Harju Maakohus
Kohtunik
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2020. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-10128
Tsiviilasi
K. M. kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja kohustustest vabastamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik K. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Usaldusisik R. M. (e-post: xxxx) Võlausaldaja L AS (e-post: xxxx) Võlausaldaja S AS (e-post: xxxx) Võlausaldaja C OÜ (e-post: xxxx) Võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx, e-post: xxxx) Võlausaldaja A. G. (e-post: xxxx)
summas 937,88 eurot, võlausaldaja C OÜ nõue summas 45 216 eurot, võlausaldaja Eesti Vabariigi (Xxxx kaudu) nõue summas 162,45 eurot ja võlausaldaja A. G. nõue summas 10 705,84 eurot. 26.06.2019.a möödus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1. Võlgniku K. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha kolm võlausaldajat viiest. Võlausaldaja S AS leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik tasunud võlausaldajale 0,5 kuni 3 euro suuruste maksetena kokku 34 eurot. Seega ei ole võlgnik kogu menetluse kestel võlausaldajale märkimisväärseid makseid teinud ega tasuvamat tööd otsinud või seda tõendanud. Võlgnik on menetluse ajal korduvalt viidanud enda halvale tervislikule seisundile, kuid ei ole esitanud ühtegi sellekohast tõendit. Võlausaldaja C OÜ jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajal Eesti Vabariik (Xxxx) puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas, kuid jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad L AS ja A. G. oma seisukohti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise osas ei esitanud. 10.10.2019 toimunud ärakuulamisele ilmus võlgnik ja tema usaldusisik. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik tõi ärakuulamisel esile, et hetkel on ta töötu, kuid plaanib luua enda ettevõtte. Ta on osalenud Töötukassa koolitustel ja kirjutanud äriplaani. Hetkel otsib koostööpartnereid. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on ta olnud Töötukassas arvel, kuid vahepeal töötanud ka koristajana ja tegelenud käsitööga. Võlgnikul on tervislikud probleemid, ta käib teraapias. Võlgnik palub enda kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja teda kohustustest vabastada. Võlgniku usaldusisiku väitel on võlausaldaja A. G. võlgnikule suuliselt kinnitanud, et oma võlgnevust võlgnikult välja ei nõua. 10.10.2019 ärakuulamisel andis võlgnik kohtule pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Kohus andis 10.10.2019 toimunud ärakuulamisel võlgnikule tema tervislikku seisu ja teraapias käimist tõendavate dokumentide esitamiseks aega kuni 25.11.2019. 18.10.2019, 22.10.2019 ja 25.10.2019 esitas võlgnik kohtule võlgniku tervislikku seisu puudutavad tõendid. 12.12.2019 esitas võlausaldaja S AS täiendava seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise osas. Võlausaldaja jäi oma eelnevalt esitatud seisukoha juurde, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta täitmata kohustustest vabastamata. Võlausaldaja toob välja, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle viie aasta, mille jooksul ei ole võlgnik teeninud miinimumpalgast suuremat tulu, mis on aluseks võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlgnik on usaldusisiku aruannete kohaselt kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud töötasu 14.05.2016 kuni 31.07.2017 töötades xxxx advokaadibüroos Xxxx. Seega asus võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul esimest korda tööle alles kaks aastat pärast menetluse algatamist ning viimase kahe aasta jooksul ei ole kindlal töökohal töötanud. Sellega on võlgnik rikkunud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustustust. Tervisliku seisukorra tõendamiseks on võlgnik esitanud teatise, et on osalenud psühhoanalüütilises ja toetava iseloomuga teraapias. Võlausaldaja arusaamal on tegemist teraapilise iseloomuga raviga, kuhu võlgnik on pöördunud sooviga saada toetust. Konkreetset diagnoosi, mis takistaks igasuguse töö tegemist, ei ole võlgnikule määratud. Võlgnik ei ole ka tõendanud, et ta on püüdnud leida töökohta mistahes
valdkonnas. Võlgniku väitel on ta tegelenud käsitööga, mis ei ole püsiv töökoht ning võlgnikul puudub ka kindel sissetulek. Seega saab nimetada võlgniku käsitööga tegelemist meelepäraseks tegevuseks, mis ei aita kuidagi kaasa võlgniku majandusliku olukorra parandamisele ning võlausaldajate nõuete rahuldamisele. Seetõttu pidanuks võlgnik tegema olulisi pingutusi töökoha leidmiseks. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku K. M. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 10.10.2019.a ära võlgniku ja tema usaldusisiku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 10.10.2019.a ärakuulamisel andis võlgnik K. M. kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et K. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg’s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik on olnud enamuse kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul töötu, vahemikul 14.05.2016 kuni 31.07.2017 töötas võlgnik usaldusisikule kuuluvas advokaadibüroos xxxx xxxx saades töötasu 120 eurot kuus. Võlgniku väitel soovib ta luua oma ettevõtte, hetkel otsib ta selleks koostööpartnereid. Igapäevaselt tegeleb võlgnik käsitööga, et ära elada. Kohus leiab, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt leidmaks püsivat ja tasuvat tööd. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning
otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Võlgniku väitel on ta Töötukassa kaudu läbinud ettevõtluskoolitusi. Samas ei ole võlgnik esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mida rohkemat on ta teinud töökoha otsimiseks. Võlgnik on toonud esile, et tema tervislik seisund ei võimalda tal tööl käimist. Võlgniku poolt esitatud tervisetõenditest nähtuvad võlgnikul erinevad tervislikud probleemid, sh ärevushäire, depressioon ja seljaprobleemid, kuid sellest hoolimata ei ole võlgnikul tuvastatud töövõime vähenemist. Eeltoodu kinnitab, et võlgnikul ei ole selliseid tervislikke probleeme, millest saaks järeldada, et ta ei ole võimeline ühelgi töökohal töötama. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks otsinud aktiivselt tööd, mis oleks vastav tema tervislikule seisundile ja oskustele, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud tööd, mis võimaldanuks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Kohus juhib tähelepanu, et on võlgnikule korduvalt tema kohustusi selgitanud, sh 08.05.2018 toimunud võlgniku ärakuulamisel, pärast mida võlgnik võttis oma 20.02.2018 taotluse ennetähtaegseks menetluse lõpetamiseks tagasi. Lisaks märgib kohus, et võlgnikul on juristist usaldusisik, kes on võlgniku kohustustest vabastamise menetluses aktiivselt osalenud. Seega on võlgnik kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluse sisust ja talle seatud kohustustest teadlik. Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole veenvalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et K. M. ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku K. M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd K. M. ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata
kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb K. M. kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku K. M. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate K. M. (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.