XX hagi YY vastu saamata jäänud töötasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitise ja viivise nõudes ning YY vastuhagi XX vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. veebruari 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY 09. märtsi 2020 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6516,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Kostja (apellant) YY (registrikood xxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Ergma ja vandeadvokaadi abi Maris Alt
Kohtuistungi toimumise aeg
09.11.2020. a.
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 06. veebruari 2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi.
2.Jätta YY apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad YY kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Eelnev menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 22.06.2018 töövaidluskomisjonile avalduse YY (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise 1687,50 eurot ning töötasu 2046,50 eurot; kasutamata põhipuhkuse hüvitise 463,84 eurot ja viivise 13,78 eurot väljamõistmiseks.
2.YY esitas 18.07.2018 hageja vastu vastuavalduse kahju hüvitamiseks summas 4366,80 eurot ja taotluse nõuete tasaarvestamiseks.
3.Töövaidluskomisjon rahuldas 10.10.2018 otsusega hageja avalduse osaliselt ja luges hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu korraliselt (TLS § 85 lg 1 alusel) 27.06.2018 lõppenuks; mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu summas 1672,51 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitise 463,84 eurot ja viivise 13,78 eurot. Kostja vastuavaldus jäi rahuldamata. Kostja esitas 09.11.2019 maakohtule taotluse hageja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Samuti esitas kostja kohtule hagi töövaidlusasja lahendamiseks kostja nõude rahuldamata jätmise osas. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
4.Hageja esitas 17.12.2018 hagiavalduse tervikteksti, milles palus mõista kostjalt välja 2018. aasta aprilli töötasu netosummas 694,82 eurot, maikuu töötasu netosummas 808,48 eurot, juuni töötasu netosummas 184,50 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitis 463,84 eurot ja viivis 13,78 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.Hagi asjaolude kohaselt töötas hageja kostja juures raamatupidajana alates 17.07.2017 töölepingu alusel. Alates 2018. aasta märtsist algasid viivitused töötasu maksmisega: märtsi töötasu maksis kostja hagejale hilinemisega; aprilli, mai ning juuni töötasu jäi maksmata. Kostja nõustus töövaidluskomisjonile esitatud menetlusdokumentides sellega, et töötasu aprilli, mai ja juuni eest on hagejale maksmata, kuid kostja arvates oli hagejaga suuline kokkulepe töötasu kinnipidamise kohta. Hageja sellega ei nõustu, sest kokkulepet töötasu kinnipidamiseks poolte vahel ei olnud. 27.05.2018 saatis hageja kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse. Tööleping on lõpetatud korraliselt alates 27.06.2018. Kostja ei ole hagejale lõpparvet välja maksnud: hagejal jäi saamata töötasu 2018. aasta aprill, mai ja juuni eest ning kasutamata puhkuse hüvitis, sh viivis. Kostja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
6.Kostja poolt maakohtule 09.11.2019 esitatud vastuhagi tervikteksti kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista kahju 4438,80 eurot. Kostja palus alternatiivselt tasaarvestada poolte nõuded.
7.Vastuhagi asjaolude kohaselt pidi hageja teostama raamatupidamistöid järgmistes ettevõtetes: kostja juures, Tiskre Residentsid OÜ (TIR) juures ja Salutaguse Mõisamaad OÜ
2(9)
(SMM) juures. Hageja ülesandeks olid kõik jooksvad raamatupidamislikud küsimused, eelmiste perioodide kontrollimine ja vajadusel parandamine, sh SMM audit, millest hagejat oli teavitatud tööle asudes. Hageja ei täitnud oma töökohustusi ja tööandaja korraldusi korralikult. Hageja rikkus oluliselt oma töökohustusi ning kostjale tekkis hageja tegevusetuse tõttu kahju. Hageja rikkumised seisnevad järgmises: - Advokaadibüroo Cobalt esitatud kahe arve hilinenult ja vales summas tasumine; - TIR-i igakuise maksegraafikujärgse makse tasumata jätmine Hüpoteeklaen OÜ-le, mille järel esitas viimane viivisenõude 40 eurot; - raamatupidamisprogrammis Cobalt poolt SMM-ile koostatud arve registreerimata ja käibemaksu deklareerimata jätmine; - vastuste ja dokumentide mitteandmine audiitorile, mille tõttu auditeerimine venis ja äriühingute majandustulemused tuli uuesti auditeerida; - audiitorile valeinfo andmine SMM osakapitali suurendamisega seotud tasaarvestuse kohta, mis muutis juba alustatud auditeerimist. Hageja pani toime veel rikkumisi: KMD deklaratsioonide esitamine pidevalt hilinemisega, mis tõi kaasa viiviseid MTA poolt; töötajale I.L haigushüvitise valesti arvestamine ja deklareerimine; töötajale I.P puhkusehüvitise valesti arvestamine ja deklareerimine; töötajale J.S lõpparve ei olnud arvutatud ning deklareeritud, mis toob kaasa viiviseid MTA poolt deklareerimata maksude eest ning töötaja poolt töötasu viivitamise eest. Täiendava raamatupidamisteenuse eest pidi kostja tasuma 3286 eurot ja audiitorteenuse eest 1152 eurot, kokku 4366,80 eurot.
8.Kostja selgitas hagejale, et hageja hakkab korraldama kolme ühingu raamatupidamisteenust, sest kostja osutab TIR-le ja SMM-le raamatupidamisteenust. Kui see on tõendamata, siis leiab kostja, et pooled on muutnud töölepingut kaudsete tahteavaldustega. Pooled on kokkuleppel muutnud töölepingut võrreldes töölepingu kirjaliku dokumendiga selliselt, et hageja tööülesanneteks on lisaks kostjale ka eeltoodud kahe äriühingu raamatupidamise korraldamine. Kostja on andnud hagejale teha nende äriühingute raamatupidamise ehk teoga teinud pakkumise töölepingu muutmiseks. Hageja on asjaoluga, et ta aasta aega järjest kõigi kolme ühingu raamatupidamisega tegeles väljendanud oma nõustumust (aktsept). Kostja vastus hagile
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja on tunnistanud, et ta tasus advokaadibüroo arve väiksemas summas enda eksimuse tõttu. Hageja korraldas SMM raamatupidamist, mistõttu oli hagejal ligipääs ka 2016. aasta raamatupidamisdokumentidele. Seega ei vasta tõele hageja väide, et ta ei saanud vastata audiitori küsimustele. Hageja andis audiitorile valeinfot osakapitali suurendamisega seotud tasaarvestuse kohta väites, et osamakse on tasunud vaid G.V, kuid tegelikult olid sissemakse teinud kõik osanikud. Osanikud tegid sissemakse läbi tasaarvestuse. Seega on sissemaksed tehtud nõuetekohaselt. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe TIR ja SMM raamatupidamise osas. Hageja koostas TIR ja SMM raamatupidamisdokumente. Hageja selgitas kirjalikus seletuskirjas kostjale, et hageja unustas tasuda TIR igakuise makse Hüpoteeklaen OÜ-le ning miks hageja ei tasunud SMM-le esitatud arvet. Hageja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi raske hooletusega. Hageja vastus vastuhagile
10.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 3(9)
Hageja töölepingust tulenevaks kohustuseks ei olnud TIR ja SMM raamatupidamine ning puudub ka muu pooltevaheline kokkulepe. Tööleping oli hagejal sõlmitud vaid kostjaga. Vastuhagi kohaselt olid Cobalt arved kogusummas 2584,20 eurot makstud hilinemisega ning ebaõiges summas. Vaidlusalused arved väljastati kostjale 15.03.2017, kui hageja ei olnud veel tööle vormistatud. Hageja töötas kostja juures raamatupidajana alates 17.07.2017. 01.07.2017 seisuga olid vaidlusalused arved maksmata. Kostjal puudusid rahalised vahendid arvete tasumiseks. Seega ei rikkunud hageja töölepingut. Kostja ei ole kahju tõendanud. Hageja ei saanud ega pidanud audiitori küsimustele vastama, sest SMM raamatupidamine ei kuulunud hageja tööülesannete hulka ja hagejal puudusid andmed SMM 2016. a finantsaasta kohta. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Maakohus rahuldas 06.02.2020 otsusega hageja hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1672,51 eurot (bruto), kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitise 463,84 eurot (bruto) ja viivise 13,78 eurot. Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi hageja vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: pooled sõlmisid 17.07.2017 töölepingu nr 012-15J-LS (edaspidi leping), mille alusel hageja asus kostja juures tööle raamatupidajana 0,75 kohaga; - lepingu punktis 2.2 nimetatud ametikirjeldust töölepingu juurde ei lisatud; - leping lõppes 27.06.2018 TLS § 85 lg 1 alusel; - kostjal on hagejale tasumata 2018 aprilli, mai, juuni töötasu 1672,51 eurot (bruto); - kostjal on hagejale tasumata kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 463,84 eurot (bruto). -
Nõude aluse osas viitas maakohus TLS § 5 lg 1 p 5, § 28 lg 2 p 2, § 71, § 84 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1. Hageja viivisenõude 13,78 eurot rahuldas maakohus VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohtule esitatud tõendite (hageja märkmed töövestlusel, hageja esitatud deklaratsioonid, hageja poolt koostatud tööajaarvestuse tabelid, e-kirjavahetus ning hageja vande all antud selgitused, kus hageja märgib, et hagejal oli juurdepääs nimetatud äriühingute raamatupidamisele ja pangakontodele) alusel kogumis tuvastas maakohus, et: - hageja tööülesandeks oli TIR ja SMM raamatupidamise korraldamine; - hageja tegeles terve töösuhte kestmise aja kõigi kolme äriühingu raamatupidamist puudutavate küsimustega igapäevaselt. Maakohus ei pidanud eelnevast tulenevalt usutavaks hageja väiteid, et tegemist oli üksikute ülesannetega ja hageja märkis tööajaarvestuse tabelisse tunde kõigi äriühingute osas, kuna see oli vajalik arvete esitamiseks TIR-le ja SMM-le. Kui hageja leidis, et see ei ole tema tööülesanne, siis oleks hageja seda kostjale märkinud või oleks töölt lahkunud. Hageja väited, et ta on esitanud töölepingu lõpetamise avaldusi, on tõendamata. Suuline töölepingu muutmine on lubatud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on rikkunud töökohustusi raskelt hooletult ja teinud selliseid vigu, mis on toonud kaasa kogu raamatupidamise väidetava uuesti tegemise. Kostja ei saa rajada hageja väidetavat süüd üksnes 15.02.2018 ja 09.05.2018 selgituskirjadele ja T.R 17.07.2018 ja 04.04.2019 e-kirjale. Kostja ei ole tõendanud, et selgituskirjades tunnistatud vead
4(9)
on kostjale kahju tekitanud. T.R e-kirjad on allkirjastamata ja kirjutatud peale hagejaga töösuhte lõppemist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hagejale oleks etteheited tehtud töösuhte ajal T.R poolt või kostja poolt või et hagejale oleks esitatud hoiatusi. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et TIR ja SMM raamatupidamises esinesid vead ning raamatupidamine ei vastanud algdokumentidele ja seaduses sätestatud nõuetele. Tõendamata on, et hageja on oma tööülesandeid raskelt hooletult rikkunud ja teinud vigasid kostja raamatupidajana. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus kostja vastuhagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
12.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata ja rahuldatakse vastuhagi. Alternatiivselt palub kostja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Maakohus hindas vääralt kostja esitatud tõendeid ja jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele, et hageja ei ole kostjale kahju tekitanud. Hageja tegi oma tööd raskelt hooletult ja tema töös esines palju vigu. Kostja pidi hageja vigade tuvastamiseks ja parandamiseks tellima täiendava raamatupidamise ja auditi, mille eest esitas Raamatupidamine & Maksunõustamine OÜ arved, mis on praegusel juhul kostja kahjuks ja mille hüvitamist kostja nõuab. Audiitori sõnul olid olulisemad vead raamatupidamises järgmised: - laenu nõuete osas puudus selgus, kes on teine osapool; - laenude intressinõuded olid valesti arvestatud või arvestamata; - laenukohustused ja nendelt arvestatud intressid ei olnud kajastatud täielikult; - tulude arvestus oli valesti (sh valmidusastme meetodi hindamine ehitus projektide osas); - ehitusprojektide kulude arvestus ei olnud õigesti kajastatud; - kajastamata oli ka osaliselt osakapitali tõstmisega seotud tehingud. Audiitori hinnangul tuli nende vigade tõttu teha kõigi kolme ühingu 2017. aasta raamatupidamine otsast peale. Hageja tegi oma tööd raskelt hooletult ja tema töös esines palju vigu. Hageja vead tingisid selle, et kostja pidi tellima TIR, SMM ja kostja raamatupidamise uuesti tegemise. Täiendava raamatupidamise teenuse osutamise eest esitati arveid kokku 3286,8 euro ulatuses. Seejuures ei oma tähtsust, kas esitatud arved on tasutud või mitte, kuna vastav kohustus (kahju) on tekkinud nõude saamisega. Kohus jättis tuvastamata, et hageja ei vastanud audiitori küsimustele ja andis audiitorile ebaõiget infot, mis põhjustas auditi venimise ja kallinemise. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja seisukoht
13.Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, aga osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
15.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja arutamisel:
5(9)
- pooled sõlmisid 17.07.2017 töölepingu (edaspidi leping), mille alusel asus hageja kostja juures tööle raamatupidajana 0,75 kohaga; - lepingu punktis 2.2 nimetatud ametikirjeldust töölepingu juurde ei lisatud; - leping lõppes 27.06.2018 TLS § 85 lg 1 alusel; - kostjal on hagejale tasumata 2018 aprilli, mai, juuni töötasu 1672,51 eurot (bruto); - kostjal on hagejale tasumata kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 463,84 eurot (bruto).
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja tööülesannete hulka kuulus kolme äriühingu raamatupidamise korraldamine. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et töötajale hoiatuste tegemine seoses töökohustuste rikkumisega ei ole leidnud tõendamist.
17.Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust hageja võimalikud vead, mille osas ei ole kostja toonud esile kahju tekkimist ega vastavad tõendid (ekraanitõmmis maksuameti kodulehelt 2017 deklaratsioonide loetelu kohta I kd, tl 22-23; tõendid I.L töövõimetushüvitise arvestamise ja maksmise kohta I kd, tl 24-25; tõendid I.P puhkusehüvitise ja töövõimetushüvitise arvestamise ja maksmise kohta I kd, tl 26-28 ja J.S kogumispensioni maksete tasumise kohta I kd, tl 29-30; Luisa tõlkebüroo e-kirjavahetus ja kostja e-kirjavahetus seoses SMM-ga I kd, tl 78-81; TIR arved II kd, tl 35). Töölepingu ütles üles töötaja ja kostja ei ole seda vaidlustanud.
18.Kostja on väitnud, et vead tekitasid kostjas usaldamatuse töötaja ja tema tehtud töö suhtes. Seetõttu pidi kostja tellima täiendava raamatupidamise ja auditi ning tasus nende teenuste eest vastavalt 3286,80 ja 1152 eurot. Nimetatust tulenevalt tuli kostjal tõendada, et hageja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi raske hooletuse vormis, sellega seoses tuli tellida täiendavaid teenuseid ja tasuda nende eest.
18.1.Maakohus leidis kokkuvõttes põhjendatult, et tõendamist ei leidnud järgmised asjaolud: - täiendava raamatupidamise tingis hageja tegevus, kes ei lähtunud raamatupidamisel algdokumentidest ja raamatupidamise seaduse nõuetest; - täiendava auditeerimise tingis asjaolu, et hageja ei vastanud audiitori esitatud küsimustele.
18.2.Kostja on nii maakohtus kui apellatsioonkaebuses (p 11) esile toonud, milliseid vigu leidis audiitor kolme äriühingu raamatupidamises. Kostja väited on üldsõnalised ega võimalda hinnata hageja võimalikke rikkumisi. Ringkonnakohus palus kohtuistungil kostjal täpsustada, milles näiteks seisnes ebaselgus laenunõuete ja teise osapoole osas või tuua muid konkreetseid näiteid toodud nimekirjast ning kuidas see mõjutas raamatupidamist. Kostja ei osanud nimetatud küsimusele vastata. Toodud etteheidete pinnalt pole võimalik hinnata, kas audiitori poolt raamatupidamise kohta märgitud vead on tingitud hageja tööst ja kas töötaja lähtus või mitte raamatupidamisel algdokumentidest ja raamatupidamise seaduse nõuetest.
18.3.Kostja esitas hageja lepingu rikkumise kohta järgmised tõendid: - audiitori 05.02.2018 e-kiri (I kd, tl 10), milles audiitor palub töötajalt täiendavaid andmeid mh seisuga 31.12.2016; - audiitori 08.03.2018 e-kiri SMM asjus (I kd, tl 11), milles audiitor kirjutab, et viimati rääkis raamatupidajaga mingitest küsimustest, aga ei ole vastuseid saanud ja tegi nimekirja, mida ta vajab; tõendist nähtub, et tegemist ei ole samade küsimustega, mis eelmises kirjas; - 16.05.2018 audiitori ja töötaja e-kirjavahetus, mille audiitor on saatnud ka kostja seadusliku esindajale (I kd, tl 12-14), millest nähtub, et töötaja oli saatnud SMM 2016 auditi jaoks andmeid, aga audiitoril oli endiselt vastamata küsimusi ja tal olid tekkinud ka uued küsimused; - 25. ja 31.05.2018 töötaja ja audiitori e-kirjavahetus SMM osas (I kd, tl 15-16), millest nähtub töötaja poolt vahepealsel ajal vajalike dokumentide koostamine (nt kassa inventuuri akti
6(9)
koostamine, raamatupidamissaldode parandamine), aga ka audiitori soov saada täiendavalt dokumente ja vastuseid; - audiitori 17.07.2018 e-kiri SMM kohta kostja seaduslikule esindajale (I kd, tl 17), milles audiitor teatab, et raamatupidaja poolt saadud dokumentide alusel ei olnud võimalik 2016 ülevaatuse protseduure läbi viia, sest raamatupidamist ei ole peetud lähtuvalt algdokumentidest ja raamatupidamise seaduse nõuetest; - audiitorfirma töötaja KP.V 13.06.2018 e-kiri (I kd, tl 18, tõlge samas tl 21) kostja seaduslikule esindajale, milles tehakse hinnapakkumine hagis märgitud 3 äriühingu osas; kirjutaja avaldab arvamust, et esialgu tundub, et on tehtud palju vigu, on tegemata raamatupidamist ja ka palju küsimusi; kirjast ei selgu, mis perioodi raamatupidamisest jutt käib, aga TIR osas küsitakse, kas vaja on ka aruandeperioodi 01.01.2018 ülevaatamist; - audiitorfirma töötaja KP.V 03.07.2018 e-kiri kostjale hinnapakkumisega (I kd, tl 90, tõlge samas tl 91), milles audiitorfirma töötaja järeldab mingist kostja varasemast pöördumisest (puudub toimikus), et kostjal esineb vajadus vaadata üle 2016. aasta majandusaasta aruanne ja lõpetada ning esitada 2017. a aruanne; TIR osas vaadataks üle ja lõpetataks 2017. a aruanne ning küsib, kas TIR kohta tuleks vaadata üle ka raamatupidamine perioodil 01.01.201831.05.2018; - audiitorfirma töötaja kiri (II kd, tl 117), mille kohaselt esinesid apellatsioonkaebuses märgitud vead 2016. raamatupidamises ja eeltoodu tõttu pakkus raamatupidamisfirma SMM juhatusele teha 2017. a raamatupidamine algusest peale ise, kuna see on lihtsam kui parandada kellegi teise vigu.
18.4.Kostja esitas täiendava auditeerimise vajaduse kohta järgmised tõendid: - hinnapakkumine (I kd, tl 8), millest nähtub SMM-le tehtud esialgne hinnapakkumine 2016. a osas ajamahuga 32h hinnaga 1920 eurot (+ käibemaks); - audiitori 17.07.2018 e-kiri SMM kohta kostja seaduslikule esindajale (I kd, tl 17), milles audiitor teatab, et töö mahuks lepiti kokku 32 tundi ja tänaseks on kulunud 16 tundi ning audiitor soovib tõsta töömahtu 16 tunni võrra, et oleks võimalik 2016 SMM ülevaatus läbi viia;
18.5.Eelnimetatud tõenditest nende koosmõjus saab järeldada, et audiitor eeldas, et vajab SMM 2016 raamatupidamise kontrollimiseks ja auditeerimiseks täiendavat aega, kuna selle äriühingu raamatupidamisel oli tehtud vigu. Ka kostja enda raamatupidamises oli tehtud 2016. a palju vigu. Tõenditest tuleneb, et kostja osas tuli lõpetada 2016. a majandusaasta aruanne ja lõpetada ning esitada 2017. a aruanne. SMM osas olid vead tehtud 2016. a raamatupidamises ja seetõttu otsustati ka 2017. a raamatupidamine kohe algusest peale ise teha. Arvestades, et hageja töötas äriühingus perioodil 17.07.2017-27.06.2018, on põhjendatud maakohtu seisukoht, et 2016. aastal äriühingute raamatupidamises esinenud vigasid ei saa omistada hagejale. Arvestades, et hageja lahkus töölt 27.06.2018, ei saa ka kuni hageja tööle asumiseni ja töölt lahkumisest alates raamatupidamises esinenud vigasid omistada hagejale. Tõenditest ei ole võimalik järeldada, kas üldse ja millised vead raamatupidamises tulenesid hageja tööst.
18.6.Tõenditest nähtub, et audiitor küsis hagejalt mitmel korral erinevaid dokumente ja lisandusid uued küsimused. Samas on õige maakohtu seisukoht, et esitatud tõenditest ei saa järeldada, et täiendava auditeerimise tingis asjaolu, et hageja ei vastanud piisavalt kiiresti audiitori küsimustele. Hageja poolt küsimustele mittevastamise korral saatis audiitor varasema kirja uuesti ja palus vastata ka vastamata küsimustele. Nimetatu ei saanud tingida audiitori töö suuremat mahtu, v.a kirja uuesti saatmine. Kui ka hageja eksis informatsiooni andmisel sissemaksete tegemise kohta äriühingu osakapitali suurendamisel, ei ole kostja seda seostanud audiitori suurenenud töömahuga. Ka aruande koostamise venimine ei saa tuua kaasa täiendavat töömahtu, lihtsalt töö ei saa valmis lubatud tähtajaks.
7(9)
18.7.Maakohus leidis siiski põhjendamatult, et puuduvad tõendid, et audiitor auditeeris ka tegelikult SMM raamatupidamist täiendavalt 32 töötunnile 16 töötundi (kokku seega 48h) ja et ta tegi seda seoses kostja tööülesannete täitmata jätmisega. Kostja märgib apellatsioonkaebuses põhjendatult, et audiitori 17.07.2018 kirjast tuleneb audiitori töömahu suurenemine võrreldes varasemalt kokkulepitud 32 tunniga 16 tunni võrra. Samas ei muuda maakohtu poolt tõendite väär hindamine nimetatud osas maakohtu lõppjäreldust ebaõigeks.
19.Kuna maakohus leidis, et hageja ei rikkunud lepingut raske hooletuse vormis (TLS § 74 lg 2), ei tule hinnata asjaolu, kas tööandjal tekkis sellega seoses kahju. Isegi kui kostjal tekkis kahju, on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kahju tekkimine hagis toodud ulatuses ei ole tõendatud.
19.1.Kahju suuruse kohta on kostja esitanud järgmised tõendid: - Raamatupidamise & Maksunõustamise OÜ arved vastavalt kostja, TIR ja SMM kohta (II kd, tl 44-47) vastavalt kostja osas raamatupidamine perioodi eest 01.01.2016-31.05.2018 ja aastaruande koostamine perioodi 2017 kohta nr-tega 218265, 218266, 218267 ja 218270; TIR osas raamatupidamine perioodi eest 01.01.2017-31.05.2018, aastaaruande koostamine perioodi 2017 kohta; SMM osas raamatupidamine perioodi eest 01.01.2016-31.05.2018, aastaaruande koostamine perioodide 2016 ja 2017 kohta; juuni raamatupidamisteenuse kajastamine; - TIR 02.02.2019 arve kostjale selgitusega „kulude kompenseerimine (Arve nr 218266)“ 612 euro tasumiseks (III kd, tl 4); SMM 01.02.2019 arve kostjale selgitusega „kulude kompenseerimine (arve nr 218267 ja 1⁄2 arvest nr 218005) (III kd, tl 5);. - TIR seadusliku esindaja 17.07.2018 e-kirja (II kd, tl 68) kostjale, milles viimane kurdab, et pole rahul kostja teenusega juba viimased paar aastat ning alates märtsist 2018 ei ole TIR nõus tasuma raamatupidamisteenuse eest.
19.2.Tõenditest nende koosmõjus nähtub, et kostja, TIR ning SMM kandsid täiendavaid kulutusi raamatupidamisteenuse osutamise eest. TIR ja SMM esitasid omakorda täiendavate kulude kandmisest tekkinud kulutuste arved 3348 euro ulatuses tasumiseks kostjale. Asjaolu, et kostja pole SMM ja TIR esitatud kulude kompenseerimise arveid tasunud, ei tähenda, et kostjal ei ole kahju tekkinud. Kostjal on kohustus arve tasuda. Nimetatud osas tuleb maakohtu otsus muuta. Samas ei too maakohtu nimetatud minetus kaasa otsuse tühistamist, sest kostja pole tõendanud, et kahju tekkis lepingu raske hooletuse vormis rikkumisega hageja poolt.
20.Kokkuvõttes jääb kostja vastuhagi rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus.
21.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise apellatsioonimenetluses kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
tõttu
jäävad
menetluskulud
22.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
23.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
8(9)
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.