Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2020, Tartu Tsiviilasja number
2-20-13105
Tsiviilasi
Marianna Pendi kinnistamisavaldus kinnistamisasjas nr 41028202050
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 13. augusti 2020. a määrus nr 819282020
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marianna Pendi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Marianna Pent (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Helen Reinvart
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 13. augusti 2020. a määrus nr 819282020 muutmata.
Määruskaebus jätta rahuldamata.
Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Marianna Pendi kanda.
Edasikaebamise kord
Avaldajal on õigus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Marianna Pent (avaldaja) esitas 3. juunil 2020 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse (avaldus), milles palus teha kinnistusraamatu registriossa nr 3643602 kantud kinnisasja (asukoht X) suhtes kinnistusraamatus järgnevad muudatused:
1.1.Kustutada teise jakku kantud omaniku kanne Primelo Holdings OÜ (registrikood 12539081; Primelo) kohta ning 1⁄2 suuruses mõttelises osas omanikuna sisse kanda A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX).
1.2.Kustutada neljandasse jakku Primelole kuuluvale mõttelisele osale G. E. Finland OÜ (registrikood 11729081; GE) kasuks sisse kantud hüpoteek 170 000 eurot.
2.Tartu Maakohtu kohtunikuabi andis 1. juuli 2020. a määrusega avaldajale tähtaja kuni
31.juulini 2020 avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o hüpoteegi kustutamiseks puudutatud isiku (GE) notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku esitamiseks.
3.Avaldaja edastas 27. juulil 2020 kohtunikuabile vastuse puuduste kõrvaldamise määrusele. Avaldaja GE notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks ei esitanud.
4.Tartu Maakohtu kohtunikuabi rahuldas 13. augusti 2020. a kandemäärusega avalduse osaliselt (s.o omaniku vahetuse osas), kustutas teise jakku kantud omaniku kande Primelo kohta ning kandis 1⁄2 suuruses mõttelises osas sisse omaniku A.A.. Kohtunikuabi jättis avalduse hüpoteegikande kustutamise osas rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt tugines avaldaja hüpoteegikande kustutamisel Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2019. a otsusele tsiviilasjas nr 2-14-62804. Viidatud otsuse resolutsiooni p 7.6 järgi tunnistati kehtetuks A.A. ja B.B. vahel 28. veebruaril 2014 notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise asjaõigusleping. Kuivõrd otsus ei sisalda nõusolekuid ega tahteavaldusi hüpoteegikande kustutamiseks, ei pidanud kohtunikuabi võimalikuks avaldust hüpoteegikande kustutamise osas rahuldada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja palub 24. augusti 2020. a määruskaebuses kohtunikuabi kandemääruse tühistada osas, millega jäeti kinnistamisavaldus hüpoteegikande kustutamiseks rahuldamata ja
lõpetati selles osas menetlus. Avaldaja palub kinnistamisavalduse vaidlustatud osas saata tagasi kohtunikuabile uueks läbivaatamiseks, andes kohtunikuabile järgmise juhise: registriosa neljandasse jakku kandena 5 tehtud hüpoteegikanne kustutada ning vajadusel nõuda vastavaid nõusolekuid hüpoteegipidajalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 601 alusel. Samuti palub avaldaja välja nõuda kõik kinnistamisasja materjalid ning määruskaebuse rahuldamise korral tagastada riigilõiv OÜ-le Mandatum Õigusbüroo. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hüpoteegikanne ebaõige, kuna Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2019. a otsusega on selle kande aluseks olev asjaõigusleping tunnistatud kehtetuks. Seega oleks kohtunikuabi pidanud hagita menetluses kehtiva uurimispõhimõtte järgi kontrollima registriosa andmeid (TsMS § 600 lg 2 ja § 601) ning kohustama hüpoteegipidajat esitama kohtule nõusoleku või avalduse ebaõige hüpoteegikande kustutamiseks (TsMS § 601 lg 1). Kohtunikuabi oleks saanud jätta avalduse rahuldamata põhjendatud vastuväidete saamisel või kinnistusraamatu andmete õigsuse tuvastamisel.
6.Kohtunikuabi jättis 9. septembri 2020. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja andis selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.
7.Tartu Maakohtu kohtunik saatis 10. septembri 2020. a määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule (TsMS § 75 lg 2).
8.Harju Maakohtu kohtunik jättis 17. septembri 2020. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ning edastas kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
9.Tallinna Ringkonnakohus edastas 29. septembri 2020. a määrusega määruskaebuse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule (TsMS § 76 lg 1).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohtunikuabi määrus on kontrollitavas osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus kohtunikuabi määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
11.Asja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja tsiviilasjas nr 2-14-62804 hagi A.A., B.B. ja Primelo vastu tehingute tagasivõitmiseks ning kinnistusraamatus kannete muutmise nõusoleku andmiseks (dtl-d 20–33). Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 16. mai 2019. a otsusega kehtetuks A.A. ja Primelo vahel 15. detsembril 2014 sõlmitud kinnistu 1⁄2 kaasomandi mõttelise osa müügilepingu, kohustas neid andma tahteavaldused omandiõiguse üleminekuks Primelolt A.A.le ning nõusoleku vastava omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks. Sama otsusega tunnistas ringkonnakohus kehtetuks A.A. ja B.B. vahel 28. veebruaril 2014 sõlmitud hüpoteegi seadmise asjaõiguslepingu. Avaldaja hagi Primelo ja B.B. vastu registriossa B.B. kasuks kantud hüpoteegi kustutamise nõusoleku saamiseks jäeti läbi vaatamata, kuna B.B. oli hüpoteegi loovutanud ega olnud enam hüpoteegipidaja. Avaldaja, kelle kasuks on seatud registriossa keelumärge A.A.le kuuluvale mõttelisele osale selle käsutamise keelamiseks (dtl 55–59), esitas kinnistusosakonnale avalduse omanikukande
muutmiseks ja hüpoteegikande kustutamiseks (dtl 7). Kohtunikuabi andis 1. juuli 2020. a määrusega avaldajale kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 lg 3 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o puudutatud isiku (GE) notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusoleku esitamiseks hüpoteegikande kustutamiseks (dtl-d 39–41). Kuivõrd avaldaja puudusi ei kõrvaldanud, rahuldas kohtunikuabi vaidlustatud määrusega avalduse üksnes omanikukande muutmise osas. Kohtunikuabi jättis avalduse hüpoteegikande kustutamiseks rahuldamata, kuna avaldaja ei esitanud hüpoteegipidaja nõusolekut hüpoteegikande kustutamiseks.
12.Avaldaja on määruskaebuses vaidlustanud kohtunikuabi määruse osas, millega jäeti avaldus rahuldamata ning hüpoteegikanne kustutamata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on kohtunikuabi määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.Iseenesest nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et hüpoteegikanne on muutunud ebaõigeks. Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2019. a otsusega on tunnistatud kehtetuks kande aluseks olev A.A. ja B.B. vahel 28. veebruaril 2014 sõlmitud hüpoteegi seadmise asjaõigusleping. Hüpoteegikanne on muutunud seega hiljem ebaõigeks kohtulahendi alusel tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise tõttu. Samas ei saa välistada, et GE on omandanud hüpoteegi kinnistusraamatu kandele tuginedes heauskselt (asjaõigusseaduse (AÕS) § 561 lg 1).
13.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määruskaebuses toodud etteheited, nagu oleks kohtunikuabi rikkunud menetlusõiguse norme, kui ei algatanud TsMS § 600 lg 2 ja § 601 alusel menetlust registriosa andmete kontrollimiseks ning trahvi määramiseks.
13.2.1.KRS § 34 lg 1 järgi on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vajaliku nõusoleku saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8 alusel asendada kohtulahendiga, millega puudutatud isikut on kohustatud nõusolekut andma. Asjaõiguslepingu kehtetuse korral saab õigustatud isik nõuda AÕS § 65 lg 1 alusel kinnistusraamatu kande parandamist ning paluda asendada kinnistusraamatu kande parandamiseks vajalikud puudutatud isikute nõusolekud KRS § 341 lg 1 mõttes. Ka praeguses asjas on kohtunikuabi põhjendatult leidnud, et ebaõige hüpoteegikande kustutamiseks on vaja hüpoteegipidaja kui puudutatud isiku nõusolekut (AÕS § 65 ja KRS § 341 lg 1). Hüpoteegipidajaks on GE (dtl-d 39–41, 55–59). Kohtunikuabi on õigesti tuvastanud, et GE nõusolek hüpoteegikande kustutamiseks või kohtulahend, mis kohustaks GE-d vastava nõusoleku andmiseks, puudub. Seda kohtunikuabi järeldust ei ole avaldaja määruskaebuses ka vaidlustanud.
Avaldajal võib olla võimalik nõuda (vajadusel hageda) puudutatud isikult (hüpoteegipidajalt GE) ebaõige hüpoteegikande kustutamiseks vajalikku nõusolekut. Ka Tallinna Ringkonnakohus on viidatud 16. mai 2019. a otsuse p-s 17.1 märkinud, et kui hüpoteegipidaja ei omandanud hüpoteeki heauskselt, on hüpoteegikanne ebaõige ning hagejal on õigus nõuda kande kustutamiseks hüpoteegipidajalt nõusolekut. Hüpoteegi heauskse omandamise korral kolmanda isiku poolt ebaõige kande parandamist nõuda ei saa (AÕS § 65 lg 3).
13.2.2.Asjakohatu on avaldaja viide TsMS §-le 601, mille kohaselt on registripidajal järelevalvefunktsiooni täites võimalus hoiatada ja vajadusel trahvida isikuid, kes on registrisse lasknud kanda valeandmeid või on jätnud kohustuslikud andmed registrisse kandmata. Kinnistusosakonnale ei ole seadusega pandud kohustust ega õigust teostada üldist järelevalvet kinnistusraamatu õigsuse üle. Seetõttu ei saa kinnistusosakond vähemalt üldjuhul kohustada isikuid trahvi määramise ähvardusel andmeid esitama. Ainus juhtum, kus seadus näeb eraldi ette trahvi määramise võimaluse kinnistamismenetluses, on KRS § 651 lg 6, mis puudutab kinnistusraamatu ebaõigeks muutumist asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu (eelkõige pärimise teel). Praeguses asjas ei ole aga tegemist KRS § 651 lg-s 6 kirjeldatud olukorraga.
13.2.3.Ebaõige on avaldaja seisukoht, et kohtunikuabi oleks saanud jätta hüpoteegikande kustutamata üksnes juhul, kui ta oleks tuvastanud andmete õigsuse. Kandemenetluse formaliseerituse tõttu lähtutakse menetluses kinnistusraamatu kannetest, mh määratakse kande järgi kindlaks need puudutatud isikud KRS § 341 lg 1 tähenduses, kelle nõusolek on kandeks vajalik. TsMS § 593 lg 1 järgi teeb kohus registrisse kandeid üksnes avalduse või kohtulahendi alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtunikuabi ei saa asuda kandemenetluses hindama, kas kinnistusraamatu kanded vastavad tegelikule õiguslikule olukorrale.
13.3.Eelneva tõttu on kohtunikuabi põhjendatult otsustanud jätta avalduse osaliselt rahuldamata ja hüpoteegikande kustutamata. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
14.Ringkonnakohus jätab samuti rahuldamata avaldaja määruskaebuses esitatud taotluse nõuda kinnistusosakonnalt välja kõik kinnistamisasja materjalid. Avaldaja ei ole esitatud taotlust põhistanud ega selgitanud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub asja lahendamisel vajadus kõikide kinnistamisasja materjalide väljanõudmiseks.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
16.Avaldaja esitas määruskaebuses taotluse riigilõivu tagastamiseks selle tasunud isikule, kui määruskaebus rahuldatakse. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuivõrd ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, tuleb jätta rahuldamata ka avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 599 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.