Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Võlgniku võlausaldaja 29.10.2017 esitatud andmete kohaselt oli ajavahemikul 30.08.201530.08.2016 võlgnikul laekumisi kokku 5 471,59 eurot (palk+töövõimetoetus). Võlgniku töötasu oli perioodil oktoober-detsember 2016 summas 430 eurot (miinimumsumma) ja perioodil jaanuar 2017-august 2017 summas 470 eurot (miinimumsummas). Aruandele lisatud võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt on võlgnik saanud töötasu X OÜ-lt. Võlgnik vabanes kinnipidamisasutusest 04.11.2016. Võlausaldajatele tasutud kokku 337,27 eurot. Võlgniku võlausaldaja 17.03.2019 esitatud andmete kohaselt oli ajavahemikul 30.08.201730.08.2018 võlgnikul laekumisi kokku 6 722,59 eurot (palk+töövõimetoetus+perekonnaliikmetelt laekunud laenud). Võlgniku töötasu oli perioodil september-detsember 2017 summas 470 eurot (miinimumsumma) ja perioodil jaanuar 2018-august 2018 summas 500 eurot (miinimumsummas).Võlausaldajatele tasutud kokku 894,33 eurot. Aruandele lisatud võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt on võlgnik saanud töötasu X OÜ-lt ja X OÜ-lt. Samuti nähtub, et Eesti Töötukassa on teinud võlgnikule väljamakseid. 02.01.2019 esitas võlgnik taotluse vabastada ennast kohustustest ennetähtaegselt. Taotluse kohaselt on võlgnik täitnud oma kohustusi ja tegelenud tulutoova tegevusega. Kohus keeldus 28.03.2019 kohtumäärusega võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetas kohustustest vabastamise menetluse ning vabastas usaldusisiku tema kohustustest. 30.10.2019 kohtumäärusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.03.2029 määruse osas, millega lõpetati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja vabastati usaldusisiku kohustustest V. M.. Tsiviilasi saadeti maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Võlgniku usaldusisiku 10.09.2020 esitatud andmete kohaselt viibib võlgnik kinnipidamisasutuses. Ajavahemikul 01.10.2019-24.08.2020 võlgnikul sissetulekud puuduvad. Võlgniku varaks on osalus X UÜ-s väärtuses 1 euro. Võlgniku igakuiseid kulusid kannab võlgniku elukaaslane. Usaldusisik märgib, et peale 28.03.2019 kohtumääruse tegemist arestiti võlgniku pangakonto kohtutäiturite poolt ja usaldusisikul juurdepääsu enam ei ole. Võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise kohta on järgnevad: 1) 25.09.2020 esitas x Aktsiaselts seisukoha, mille kohaselt võlgnikku ei tohiks kohustustest vabastada, võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada või jätta ta kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole oma kohustusi võlausaldaja ees rahuldanud arvestatavas määras. Võlausaldajale on tehtud väljamakseid summas kokku 129,68 eurot. 2) 08.10.2020 esitas X OÜ seisukoha, mille kohaselt on võlausaldajale väljamakseid tehtud summas 127,82 eurot, s.o 15,51% nõudest. Võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust seitsmele aastale. 3) 16.10.2020 esitas Riigi Tugiteenuste Keskus (Maksu- ja Tolliamet) seisukoha, mille kohaselt on võlausaldajale tehtud väljamakseid summas 328,47 eurot. Pärast pankroti väljakuulutamist on tekkinud uued nõuded: 1-13-9645 tulenev kaitsja tasu, mille saldo on 24 eurot; 3-7-1-1-1172 tulenev kaitsjatasu summas 48 eurot. Võlausaldaja ei ole nõus kohustustest vabastamisega, kuid on nõus, et alternatiivselt pikendatakse kohustustest vabastamise menetlust 2 aasta võrra. 4) 23.11.2020 esitas võlausaldaja kohtutäitur K. P. seisukoha, mille kohaselt jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 24.11.2020 toimunud ärakuulamisele ilmusid võlgnik ja usaldusisik. Ühtegi võlausaldajat ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas, et on hetkel arvel Eesti Töötukassas, kuid otsib aktiivselt tööd. Võlgnik kinnitas, et pankrotiavalduse tegemise ajal viibis ta kinnipidamisasutuses ja vabanes sealt 2016 novembris. Peale seda läks võlgnik tööle perefirmasse, kus töötas ka 2017 ja

2018 aastatel ja sai miinimumpalka. 2019 sattus võlgnik taas kinnipidamisasutusse, kus viibis kuni 2020 aasta oktoobrini. Võlgnik kinnitas, et on võlausaldajatele maksnud nii palju, kui võimalik. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 11.09.2015 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohustustest vabastamise osas on seisukoha esitanud võlausaldajad X Aktsiaselts, X OÜ, Riigi Tugiteenuste Keskus (Maksu- ja Tolliamet) ja kohtutäitur K. P.. Võlausaldajad on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Alternatiivselt on võlausaldajad nõus kohustustest vabastamise menetluse pikendamisega. Võlausaldajale X Aktsiaselts on võlgnik menetluse kestel teinud väljamakseid summas 129,68 eurot. Võlausaldajale X AS-le on võlgnik menetluse kestel teinud väljamakseid summas 127,82 eurot. Võlausaldajale Riigi Tugiteenuste Keskus (Maksu- ja Tolliamet) on võlgnik menetluse kestel teinud väljamakseid summas 328,47 eurot. Võlausaldaja kohtutäitur K. P. jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Ülejäänud võlausaldajad kohustustest vabastamise osas seisukohta esitanud ei ole. Võlgniku usaldusisiku poolt esitatud andmetele on võlgnik menetluse kestel teinud väljamakseid ka ülejäänud võlausaldajatele. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 1 231,60 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on esitanud kohtule andmed, millest nähtuvalt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud ja saanud miinimumsummas sissetulekut, millest ei ole olnud rohkem võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on võlgnik olnud arvel töötuna. Samuti nähtub esitatud andmetest, et võlgniku sissetulekuks on olnud ka töövõimetoetus. Samuti on kohtule teada asjaolu, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel viibinud kinnipidamisasutuses, mil tal ei olnud võimalik sissetulekut teenida. Seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajale väljamakseid kokku summas vaid 1 231,60 eurot, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et võlgnikul ei ole olnud võimalik tegeleda tulutoovama tegevusega,

mille arvelt saaks tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda töötamise ja sissetulekute kohta. Kohus leiab, et võlgnik on teinud vastavalt enda võimalustele jõukohast tööd ning võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku või parema töökoha puudumine. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Vastavalt PankrS § 172 lg-le 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega tuleb Vilve M. vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 177 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud

isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad H. M. kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.