Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Kohtujurist
Allar Kirikmäe
Määruse tegemise aeg ja koht
04. detsember 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-7070
Tsiviilasi
R C kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik / usaldusisik
R C (isikukood xxxx, aadress xxxx)
Võlausaldajad
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, aadress Lõõtsa tn 8a, 15176 Tallinn) Lepinguline esindaja Maris Toomessalu Swedbank AS (registrikood 10060701, aadress Liivalaia tn 8, 15040 Tallinn) Lepinguline esindaja Triin Kihuoja Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629, aadress Lelle tn 22, 11318 Tallinn) Seaduslikud esindajad juhatuse liikmed A R, A A, H S, M V ja R P
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus
andmebaasist nähtub, et võlgnikule on tehtud väljamakseid isikute poolt, keda võlgnik on oma aruannetes ära märkinud sissetuleku allikana. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja esitanud vajaliku aruandluse. Võlgnik avaldas 09.06.2017 kohtuistungil, et on kokk ja andnud kohtule selgitusi, sealhulgas on võlgniku ülalpidamisel alaealine laps. Kohtule esitatud võlgniku aruannetest nähtub muuhulgas, et võlgnik on töötanud kohustustest vabastamise menetluse kestel kokana ja muudel töökohtadel, mis kohtu hinnangul vastavad võlgniku võimetele. Kohus eelnevalt 13.11.2018 määrusega pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse tähtaega. Pärast menetluse pikendamist on võlgniku sissetulekute suurus (iga aasta vastav ühe kuu töötasu alammäär + alaealise ülalpeetava eest 1/3 töötasu alammäärast) aastatel 2018 kuni 2020 jäänud valdavalt vahemikku, millele ei saa pöörata sissenõuet ja millest ei pidanud võlausaldajatele väljamakseid tegema. Samuti on võlgnik saanud peretoetust ja töötutoetust, millele ei saa pöörata sissenõuet ja millest ei pidanud võlausaldajatele väljamakseid tegema. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane (RKTKm 30.10.2019 nr 2-11-24696 p. 19). PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võttes arvesse viidatud Riigikohtu seisukohta ning võlgniku poolt välja toodud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Olukorras, kus võlgnik on küll teinud tööd, kuid on saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda võlgnikule võimaluse vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahendit tsiviilasjas nr 2-09-3606). Kohus ei ole tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohus on seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.