2-20-113721
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.11.2020. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-113721
Tsiviilasi
Renovum OÜ hagi Kxxxx Pxxxxx vastu võla nõudes
Hagihind
974,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Renovum OÜ (registrikood: 14042562; aadress: Rävala pst 8, Tallinn, 10143 Harju maakond; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Inna Bodagovskaja (BIA Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Kxxxx Pxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; hagejale teadaolev aadress:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx maakond; e-post:
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
1 (6)
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
2 (6)
Hagi asjaolude kohaselt on kostja Kxxxx Pxxxxxxja AB Kreditex AS (end. Express Credit AS) 03.06.2019. a sõlminud laenulepingu nr 20190603016 tähtajaga 9 kuud. Kostja sai laenu summas 800 eurot intressimääraga 45,5% aastas. Laenutaotluse esitamine toimus internetikeskkonnas. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 03.03.2020. a. Kokku kohustus kostja tasuma 959,10 eurot, sh laenu põhiosa 800 eurot ja intressid 159,10 eurot. Pooled sõlmisid korduvalt, s.o 03.07 ja 09.07.2019. a laenutingimuste muutmise kokkuleppeid. Kostja tasus pikendamistasu, mis läks intressinõude katteks. Kokku on hagejale kostjalt laekunud 426,67 eurot, millest 283.39 eurot läks põhinõude katteks. Põhinõue peale nelja osamakse tasumist on 516,61 eurot. Peale 20.10.2019. a laekumisi toimunud ei ole. Hageja saatis kostjale 5 meeldetuletust, kuid kostja oma kohustusi ei täitnud. 31.01.2019. a ütles AB Kreditex AS laenulepingu üles. 27.03.2020. a loovutas AB Kreditex AS nõude Renovum OÜ-le. Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga on 60,45 eurot. Seisuga 26.06.2020. a on viivise võlg 117,10 eurot. Võla sissenõudmiskulu summas 45 eurot.
3 (6)
Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväiteid viivisenõudele ja nõutava viivise määrale. Kohus leiab aga, et olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, tuleb kohtul kontrollida hagi aluseks olevates lepingutes sisalduva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kohus leiab, et vastava lepingutingimuse puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kostjaga sõlmitud lepingutes sisalduv viivisemäär 0,13 % päevas tähendab 45,5 % suurust aastamäära. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 2. lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga teatel on intressimäär alates 01.07.2019. a kuni käesoleva ajani 0,00% (8% aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,13 % päevas ületab seadusjärgset viivisemäära. Arvestades siinjuures Riigikohtu lahenditest (nr 3-2-1-118-16 ja nr 3-2-1-25-16) tulenevaid suuniseid, saab lugeda, et viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda hageja poolse viivisemäära ümardamisega kahele koma kohale. Hagiavalduse kohaselt on viivis alates 14.10.2019. a kuni 26.06.2020. a 117,10 eurot. Viivis eelnimetatud põhivõla summa tasumisega viivitamise eest seadusjärgses, s.o VÕS § 113 lg 1 2.lasuses sätestatud määras ajavahemikul 14.10.2019. a kuni 26.06.2020. a kujuneb kokku summas 29,04 eurot.
4 (6)
5 (6)
Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.