Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult 01.11.2020. a. Kostjal oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks - 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu. Kostja jättis tähtajaks hagejale laenu tagastamata ning kostjal tekkis hageja ees rahaline võlgnevus summas 330 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 17.01.2019. a. Kostja tähtajaks laenu ei tagastanud. Kostja ei reageerinud ka hageja korduvatele meeldetuletustele laenu tagastamiseks. Vastavale laenulepingule (punkt 5) lisandub võlgnevusele viivis, s.o 1% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hagiavalduse esitamise seisuga oli arvestusliku viivise suurus 471,90 eurot. Kuivõrd viivise suurus ületab nõude põhisumma, vähendab hageja viivise suuruse põhissumma ulatuseni. Välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivis summas 330 eurot. Lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 50 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 330 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 330 eurot ning leppetrahvi 50 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

2 (3)

Hageja esitas 09.06.2020. a koos hagiavaldusega kohtule ka menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskulud kokku summas 275 eurot, sh 125 eurot hagilt tasutud riigilõiv ning 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et menetluskulu on põhjendatud. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 275 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 150 eurot. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.