Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
30.10.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-62450
Tsiviilasi
HH (H) kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.03.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
HHi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik HH (isikukood xxxxxxxxxx) Võlausaldajad: RR (ik xxxxxxxxxx); MM (ik xxxxxxxxxx); AA (ik xxxxxxxxxx); VV (ik xxxxxxxxxx); kohtutäitur Hille Kudu; TCM Estonia OÜ (rk 12003417); Era Liisingu Inkassoteenused AS (rk 10625474); Riigi Tugiteenuste Keskus (rk 70007340); kohtutäitur Marek Laanemets; kohtutäitur Urmas Tärno; If P&C Insurance AS (rk 10100168)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.03.2019 määrus osas, millega lõpetati HHi suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja vabastati usaldusisiku kohustustest LL, samuti kohustustest vabastamise menetluse kohta teate avaldamise osas ja menetluskulude jaotuse osas (s.o resolutsiooni punktid 2–5). Muus osas jätta määrus muutmata.
2.Saata asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.
4.Menetluskulud jaotab maakohus lõpplahendis. Edasikaebamise kord ja tähtajad
Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kaebuse esitajale kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.11.09.2015 määrusega lõpetas Harju Maakohus füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse raugemisega ja algatas kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisikuks määrati LL.
2.02.01.2019 esitas võlgnik taotluse vabastada ennast kohustustest ennetähtaegselt. Võlgnik on täitnud oma kohustusi ja tegelenud tulutoova tegevusega. Perekonda on sündimas väike laps ning võlgnik soovib olla kohusetundlik lapsevanem.
3.08.01.2019 kirjaga andis kohus võlgnikule tähtaja aruande ja lisadokumentide esitamiseks. Võlgnik nõutud dokumente ei esitanud ja kohus määras asja ärakuulamisele.
4.Enne ärakuulamist esitasid osad võlausaldajatest seisukohad avalduse kohta. TCM Estonia OÜ palus jätta võlgniku taotluse rahuldamata, kuivõrd võlgnik ei ole nõuetekohaselt võlgnevust tasunud (võlgnik on teinud makse 5.43 eurot 30.10.2017). Riigi Tugiteenuste Keskuse nõuet on rahuldatud 161.95 euro ulatuses ehk mitte arvestatavas ulatuses. If P&C Insurance AS taotlusega ei nõustunud. Era Liisingu Inkassoteenused AS-i väitel on võlgnik tasunud 35.51 eurot (4,25%), see ei ole arvestatav ulatus.
5.26.03.2019 toimunud ärakuulamisel jäi võlgnik taotluse juurde, tal on sündimas laps ja ta sooviks oma elu korda saada. Võlgnik on vahi all xxxxxxxx vanglas xxxxxxx tõttu. Usaldusisik nõustus kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja VV kohustustest vabastamisega nõus ei olnud. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohus tegi 28.03.2019 määruse, millega keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetas kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas LL usaldusisiku kohustustest. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 172 lõike 7 teise lause alusel võlgniku kanda.
7.Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 11.09.2015. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lõike 1 järgi saab võlgnik nõuda kohustustest vabastamist 11.09.2020. Praeguseks on menetluse algatamisest möödunud vähem kui viis aastat, kuid rohkem kui kolm aastat ja kõne alla saab tulla kohustustest ennetähtaegne vabastamine PankrS § 175 lõike 11 järgi.
8.Kohtule 03.10.2016, 29.10.2017 ja 17.03.2019 esitatud aruannetest nähtub, et menetluse ajal on tasutud võlgnevuste katteks kokku 1231.60 eurot. 11.09.2015 määruse järgi oli võlausaldajatel nõudeid kokku 7927.65 euro ulatuses. Seega on võlgnik tasunud 15,5% võlgnevustest. Üheks ennetähtaegselt kohustustest vabastamise eelduseks on, et võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. PankrS ei sisusta väidet „arvestatav ulatus“, kuid sellena võiks käsitleda olukorda, kus võlausaldajate nõudeid on rahuldatud rohkem kui pooles ulatuses. Kuigi kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võlgnikule uue majandusliku alguse võimaldamine, ei saa kõrvale jätta võlausaldajate huve saada nõuded rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Eeltoodule tuginedes ei ole praegusel juhul täidetud eeldused võlgniku kohustustest vabastamiseks ennetähtaegselt. Võlgniku taotlus jäi rahuldamata.
9.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetlust jätkata viie aastani, vaid menetlus kuulub lõpetamisele ja võlgnik jääb kohustustest vabastamata. Kohus tugines PankrS § 175 lõikele 5 ja lõike 2 punktile 2, mille kohaldamise eeldusteks on: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on nimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
10.Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida (PankrS § 173 lõige 1). Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Menetluse algatamise ajal viibis võlgnik kinnipidamisasutuses ning vabanes kohtule teadaolevalt xx.xx.xxxx (katseajaga kuni xx.xx.xxxx). Kohtute infosüsteemi kohaselt on pärast vabanemist võlgnikule määratud: 1) xx.xx.xxxx xxxxxkaristus xxxxxxx töö asjas nr x-xx-xxxx xxxxxxxx eest xxxxxxxxx poolt; 2) xx.xx.xxxx xxxxxxkaristus kaks kuud xxxxxx asjas nr x-xxxxxx xxxxxxx eest xxxxxxx (vabanes xx.xx.xxxx). Kriminaalasja nr x-xx-xxxx lahendist nähtub seegi, et võlgnikku on karistatud ka xx.xx.xxxx. xx.xx.xxxx on võlgnik vahistatud kaheks kuuks, tema suhtes on xx.xx.xxxx alustatud xxxxxxmenetlust xxxxxxxxx tõttu xxxxxxxxxxxxxx.
11.Kohtu hinnangul tekitab võlgnik oma käitumisega järjepidevalt selliseid olukordi, kus tal puudub võimalus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, sest ta viibib kinnipidamisasutuses – pärast vanglast vabanemist on seda olnud kokku neli kuud (2,5a jooksul) ning hetkel on teadmata, milline on xx.xx.xxxx algatatud xxxxxxxxmenetluse tulemus. Pidevalt kinnipidamisasutusse sattumine ei ole kooskõlas põhimõttega, et kohustustest vabastatakse need võlgnikud, kes tõepoolest annavad endast maksimumi, et oma kohustusi menetluse ajal täita. Kinnipidamisasutuses viibimise ajal puudub võimalus saada samasugust tulu nagu see on tööturul, lisaks vähendab karistuste lisandumine eelduslikult võlgniku kui töötaja atraktiivsust tööandjate silmis ning võlgnikul on väiksemad võimalused leida tulusat töökohta. Võlgniku tegevuse tagajärjel on tal seega raskendatud tulutoova tegevuse otsimine ning periooditi ka mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemine. Lisaks eelnevale tekitavad menetlused võlgnikule uusi kohustusi rahaliste karistuste ja sundrahade näol. Isegi kui praeguse menetluse raames võlgnik kohustustest vabastataks, siis vabaneks ta ainult enne 18.02.2015 tekkinud kohustustest, mitte hiljem tekkinud kohustustest (PankrS § 176 lõige 1 ja § 8 lõige 3). Võlgniku
käitumine viitab vastutustunde puudumisele. Selliselt ei vähene võlausaldajate nõuded ega ole täidetud kohustustest vabastamise menetluse eesmärk.
12.Kohus leidis, et võlgniku rikkumine on ka süüline. PankrS ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS) (§ 104 lõiked 2–5). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud vähemalt raskelt hooletult. Võlgnikule kui korduvalt sama rikkumise eest karistatud isikule on eelduslikult teada tema rikkumise eest ettenähtud karistusmäärad ning kinnipidamisasutuses viibinud isikuna on võlgnikule teada ka see, milline on vanglas töötamise tasu suurusjärk. Võlgnik pidi vähemalt möönma võimalust, et oma käitumisega ta vähendab võimalusi kohustuste täitmiseks. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline.
13.Täidetud on ka kolmas eeldus, kuivõrd sissetuleku saamise võimaluse vähendamine ei aita kaasa nõuete rahuldamisele võimalikult suures ulatuses ja see kahjustab võlausaldajate huve.
14.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetas menetluse. Vastavalt PankrS § 172 lõikele 4 vabastas kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Määruskaebus
15.08.04.2019 esitatud määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tema taotlus rahuldada või kui kohus ei pea piisavaks teda kohustustest vabastada, siis menetlust jätkata. Menetluskulud palub võlgnik jätta riigi kanda.
16.Kaebuse põhjenduste kohaselt on võlgnik vabaduses olles tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal see puudus, siis otsis seda. Võlgnik põeb juba ca 7a rasket haigust (xxxxxxxxxx), mille tõttu on viimased 4a talle välja kirjutatud väga kanged ravimid, millest ühtede tagajärjel tekkisid väga rasked kõrvalmõjud nagu xxxxxxxxx sõltuvus ja xxxxxxxx sõltuvus. Võlgniku raviarsti kinnitusel võib tal esineda ravi tagajärjel vastupandamatu tung/suutmatus vastu panna impulsile/ajele, kuigi see võib ohustada nii teda ennast kui tema lähedasi. Seega kohtu väide, nagu võlgnik oleks kuriteod toime pannud raske hooletuse tagajärjel, on vale, kuna ta pani kuriteod toime teadlikult ravi kõrvalmõjude esinemise tõttu. Leides, et 15,5% ulatuses nõuete rahuldamine ei ole piisav, ei ole kohus arvestanud asjaolusid kogumis, milleks on pidev stabiilne töötamine vaatamata raskele haigusele, mis ei võimalda leida tööd suurema sissetulekuga. Võlgnik ei ole praeguseks hetkeks kohtu poolt süüdi mõistetud, seega ei saa ka väita, et ta peaks veetma kaua aega vanglas, mistõttu ei saaks täita võlausaldajate nõudeid. Erinevad kohtud on alati öelnud, et ka vanglas on olemas töötamise võimalus, mida praegusel juhul kohus eirab asudes seisukohale, et see on ebapiisav ja et võlgnik peaks teadma, et vanglas on palk ebainimlik. Ka vanglas arvestatakse 50% kinnipeetava sissetulekutelt nõuete katteks, seega on võlgnikul PankrS-s sätestatud kohustusi võimalik täita. Väljaspool vanglat on võlgnikul olemas mõistlikult tulutoov tegevus, seega ei saa öelda, et ta on vastutustundetu ega täida võlausaldajate nõudeid.
Vastustajate seisukohad ja menetluse edasine käik
17.Usaldusisik palus määruskaebuse rahuldada. Võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskus vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ülejäänud võlausaldajad ei ole kaebusele seisukohta esitanud.
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 28.03.2019 määrus tuleb tühistada osas, millega lõpetati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja vabastati kohustustest usaldusisik, samuti kohustustest vabastamise menetluse kohta teate avaldamise osas ning menetluskulude jaotuse osas. Võlgniku enda avalduse alusel kohustustest vabastamata jätmise osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Asi tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.
20.Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine on reguleeritud PankrS §-s 175, mille lõike 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lõike 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka varem kui viie aasta, kuid mitte vähem kui kolme aasta möödumisel menetluse algatamisest, eelkõige siis, kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Absoluutsed keeldumise alused on sätestatud PankrS § 175 lõike 2 punktides 1 ja 2, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui isik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti peab kohus PankrS § 175 lõike 4 järgi keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, kui isik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta.
21.Praegusel juhul algatati kohustustest vabastamise menetlus 11.09.2015, võlgnik esitas taotluse menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks 02.01.2019. Taotluse esitamise ajaks oli seega kohustustest vabastamise menetlus kestnud rohkem kui kolm, kuid vähem kui viis aastat. Maakohus leidis õigesti, et kõne alla saab tulla kohustustest ennetähtaegne vabastamine PankrS § 175 lõike 11 järgi. Viidatud sätte osas on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-19-16 (punkt 12) leidnud, et tegemist on olukorraga, mille puhul on seadusandja jätnud võlgniku kohustusest vabastamise kohtu otsustada. Kohtul on PankrS § 175 lõike 11 alusel kaalutlusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused.
22.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et praegusel juhul puudub alus PankrS § 175 lõike 11 alusel võlgnikku kohustustest ennetähtaegselt vabastada, kuna isik ei ole võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses täitnud. Tegemist on maakohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui rikutud on kaalutlusõiguse piire. Maakohtu vastav kaalutlus on nõuetekohaselt
põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, et võlgniku ennetähtaegselt kohustustest vabastamiseks alust andvaks võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatuseks võib antud juhul pidada rohkem kui pooles ulatuses nõuete rahuldamist. PankrS § 175 lõike 11 eesmärk on pakkuda n-ö ideaalselt käituvale võlgnikule varasemat võlgadest vabanemise võimalust. Praegusel juhul on võlausaldajate nõudeid rahuldatud 15,5% ulatuses, seega ei ole täidetud PankrS § 175 lõike 11 rakendamise kohustuslik eeldus. Eeltoodu ei välista aga, et ka olukorras, kus võlgnik on menetluse lõppedes rahuldanud võlausaldajate nõudeid vähem kui pooles ulatuses, vabastab kohus ta siiski täitmata jäänud kohustustest, juhul kui tuvastamist ei leia kohustustest vabastamise keeldumise aluseid.
23.Kolleegium ei nõustu aga võlgadest vabastamise menetluse lõpetamisega. Iseenesest on kohtul PankrS § 175 lõikest 5 tulenevalt õigus ka omal algatusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumine ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus, kui enne viie aasta möödumist ilmneb sama paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leidis, et võlgnik tekitab oma käitumisega järjepidevalt selliseid olukordi, kus tal puudub võimalus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, sest ta viibib kinnipidamisasutuses xxxxxxxxxxx tõttu. Lisaks on tal karistuste tõttu raskendatud tulutoova tegevuse otsimine ning kriminaalmenetlused tekitavad talle ka aina uusi kohustusi rahaliste karistuste ja sundrahade näol. Maakohtu hinnangul on võlgnik oma PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud vähemalt raskelt hooletult ning kahjustanud selliselt võlausaldajate huve. Kolleegium nõustub maakohtuga, et eelkirjeldatud võlgniku käitumine viitab vastutustunde puudumisele. Samas on ringkonnakohtu hinnangul praeguses olukorras menetluse lõpetamine ennatlik, arvestades, et teatud perioodidel on võlgnik siiski korrektselt oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud ja võlausaldajatele väljamakseid teostanud. Ei ole välistatud, et võlgnik ka menetluse jooksul edaspidi oma kohustusi nõuetekohaselt täidab. Võlgnik on kaebuses kinnitanud, et väljaspool kinnipidamisasutust on tal olemas mõistlikult tulutoov tegevus. Kolleegiumi hinnangul on mõistlik anda võlgnikule vähemalt võimalus menetluse jätkamiseks. Seejuures arvestab kohus, et ka ükski võlausaldaja ei ole esitanud taotlust menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks. Lisaks on võlgnik määruskaebemenetluses toonud täiendavalt esile asjaolud seoses oma tervisliku seisundiga, millega mh põhjendab ka korduvat kinnipidamisasutuses viibimist. Samuti on kaebuses märgitud, et võlgnikule on olnud määratud töövõimetus, millele viitab ka usaldusisiku (võlgniku ema) poolt 26.03.2019 ärakuulamisel avaldatu, et võlgniku tervis on halb ja ta saab pensioni. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel on maakohtul võimalik võlgnikult eeltoodud asjaolude osas täiendavaid selgitusi ja/või tõendeid küsida. Kohtul tuleb menetluse lõppedes teha otsustus võlgniku kohustustest vabastamise osas kõiki asjas esiletoodud ja kohtule teatavaks saanud olulisi asjaolusid arvestades.
24.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jaotab TsMS § 174 lõikest 6 tulenevalt maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.