid asjadega, mis on talle vastuvõetavad seoses tema maailmavaatega. Põhiseaduses § 41 sedastab: Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele.
20.Kuna veendumustega ei saa vabandada õigusrikkumist, siis ringkonnakohtul on vaja välja selgitada, kas kohustuse mittetäitmine oma veendumuste tõttu tegeleda mõistliku tulutoova tegevusega või seda otsida, on õigusrikkumine või ebainimliku kohtlemise järel tekkinud inimlik käitumine vastavalt oma olukorrale. Et pankrotimenetluse ajal ei ole olnud võlgnikul enamasti ka tervisekindlustust ega rahalise olukorra tõttu võimalust kasutada arstiabi oma tervisliku seisundiga tegelemiseks, on võlgnik leidnud ise viisi, kuidas ellu jääda teraapilise käsitööga, mis võimaldab koos lähedaste abiga kokkuhoidlikult elada allpool vaesuspiiri.
21.Riigikohtu lahendi 2-11-24696 p-s 19 on leitud: kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele
2-10-10128 mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks eesmärke.
22.Võlgnik on menetluses esitanud niipalju tõendeid kui neid on olnud ja mida usaldusisik nõudis. Võlgniku tervislik olukord ei ole võimaldanud leida nn tasuvamat tööd.
23.On fakt, et võlgnik ei ole mistahes tulusid varjanud. Võlgnik on maksnud igakuiselt oma võlgasid niipalju, kui on suutnud, mis viitab sellele, et ta ei ole hoidnud oma kohustuste täitmisest apaatselt kõrvale, vaid on neid täitnud. Seda asjaolu pole kohus üldse hinnanud.
24.Olukord on ülekohtune, kus kohus eeldab, et võlgnik peaks Turja külas Saaremaal leidma endale tasuvama töö, kui elukorralduslikult ei ole võimalik jalgu alla saada läbi Töötukassa, kuhu on võlgnik esitanud avalduse ettevõtlusega tegelemise koolitusele saamiseks. Sellises olukorras on täiesti ebareaalne mistahes ettevõtlusega tegelema hakata ja teenida seda suuremat tulu, mida eeldatakse. Leppida ei saa kohtu etteheidetega, et võlgnik pole midagi teinud, et hakata rohkem tulu teenima. Menetlusosaliste seisukohad
25.Usaldusisik leidis, et määrus on vaidlustatud osaliselt ja põhjendatud on vabastada võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik ei ole oma kohustusi süüliselt, st tahtlikult rikkunud, sest ta ei ole varjanud oma sissetulekuid. Asjaolu, et võlgnik ei ole teinud väljamakseid suuremas summas, ei ole aluseks võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlgnik on kasutanud kõik rahalised vahendid põhjendatult enda ülalpidamiseks ja on tegelenud võimalusel tulutoova tegevusega. Võlgnik on hüvitanud nõudeid kõigile võlausaldajatele võrdselt. Võlgnik on tegelenud ka tulutoova tegevusega ning selgitanud kohtule, miks ta ei ole saanud käia täiskoormusega tööl ning millised on olnud tervislikud põhjused. Võlgnik on esitanud tõendid võimalikest tööotsimistest.
26.Võlausaldaja Swedbank AS palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Võlgniku elukohaks on Saaremaa, kuid tööotsimiskavades on otsitava töö asukohaks märgitud Tallinn, Harju maakond. Piisava pingutuse korral on võlgnikul võimalik kindla sissetulekuga töökoht leida. Võlgnikul ei ole selliseid tervislikke probleeme, millest saaks järeldada, et ta ei ole võimeline ühelgi töökohal töötama. Konkreetset diagnoosi, mis takistaks igasuguse töö tegemist, ei ole võlgnikule määratud.
27.Võlausaldajad Intrum Debt Finance AG, EMTA ja Luminor Liising AS nõustusid maakohtu määrusega ja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
28.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna
2-10-10128 kohtumääruse tühistamiseks alust. TsMS § 667, § 659, § 657 lg 1 p 1 ja p 21 alusel tuleb muuta ja täiendada kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega osas, milles neid ei muuda ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Esmalt tuleb märkida, et maakohus on ekslikult jätnud menetlusosaliste ringist välja ja määruskaebusele seisukoha küsimata maakohtu poolt kinnitatud lõpparuandes märgitud võlausaldaja AS Nordea Finance Estonia (II kd, tlk 365) õigusjärglaselt Luminor Liising ASlt. Selle vea parandas ringkonnakohus määruskaebusmenetluses omal algatusel. Tulemusena saab järeldada, et määruskaebusmenetluses on võlgniku kohustustest vabastamisele vastu kuuest võlausaldajast neli.
31.Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks võlgniku väide, et tema jäi süüdi võlgades, mis pole tegelikult tema omad. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pankrotiavalduse aluseks olnud Harju Maakohtu 11.veebruari 2008.a kohtumäärus, millega kohus kinnitas kompromissi võlgniku ja Parex Leasing & Factoring OÜ vahel (I kd, tlk 1, 5-9). Võlgnik on ise meediale kinnitanud, et isatalu taastamiseks võetud laenu tagasimaksmisega jäi ta hätta oma valearvestuste tõttu (I kd, tlk 20) ning kaalus eraisiku pankroti väljakuulutamist (I kd, tlk 21). Võlgnik on ajutisele haldurile oma maksejõuetust tunnistanud (I kd, tlk 133) ega ole õiguskaitset taotlenud ka pankrotimäärust vaidlustades (I kd, tlk 138-141).
32.Ringkonnakohtule nähtuvalt põhineb vaidlustatud maakohtu määrus kohtu siseveendumusel, mis on rajatud asjas esitatud ja kogutud tõendite kogumis hindamisele, millest ärakuulamistel (III kd, tlk 131-132; IV kd, tlk 1, 57) võlgnikult endalt saadud informatsioon moodustab vaid osa. Maakohus on oma otsustust jälgitavalt põhjendanud. Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda väitega, et otsustus võis olla mõjutatud võlgniku kinnisest käitumisest ja suutmatusest suhelda riiklike asutustega.
33.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik ka määruskaebusmenetluses suutnud põhistada, et tema poolt PankrS § 172 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumine on vabandatav. Võlgnik tugineb määruskaebuses jätkuvalt väitele, et tema tervislik olukord ei ole võimaldanud leida tasuvamat tööd, kuid ei ole uusi tõendeid esitanud. Terviseseisundiga seotud väiteid põhistavate tõendite esitamise kohustust selgitas maakohus võlgnikule 26. mail 2016.a, 08.mail 2018.a ja 10.oktoobril 2019.a toimunud ärakuulamistel (III kd, tlk 132; IV kd, tlk 1 pöördel ja 57 pöördel).
34.Nõustudes maakohtuga on ringkonnakohus samuti seisukohal, et võlgniku PankrS § 173 lgs 1 sätestatud kohustuste rikkumine ei ole tema tervislikel põhjustel vabandatav. Tsiviilasjas on esitatud küll tõendid selle kohta, et võlgnik on juunis 2016.a viibinud ambulatoorsel ravil SA PERH psühhiaatriakliinikus (III kd, tlk 135), käinud teraapias alates 2012.a algusest (10. juuni 2016.a tõend, III kd, tlk 136), hingamisteraapias viimase kolme aasta jooksul (08.juuni 2016.a tõend, III kd. tlk 137), kognitiiv-käitumisteraapias 16.maist 2016.a kuni 22.detsembrini 2016.a ning 19.veebruarist 2018.a-04.juunini 2018.a (IV kd, tlk 71), toetava iseloomuga psühhoanalüütilises teraapias viimased 7 aastat (21.oktoobri 2019.a tõend, IV kd, tlk 75) ning tal on diagnoositud skolioos (IV, kd tlk 78), kuid need ei võimalda järeldada, et võlgnikul on töö otsimine ja tegemine (alaliselt või ajutiselt) takistatud, keelatud või vastunäidustatud. Kuigi usaldusisiku sõnul soovitas ta võlgnikul töövõime hindamiseks pöörduda Töötukassa poole (IV kd, tlk 77), ei ole asjas esitatud tõendeid ka võlgniku töövõime puudumise või vähenemise tuvastamise kohta.
2-10-10128
35.Maakohus ei ole vaidlustatud määruses asunud seisukohale, et võlgnik pole oma kohustuste täitmiseks üldse midagi teinud, vaid tegi järelduse, et võlgnik ei ole oma kohustuste täitmiseks piisavalt pingutanud. Maakohtu seisukoht ei ole ülekohtune, arvestades, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgniku peamine kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida, mida kohus selgitas kohustustest vabastamise menetluse algatamisel 26.juunil 2014.a (III kd, tlk 34). Samuti on maakohus võlgnikule selgitanud selle kohustuse täitmisega kaasnevat tõendamiskoormust (III kd, tlk 55).
36.Ringkonnakohtul ei ole asjas esitatud tõendite alusel võimalik maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda. Tõenditest nähtuvalt on võlgnik: (1) olnud vabatahtlikuna tööl MTÜ-s SEKY, kus ta raha ei teeni (usaldusisiku 03.veebruari 2016.a aruanne, III kd, tlk 58); (2) käinud 09.märtsil 2016.a töövestlusel klienditeenindaja ametikohale (III kd, tlk 113); (3) olnud 2016.a-l ühe päeva aknapesija (III kd, tlk 78) ning (4) käinud koristamas alates 10.maist 2016 kuni 01.augustini 2017.a usaldusisiku õigusbüroos 3 tundi nädalas (III kd, tlk 131, 192). Rohkem tõendeid võlgniku poolse töö otsimise või töötamise kohta asjas esitatud ei ole. Töö otsimist ei saa tõendada asjas esitatud tööpakkumiste kuulutustega, kuivõrd nendest ei nähtu, et võlgnik neile kohtadele kandideerinud oleks. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu eeltoodud järeldusega.
37.Nõustuda ei saa siiski selle maakohtu seisukohaga, et kui võlgnik oleks otsinud aktiivselt tööd, mis oleks vastav tema tervislikule seisundile ja oskustele, oleks see tal ka õnnestunud. Maakohtu seisukoha kujunemine ei ole ringkonnakohtule jälgitav ja on oletuslik, mistõttu tuleb see vaidlustatud määruse põhjendustest välja jätta.
38.Ringkonnakohus nõustub etteheidetega maakohtule põhjendamiskohustuse rikkumise kohta, arvestades, et vaidlustatud määruse põhjendustest ei nähtu kaalutlusi, miks kohus leidis, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud tahtlikult. Siiski ei anna ka eelnev rikkumine maakohtu määruse tühistamiseks alust, kuna selle eksimuse saab ringkonnakohus parandada käesoleva määrusega, täiendades maakohtu määruse põhjendusi järgnevalt: Kohus on seisukohal, et kuna põhimõtteliselt saab nii PankrS § 173 lg 1 sätestatud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseni kui ka selle puudumisel selle otsimiseni viia ainult võlgniku tahtel baseeruv eesmärgipärane tegutsemine, on võlgnik eelnimetatud kohustusi rikkunud VÕS § 104 lg 5 mõttes tahtlikult.
39.Määruskaebuses on võlgnik maakohtule ette heitnud ka võlausaldajatele maksete tegemise faktiga mittearvestamist. Ringkonnakohus nõustub, et korrektne oleks olnud maakohtul ka seda asjaolu käsitleda, mistõttu tuleb vaidlustatud määruse põhjendusi täiendada järgnevalt: Kohus on seisukohal, et kuigi võlgnik on teinud kohustustest vabastamise menetluse jooksul ka makseid võlausaldajatele, ei anna see iseseisvat alust tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, arvestades kohtu eelpooltoodud seisukohti võlgniku süülisest PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisest, aga ka asjaolu, et 5 aasta jooksul on võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud ja lõpparuandes märgitud kohustustest (147 950,05 eurot) võlausaldajatele täitnud kohustusi 120 euro (IV kd, 67) ulatuses, mis moodustab 0,081% kohustuste kogusummast. Võlausaldaja CC nõudeta, mille rahuldamist usaldusisiku sõnul ei soovita, ei ole tulem oluliselt suurem, moodustades 0,087% täitmata jäänud kohustustest. Ka on võlgnik vastupidiselt väidetule eelistanud üht võlausaldajat teistele, arvestades, et AS Nordea Finance Estonia õigusjärglasele Luminor Liising AS-le väljamaksete tegemist asja materjalidest ei nähtu hoopiski.
40.Võlgnik on määruskaebuses esmakordselt tuginenud ka oma põhiseaduslikele õigustele, seoses millega selgitab ringkonnakohus järgnevat. PankrS § 173 lg-s 1 sätestab võlgniku
2-10-10128 kohustused kohustustest vabastamise menetluse ajal. Selle menetluse ajal ei kehti võlgnikule enam PankrS §-s 91 sätestatud ärikeeld, mida maakohus ka selgitas (IV kd, tlk 1 pöördel). PankrS § 173 lg 1 kohaldumisel on tagatud nii PS § 29 lg-s 1 sätestatud õigus vabalt valida elukutset ja töökohta, kui ka PS §-s 41 sätestatud õigus veendumustele ja arvamustele. Viimase õiguse puhul on oluline siiski märkida, et PS § 41 lg 3 kohaselt ei saa veendumustega vabandada õiguserikkumist, nagu võlgnik ise õigesti esile toonud on. Teisisõnu ei tähenda õigus jääda truuks oma veendumusele (tõekspidamistele) õigust toime panna õigusrikkumisi. PankrS § 173 lg 1 eesmärgiks on võlausaldajate huvide kaitse ning nendeks huvideks saab pidada õigust saada võlgniku tulusa tegevuse tulemusena rahuldatud võimalikult suur osa pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud nõuetest. Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnik käesoleval juhul oma PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumist välja vabandada põhjendustega muutunud maailmavaatest, tarbimisühiskonna vastasusest ning sooviga tegeleda vaid asjadega, mis on talle seoses tema uuenenud maailmavaatega vastuvõetavad, kui selline tegevus ei ole mõistlikult tulutoov. Kui võlgnik PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi süüliselt rikub, kannab ta seda riski, et kohus võib jätta ta oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
41.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud käsitlusega, et vastutavaks tuleb käesoleval juhul pidada Töötukassat. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik olnud enamuse ajast töötuna arvel ning talle on aastatel 2017-2019 Töötukassa poolt koostatud mitmeid individuaalse tööotsimise kavasid, millest nähtuvad võlgniku soovid töötada või olla ettevõtja Harju maakonnas, Tallinnas ning selleks kokkulepitud tegevused (III kd, tlk 190, 191, 193, 194, 195, 197, 234-237 ja IV kd, tlk 19-23, 26-29). Individuaalse tööotsimiskava koostamine on töötuna arvele võtmisega kaasnev kohustus tulenevalt tööturuteenuste- ja toetuste seaduse (TTTS) § 31 lg 1 p-st 1, kuid töö iseseisva otsimise kohustus säilis siiski võlgnikul endal TTTS § 31 lg 1 p 4 alusel. Töötukassa on asja materjalidest nähtuvalt toetanud võlgnikku ettevõtlusega tegelema hakkamise osas, arvestades, et võlgnik on ise maakohtule selgitanud, et sai koolituse, tegeleb eitava vastuse saanud äriplaaniga edasi ja otsib koostööpartnereid (IV kd, tlk 57).
42.Seoses määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendiga märgib ringkonnakohus, et selles asuti mh põhimõttelisele seisukohale, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.oktoobri 2019.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 18). Kuivõrd käesoleval juhul tsiviilasja materjalidest asjaolu, et võlgnikul on mõistlikult tulutoov töö või tegevus olemas, ei nähtu ning selleks ei saa pidada käsitöö tegemisest kaootiliselt saadavat 100-200 eurot kuus (III kd, tlk 132), puudub alus asuda seisukohale, et võlgnik ei pidanudki paremini tasustatavat töökohta või tulutoovamat tegevust otsima. Ringkonnakohus on VÕS § 7 lg 1 alusel seisukohal, et samas olukorras heas usus tegutsevad isikud, kelle eesmärgiks on vabaneda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, peaksid mõistlikuks tegeleda eelmärgitust tulusama tegevuse või töökoha otsimise ning leidmisega.
43.Võttes arvesse, et Riigikohtu seisukohtade kohaselt ei ole võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.juuni 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15), millest käesoleval juhul on täidetud PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus, jääb määruskaebus rahuldamata.
2-10-10128
44.Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et kaalus määruskaebusmenetluses omal algatusel ka PankrS § 175 lg 51 kohaldamist. Viidatud sätte kohaselt võib kohus, kui ta leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Ringkonnakohus ei pea käesoleval juhul täiendava tähtaja määramist siiski põhjendatuks, arvestades võlgniku senist käitumist, passiivsust tulutoovama tegevuse leidmisel, võlausaldajatele tehtud väljamaksete suurust ja asjaolu, et PankrS § 175 lg 51 sätestatud maksimumtähtaeg saabub juba 26.juunil 2021.a. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
45.Arvestades, et ringkonnakohus jätab võlgniku määruskaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kuivõrd maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
46.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt PankrS § 175 lg-st 6 ja TsMS § 178 lg-st 1.