Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2020. a, Tallinn Kohtuasja number
2-19-3141
Kohtuasi
XX (X) avaldus Xxxxxxxxxxx korteriühistu vastu puudutatud isiku kohustamiseks võimaldada kõigil korteriühistu liikmetel vabal valida elektritarnijat, läbi viima elektriaudit ja viima voolutugevus vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. septembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: XX (isikukood xxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik: xxxxxx korteriühistu (registrikood xxxxxxxx), seaduslik esindaja YY, lepinguline esindaja Marko Jaani
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 7. septembri 2020. a määrus ja saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (avaldaja) esitas 27. veebruaril 2019 Harju maakohtule avalduse Xxxxxxxxxxx korteriühistu (puudutatud isik) vastu. Avaldaja palus: - tunnistada kehtetuks puudutatud isiku 8. juuni 2016 üldkoosoleku protokoll;
kohustada puudutatud isikut jõustama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13. juuli 2009 direktiivi 2009/72/EÜ (edaspidi „direktiiv 2009/72“) sätteid, võimaldada kõikidel korteriühistu liikmetel koheselt vabalt valida elektritarnijat, hüvitada avaldajale tekitatud lisakulud seoses korteriomanike sunniviisilise kinnihoidmisega korteriühistu poolt valitud elektritarnelepingutega; kohustada puudutatud isikut läbi viima elektriaudit ning viima voolutugevus vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega.
2.Harju Maakohus keeldus 14. märtsi 2019 määrusega avaldust menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna avaldusega ei ole võimalik avaldaja soovitud eesmärki saavutada. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt vaidlustab avaldaja puudutatud isiku 8. juuni 2016 üldkoosoleku otsust, aga pole kohtusse pöördumisel kinni pidanud kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg s 3 ega alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg s 3 sätestatud tähtajast. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Avaldusele lisatud e kirjast nähtub, et korteriühistu 8. juuni 2016 üldkoosoleku protokoll saadeti avaldajale 31. augustil 2016, millest alates oli ta teadlik koosolekul vastu võetud otsustest. Seega pidanuks ta kohtusse pöörduma hiljemalt 2016. aasta novembri lõpus. KrtS § 29 lg 3 kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates, ka selle sätte järgi esitati avaldus hilinenult.
3.Avaldaja esitas maakohtu määrusele 1. aprillil 2019 määruskaebuse. Maakohus sisustas nõude ekslikult. Avaldaja soovib, et kohus kohustaks puudutatud isikut täitma direktiivi 2009/72, st kõigil puudutatud isiku liikmetel oleks vaba pääs elektriturule.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse 6. septembri 2019 kohtumäärusega. Määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja sisuliselt taotlenud puudutatud isiku kohustamist järgmiseks: - võimaldada kõigil korteriühistu liikmetel vabalt valida elektritarnijat; - hüvitada elektritarnija valiku takistamistest tingitud kahju; - läbi viia elektriaudit; - viia voolutugevus vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega. Maakohus ei pööranud avaldaja sisulistele nõuetele tähelepanu, vaid leidis, et avaldaja vaidlustas hilinenult puudutatud isiku 8. juuni 2016 üldkoosoleku otsuse. Nii keeldus maakohus ennatlikult avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduva § 371 lg 2 p 2 alusel. Tegelikkuses ei eelda esitatud nõuded puudutatud isiku liikmete varasema otsuse vaidlustamist. Ringkonnakohus saatis tsiviilasja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks Harju Maakohtule.
5.Maakohus jättis avalduse 20. aprilli 2020 määrusega taas käiguta ning andis avaldajale tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
6.Avaldaja täpsustas oma avaldust 18. mail 2020. Täpsustatud avalduse kohaselt loobus avaldaja esialgsest nõudest tunnistada kehtetuks puudutatud isiku 8. juuni 2016 üldkoosoleku
2-19-3141 otsus. Avaldaja märkis, et esitab kahjuhüvitise nõude puudutatud isiku vastu hagimenetluses. Avaldaja jäi oma järgmiste nõuete juurde: - võimaldada kõigil korteriühistu liikmetel vabalt valida elektritarnijat; - läbi viia elektriaudit; - viia voolutugevus vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega. Avalduse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja 2016. a-l korteriühistule soovi valida vabalt elektritarnijat. Korteriühistu keeldus seda lubamast. Seejärel esitas avaldaja taotluse korteriühistu elektritarnijale Elektrilevile, milline teatas, et selleks et vahetada elektritarnijat tuleb taotleda ühistu üldkoosoleku otsust. Seejärel pöördus avaldaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole, kes ei vastanud, miks ei saa vabatarbija vahetada ise elektritarnijat. Olles läbinud kõik võimalused vahetada elektritarnijat ja saanud igalt poolt ilma õigusliku põhjenduseta eitavad vastused, pöördus avaldaja kohtusse korteriühistu vastu, kuna vastavalt Elektrilevi, TTJA ja Konkurentsiameti selgitustele on korteriühistu üldkoosoleku otsus lõpliku tähendusega elektritarnija valikul. Avaldajale jääb arusaamatuks, miks ta peaks igalt korteriomanikult eraldi hakkama luba küsima tarnija vahetuseks. Avaldaja hinnangul pole auditit reaalselt Xxxxxxxxxxx korterühistus tehtud ja esitatud on fiktiivne dokument, mis kinnitab auditi teostamist. Näiteks aprillis, kus sisuliselt trepikoja ja välisvalgustust ei kasutata üldse, oli üldelektri kulu kokku 28 eurot, samal ajal kui avaldaja kogu korteri elektritarbimine kokku 10.92 eurot. Avaldaja nägi märtsis mitteeluruumi nr. xx poolt keldrikorruse seinale kinnitatud teatist, kus valdaja palus keldritulesid mitte ära kustuda, kuna ta pesevat pesu ja pesupesemise ajal keldritulede väljalülitamine lõpetavat tema pesumasina töötsükli. Tõenäoliselt see liigne üldelektri kulu on sellest tingitud. Auditi teostamisel oleks selline situatsioon koheselt välja tulnud. Kliendileping oli puudutatud isikul sõlmitud juba enne 1. jaanuari 2013. Seetõttu pole puudutatud isiku korteriomanikel kunagi tekkinud võimalust oma õigust tarnijat valida teostada.
7.Puudutatud isik vastas 17. augustil 2020, et ta pole avaldaja subjektiivseid õigusi rikkunud ning avaldajal tuleks pöörduda oma õiguste kaitseks korteriomanike või Eesti Vabariigi vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus keeldus 7. septembri 2020 määrusega avalduse menetlusse võtmisest.
9.Määruse põhjenduste kohaselt pole Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13.07.2009, mille sätete jõustamist avaldaja puudutatud isikult soovib, vahetult kohaldatav, mistõttu ei saa lugeda puudutatud isikut avaldaja subjektiivseid õigusi rikkunuks. Euroopa Kohus ei ole senises praktikas lubanud direktiiviga panna üksikisikule kohustusi ja seda ei saa kasutada üksikisiku vastu. Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga (kohtuasi Francovich, liidetud kohtuasjad C-6/90 ja C-9/90) on üksikisikul õigus nõuda tekkinud kahju hüvitamist liikmesriigilt, kes ei järgi liidu õigust. 27. veebruari 2019 avalduses on avaldaja selgelt tuginenud üksnes direktiivile 2009/72 ega ole seejuures viidanud ainsalegi asjakohasele Eesti õigusnormile. Ka 18. mai 2020 avalduse täpsustuses ei ole avaldaja viidanud ühelegi asjakohasele Eesti õigusnormile, mille alusel ta puudutatud isikult Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ, 13.07.2009 sätete jõustamist nõuab. 18. mail 2020 esitatud avalduse täpsustusest (punkt 6) nähtuvalt on avaldaja seisukohal, et direktiiv 2009/72 ei tarvitse olla õigesti Eesti õigusesse üle võetud. Tallinna Ringkonnakohtu 06. septembri 2018 määruse kohaselt ei ole Eesti asjakohaste õigusaktide järgi üheselt selge, kuidas avaldaja peaks
2-19-3141 realiseerima oma õigust elektritarnija vahetamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei nähtu avaldaja välja toodud asjaoludest, et puudutatud isiku oleks rikkunud avaldaja subjektiivseid õiguseid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ täitmisega seonduvalt. Avalduses viidatud asjaoludega seonduvad nõuded on avaldajal võimalik esitada Eesti Vabariigi vastu. Eeltoodust tulenevalt tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda menetlusse võtmast avaldaja nõuet puudutatud isiku kohustamiseks jõustama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ sätteid ja võimaldamaks kõikidel korteriühistu liikmetel koheselt vabalt valida elektritarnijat.
10.Avaldaja on palunud, et kohus kohustaks puudutatud isikut läbi viima elektriaudit ning viima voolutugevus vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega. Avalduses puuduvad andmed selle kohta, et korteriomanikud on puudutatud isikule ülesandeks teinud elektriauditi läbiviimise ja voolutugevuse ehitusloaga lubatud voolutugevusega vastavusse viimiseks. Puudutatud isiku korterivaldajate ühiskasutuses olevas elektripaigaldises teostati korraline audit Aia Elekter OÜ (akrediteeritud inspekteerimisasutus I074) poolt 27. märtsil 2019. Auditi protokolli nr AIA-19-00127 kohaselt vastab kontrollitud elektripaigaldis kehtestatud ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada, järgmise kontrolli tähtaeg on märts 2029. Sellest järeldub, et puudutatud isiku korterivaldajate ühiskasutuses olevas elektripaigaldis vastab kehtestatud nõuetele. Avaldaja ei ole põhistanud oma väidet, millistele asjaoludele tuginedes ta leiab, et läbiviidud audit ei ole nõuetekohane. Paljasõnalised ja tõendamata on avaldaja väited ka selle kohta, et korterelamu üldelektri kulud oleksid ebanormaalselt suured. Esitatud avaldusega pole seetõttu võimalik avaldaja poolt soovitud eesmärki saavutada. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada.
12.Avaldajale jääb arusaamatuks, miks ei saa ta nõuda puudutatud isikult direktiivi täitmist. Avaldaja on selgelt väljendanud tahet vahetada elektritarnijat. Kohus peab ise õigusnorme kohaldama. Eesti Vabariik rikub vabatarbijate õigusi direktiivi tähenduses 7 aastat pärast direktiivi jõustumist. Elektrimüüja vahetusega seonduvalt on oluline, kes on see turuosaline, kellel on sõlmitud tema tarbimiskoha mõõtepunkti suhtes kehtiv võrguleping. ELTS ei anna kehtiva võrgulepingu omanikule (puudutatud isikule) mingeid eriõiguseid kodutarbijate kinnihoidmiseks. ELTS ei erista korteriühistut ja kodutarbijat, nad on võrdõiguslikud ELTS 12 lõike13 mõistes. Seega ei ole põhjendatud, et kodutarbija peaks küsima korteriühistult luba elektritarnija vahetamiseks ja korteriühistul ei ole mingit õiguslikku alust sellest keelduda.
13.Maakohtu järelduste kohaselt ei ole korteriühistu puudutatud isik. Seega ei saa korteriühistul olla ka seaduslikku alust takistada kodutarbijal elektritarnijat vahetada. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut võimaldada avaldajal vahetada elektritarnijat.
14.Maakohus on märkinud, et korteriühistu puhul eeldatakse, et nii elektrienergia tarbimine kui ka arvestus käib korteriühistu kaudu, kuid korteriomanikud võivad ka teisiti otsustada. Muuhulgas soovib kohus teada, mis on takistanud apellandil korteriomanikega kokkulepet saavutamast. Kohus ei selgita, miks võetakse kellegi eeldusi iseenesest mõistetava kohustusena kolmandatele isikutele. Avaldaja on väljendanud oma tahet 8. juuni 2016 väidetavalt toimunud korteriühistu üldkoosolekul, mille korteriühistu juhatuse esimees on pannud koosoleku päevakorda. Seega on ühistu teadlik avaldaja soovist juba alates juunist 2016.
2-19-3141
15.KrtS § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. ELTS § 88 lg 3 kohaselt saab elektrilepingu sõlmida turuosaline sh tarbija, kellel on sõlmitud tema tarbimiskoha mõõtepunkti suhtes kehtiv võrguleping. Kehtiv võrguleping on hetkel puudutatud isikul, mitte igal korteriomandi omanikul eraldi. Seega ei ole avaldajal mingit kohustust ega vajadust küsida nõusolekut igalt korteriomandi omanikult eraldi, kuna puudutatud isik on ühistu.
16.Kohus on valesti tõlgendanud 8. juuni 2016 väidetavalt toimunud üldkoosoleku otsust. Maakohtu hinnangul ei vaidlustanud avaldaja üldkoosoleku otsust õigeaegselt ja seetõttu on otsus kehtiv. Avaldaja esitas 1. aprillil 2019 määruskaebuse maakohtu määruse peale ja kirjeldas, miks pole 8. juuni 2016 otsus kehtiv. Avaldaja kirjutas puudutatud isikule 14. septembril 2016 ja palus üldkoosoleku osavõtjate nimekirja, selleks et koosoleku otsus vaidlustada. 31. augustil 2016 kostjale saadetud üldkoosoleku otsusest ei nähtu, et see oleks otsustusvõimeline, kuna otsus ei ole allkirjastatud ja ei sisalda osavõtjate nimekirja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 105 lg 1 sätestab, et edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tekivad ja äramuutva tingimusega tehtud tehingu puhul lõpevad tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel. Kuna puudutatud isik pole kostja 14. septembri 2016 kirjale vastanud, on hageja edasi lükanud tingimuse täitmise ja seetõttu tingimus üldkoosoleku otsuse tühistamiseks ei ole avaldaja jaoks veel saabunud. Seetõttu pole maakohus õige maakohtu järeldus, et avaldaja ei vaidlustanud üldkoosoleku otsust tähtaegselt.
17.TsÜS § 38 lg-t 7 kohaldades tuleb ringkonnakohtul kostja vastuväiteid hinnates kontrollida, kas esinevad üldkoosoleku otsuse tühisuse alused. Maakohtu määrus pole õige ja korteriühistu otsus on kehtetu. Avaldaja ei pea eraldi nõudma koosoleku otsuse tühistamist, kuna see on õigustühine. Avaldajal on õigus vahetada elektritarnijat.
18.Avaldaja palub kohtult selgitusi, miks ei saa hagita menetluses esitada finantsnõudeid. Maakohtus menetleb avaldaja rahalist nõuet teises asjas puudutatud isiku vastu hagita menetluses.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
20.Määruskaebuses on avaldaja esitanud taotlused, millega palub rahuldada avaldus ning kontrollida, kas esinevad üldkoosoleku otsuse tühisuse alused. Ringkonnakohtu pädevuses on vaidlustatud osas maakohtu määruse tühistamine ning asja saatmine maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruskaebuses esitatud taotlusi ei ole seega ringkonnakohtul võimalik rahuldada.
21.Esmalt märgib kolleegium, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, millele avaldaja viitab, võeti Eesti õigusesse üle elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis jõustus 8. juulil 2012. Direktiiv on seega riigisisesesse õiguskorda ülevõetud. Kui avaldaja leiab, et direktiiv ei ole riigisisesesse õiguskorda võetud kohaselt üle või Eesti Vabariik Konkurentsiameti kaudu takistab direktiivi kohast täitmist ning sellega seonduvalt on avaldajale tekkinud kahju, on avaldajal õigus pöörduda halduskohtusse kahjunõudega Eesti Vabariigi vastu.
2-19-3141
22.Praegusel juhul nähtub kolleegiumi hinnangul tsiviilasja materjalidest, et avaldaja sooviks võib olla järgnev: -
võimaldada avaldajal vabalt valida elektritarnijat; kohustada puudutatud isikut läbi viia elektriaudit; viia voolutugevus vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega.
Kolleegium möönab, et avaldaja ei ole oma nõudeid üheselt selgelt formuleerinud. Nõuetekohane avaldus (TsMS § 338) on menetluse eelduseks. Igasugune avalduse ebaselgus ei pruugi siiski tähendada, et sel pole edulootust. Kui avaldaja esitab ebaselge nõude, tuleb kohtul anda avaldajale selged juhised ja tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 3401 lg 1). Kohtul tuleb avaldajale selgitada ka riigi õigusabi taotlemise võimalusi (TsMS § 217 lg 8).
23.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis avalduse ekslikult TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata. Riigikohus on varem korduvalt selgitanud, et jättes hagi või avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. See tähendab, et kohus peab hagis toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Muuhulgas ei saa kohus viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (vt selle kohta ka nt Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10; 11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21; 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Maakohtu määrus nendele nõuetele ei vasta.
24.Maakohus on vaidlustatud määruses heitnud avaldajale ette, et avaldaja väited elektriauditi fiktiivsuse ja elektrikulude ebamõistliku suuruse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Sellega on maakohus asunud tõendeid sisuliselt analüüsima, mida asja menetlusse võtmise staadiumis ei ole lubatud teha. Ringkonnakohus on 6. septembri 2019 määruses selgitanud, et asja menetlusse võtmise etapis pole võimalik anda hinnangut, kas audit on juba kohaselt läbi viidud ning sellele küsimusele saab vastata alles asja sisulisel läbivaatamisel.
25.Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (TsMS § 436 lg 7). Menetlusosalisel on kohustus tuua kohtu ette faktilised asjaolud ning nende asjaolude alusel tuleb kohtul õigussuhe kvalifitseerida. TsMS § 436 lg-st 7 ja 438 lg-st 1 tulenevalt on kohtu ülesanne kvalifitseerida nõue sõltumata poolte õiguslikest väidetest. Hagi ega avaldus ei pea sisaldama õiguslikku alust. Seetõttu pole põhjendatud maakohtu etteheited, et avaldaja pole ühelegi õiguslikule alusele (peale direktiivi) tuginenud.
26.Avaldaja on esitanud korteriühistust puudutatud isiku vastu nõude viia voolutugevus vastavusse ehitusloaga lubatud voolutugevusega. Selline nõue on olemuselt kohustuse rikkumisest tulenev täitmise nõue. KrtS § 34 lg 1 järgi valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Kui eeldada avalduses toodud asjaolude õigsust, võib avaldajal olla nõua korteriühistu vastu KrtS § 34 lg 1 ja VÕS § 108 lg 2 alusel. Seega pole õige maakohtu järeldus, et avaldaja nõude rahuldamine pole ühegi materiaalõigusnormi alusel võimalik (TsMS § 371 lg 2 eeldused).
27.Avaldaja soovib kohtumenetluse tulemusena saavutada olukorra, kus tal on võimalik võrguja elektriteenuse pakkujat ise valida. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi eset korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 näeb ette, et korteriomandi
2-19-3141 kaasomandi eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sarnaselt KOS § 16 lg-ga 1 näeb ka KrtS § 38 lg 1 ette erandi, mille kohaselt ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Kui korteriomanikud kokkulepet ei saavuta, võib hagejal olla õigus vastavat nõusolekut kohtus hageda.
28.TsMS § 5 lg 3 esimene lause näeb ette, et hagita asjas selgitab kohus ise üldjuhul välja asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. Käesoleval juhul tähendab see mh selguse loomist küsimuses, millist lahendit avaldaja kohtult taotleb ning kas avaldaja saab nõuded esitada puudutatud isiku kui korteriühistu vastu või tuleks vähemalt osades neist pöörduda KrtS sätete alusel kohtusse teiste korteriomanike vastu. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid. Seega kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt 1. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-8446, p 10 teine lõik ja selles viidatud 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p d 13, 14). Sama põhimõte kohaldub hagita menetluses, aga selle erisusega, et kui avaldaja ei ole kõiki puudutatud isikuid ise nimetanud, siis saab kohus need menetlusse kaasata. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks välja selgitanud, kas avaldaja nõue võiks puudutada teisi korteriomanikke.
29.TsMS § 475 lg 1 sätestab hagita asjade loetelu. Viidatud sätte p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike. Tulenevalt TsMS § 613 lg 1 p-st 1 lahendatakse hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Avaldaja ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsust KrtS § 29 lg-s 2 ja 3 sätestatud korras vaidlustanud (s.o nõudnud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, sest loobus sellest nõudest 18. mai 2020 menetlusdokumendis). See siiski ei välista avaldaja KrtS § 29 lg 1 vastuväidet, mis põhineb üldkoosoleku otsuse tühisusel, kuna otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.
30.Avaldaja on 18. mai 2020 menetlusdokumendis loobunud nõudest tunnistada kehtetuks 8. juuni 2016 puudutatud isiku üldkoosoleku otsus. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses on aga avaldaja uuesti asunud analüüsima seda, kas 8. juuni 2016 üldkoosoleku otsus on kehtiv või mitte. Küsimuse sellest, kas korteriomanike üldkoosoleku otsus kehtib või mitte, peavad omavahel selgeks vaidlema korteriomanikud hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 järgi. Üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks võib avaldaja esitada hagita menetluses avalduse, mille menetlusse peab kohus huvitatud isikutena kaasama kõik korteriomanikud.
31.Korteriomanik võib nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist KrtS või KOS ning VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel. Õiguslikult on võimalik, et üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tagajärjel tekkiva kahju eest saaksid vastutada otsuse poolt hääletanud korteriomanikud. Kui avaldaja soovib nõuda talle korteriühistu koosolekul otsustatu tõttu tekkinud kahju hüvitamist, tuleb avaldajal esitada kohtule vastavasisuline hagi. Avaldaja saab kahju hüvitamise nõude esitamisel tugineda üldkoosoleku otsuse kehtetusele aga ainult siis, kui see on (tagantjärele) kehtetuks tunnistatud kas korteriomanike hilisema üldkoosoleku otsusega või hagita asjas tehtud kohtmäärusega, millega kohus on rahuldanud avaldaja TsMS § 613 lg 1
2-19-3141 järgi esitatud hagita menetluse avalduse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18815, p 13).
32.Eelnevast tuleneb, et avaldust ei saa jätta maakohtu osundatud põhjustel menetlusse võtmata. Järelikult tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale maakohtule. Kui avaldus ei ole menetlusse võtmiseks piisavalt selge, siis võib maakohus anda avaldajale tähtaja selgituste esitamiseks.
33.Maakohtul tuleb anda võimalus avaldajal ka täpsustada, kas ta soovib esitada avaldust ka korteriühistu üldkoosoleku 8. juuni 2016 otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. Kui avalduses esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas avaldaja on esitanud avalduse õigeaegselt, tuleb see välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel.
34.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
35.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 477 lg 1 näeb ette, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.