XX hagi Taevaraadio OÜ vastu Facebooki lehe kasutamise keelamiseks ja tahteavalduse esitamiseks lehe administraatoriõiguste saamiseks, alternatiivselt fotode kasutamise keelamiseks ja nende Facebooki lehelt eemaldamiseks, kahju hüvitamiseks ja rikkumisega saadud tulu ning viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. septembri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
XX apellatsioonkaebus, hind 78 900 eurot Taevaraadio OÜ vastuapellatsioonkaebus, hind 4480 eurot 53 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant ja vastustaja) XX (isikukood
XXXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Mari Must ja vandeadvokaat Ants Nõmper Kostja (apellant ja vastustaja) Taevaraadio OÜ (registrikood 10028146), lepingulised esindajad vandeadvokaat Martin Männik ja vandeadvokaat Toivo Viilup
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 27. oktoobri 2020. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. veebruari 2020. a otsus osas, millega maakohus jättis aegumise tõttu rahuldamata kaubamärgiõiguste rikkumisest tulenevad nõuded. Teha tühistatud osas uus otsus (vaheotsus), millega jätta kostja taotlus kaubamärgiõiguste rikkumisest tulenevatele nõuetele aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Saata asi maakohtule nende nõuete lahendamiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 28. veebruari 2020. a otsus osas, millega maakohus jättis kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude 72 eurot ületavas osas
2-18-39
rahuldamata, jaotas menetluskulud ja määraks kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Saata tühistatud osas asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asendada autoriõiguse rikkumise lõpetamise nõue rikkumisest hoidumise nõudega. Jätta nimetatud nõue rahuldamata. Jätta muus osas maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt. Jätta Taevaraadio OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 2. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule Taevaraadio OÜ (kostja) vastu hagi (nõue täpsustatud 19. jaanuaril 2018, 30. novembril 2018 ja 19. veebruaril 2019), milles palus: -
-
-
-
keelata kostjal Facebooki lehe kasutajanimega
„YYY“
(konto XXXXXXXXXXXXXXXXX) (Facebooki leht) kasutamise ja kohustada kostjat esitama tahteavaldus Facebook Ireland Ltd’le hagejale Facebooki lehele administraatoriõigustega juurdepääsu võimaldamiseks ning asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega või keelata kostjal hageja 30. novembri 2018. a menetlusdokumendi lisas 4 toodud fotode kasutamine Facebooki lehel ja kohustada kostjat fotod eemaldama. Nõude rahuldamisel lugeda hageja fotod kohtuotsuse resolutsiooni lahutamatuks osaks ning lisada need otsusele esitatud koondfailina; mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 70 940 eurot 50 senti (sh autoriõiguse rikkumisega põhjustatud kahju 16 180 eurot 50 senti, kaubamärgiõiguse rikkumisega põhjustatud kahju 14 400 eurot, kaubamärgiõiguse rikkumisega teenitud tulu 40 000 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 360 eurot) ning alates 24. maist 2017 kuni kohustuse täitmiseni põhivõlalt seadusjärgses määras viivis; jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja graafiline disainer, kes on töötanud aastaid nii raadios kui ka klubiüritustel DJ-na. Kostja on raadioteenuse osutaja, kelle nimel on raadiojaama FFF sagedusluba ning kes korraldab selle raadiojaama programmi tootmist, reklaami ja müüki. Hagejale kuuluv Q OÜ osutas OÜ-le Gramola (registrist kustutatud) teenust, mille sisuks oli
2-18-39 reede õhtuti raadiojaama FFF eetri sisustamine. Hageja lõi selleks saatesarja nimega Z. Saadet juhtisid hageja ja WW (kaassaatejuht). Hageja tegi omal initsiatiivil ja kuludega Z logo ning Facebooki konto kasutajanimega Z. Algselt olid Facebooki konto administraatoriõigused üksnes hagejal, kuid ta andis need saate kohta info postitamiseks ka kaassaatejuhile. Lisaks saate juhtimisele korraldas hageja Z nime kandvaid klubiüritusi ning tegi neil pidudes fotosid ja töötles neid ning laadis 483 fotot Facebooki lehele. Viimane hageja juhitud raadiosaade oli eetris 15. augustil 2014. Pärast seda jätkas kostja kuni 2016. a septembrini sama nimega saate tegemist teiste saatejuhtidega. Z nime all oli viimane saade eetris 30. septembril 2016. Pärast seda sai saate uueks nimeks YYY. Kostja tegevjuhi (peadirektori) VV korraldusel muutis kaassaatejuht WW, kes oli ühtlasi ka kostja müügiedendusjuht, 2014. a augustis ootamatult hageja administraatoriõigusi nii, et hageja kaotas Facebooki kontole juurdepääsu. Hagejale kuulub kaubamärk Z + kuju (kaubamärk) klassis nr 41 (raadiomeelelahutus- ja raadiolõbustussaated, raadiomeelelahutus, meelelahutus, ajaviide, lõbustus, meelelahutaja teenused). Hageja esitas 15. juulil 2014 taotluse kaubamärgi registreerimiseks, kostja vaidlustas edutult hageja taotluse ning hageja kaubamärk kanti 10. jaanuaril 2017 registrisse.
1.2.Hageja on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 ja § 1040 alusel õigus keelata kostjal Facebooki lehe kasutamise ning kohustada kostjat esitama tahteavaldus Facebook Ireland Ltd’le hagejale administraatoriõigustega juurdepääsu võimaldamiseks Facebooki lehele ja asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega, või keelata sama sätte alusel kostjal fotode kasutamine Facebooki lehel ja kohustada kostjat fotod eemaldama. Hageja lõi Facebooki konto omal initsiatiivil ja omal kulul ning kostja võttis hagejalt õigusvastaselt sellele juurdepääsu. WW ja VV tegevus on omistatav kostjale ning kostja vastutab selle eest. Asjaolu, et kumbki ei ole kostja juhatuse liige, ei välista kostja vastutust. VV oli kostja tegevjuht ning kostja tegevjuhina on ta korduvalt meedias sõna võtnud, samuti on Inforegister.ee väljavõtte kohaselt VV kostja peadirektor. WW on inforegister.ee portaali kohaselt kostja müügiedendusjuht ning kostja on kasutanud teda pidevalt saatejuhina raadioteenuse osutamiseks ja kohustuste täitmiseks. WW rikkus hagejaga sõlmitud käsunduslepingust tulenevat lojaalsuskohustust. Kostja reklaamib oma saadet Facebooki konto kaudu ja konto teenib kostja huve. Hageja on enda tehtud ja töödeldud fotode autor, kellel on õigus lubada või keelata enda tehtud fotode kasutamist. Hageja ei ole lubanud kostjal kasutada enda tehtud fotosid.
1.3.Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 817 lg 1 p 1 alusel autoriõiguste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Kostja rikkus hageja tehtud fotosid Facebooki lehel avaldades hageja kui fotode autori ainuõigust, millega tekkis hagejale kahju (saamata jäänud litsentsitasu). Hageja keskmine tasu foto eest on 33 eurot 50 senti. Facebooki lehel on 483 hageja fotot. Seega on hageja kahju kokku 16 180 eurot 50 senti.
1.4.Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel hageja kaubamärgiõiguste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Kostja kasutas hagejale kuuluva kaubamärgiga Z + kuju äravahetamiseni sarnast tähist Z alates 2014. a augustist kuni 2016. a septembrini. Selle aja jooksul oli eetris 100 saadet. Hageja saatis 21. augustil 2014 kostjale nõude lõpetada hageja kaubamärgi kasutamine, kuid kostja ei täitnud hageja nõuet. Kostja tähis erines hageja kaubamärgist üksnes kujundusliku elemendi puudumise poolest. Kuulamisel on hageja kaubamärk ja kostja kasutatud tähis identsed. Ka tähenduslikult on need identsed, sest mõlemad tähendavad „sisse kirjutama, registreeruma, saabumisest teatama“. Kostja kasutas
2-18-39 tähist identsete teenuste tähistamiseks. Kostja tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine on tõenäoline. Kuna kostjal on raadio FFF tegevusluba, vastutab kostja kaubamärgiõiguste rikkumise eest. Kostja väide tähise Z tavapäraseks keelekasutuseks muutumise ja mittekaitstavaks osaks olemise kohta on põhjendamata ning paljasõnaline. Lisaks on kostja leidnud, et kuna hageja ise ei kasutanud kaubamärki perioodil, siis ei ole hagi esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja ei kasutanud alates 15. augustist 2014 kuni 30. septembrini 2016 kaubamärki. Hagejale tekkis kaubamärgiõiguste rikkumisest kahju (hagejal jäi tulu saamata). Osaühing HT MEELELAHUTUS (aktsiaseltsi TALLINK kruiisilaevade meelelahutusprogrammi eest vastutav isik) ametlik koostööpartner Trustwell Entertainment OÜ (kehtiv ärinimi Trustevell OÜ) pöördus 2014. a sügisel hageja poole sooviga alustada koostööd aktsiaseltsi TALLINK laevadel Z nime kandvate ürituste korraldamiseks. Plaanis oli korraldada üks üritus kuus. Kui selgus, et kostja raadiojaam FFF jätkas kaubamärgi kasutamist ning sellenimeliste saadete tegemist, ei pidanud Trustevell OÜ võimalikuks ürituste korraldamist, kuni kostja on täitnud hageja nõude lõpetada kaubamärgi kasutamine. Esialgse kokkuleppe kohaselt oleks hageja teeninud ühe ürituse eest 2500 eurot, millele lisanduvad maksud. Ühe ürituse korraldamise kulud oleksid olnud 1300 eurot. Seega jäi hagejal saamata tulu 14 400 eurot (1200 eurot × 12 kuud).
1.5.Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1039 alusel kaubamärgi- ja autoriõiguste rikkumisega saadud tulu 40 000 eurot. Kostja oli teadlik hageja kaubamärgi- ja autoriõiguste rikkumisest, sest hageja teavitas kostjat sellest 2014. aastal. Kostja ei täitnud hageja nõudeid. Hageja kaubamärgi kasutamine võimaldas kostjal teenida reklaamitulu. Vastavalt kostja reklaamihinnakirjale maksab 20-sekundiline reklaamklipp 30 eurot. Keskmine reklaamisekundite arv ühes kahetunnises saates Z oli 700 sekundit. Seega teenis kostja ühes saates keskmiselt 1000 eurot. Kostja tegi alates 2014. a augustist kuni 2016. a septembrini kokku 100 saadet. Järelikult teenis kostja keskmiselt reklaamitulu 100 000 eurot, millel lisandub käibemaks. Hageja eeldab, et kostja saatega seotud kulud ei ületa 50–60% tuludest. Kokkuvõttes teenis kostja seega 40 000 eurot. Kostja menetluses esitatud andmed reklaamitulu kohta ei ole tõesed ning hageja mõõtmised näitavad, et saadete tegelik reklaamisekundite arv oli suurem. SMS-idega teenis kostja kokku 6714 eurot 40 senti.
1.6.Kuna kostja ei täitnud hageja nõudeid, on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejal tekkisid kohtueelsed õigusabikulud 360 eurot seoses kostja vastu nõuete esitamise võimalikkuse ja nõuete rahuldamise analüüsiga, samuti tõendite kogumise ja kostjale 24. mail 2017 saadetud nõudekirja koostamisega. Hageja tasus 24. mai 2017. a nõudekirja koostamise eest 300 eurot ning tasus 11. juuli 2017. a kaubamärgialase konsultatsiooni eest 60 eurot.
1.7.Kuna kostja ei ole tasunud põhivõlga 70 940 eurot 50 senti, on kostjal kohustus tasuda hagejale ka nimetatud summa tasumisega viivitamise eest kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata, sh teha vaheotsuse, millega jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata, ja jätta menetluskulud hageja kanda.
2-18-39
2.1.Hageja nõue Facebooki lehe kasutamise keelamiseks ning administraatoriõiguste saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 järgi aegunud. Hageja väitel tegi ta viimase saate Z 15. augustil 2014, mille järel saate kaassaatejuht muutis hagejat teavitamata Facebooki lehe administraatoriõigusi. Hagi esitamise ajaks (2. jaanuaril 2018) oli möödunud kolm aastat ajast, mil hageja kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või teada saama pidi. Hageja vastutab VÕS § 101 lg 3 järgi ise Facebooki lehe üleandmisest tekkinud tagajärgede eest, sest hageja andis ise konto administraatoriõigused kaassaatejuhile. Hageja ei ole tõendanud kostja seoseid Facebooki kontoga. Kostja ei kasuta Facebooki kontot. Kaassaatejuht WW tegevust ei saa kostjale omistada, kuna see isik ei ole kostja juhatuse liige ega töötaja. Ka VV tegevust ei saa kostjale omistada, sest ta ei ole kunagi olnud kostja tegevjuht ega juhatuse liige. VV on olnud Raadioreklaami OÜ juhatuse liige alates 12. maist 2017. Asjaolust, et VV on meedias nimetatud kostja tegevjuhiks ja WW müügiedendusjuhiks, ei saa järeldada, et kostja vastutaks Facebooki lehe ja sündmuste eest, mis toimusid 2014. Kostja ei tea Facebooki konto kasutajatunnust ega parooli. Hageja faktiväidete kohaselt võiksid konto juurdepääsuandmed teoreetiliselt olla WW-l, aga mitte kostjal. Seega ei saaks kostja hageja nõuet täita. Facebooki konto ei saa olla tsiviilkäibe objektiks. Seda ei saa üle anda ning samastada domeeninimega. Isegi kui Facebooki lehte saab käsitada muu hüvena TsÜS § 48 tähenduses, ei ole kostja selle hüve omanik ega valdaja.
2.2.Hagejal ei ole kostja vastu autoriõiguste rikkumisest tulenevaid nõudeid. Hageja nõuded on aegunud. Hagejale pidi õigusvastaselt tekitatud kahju olema teada hiljemalt 2014. a sügisel, kui WW muutis 2014. a augustis hagejat teavitamata Facebooki konto administraatoriõigusi. Hageja on ise Facebooki kontole fotod üles laadinud ja on ise administraatoriõigused WW-le üle andnud, mistõttu vastutab hageja ise tagajärgede eest. Kostja ei riku hageja autoriõigusi, sest kostja ei kasuta Facebooki kontot. Kuna kostjal ei ole kontole juurdepääsuõigusi, ei saaks ta ka hageja nõuet fotode eemaldamiseks täita. Hageja ei ole tõendanud, et ta on fotode autor. Hageja on õigused fotodele võõrandanud, mida tõendavad ürituste korraldamise arved. Hageja ei ole autoriõiguste rikkumisest tekkinud kahju tõendanud. Kahju tõendamiseks ei ole piisavad hageja esitatud arved. Hageja esitatud keskmine ühe foto tasu ei ole õige. Ühe foto hinnaks võiks kujuneda ligikaudu 75 senti ning 483 foto hinnaks seega 362 eurot 25 senti.
2.3.Hagejal ei ole kostja vastu kaubamärgiõiguste rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Hageja nõue on aegunud. Hagejale pidi kahju olema teada hiljemalt 2014. a sügiseks, kui hageja pöördus Trustevell OÜ poole, kes väidetavalt ei pidanud ürituse korraldamist võimalikuks. Hageja ei kasuta kaubamärki. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 17 lg 1 kohaselt on kaubamärgi omanik kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta tegelikult kasutab
2-18-39 või kasutas perioodil 15. augustist 2014 kuni 30. septembrini 2016 kaubamärki Z meelelahutusteenuse osutamiseks, nt tegi mõnes teises raadiojaamas sellenimelist saadet. Kostja ei ole hageja kaubamärgiõigusi rikkunud. Kostja ei teinud raadiojaamale programmi ega müünud reklaami. Kostja ostab teenust sisse kolmandatelt isikutelt. Hageja kaubamärk erines oluliselt kostja kasutatud tähisest Z. Selline tähis on muutunud ka tavapäraseks KaMS § 9 lg 1 p 4 tähenduses, mistõttu tuleks see sõnaühend lugeda KaMS § 9 lg 3 mõttes kaubamärgi koosseisus kaubamärgi mittekaitstavaks osaks, mille kasutamist ei saa kaubamärgiomanik KaMS § 16 lg 1 p 5 kohaselt keelata. Hageja ei ole kahju tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et tema kulud Z ürituse korraldamiseks oleksid olnud 1300 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli peale kavatsuse reaalselt võimalik kaubamärki kasutada kruiisilaevadel ürituste korraldamiseks.
2.4.Hagejal ei ole kostja vastu rikkumisega saadud tulu nõuet. Hageja nõue on aegunud. Hagejale pidi rikkumisest saadud tulu olema teada hiljemalt augustis 2014. Rikkumisega saadud tulu nõuded, mis on tekkinud enam kui kolm aastat enne hagi esitamist, on aegunud. Hageja ei ole nõuet tõendanud.
2.5.Kuna hageja nõuded on põhjendamatud, ei vastuta kostja hagejale tekkinud õigusabikulude eest. Nõudekiri ei ole esitatud ainult kostja vastu. Ebaselge on, millises küsimuses oli hagejale konsultatsioon vajalik.
2.6.Kuna kostja ei vastuta rikkumiste eest, ei ole hageja viivisenõue põhjendatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 5. septembri 2019. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4148 eurot 64 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 556 eurot 49 senti ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Hageja menetluskulud jäid tema enda kanda ning kostja menetluskulud 94,16% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 8179 eurot 68 senti koos kohustusega tasuda sellelt seaduses sätestatud määras viivist. Ülejäänud osas jäi hagi rahuldamata.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: ˗ ˗ ˗ ˗ ˗ ˗ ˗ ˗
kostjale kuulub raadio FFF raadioteenuse osutamise tegevusluba ja sagedusluba; hageja oli alates 28. septembrist 2012 raadio FFF tantsumuusika saate Z kaassaatejuht; hageja juhtis saadet Z koos WW-ga; hageja lõi Facebooki konto nimega Z ning andis konto administreerimise õigused ka WW-le; viimane hageja osalusega saade läks eetrisse 15. augustil 2014; raadios FFF jätkati saate Z edastamist ja viimane seda nime kandev saade oli eetris 30. septembril 2016; saates kasutati suuliselt väljendit Z; 2016. a oktoobris sai saate uueks nimeks YYY; Facebookis on konto YYY, kus on varem avaldatud fotosid Z nime kandvatelt klubiüritustelt ning fotode avaldamisel on viidatud hageja nimele, hageja laadis ise fotod üles ning 2016. a juuni seisuga olid fotod endiselt kättesaadavad; hageja esitas 15. juulil 2014 taotluse kaubamärgi Z + kuju registreerimiseks;
2-18-39 ˗ ˗ ˗ ˗
hageja saatis 21. augustil 2014 kostjale, OÜ-le Gramola (kustutatud), Raadioreklaami OÜ-le ja teistele samasse gruppi kuuluvatele ettevõtetele kirja, milles teatas, et ei luba logo ja kaubamärki alates 21. augustist 2014 kasutada; kostja vaidlustas hageja nimele kaubamärgi registreerimise, kuid Tööstusomandi Apellatsioonikomisjon jättis kostja vaidlustusavalduse 29. septembri 2016. a otsusega rahuldamata; hageja kaubamärk registreeriti 10. jaanuaril 2017 klassis 41 (raadiomeelelahutus- ja raadiolõbustussaated, raadiomeelelahutus, meelelahutus, ajaviide, lõbustus, meelelahutajateenused); kostja esitas 30. aprillil 2015 taotluse sõnalise kaubamärgi Z registreerimiseks klassis 41 (hariduse, väljaõppe, fotoreporteriteenuse, haridusvõistluse korraldamise ja klubiteenuse osas), kuid taotluse menetlus lõpetati.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja aegumise vastuväited osaliselt põhjendatud ning hageja kahju hüvitamise nõuded (16 180 eurot 50 senti ja 14 400 eurot) ning rikkumise teel saadud tulu hüvitamise nõue 7200 euro ulatuses tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Hageja alternatiivsed nõuded, mis puudutavad Facebooki kontole administraatori õigustega juurdepääsu saamist ja Facebooki kontol fotode kasutamise keelamist, ei ole TsÜS § 155 lg 1 järgi aegunud. Viidatud sättes sisalduv omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg laieneb ka intellektuaalse omandi kaitsele, samuti huvidele, mis võivad isikutele kuuluda. Hagejale tema autoriõiguste rikkumisega (fotode kasutamisega) tekitatud 16 180 euro 50 sendi suurune kahju hüvitamise nõue on TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. Hageja saatis 28. augustil 2014 VV-le, OÜ-le Gramola (kustutatud), kostjale ja Raadioreklaami OÜ-le kirja, milles keelas alates 29. augustist 2014 hageja loodud ja autoriõigusega kaitstud teoste kasutamise, mille eest ei ole tasutud. Seega sai hageja talle tekkinud kahjust ning kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada 29. augustil 2014. Hageja on autoriõigust puudutava kahjunõude seostanud kostja ühekordse rikkumisega, mis seisnes hageja loata fotode Facebooki kontol kättesaadavaks tegemises. Kuna hageja sai kahju tekkimisest ja selle eest vastutavast isikust teada 29. augustil 2014, aegus tema nõue kolme aasta möödumisel ehk 29. augustil 2017. Hageja esitas hagi
2.jaanuaril 2018. Hagejale kaubamärgiõiguste rikkumise (tähise Z kasutamisega) tekitatud 14 400 euro suurune kahju hüvitamise nõue on TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. Hageja saatis 2014. a augustis VVle e-kirja, milles avaldas, et talle kuulub Z kaubamärk. Trustevell OÜ pöördus 2014. a sügisel hageja poole sooviga alustada laevadel Z nime kandvate ürituste korraldamist. Kuna raadiojaam FFF jätkas sellenimelise saate tegemist 2014. a sügisel, ei pidanud Trustevell OÜ võimalikuks ürituste korraldamist enne, kui kostja on täitnud hageja nõude lõpetada tähise Z kasutamine. Seega sai hageja kaubamärgiõiguste rikkumisest, rikkumise eest vastutavast isikust ja rikkumisega tekitatud kahjust teada 2014. a sügisel ning hagi aegus 2017. a sügisel. Hageja esitas hagi 2. jaanuaril 2018. Hageja nõue kaubamärgiõiguse rikkumisega saadud tulu 40 000 euro väljaandmiseks on 2014. aasta (7200 euro) osas TsÜS § 154 lg 1 järgi aegunud, kuid 2015. ja 2016. aasta osas ei ole rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamise nõuded aegunud. Kostja rikkus 2014–2016 hageja õigusi korduvalt. 2014. aasta rikkumise puhul algas nõude aegumistähtaeg 31. detsembril 2014 ja aegus 31. detsembril 2017. Hageja palus kõigi Z nime kandvate saadete tegemise eest mõista kostjalt välja rikkumise teel saadu 40 000 eurot. Hageja väitel oli eetris 100 saadet ning ühe
2-18-39 saate tulu oli 400 eurot (40 000 eurot ÷ 100 saadet = 400 eurot/saade). Hageja esitatud saadete toimumise loetelust nähtub, et 2014. aastal oli eetris 18 saadet. Nende saadete arvestuslik tulu oli 7200 eurot. Selles ulatuses on hageja nõue aegunud. Hageja nõue 2015. a eest oleks aegunud 31.detsembril 2018 ja 2016. a eest 31. detsembril 2019. Kuna hageja esitas hagi 2. jaanuaril 2018, ei ole tema rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamise nõuded 2015. a ja 2016. a eest aegunud.
3.3.Hageja nõue Facebooki konto kasutamise keelamiseks ning administraatoriõiguste saamiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud, nõude rahuldamiseks ei ole õiguslikku alust ja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuigi Facebooki kontol võib teatud juhtudel olla majanduslik väärtus, ei ole tegemist esemega, mis saaks olla õiguskäibes. TsÜS § 48 kohaselt on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on asi kehaline ese. Facebooki konto ei ole asi, sest tegu ei ole kehalise esemega. Esemeks võiks TsÜS § 48 mõistes olla hüve, mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt ehk sellised hüved, mida saab käsutada ja mis saavad olla käibe objektiks. Facebooki konto ei ole käibe objekt, sest seda ei ole võimalik käsutada. Vastupidist ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendanud. Hageja esitatud Facebooki reeglitest ei nähtu, et Facebooki konto oleks administraatori või mõne teise isiku poolt kolmandatele isikutele võõrandatav. Reeglitest nähtub, et juriidiline isik ei saa kontot luua ega omada. Kuigi Facebooki lehe loomine on ka ärieesmärgil tasuta, saab konto luua ja rolle täita üksnes kasutajakontoga inimene ning loodav konto peab jääma seotuks mõne füüsilise isiku isikliku kontoga. Seega ei ole Facebooki konto tsiviilkäibes võõrandatav ega üleantav. Hageja nõudeõigus ei tulene kohtupraktikast. Riigikohus on leidnud, et asjaolu, kas konkreetset kontot saab üle anda, määravad eelkõige kasutatud internetiplatvormi eeskirjad ja tehnilised võimalused (Riigikohtu 11. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-1988, p 18). Hageja ei ole tõendanud ega isegi väitnud, et kostja kui juriidiline isik valdab Facebooki kontot ning omab administraatoriõigusega kasutajatunnuseid või paroole. Olukorras, kus kostjal ei ole ligipääsu kontole, ei ole hagejal võimalik oma nõudega soovitud eesmärki saavutada. Kui kostja esitaks Facebook Ireland Ltd’le tahteavalduse hagejale administraatoriõigustega kontole ligipääsu võimaldamiseks, ei tooks see hagejale kaasa tegelikku ligipääsu, sest konto kasutajaõigused saavad kuuluda vaid mõnele füüsilisele isikule ning mitte juriidilisest isikust kostjale. Kostja tahteavaldusega ei saaks võimaldada hageja ligipääsu kontole. Lisaks ei ole hageja tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, et kostja kasutab kontot enda huvides oma töötajate või enda kontrolli all olevate isikute kaudu. Kuigi hageja väitel tõkestas hageja juurdepääsu kontole WW, ei ole hageja tõendanud, et kostja kasutas seda isikut oma majandustegevuses. TsÜS § 132 lg 1 tähenduses saaks kostja vastutada lepingulise suhte korral, kuid hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oli kostjaga lepinguline suhe. Hageja on hoopis väitnud, et kuni 2014 oli tema äriühingul (Q OÜ) lepinguline suhe OÜ-ga Gramola (kustutatud), kelle tellimusel sisustas hageja raadioprogrammi saatega Z. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et täidetud on VÕS §-s 1054 sätestatud eeldused. Hageja ei ole tõendanud, et WW oli 2014. a kostja töötaja või saatejuht ega seda, et just kostja kasutas teda oma kohustuste täitmisel, kui hagejalt võeti juurdepääs Facebooki kontole. Hageja väited selle kohta, et WW võttis hagejalt juurdepääsu kostja ülesandel, on jäänud paljasõnaliseks. Ainuüksi 2019. a inforegistri väljatrükist ei saa järeldada, kas ning milline oli WW õigussuhe kostjaga 2014. Kuigi hagejal väitel sai WW ülesande VV-lt ja hageja esitatud tõendid kinnitavad seda, et VV on olnud kostja või kostja tütarettevõttega seotud, ei ole see piisav VÕS §-s 1054 sätestatud eelduste täitmiseks. Hageja ei ole tõendanud ega väitnud, et VV oleks võtnud temalt ligipääsu Facebooki kontole. Hageja väiteid ja tõendeid arvestades ei oleks see olnud võimalik,
2-18-39 sest konto administraatoriõigused olid vaid hagejal ja WW-l. Hageja ei ole tõendanud, et VV-l oli kostja seadusliku esindajana WW üle VÕS § 1054 lg 3 tähenduses juhtimisõigus ja kontroll. Hageja nõuet ei saa rahuldada ka TsÜS § 131 lg 1 ega VÕS § 1040 lg 1 järgi ning hageja viited neile normidele on asjakohatud. Lisaks ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, et tema loodud Facebooki kontol oli kostja jaoks äriline väärtus ega seda, millised kulud olid hagejal konto loomisega. Asjas kogutud tõenditest järeldub, et konto loomine ja kasutamine võis olla äriliselt kasulik ja vajalik hagejale ning kaassaatejuhile. Kuna hageja äriühing Q OÜ esitas erinevatele klubidele arveid Z nime kandvate ürituste korraldamise eest ja ostis enda korraldatud ürituste reklaamimiseks raadioreklaami raadiojaamas FFF, võis Facebooki kontol fotode avaldamine ja postituste tegemine olla vajalik hagejale ja teisele saatejuhile raadiosaatega mitteseotud tegevuste (ürituste) reklaamimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et see oli vajalik raadiosaate tegemiseks. Juhul, kui kaassaatejuht WW rikkus konto administraatoriõigusi muutes mõnda hageja ja kaassaatejuhi vahelist lepingut, saab hageja esitada nõude tema vastu.
3.4.Hageja alternatiivne nõue keelata kostjal Facebooki lehel hageja fotode kasutamine ja kohustada kostjat fotod eemaldama, tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutab õigusvastaselt hageja fotosid. Hagejale kuuluvad fotode varalised autoriõigused. Hageja fotod olid AutÕS § 4 lg 3 p 17 kohaselt kaitstud autoriõigustega. AutÕS § 13 lg 1 p 91 kohaselt kuulub autorile ainuõigus lubada ja keelata teose üldsusele kättesaadavaks tegemist sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal. AutÕS § 28 lg 2 kohaselt on teose autoriks füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud. AutÕS § 29 lg 1 näeb ette, et isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal. Lisaks tuleneb AutÕS § 46 lg-st 1, et teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud autoriõiguse seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Hageja tehtud fotod on avaldatud Facebooki lehel. Kostja väited, et fotod ei olnud enam 2019. a kättesaadavad, ei ole tõendatud. Kostja seisukoht, et hageja ei ole tõendanud fotode tegemist, on ekslik. Fotode Facebooki lehel avaldamine on nende üldsusele kättesaadavaks tegemine, mida hagejal kui autoril on igal ajal õigus lubada või keelata. Kostja väited, et hageja on õigused fotodele kellelegi juba võõrandanud, ei ole tõendatud ning autoriõiguste loovutamist ei saa järeldada ürituste pildistamise teenuse eest esitatud arvetest. Hagejal tuli AutÕS § 817 lg 1, VÕS § 1043 lg 1 ja § 1055 lg 1 alusel esitatava nõude rahuldamiseks tõendada kostja tegu, põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja haldab Facebooki kontot ja talle kuuluvad konto administraatori õigused, mis annaks kostjale võimaluse otsustada, kas teha hageja fotod üldsusele kättesaadavaks või mitte. Kuna hageja ei ole tõendanud kostja õigusvastast tegu, ei oleks kohtul alust rahuldada hageja fotode avaldamisega seotud kahjuhüvitamise nõuet (16 180 eurot 50 senti) ka juhul, kui nõue ei oleks aegunud.
2-18-39
3.5.Kostja rikkus hagejale kuuluvat kaubamärgiõigust ning kostjalt tuleb VÕS § 1037 lg 1 ning § 1039 alusel hageja kasuks välja mõista rikkumisega saadud tulu 4148 eurot 64 senti. KaMS § 14 lg 1 kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud või õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sh tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. KaMS § 8 lg 2 sätestab, et registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib kümne aasta möödumiseni taotluse esitamise kuupäevast. Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega võib pikendada kaubamärgiomaniku nõudel kümne aasta kaupa. Kostja rikkus hageja kaubamärgiõigust, kuna kasutas hageja kaubamärgiga identset tähist Z ajavahemikul august 2014. a kuni september 2016. a. Hageja ei olnud kostjale kaubamärgi kasutamiseks luba andnud. Kaubamärgiga identse tähise kasutamine toimus identse teenuse ehk raadiomeelelahutussaadete osutamiseks. Hageja kaubamärgi ning kostja kasutatud tähise äravahetamine on äärmiselt tõenäoline. Kuigi kostja ise ei korraldanud saadete tootmist, vastutab ta VÕS § 1054 järgi rikkumiste eest, sest kasutas Raadioreklaami OÜ-d pidevalt oma majandustegevuses. Kostja oli raadioteenuse osutaja. Kostja sõlmis lepingu Raadioreklaami OÜ-ga. Raadioreklaami OÜ kohustus sisustama omal kulul raadio eetriajad. Edastatav programm ja selle osad pidid olema kooskõlas raadiojaama senise tegevuse järjepidevuse ja eesmärkidega. Kostjal oli õigus keelata sellise programmi, selle osade ja reklaami edastamine, mis ei vasta õigusaktides ja ringhäälingulubades sätestatud nõuetele. Samuti oli kostjal õigus teha Raadioreklaami OÜ-le mistahes ettekirjutusi seoses raadiojaamade tegevusega. Lisaks oli kostjal õigus anda Raadioreklaam OÜ-le siduvaid juhiseid turunduse korraldamiseks. Kui saadete eetrisse andmisel rikkus Raadioreklaami OÜ hageja kaubamärgiõigusi, on sellisest rikkumisest tulenev vastutus omistatav kostjale. Raadiosaate edastamine kuulus kostja otsese majandustegevuse hulka ning Raadioreklaami OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel olid kostjal olemas kõik võimalused õigusrikkumise ärahoidmiseks või lõpetamiseks. Meediateenuste seadusest tuleneb, et teenust võib osutada üksnes isik, kellel on vastavaks tegevuseks luba. Ka viidatud piirangust järeldub, et tegevusloa omanik (kostja) vastutab saadete sisu eest. Tähis Z ei olnud muutunud tavapäraseks väljendiks raadiosaadete tähistamisel. Kostja viited sellele, et hageja ei ole ise kaubamärki kasutanud, on asjakohatud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta esitas KaMS § 53 lg 1 järgse avalduse. Kostja ei ole esitanud KaMS § 59 lg 1 kohaselt vastuhagi kaubamärgi ainuõiguse vaidlustamiseks. Kostja rikkus hageja kaubamärgiõigust pahauskselt. Hageja teavitas kostjat kaubamärgiõiguste rikkumisest juba 2014. a augustis ja palus rikkumise lõpetada. Kostja ei ole menetluses põhistanud ega selgitanud, miks ta rikkumist jätkas ja mis tema tegevust õigustas.
4.Kostja teenis rikkumisega tulu 4148 eurot 64 senti. Kostja ja Raadioreklaami OÜ vahel sõlmitud lepingust ning lepingu lisadest nähtub, et alates 2014. aastast pidi Raadioreklaami OÜ tasuma kostjale 10% oma käibest, kuid mitte vähem kui 20 000 eurot kuus, millele lisandus igakuine Eesti Fonogrammitootjate Ühingule fonogrammide üldsusele edastamisega seotud kulu. Saatega teenitud tulu seisnes reklaamitulus ja SMS mängudelt saadud tulus. Raadioreklaami OÜ pidi kostjale tasuma alates 2014. aastast 10% käibest, arvestamata kulusid.
2-18-39 Raadioreklaami OÜ esitatud vastuse kohaselt oli saate Z reklaamikäive 2015. aastal 22 755 eurot 41 senti ja 2016. aastal 13 236 eurot 97 senti, s.o kokku 35 992 eurot 38 senti. SMS-de käive oli 67 eurot saate kohta. Hageja esitatud väidete kohaselt toimus 100 saadet. Nendest 18 saadet toimusid 2014. Osas, milles hageja nõue ei ole aegunud, oli SMS-dest saadav käive 5494 eurot (82 saadet × 67 eurot/saade). Kokku moodustas käive 41 486 eurot 38 senti (35 992 eurot 38 senti + 5494 eurot), millest kostjal oli õigus saada 10% ehk 4148 eurot 64 senti. Arvestades hageja nõuet, tuleb kostjal tasuda nimetatud summalt ka VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist.
4.1.Hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas nõude tõendamiseks kohtule Patendibüroo Turvaja 11. juuli 2017. a arve kaubamärgialase konsultatsiooni eest summaga 72 eurot. Arvest ei nähtu, millises küsimuses hagejat konsulteeriti ja kui kaua see kestis. Ainuüksi arve ei tõenda seda, et tegemist oli praeguses asjas vajaliku kohtueelse nõude esitamise kuluga. Advokaadibüroo TRINITI OÜ saatis hageja esindajana kostjale ja Raadioreklaami OÜ-le 24. mail 2017 nõudekirja, milles ta leidis, et nad on kuni 2016. a septembrini kasutanud raadiosaadetes tähist Z. Hageja heitis neile ette, temalt on Facebooki konto ära võetud. Hageja nõudis mittevaralise kahju hüvitist 10 000 eurot ja varalise kahju hüvitist 60 000 eurot Z nime, identiteedi, kontseptsiooni, varaliste ja isiklike õiguste rikkumise ja kaubamärgiõiguse kasutamise eest. Selliseid nõudeid ei ole hageja praeguses kohtuasjas esitanud ning hageja etteheited kostjale seoses autoriõiguste rikkumisega olid alusetud.
5.Hageja menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 järgi hageja enda kanda ning kostja menetluskuludest jääb 94,16% hageja kanda. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 8179 eurot 68 senti koos kohustusega tasuda VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. Apellatsioonkaebus ja vastus apellatsioonkaebusele
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
6.1.Maakohus leidis ekslikult, et kaubamärgiõiguste rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue on aegunud. Hageja ei saanud kahjust teada ega pidanud sellest teada saama 2014. a sügisel. Maakohus lähtus kahju teada saamise või teada saama pidamise hindamisel ebaõigesti Trustevell OÜ kinnitusest. Trustevell OÜ kinnitusest ei nähtu, et ta lõpetas hagejaga koostöö. Aegumine ei hakanud kulgema kaubamärgi rikkumisest teada saamisega. Aegumine sai hakata kulgema alles pärast kaubamärgi registreerimist (10. jaanuari 2017. a). Maakohus ei arvestanud aegumise hindamisel veel sellega, et kostja rikkumine oli korduv.
6.2.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja nõude Facebooki lehe kasutamise keelamiseks ja administraatoriõiguste üleandmiseks. Hageja jääb enda varem esitatud seisukohtade juurde.
6.3.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja alternatiivse nõude fotode eemaldamiseks. Maakohus leidis õigesti, et hagejale kuulusid fotode varalised õigused ning et hagejal on õigus keelata fotode avalikult kättesaadavaks tegemine. Maakohus leidis vääralt, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tegutses õigusvastaselt.
2-18-39
6.4.Hagejal tekkis autoriõiguste rikkumisest kahju. Hageja on kahju tõendanud. Hageja nõue ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud. Maakohus tugines aegumise hindamisel ebaõigesti sellele, et kostja rikkus üks kord hageja autoriõigusi. Kostja rikkumine oli kestev. Kahju fotode kasutamisest ei tekkinud mitte konto administraatoriõigustest ilmajäämisest, vaid fotode kestvalt avalikult hoidmisest.
6.5.Hagejal on õigus nõuda nii kaubamärgiõiguste kui ka autoriõiguste rikkumise eest saadud tulu. Maakohus leidis õigesti, et kostja oli pahauskne rikkuja. Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja nõue on 2014. a osas aegunud. Nõude aegumistähtaeg ei hakanud kulgema enne kaubamärgi registreerimist 10. jaanuaril 2017. Maakohus ei arvestanud tulu suuruse hindamisel kõikide tõenditega. Kohus ei andnud hinnangut tegelikule reklaamimahule. Kohus lähtus ebaõigesti tulu suuruse arvutamisel kostja ning Raadioreklaami OÜ koostöölepingu 2014. a lisast ning eeldas, et kostja sai 10% Raadioreklaami OÜ tulust ka 2015. a ja 2016. a. Kohus oleks nende aastate puhul pidanud leidma, et kogu Raadioreklaami OÜ tulu läks kostjale. Hageja arvutustel teenis kostja ajavahemikul 2014. a kuni 2016. a tulu 89 887 eurot 52 senti. Kostja jääb enda esitatud nõude juurde summaga 40 000 eurot.
6.6.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks 360 eurot. Hageja nõudekirja kulu seondus praeguse kohtuasjaga. Kohus jättis nõudekirja kulu hüvitamata ka põhjusel, et hageja nõuded olid aegunud. Nõudekirja esitamise hetkel ei olnud aga nõuded veel aegunud. Seega kui nõuded olid sisuliselt põhjendatud, on põhjendatud õigusabikulud välja mõista.
7.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis õigesti hagi apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas rahuldamata. Kostja jäi varem esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja vastuapellatsioonkaebus ja vastus apellatsioonkaebusele
8.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.1.Maakohus rahuldas ebaõigesti hageja nõude rikkumisega saadud tulu saamiseks. Hageja nõue on täielikult aegunud (k.a 2014. a osas). Hageja nõue ei hakanud kulgema kaubamärgi registreerimist 10. jaanuaril 2017. Hageja sai kahjust teada 2014. a augustis, kui hageja esitas VV-le nõudekirja. Sellest hetkest sai hageja teada tulevikus tekkivast kahjust ning kahju hüvitama kohustatud isikust. Kui kahju tekib tulevikus või selle tagajärjed edaspidi korduvad, tuleb lähtuda kahju ühtsuse printsiibist. See tähendab, et kohe, kui osa kahjuhüvitisest saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma ka edaspidi tekkida võiv kahju hüvitamise nõue. Maakohus lähtus vääralt rikkumise teel saadud tulu arvutamisel kostja ja Raadioreklaami OÜ vahel sõlmitud lepingust. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei võtnud kostja tulu arvutamisel arvesse saate tegemise kulusid.
8.2.Kuivõrd hageja nõue rikkumise teel tulu saamiseks on aegunud, on ka viivisenõue põhjendamatu.
2-18-39
8.3.Kuna maakohus oleks pidanud jätma hagi tervikuna rahuldamata, oleks kohus pidanud hagejalt kostja kasuks välja mõistma kostja menetluskulud 8687 eurot ning mitte 8179 eurot 68 senti koos viivisega VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
9.Hageja palus jätta kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Hageja jäi varem esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt märkis hageja, et põhjendamatu on arvesse võtta rikkumisega saadud tulu arvutamisel Raadioreklaami OÜ kulusid. Kostja on maakohtu menetluses ise välja toonud, et ta ei saanud otse reklaamitulu, vaid vastavalt 1. juulil 2008 sõlmitud lepingule Raadioreklaami OÜ-ga sai kostja tulu kokkulepitud protsendi ulatuses raadiojaama käibest, mis ei arvestanud Raadioreklaami OÜ ega saadete tootmise kulusid. Kostja käsitlus nõude aegumisest on ebaõige. Kostja viidatud Riigikohtu praktika kahju ühtsuse printsiibi kohta seondub üksnes tervisekahjustusest tuleneva nõude aegumisega.
10.Ringkonnakohtu istungil kinnitasid pooled, et fotosid ei ole enam Facebooki lehel avaldatud, ning hageja muutis asjaolude muutumise tõttu fotode kui hageja teoste kasutamise keelamise ja eemaldamise nõude autoriõiguse rikkumisest hoidumise nõudeks. Kostja vaidles nõude muutmisele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha kaubamärgi õiguste rikkumist puudutavate nõude aegumise kohta asjas ise uue otsuse (vaheotsuse), millega jätab aegumise kohaldamise taotluse rahuldamata, ja saadab asja selles osas maakohtule lahendamiseks. Ühes sellega tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, millega maakohus jättis 72 eurot ületavas osas kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude rahuldamata. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Ülejäänud osas ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Kostja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus selles vaidlustatud osas muutmata.
12.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti rahuldamata hageja nõude keelata kostjal Facebooki konto kasutamine ning teha tahteavaldus hagejale administraatoriõigustega kontole juurdepääsu võimaldamiseks, kuid maakohus tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse ja muudab selle nõude osas osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Maakohus leidis Facebooki reegleid hinnates põhjendatult, et Facebooki konto saab avada ja Facebooki lehte saab pidada üksnes füüsiline isik, sh peab iga uus loodav leht olema seotud füüsilise isiku Facebooki kontoga ning lehe administraatori õigusi saab teostada üksnes füüsiline isik, kellel on Facebooki konto. Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et hagejal on Facebooki konto ning hageja lõi oma kontot kasutades Facebooki lehe Z. Selle lehe administraatorid olid kuni 2014. augustini hageja ja WW, sh andis hageja ise WWle lehe administraatori õigused. Ringkonnakohtu istungil arvas hageja, et WW on tõenäoliselt tänaseni lehe administraator, kuid kokku on lehel kolm administraatori õigustega kasutajat. Kuigi kostja
2-18-39 väidab, et tal ei ole Facebooki lehe administreerimiseks vajalikke paroole ja juurdepääsu Facebooki lehele, võib nimetatud Facebooki leht olla iseenesest kostja kontrolli all ka seeläbi, kui juurdepääsuks vajalikud paroolid on kostja kui juriidilise isiku juhatuse liikmetel, töötajatel või muudel isikutel, keda kostja kasutab pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses. Samas saab Facebooki lehe administraatori õigusi anda ja taastada üksnes see isik, kellel on Facebooki konto, mille kaudu ta haldab administraatorina Facebooki lehte. Arvestades seda, et Facebooki lehte saavad pidada üksnes füüsilised isikud, mitte juriidilised isikud, saab hageja nõuda lehte administraatorina oma Facebooki konto kaudu tegelikult haldavalt füüsiliselt isikult administraatori õiguste taastamist, mitte aga juriidilisest isikust kostjalt, kelle kontrolli all väidetavalt seda lehte peetakse, sest juriidilisel isikul ei saa olla Facebooki kontot, mille kaudu ta saaks Facebooki lehe administraatori õigusi hallata. Praegusel juhul on hageja esile toonud, et Facebooki lehe administraatori õigused võttis temalt ära WW, kes on tõenäoliselt ka praegu selle lehe administraator. Hageja väitel tegi WW seda kostja ülesandel ning lehte peetakse endiselt kostja huvides. Kolleegiumi hinnangul ei ole administraatori õiguste taastamise nõude puhul tähtsust sellel, kelle korraldusel võttis WW hagejalt administraatori õigused ning kelle huvides ta Facebooki lehte haldab. Kuna Facebooki lehe administraatori õigused võttis hagejalt ära WW, kes on hageja väitel ka praegu lehe administraator, siis saaks hageja nõuda administraatori õiguste taastamist WWlt või mõnelt teiselt lehe administraatorilt, mitte aga kostjalt. Seda arvestades juhis maakohus põhjendatult tähelepanu sellele, et hageja võib olla valinud oma õiguste kaitseks vale tee ning tal võib olla õigus nõuda administraatori õiguste taastamist Facebooki lehte tegelikult haldavalt WW-lt. Kuna kostja kui juriidiline isik ei saa Facebooki reeglite järgi taastada hageja administraatori õigusi, ei saa kostjal olla ka TsÜS § 68 lg 5 tähenduses kohustust teha tahteavaldus hageja administraatori õiguste taastamiseks. Kolleegium muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et Facebooki konto või Facebooki leht võivad iseenesest olla käsitatavad esemena TsÜS § 48 tähenduses, kuid praegusel juhul ei ole sellel asja lahendamise seisukohalt tähtsust, sest hageja nõuab enda loodud Facebooki lehe administraatori õiguste taastamiseks vajaliku tahteavalduse tegemist, mitte Facebooki konto või lehe esemena endale üleandmist. Seetõttu jätab kolleegium maakohtu otsusest välja põhjendused, mis puudutavad Facebooki konto käsutamist ja määratlemist esemena.
13.Hageja alternatiivne, ringkonnakohtu istungil asendatud autoriõiguse rikkumisest, s.o fotode Facebooki lehel avaldamisest hoidumise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid.
13.1.Kuna tänaseks ei ole hageja fotosid enam Facebooki lehel avaldatud, palus hageja ringkonnakohtu istungil asendada maakohtule alternatiivselt esitatud fotode avaldamise keelamise ja eemaldamise nõude autoriõiguse rikkumisest hoidumise nõudega. Mõlema nõude õiguslikuks aluseks on AutÕS § 817 lg 1 p 2 koosmõjus VÕS §-ga 1055. Kolleegiumi hinnangul oli hagejal muutunud asjaolu tõttu apellatsioonimenetluses õigus asendada oma nõue, sõltumata kostja vastuväidetest. Kuigi TsMS § 376 lg 1 I lause järgi võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul, ei loeta hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist ning sellise taotluse võis hageja esitada TsMS § 376 lg 6 järgi ka suuliselt kohtuistungil. Arvestades seda, et praegusel juhul ei ole fotosid enam Facebooki lehel
2-18-39 avaldatud, on hagejal õigus nõuda kostjalt fotode kasutamise keelamise ja fotode eemaldamise asemel fotode avaldamisest hoidumist.
13.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga fotode avaldamisest hoidumise nõuet sarnaselt hageja algse fotode kasutamise keelamise ja Facebooki lehelt eemaldamise nõudega rahuldada, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus hageja autoriõigust, kasutades hageja autoriõigusega kaitstud fotosid enda kontrollitaval Facebooki lehel. Nii AutÕS § 817 lg 1 p 2, VÕS § 1043 lg 1 ja § 1055 lg 1 alusel esitatava rikkumise lõpetamise kui ka rikkumisest hoidumise nõude rahuldamiseks tuli hagejal esmalt tõendada, et kostja on rikkunud hageja autoriõigust ja võib seda ka tulevikus teha. Hageja väitel seisnes kostja varasem rikkumine selles, et kostja jätkas hoolimata hageja nõudmisest fotode avaldamist kostja kontrollitaval Facebooki lehel ega eemaldanud fotosid. Kuigi hageja tõendas, et tema tehtud fotod olid avaldatud Facebooki lehel, laadis hageja ise need fotod sellele lehele ajal, mil ta oli lehe administraator. Seega avaldas hageja ise enda tehtud fotod Facebookis. Hageja arusaama järgi asus kostja hageja fotosid õigusvastaselt kasutama pärast seda, kui hageja kaotas Facebooki lehe administraatori õigused. Kuna hageja on ise väitnud, et Facebooki lehele juurdepääsu võttis temalt WW, kes haldas administraatorina Facebooki lehte edasi, ning kolleegiumi hinnangul sai fotosid lehelt eemaldada oma isikliku Facebooki kontot kasutades WW ning ka tulevikus saaks fotod Facebooki lehele taas üles laadida WW, siis saaks hageja ka autoriõiguse rikkumist ette heita üksnes WW-le ning nõuda WW-lt fotode eemaldamist ja rikkumisest edasist hoidumist. Kuigi hageja väidab, et kostja kasutas WW pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu vastutav kostja VÕS § 1054 järgi WW rikkumise eest, asus maakohus asjas esitatud tõendeid hinnates põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole suutnud tõendanud, et kostja kasutas WW pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja on küll tõendanud, et WW kinnitusel eemaldas ta hageja administraatori rollist VV korraldusel (I kd, tl 86–87), kuid hageja ei ole suutnud kohtumenetluses tõendada, et VV andis WW-le sellise korralduse just kostja nimel. Pooled ei vaidle selle üle, et raadiojaamas FFF eetris olnud raadiosaadet Z tootis hagejale kuuluv äriühing Q OÜ, kes tegi seda OÜ-ga Gramola (kustutatud) sõlmitud lepingu alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuulub raadio FFF raadioteenuse osutamise tegevusluba ja sagedusluba. Kostja sõlmis 2008. aastal koostöölepingu Raadioreklaami OÜ-ga (II kd, tl 29– 31), mille p 1.2 järgi müüs kostja mh FFF raadio eetriaja Raadioreklaami OÜ-le ning p 2.2.1 järgi pidi Raadioreklaami OÜ sisustama omal kulul raadio eetriaja, sh sõlmima lepingud programmi tootmiseks oma nimel ja arvel. Äriregistri väljavõtte (I kd, tl 198) kohaselt oli Raadioreklaami OÜ juhatuse liige VV. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei ole kostjaga ega Raadioreklaami OÜ-ga saate Z tootmiseks lepingut sõlminud. Hageja kinnitusel osales ta saate tootmises talle kuuluva äriühingu Q OÜ ja OÜ Gramola (kustutatud) vahel sõlmitud lepingu alusel. Pooled ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, millised võisid olla õiguslikud suhted OÜ Gramola ja Raadioreklaami OÜ vahel. Asjas esitatud tõenditest saab aga järeldada seda, et VV ei saanud anda seoses saate Z tootmisega ja Facebooki lehe haldamisega korraldusi kostja nimel. Esmalt märgib kolleegium, et VV ei olnud sel ajal kostja juhatuse liige. Teisalt ei saanud VV anda kostja nimel korraldusi ka seetõttu, et kostja oli delegeerinud saadete tootmise Raadioreklaami OÜ-le, mille juhatuse liige oli VV. Seega võis VV anda saadete tootmist puudutavaid korraldusi Raadioreklaami OÜ nimel, mitte aga kostja nimel. Samuti ei ole hageja suutnud selgitada ega tõendada WW õiguslikke suhteid kostjaga. Arvestades seda, et kostja oli saadete tootmise delegeerinud Raadioreklaami OÜ-le, võis WW tegutseda pärast hageja lahkumist saatejuhina edasi Raadioreklaami OÜ või mõne muu saadet tootva äriühinguga sõlmitud lepingu alusel, mitte aga kostja töötajana.
2-18-39
13.3.Eelnevat arvestades ei kinnita asjas esitatud tõendid seda, et WW eemaldas hageja Facebooki lehe administraatori rollist ning jätkas ise lehe pidamist kostja, mitte mõne muu äriühingu korraldusel. Seetõttu ei saa kostjat pidada ka vastutavaks Facebooki lehel toimuva, sh fotode eemaldamata jätmise eest, ega ole põhjendatud kohustada kostjat hoiduma edaspidi Facebooki kontol hageja fotosid avaldamast. Lisaks ei ole hageja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et fotod on kostja käsutuses ning võib need uuesti Facebooki lehele üles laadida.
14.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hagejale tema autoriõiguste rikkumisega (fotode kasutamisega) tekitatud 16 180 euro 50 sendi suurune kahju hüvitamise nõue on TsÜS § 150 lg 1 ja § 151 lg 1 järgi aegunud ning juhul, kui see ei oleks aegunud, ei ole alust hageja nõuet rahuldada, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas hageja fotosid. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.
15.Maakohus asus aga ekslikult seisukohale, et hageja kaubamärgiõiguse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue on täielikult ja rikkumisega saadud tulu väljaandmise nõue on osaliselt aegunud.
15.1.Esmalt märgib kolleegium, et hageja kaubamärgi rikkumisest tulenevad nõudeid ei ole asjas tuvastatud asjaolusid arvestades TsÜS § 150 lg 1, § 151 lg 1 ja § 154 lg 1 järgi aegunud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kaubamärgi registreerimise avalduse 15. juulil 2014 ning saatis 21. augustil 2014 mh kostjale kirja, milles teatas, et ta ei luba logo ja kaubamärki alates 21. augustist 2014 kasutada. Kuigi kostja vaidlustas hageja nimele kaubamärgi registreerimise, lõppes see vaidlus kostja jaoks edutult ning hageja nimele registreeriti kaubamärk 10. jaanuaril 2017. Hageja esitas hagi 2. jaanuaril 2018. Kolleegium märgib, et kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Samuti on rikkumisega saadu väärtuse hüvitamisele suunatud nõude aegumistähtaeg TsÜS § 150 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kaubamärgiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ja rikkumisega saadu väärtuse hüvitamise nõude puhul tuleb aga lisaks arvestada seda, et registreeritud kaubamärgiomaniku nõude maksmapanekuks ei saa aegumistähtaeg alata enne seda, kui kaubamärk on kantud registrisse. Kuigi registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab KaMS § 8 lg 1 järgi õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni taotluse esitamise kuupäevast, saab KaMS § 57 lg 1 järgi üksnes kaubamärgiomanik, mitte taotluse esitaja, esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu. Sellest tulenevalt ei saa ka registreerimistaotluse esitanud kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise või rikkumisega saadu väärtuse hüvitamise nõue hakata aeguma enne seda, kui kaubamärgi kohta on tehtud KaMS § 5 lg 1 p 2 tähenduses registreering. Kolleegiumi hinnangul saab kaubamärk KaMS § 8 lg 1 järgi alles registreeringu tegemisega tagasiulatuva õiguskaitse alates registreerimistaotluse esitamise kuupäevast. Juhul, kui kaubamärki ei registreerita, ei ole kaubamärgil KaMS § 8 lg 1 järgi alates taotluse esitamisest õiguskaitset olnud. Eelnevat arvestades tuleb kolleegiumi hinnangul tõlgendada TsÜS § 150 lg-t 1 ja § 151 lg-t 1 selliselt, et sõltumata sellest, millal sai või pidi saama kaubamärgiomanik teada kahjust või rikkumisest ja kohustatud isikust, ei hakka kaubamärgiomaniku rikkumisest tulenev nõue aeguma enne seda, kui kaubamärk on registreeritud.
2-18-39 Praegusel juhul registreeriti hageja kaubamärk 17. jaanuaril 2017 ning hageja esitas hagi kaubamärgiõiguste kaitseks 2. jaanuaril 2018, s.o kolmeaastase aegumistähtaja jooksul. Seega ei ole hageja kaubamärgiõiguse rikkumisest tulenevad nõuded aegunud.
15.2.Kuna hageja kaubamärgi rikkumisest tulenevad nõuded ei ole aegunud, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega maakohus pidas hageja kaubamärgiõiguse rikkumisest tulenevaid nõudeid aegunuks, ning teeb kostja maakohtule esitatud taotlust arvestades TsMS § 449 lg 3 teise lause alusel kaubamärgi rikkumisest tulenevate nõuetele aegumise kohaldamata jätmise kohta vaheotsuse. Nende nõuete menetlemine jätkub maakohtus (vt ka Riigikohtu 9. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9434, p 11).
16.Maakohus ei ole eksinud hageja kaubamärgirikkumisega saadud tulu väljaandmise nõuet lahendades VÕS § 1039 kohaldamisel.
16.1.Osas, milles hageja kaubamärgiõiguse rikkumisega saadud tulu väljaandmise nõue ei olnud maakohtu hinnangul aegunud, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hagejal on VÕS § 1039 järgi õigus nõuda kostjalt rikkumisega saadud tulu väljaandmist, st VÕS § 1039 kohaldamise eeldused on täidetud. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Maakohus on võtnud seisukoha kostja vastuväidete kohta ning kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse põhjendatuses kahelda. Vastuseks kostja vastuapellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus asus põhjendatult seisukohale, et aastatel 2014–2016 raadiojaama FFF eetris olnud saade Z rikkus hageja kaubamärgiõigust. Kuna hageja esitas 15. juulil 2014 kaubamärgi Z + kuju registreerimistaotluse ja keelas kostjal alates 21. augustist 2014 kaubamärki kasutada, kuid sellest hoolimata jätkas raadiojaam FFF kuni 30. septembrini 2016 Z nime kandvate saadete edastamist ja kasutas saadetes suuliselt tähist Z, on sellega rikutud hageja kaubamärgiõigust. Hoolimata sellest, et kostja ise ei tootnud saadet, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja vastutas meediateenuse osutajana raadijaama FFF raadioprogrammi sisu eest ning sellest tulenevalt vastutab kostja ka hageja kaubamärgiõiguse rikkumise eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja nimele olid väljastatud raadijaama FFF tegevus- ja sagedusload, kuid saateid tegi Raadioreklaami OÜ. Raadiojaama tegevus- ja sageduslubade hoidjana säilis kostjal toimetusvastutus, millest tulenevalt ei ole asjakohane kostja väide, et tema asemel võinuks vastutada hageja kaubamärgiõiguste rikkumise eest Raadioreklaami OÜ.
16.2.Arvestades asjas kogutud tõendeid, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja peab hüvitama hagejale kaubamärgiõiguse rikkumisega 2015–2016 saadud tuluna 4148 eurot 64 senti ja tasuma selle maksmisega viivitamise eest hagejale VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust järeldada, et maakohus on tulu suuruse ekslikult määranud. Kolleegium märgib, et VÕS § 1039 järgi võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist, seejuures peab rikkuja õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Viidatud sätte tähenduses peab kostja hagejale kaubamärgiõiguse rikkumise korral teatama, kui suurt tulu sai ta just hageja registreeritud kaubamärgi kasutamise tõttu. Praegusel juhul tuleb arvestada seda, et kostja oli sõlminud Raadioreklaami OÜ-ga koostöölepingu raadioeetri täitmiseks ega tootnud ise saateid. Sellest juhindudes asus maakohus
2-18-39 põhjendatult seisukohale, et kostja ei saanud rikkumise tõttu reklaami ostjatelt otse reklaamitulu ega tulu SMS-ide saatmise eest. Seda arvestades ei saanud maakohus lähtuda ka hageja esitatud andmetest ja arvutustest kostja teenitud tulu kohta. Lepingu lisa 6 järgi pidi Raadioreklaami OÜ tasuma kostjale 2014. a 10% oma käibest, kuid mitte vähem kui 20 000 eurot kuus, millele lisandub EFÜ-le fonogrammide üldsusele edastamisega seotud kulu vastavalt lepingu p-le 2.4.4. Seega sõltus kostja tulu eelkõige sellest, kui suur oli Raadioreklaami OÜ käive kõigi saadete tootmisel. Arvestades seda, et maakohus rahuldas hageja taotluse nõuda Raadioreklaami OÜ-lt välja andmed selle kohta, millist tulu sai Raadioreklaami OÜ saate Z tegemisel ning kui palju on laekunud selle saatega seoses SMS-e, tuvastas maakohus nende taotluste alusel laekunud andmete alusel õigesti kostja teenitud tulu suuruse.
17.Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude Patendibüroo Turvaja OÜ esitatud arvel märgitud 72 euro osas, kuid leidis ekslikult, et ka Advokaadibüroo Triniti OÜ esitatud arvel märgitud 360 euro osas ei ole hageja kohtueelsed õigusabikulud olnud praeguse vaidluse kontekstis põhjendatud. Arve selgituse kohaselt esitas advokaadibüroo arve nõudekirja koostamise eest Z märgi kasutuse osas. Seega seondub nimetatud arve aluseks olev nõudekirja koostamine hageja kaubamärgiõiguste rikkumisega ning seoses sellega hageja õiguste maksmapanekuga. Kuna ringkonnakohus saadab kaubamärgiõiguste rikkumise osas asja maakohtule lahendamiseks ja hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine sõltub sellest, kuidas maakohus lahendab hageja kaubamärgi rikkumist puudutavad nõuded, tuleb vaidlus saata ka selle nõude osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
18.Ülaltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus osaliselt hageja apellatsioonkaebuse ja tühistab selle alusel maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hageja kaubamärgirikkumisest tulenevad nõuded osaliselt aegumise tõttu rahuldamata ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 72 eurot ületavas osas rahuldamata. Kostja vastuapellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada.
19.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur Peeter-Liin Parandatud 09.03.2021 määrusega
RESOLUTSIOON
Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2020. a otsuse resolutsiooni p-des 1 ja 2 ilmselt ebatäpselt märgitud kuupäev ning märkida „28. veebruari 2020. a“ asemel „5. septembri 2019. a“.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.