Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-7070

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Pankrotiavalduse sisu 17.02.2012 esitas RC Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt lahutas võlgnik oma abielu 2011. a ja kasvatab pärast seda üksinda alaealist last. Märtsist 2011. a on võlgnik töötu. Võlgnikul on AS Swedbank ees kohustusi ca 88 000 eurot, samuti on võlgnikul täitmata kohustus telefonioperaatori ees. Võlgnikul kuulub kinnisvara asukohaga XXX. Võlgniku sissetuleku moodustab lapsetoetus 20 eurot kuus ja elatis lapsele summas 292 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt ei näe võlgnik võimalust lähemas tulevikus oma varalist olukorda parandada. Pankrotiavalduses on võlgnik

II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutine haldur on kohtule esitanud ajutise halduri aruande, mille kohaselt on võlgnikul vara turuväärtuses kokku 15 000.18 eurot, kohustusi on võlgnikul vähemalt 107 448.31 euro ulatuses. Pankrotihalduri aruande kohaselt tekkis võlgniku alaline maksejõuetus seoses abielu lahutamisega, mille käigus jagati ühisvara, millest tulenevalt jäi võlgniku lahusvaraks kaks korteriomandit ja hoonestamata kinnisasi ning sellest tulenevalt eeldas kaaslaenajaks olnud võlgniku endine abikaasa, et tagatiste arvelt õnnestub täita kohustused laenuandja AS Swedbank ees. Võlgnikule kuulunud kaks kinnisasja on võõrandatud täitemenetluse käigus. Realiseerimata on korteriomand aadressil Veeru 6-81 Maardus. Kohus jagas võlgniku ja tema abikaasa ühisvara, mille käigus võlgniku abikaasa loobus oma ühisvara osast, kohus jättis ühisvara jagamisel arvestamata ja jagamata abikaasade kohustuse AS Swedbank ees. 2011. a oli võlgniku sissetulekuks töötasu 1 356.75 eurot, millest kuulusid kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud. Samuti sai võlgnik 2011. a töövõimetuse hüvitist Eesti Haigekassast summas 175.17 eurot, millest peeti kinni seadusest tulenevad maksud. Alates 11.04.2011 on võlgnik töötu, tema igakuine sissetulek koosneb ainult lapsetoetusest. Arvestades teadaolevaid kohustusi ja vara on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja väljakujunenud maksejõuetus ei ole ajutine, vaid see on püsiva iseloomuga. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur hetkel tuvastanud.

2-12-7070

III Kohtuistung 03.05.2012 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada enda pankrot. Ajutine haldur kandis ette aruande sisu.

IV Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku seisukohad ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 17.02.2012 esitas RC Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik töötu ja ei oma muid sissetulekuid peale lapsetoetuse, samas on võlgnik avaldanud, et tema vara ei kata AS Swedbank võlgnevust ja ta ei näe võimalust oma majandusliku olukorra paranemiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara turuväärtuses kokku 15 000.18 eurot, kohustusi on võlgnikul vähemalt 107 448.31 euro ulatuses. Võlgnik on töötu. Võlgniku abielu on lahutatud, ta kasvatab üksinda alaealist last. Võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja tema sissetulek ei võimalda võetud kohustusi täita ning võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 kohaselt maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad RCpankrotimenetluses vara tagasivõitmise võimalused. Samas on pankrotimenetluse käigus selgunud, et võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvara jagamisel on kohus jätnud ühisvara jagamisel jagamata poolte kohustused AS Swedbank ees. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgnikule kuuluvate kohustuste suuruse ja vajadusel esitama vastavad nõuded. Kohus selgitab RC, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku

2-12-7070 juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui RC soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Ene Ahas on andnud nõusoleku enda nimetamiseks RC pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.